Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ruumide kostja kasutusse andmise kohustust ning takistas kostjal üüriruumi sihipärast kasutamist. Üürisumma suuruse leidmiseks tuleb 640 eurot (ühe kuu üür) jagada 30 päevaga, mis teeb ühe päeva üüritasuks 21,33 eurot. Päevasumma korrutatud päevade arvuga, millal ruum oli kostja valduses ehk 21,33x13 võrdub 277,29 eurot. Kohus rahuldab põhivõla nõude osaliselt, s.o 277,29 euro ulatuses. Kostja on oma 11.04.2024 vastuses kirjutanud, et ta tasus ka tagatisraha 639 eurot, mis tuleb arvesse võtta. Kohus kostja poolse väitega ei arvesta, kuna kostja ei ole tagatisraha tasumist tõendanud. Kohus on menetlusse võtmise määruses selgitanud, et oma väiteid peab tõendama ja kostjale oli arusaadav, et kui ta tugineb hagejale raha maksmisele, siis tuleb tal seda tõendada. Kõrvalkulud Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt kõrvalkulude tasumist ajavahemiku 06.202103.2022 eest arve nr 1977 alusel (dtl 21). Kostja on oma 11.04.2023 esitatud vastuses asunud seisukohale, et ta ei ole kõrvalkulude arvet nr 1977 hagejalt saanud, kuna kostjal puudus ligipääs ruumidesse (dtl 133). Kohus palus 04.07.2024 kohtunõudega hagejal võtta seisukoht kostja väite osas, et kostja ei ole arvet nr 1977 kätte saanud ja selgitada, kuidas oli arve nr 1977 kostjale kätte toimetatud. Hageja vastas 19.07.2024, et arve edastati 14.04.2022 üürilepingus väljatoodud e-posti aadressile xxxx ja tõendas seda lisaga 1 (dtl 132). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kõrvalkulude arve nr 1977 kostjale kätte toimetamise dtl 132 asuva tõendiga. Kohus rahuldab hageja kõrvalkulude nõude summas 1697,39 eurot.

Hageja taotleb hagiavalduses kõrvalkulude viivise välja mõistmist perioodi 01.06.0202211.09.2022 eest, summas 1573,48 eurot (dtl 24). Hageja esitas 19.07.2024 oma seisukohas taotluse TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel, millega vähendab väljamõistmisele kuuluvat arvega nr. 1977 seonduvalt arvestatud viivist ajavahemiku 01.06.-11.09.2022 eest nullini (s.t 1 573,48 euro võrra) ning samaaegselt esitab arvestatud viivise nõude arve nr. 1977 osas ajavahemiku 01.01.-13.04.2023 eest ning nõuab kostjalt arvestatud viivist ajavahemiku 01.01.-13.04.2023 eest summas 1 573,48 eurot (dtl 132). Kostja on väitnud, et ta ei ole arvet nr 1977 kätte saanud. Hageja tõendas oma 19.07.2024 seisukoha lisaga 1, et on kostjale arve esitanud üürilepingu järgsele e-posti aadressile. Samuti on kostja teadlik kõrvalkulude arve summast alates hagi materjalide kätte saamisest ehk 28.09.2022. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud viivise arvestus põhjendatud. Kohus rahuldab hageja kõrvalkulude viivisnõude summas 1573,48 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja toob välja, et on tsiviilasja menetluses kandnud menetluskulusid tunnihinnaga 120 eurot alljärgnevalt: -

11.09.2022 konsultatsioon kliendiga, õigusülesande püstitamine ja materjalidega tutvumine, 30 minutit;

-

11.09.2022 hagiavalduse koostamine, 4 tundi;

-

11.09.2022 menetluskulude nimekirja koostamine, 15 minutit;

-

Riigilõiv hagiavalduse esitamiselt, 560 eurot;

-

Menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses (TsMS § 484 secundo), 20 eurot;

-

30.11.2022 vastus hagivastusele (konsultatsioon kliendiga ja menetlusdokumendi koostamine), 1 tund;

-

19.07.2024 vastus kohtunõudele (konsultatsioon kliendiga ja menetlusdokumendi koostamine, 2 tundi;

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 4550,87 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 5000 eurot tasuda riigilõiv summas 560 eurot. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kuluks riigilõivu summas 560 eurot. Hagejal on võimalik esitada enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlus. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. TsMS § 486 lg-st 2 ja TsMS § 487 lg-st 2 mõttest tulenevalt ei saa 20 eurot nõuda. Kohtu hinnangul reguleerib TsMS § 4842 menetluskulude kindlaksmääramist olukorras kus maksekäsu kiirmenetlus ei lähe üle hagimenetluseks ja maksekäsu kiirmenetluse määrus ongi kogu menetlust lõpetav määrus. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1490 eurot. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskuludest (1490 eurot) 86,41%, s.o 1287,50 eurot. Kuna kostja ei ole kohtule selleks määratud tähtaja jooksul enda menetluskulude nimekirja esitanud, siis jätab kohus kindaks määramata hageja poolt kostjale makstava menetluskulude hüvitise rahalise suuruse. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.