02.10.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-22-121531
Tsiviilasi
Maredo Invest OÜ hagi Ä. M. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4550,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Maredo Invest OÜ (registrikood 12751220) Lepinguline esindaja: Riho Sillar Seaduslik esindaja: E. M. Kostja: Ä. M. (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Maredo Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud üürilepingust tulenev põhivõlg 1974,68 eurot (üür 277,29 eurot ja kommunaalkulud 1697,39 eurot) ja üürivõla perioodi eest 10.04.2022 - 10.09.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 277,29 eurot ja kommunaalkulude perioodi eest 01.01.2023-13.04.2023 1573,48 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 86,41% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.
4.Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 1287,50 eurot.
5.Jätta kostja menetluskulud 13,59% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad kostja menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 1166,40 euro) tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 11.09.2022 hagi kostja vastu järgmise nõudega:
1.1.Välja mõista kostjalt Ä. M. hageja Maredo Invest OÜ kasuks üürilepingust tulenev põhivõlgnevus 2337,39 eurot ja viivis üürilepingus kokkulepitud määras.
2.Hagi aluseks on hageja väitel OÜ Rental Capital ja kostja vahel 01.04.2016 sõlmitud üürileping. OÜ Rental Capital võõrandas 27.03.2019 Lepingu eseme OÜ-le NALTU, Üürileping läks üle OÜ-le NALTU VÕS (Võlaõigusseadus) § 291 lg 1 alusel ning OÜ NALTU, Hageja ja Kostja sõlmisid 27.03.2019 Üürilepingu muutmise kokkuleppe, millise punktide 1 ja 3 kohaselt on alates 06.03.2019 õigussuhtes Kostjaga üürileandjaks Hageja ning Üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused, seal hulgas üüritasu, kõrvalkulude ja muude tasude saamise õigus, on üle läinud Hagejale. Muus osas jäi Üürileping muutmata. 3.Vastavalt Üürilepingu punktis 2.6. kokkulepitule jõustub Üürileping selle allkirjastamise päeval (s.o 01.04.2016) ning kehtib tähtajalisena kolm aastat. VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kostja jätkas peale 01.04.2019 Lepingu eseme kasutamist ning ei avaldanud Hagejale teistsugust tahet. Samuti ei teinud ka Hageja Kostjale avaldust Üürilepingu lõpetamiseks. Vastavalt Üürilepingu punktides 3.1., 3.7.1.-3.7.3. ja 3.8. kokkulepitule (nende koostoimes) kohustub Kostja tasuma üüri järgmise kuu eest ette, üür peab olema tasutud iga kuu teiseks kuupäevaks, Hageja esitab Kostjale nõuetekohase arve üüri eest, kuid arve mitteesitamine ei vabasta Kostjat üüri maksmise kohustusest.
4.Hageja sõnul jättis kostja (õigeaegselt) tasumata üüri 04.2022 eest ja kõrvalkulud kokku summas 2 337,39 eurot ehk hageja 01.04.2022 arve nr. 1974 summas 640 eurot (üür 04.2022 eest) ja hageja 14.04.2022 arve nr. 1977 summas 1 697,39 eurot (kõrvalkulud mõõdikute näitude alusel ja ajavahemiku 06.2021-03.2022 eest).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kohus on hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte toimetanud läbi avaliku e-toimiku 28.09.2022. Kostja esitas 18.10.2022 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles vastu põhinõude ja viivise summadele ning tugines sellele, et hageja esindaja vahetas 13.04.2022 ette hoiatamata tööruumide ukselukud, peale mida ei olnud kostjal enam ligipääsu ruumidesse. Samuti tugines kostja sellele, et ta ei saanud kõrvalkulude arvet nr 1977 ja 14.10.2022 tasus hagejale üürivõla. Hageja esitas 30.11.2022 oma seisukoha kostja vastuse osas, milles vaidles kostja väitele, et hageja vahetas 13.04.2022 ette hoiatamata tööruumide ukselukud. Hageja selgitas, et vahetas ukselukud seetõttu, et kostjale või tema töötajatele võisid jääda uksevõtmete duplikaadid. 14.10.2022 tegi I. M. ülekande kohtutäitur E. V. täiteasjas nr. 022/2022/3805. Nimetatud täitemenetlus on algatatud hageja täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 02.06.2022 maksekäsu tsiviilasjas nr. 2-22-111666 alusel. Maksekäsu aluseks on vaidlusaluse äriruumi kõrvalkulud ajavahemiku 05.2020-05.2021 eest ning üüritasu ajavahemiku 05.-10.2021 eest. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja 01.04.2022 arve nr. 1974 summas 640 eurot (üür 04.2022 eest) ja 14.04.2022 arve nr. 1977 summas 1 697,39 eurot (kõrvalkulud mõõdikute näitude alusel ja ajavahemiku 06.2021-03.2022 eest) tasumist. Seega ei ühti tsiviilasja nr. 2- 22-111666 ese antud tsiviilasja esemega ning kostja väide on seetõttu hageja hinnangul tagajärjetu.
