Võlaõigus

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx AS ja A K sõlmisid interneti vahendusel 12.06.2019.a lepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Esialge võlausaldaja võimaldas kostjal võtta laenu. Leping sõlmitud elektrooniliselt kostja isikut tuvastades. Kostja on taotlenud laenu seitseteist korda ja esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale seitseteist laenumakset, kokku 2426,00 eurot: 1) 13.06.2019.a summas 200,00 eurot; 2) 20.06.2019.a summas 310,00 eurot; 3) 23.06.2019.a summas 125,00 eurot; 4) 24.06.2019.a 80,00 eurot; 5) 26.06.2019.a summas 220,00 eurot; 6) 28.06.2019.a summas 270,00 eurot; 7) 02.07.2019.a summas 110,00 eurot; 8) 05.07.2019.a summas 210,00 eurot; 9) 20.07.2019.a summas 220,00 eurot; 10) 27.07.2019.a summas 100,00 eurot; 11) 29.07.2019.a summas 110,00 eurot; 12) 02.08.2019.a summas 65,00 eurot; 13) 23.09.2019.a summas 72,00 eurot; 14) 11.11.2019.a summas 50,00 eurot; 15) 14.03.2020.a summas 50,00 eurot; 16) 09.06.2020.a summas 150,00 eurot; 17) 23.11.2020.a summas 84,00 eurot. Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja 22.11.2020 ja peale 22.11.2020 .a laenuosamakse taotluse esitamist esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse 23.11.2020.a. Kostja esitas laenutaotluse antud summa kasutamiseks 1080-ks päevaks, ehk kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 30.11.2023.a. Kokku on kostja sooritanud laenu tagastamiseks makseid kokku summas 2094,99 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma hiljemalt 30.11.2023.a. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 01.07.2024.a tagastamata laenupõhiosa eest on 331,01 eurot (2426 – 2094,99 = 331,01). Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 331,01 eurot perioodil 01.12.2024 kuni 01.07.2024 viivist summas 331,01 x 214p x VÕS § 113 lg 1 toodud määras viivise protsent = 24,06 eurot. Samuti palub Hageja Kostjalt välja mõista alates 02.07.2024.a, kuni põhinõude summa 331,01 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel võetud laenu krediidikulukuse määr oli 55,99 %. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude xxx AS-le koos kõikide seadusest ja kliendilepingu p 10 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega 28.05.2021.a. Hageja märkis, et kui kohus leiab, et vastutustundlikku laenamist on rikutud, on hagejal kostja vastu alternatiivselt alusetu rikastumise õiguse järgne nõue 331,01 eurot saamiseks ja viivisenõue perioodi 01.12.23-01.07.24 eest 24,06 euro saamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 355,07 eurot, millest laenu põhiosa summas 331,01eurot, viivis summas 24,06 eurot; alates 02.07.2024.a kuni põhinõude summa 331,01eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tagastamata laenu summalt päevas. Juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab Hageja Kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 355,07 eurot. Lisaks palub Hageja Kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 02.07.2024.a, kuni põhinõude summa 331,01 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 25.08.24.a ning menetluskulude nimekiri 30.08.24.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis ei ole hageja selgitanud ega põhjendanud, et oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Märgitu ei oma tähendust, kuna hageja on esile toonud ja põhjendanud, et kostja sai laenu 2462 eurot kokku ja on sellest laenu (põhiosa) tasunud 2094,99 eurot. Hageja ei ole arvestanud nõudesse intresse. Hageja on väitnud, e lepingujärgne krediidi kulukuse määr 55,99% ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.19.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37% ja 30.11.20 eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. Esimese krediidi sai lepingu järgi kostja 13.06.2019 ja viimase 22.11.20, mil kulukuse määr oli 20,52 %. Perioodil 31.05.19- 22.11.2020 olid vastavad Eesti Panga poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrad järgmised: 19,37%, 20,61%, 0,52%. Seega olid perioodil 13.06.2019-23.11.2020 arvestuslikud 3-kordsed määrad vastavalt 58,11%, 61,83% ja 61,52%). Seega vastasid laenude andmise ajal laenulepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ja leping pole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha muus osas kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 140 eurot ja esindustasu 240 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on tutvumine hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 01.07.2024.a 1,5 h x 120 =180 eurot; Harju Maakohtu 12.07.2024.a kohtumäärusega tutvumine ja hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5h x 120 = 60 eurot , kokku summas 240 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 240 eurot (2*96). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 380 eurot (140+240), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ( eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.