5.Põhivõla nõue Võlasuhte liik Vastavalt üürilepingu punktis 2.5. kokkulepitule kasutab Kostja üüritud ruumi autode puhastustööde (autopesula) eesmärgil. Seega on üüritud ruumi puhul tegemist äriruumiga VÕS § 272 lg 1 teise lause tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist äriruumi üürilepinguga VÕS § 271 jj tähenduses. Üür Kohtule esitatud üürilepingus (dtl 35-43) oli määratud iga kuiseks üürisumma suuruseks 640 eurot, selle üle pooltel vaidlust ei ole. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et 27.03.2019 läksid üürileandjalt Osaühing Naltu-lt õigused ja kohustused üle Maredo Invest OÜ-le lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisega. Hagiavalduse punktis 2.3 (dtl 21) väitis hageja, et kostja jättis õigeaegselt tasumata üüri 04.2022 eest. Pooled ei ole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks seoses lepingu lõppemisega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja vahetas kõnealuse äriruumi lukud 13.04.2022 ehk ruumi valdus läks üle kostjalt hagejale eelmainitud kuupäeval. Pooled vaidlevad selle üle, mis oli valduse ülemineku põhjuseks. Hageja väitel lõpetas üürilepingu kostja ning kostja väitel aga hageja. Kumbki pooltest ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole hagejal õigust küsida üüritasu alates 14.04.2022 eest, sest VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Ukselukkude vahetamisega oli hageja rikkunud
ruumide kostja kasutusse andmise kohustust ning takistas kostjal üüriruumi sihipärast kasutamist. Üürisumma suuruse leidmiseks tuleb 640 eurot (ühe kuu üür) jagada 30 päevaga, mis teeb ühe päeva üüritasuks 21,33 eurot. Päevasumma korrutatud päevade arvuga, millal ruum oli kostja valduses ehk 21,33x13 võrdub 277,29 eurot. Kohus rahuldab põhivõla nõude osaliselt, s.o 277,29 euro ulatuses. Kostja on oma 11.04.2024 vastuses kirjutanud, et ta tasus ka tagatisraha 639 eurot, mis tuleb arvesse võtta. Kohus kostja poolse väitega ei arvesta, kuna kostja ei ole tagatisraha tasumist tõendanud. Kohus on menetlusse võtmise määruses selgitanud, et oma väiteid peab tõendama ja kostjale oli arusaadav, et kui ta tugineb hagejale raha maksmisele, siis tuleb tal seda tõendada. Kõrvalkulud Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt kõrvalkulude tasumist ajavahemiku 06.202103.2022 eest arve nr 1977 alusel (dtl 21). Kostja on oma 11.04.2023 esitatud vastuses asunud seisukohale, et ta ei ole kõrvalkulude arvet nr 1977 hagejalt saanud, kuna kostjal puudus ligipääs ruumidesse (dtl 133). Kohus palus 04.07.2024 kohtunõudega hagejal võtta seisukoht kostja väite osas, et kostja ei ole arvet nr 1977 kätte saanud ja selgitada, kuidas oli arve nr 1977 kostjale kätte toimetatud. Hageja vastas 19.07.2024, et arve edastati 14.04.2022 üürilepingus väljatoodud e-posti aadressile xxxx ja tõendas seda lisaga 1 (dtl 132). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kõrvalkulude arve nr 1977 kostjale kätte toimetamise dtl 132 asuva tõendiga. Kohus rahuldab hageja kõrvalkulude nõude summas 1697,39 eurot.
6.Viivise nõue Üüritasu viivis TsMS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb hagiavalduses üüritasu viivise välja mõistmist perioodi 11.04.2022-11.09.2022 eest, summas 887,04 eurot. Hageja hinnangul on üürivõlg muutunud sissenõutavaks arves märgitud tasumise tähtpäeva saabumisele järgmisest päevast ehk 11.04.2022 (dtl 24). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole üüri arvet kätte saanud. Kohus nõustub hagejaga, et üürivõlg on muutunud sissenõutavaks 11.04.2022. Kohtu hinnangul perioodi 11.04.2022-11.09.2022 eest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist üüri summalt 277,29 eurot, mis teeb viivise summaks 384,32 eurot (154 päeva x 0,9 = 384,32). Hageja on hagiavalduse punktis 3.23 kirjutanud, et ei nõua viivist osas, milles see ületab põhinõude summat. Lähtudes sellest rahuldab kohus hageja viivisenõude summas 277,29 eurot. Kõrvalkulude viivis
Hageja taotleb hagiavalduses kõrvalkulude viivise välja mõistmist perioodi 01.06.0202211.09.2022 eest, summas 1573,48 eurot (dtl 24). Hageja esitas 19.07.2024 oma seisukohas taotluse TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel, millega vähendab väljamõistmisele kuuluvat arvega nr. 1977 seonduvalt arvestatud viivist ajavahemiku 01.06.-11.09.2022 eest nullini (s.t 1 573,48 euro võrra) ning samaaegselt esitab arvestatud viivise nõude arve nr. 1977 osas ajavahemiku 01.01.-13.04.2023 eest ning nõuab kostjalt arvestatud viivist ajavahemiku 01.01.-13.04.2023 eest summas 1 573,48 eurot (dtl 132). Kostja on väitnud, et ta ei ole arvet nr 1977 kätte saanud. Hageja tõendas oma 19.07.2024 seisukoha lisaga 1, et on kostjale arve esitanud üürilepingu järgsele e-posti aadressile. Samuti on kostja teadlik kõrvalkulude arve summast alates hagi materjalide kätte saamisest ehk 28.09.2022. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud viivise arvestus põhjendatud. Kohus rahuldab hageja kõrvalkulude viivisnõude summas 1573,48 eurot.
7.Menetluskulud Kohus palus 11.09.2024 menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekiri hiljemalt 16.09.2024 ja soovi korral vastaspoole menetluskuludele seisukoht hiljemalt 19.09.204. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 11.09.2024, mis on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel (loetud kätte toimetatuks 19.09.2024). Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega seisukohta hageja menetluskulude nimekirjale. Järgnevalt märgib kohus menetluskulude jaotuse ning määrab need rahaliselt kindaks (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotus poolte vahel TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud nõude kogusummas 4550,87 eurot. Kohus rahuldas hagi 3932,48 euro ulatuses, mis on hageja nõudest 86,41%. Kuna kohus rahuldab hageja nõude suuremas ulatuses, peab kohus õiglaseks, et kostja hüvitab hageja menetluskulud proportsionaalselt selles ulatuses, milles kohus hageja nõude rahuldab. Lähtudes TsMS § 163 lõike 1 loogikast peab kohus õiglaseks jätta kostja menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamata jäänud osaga, s.o 13,59% hageja kanda. Lähtudes eeltoodust jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab hageja menetluskulud 86,41% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 13,59% hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude rahalisest suurusest TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja toob välja, et on tsiviilasja menetluses kandnud menetluskulusid tunnihinnaga 120 eurot alljärgnevalt: -
11.09.2022 konsultatsioon kliendiga, õigusülesande püstitamine ja materjalidega tutvumine, 30 minutit;
-
11.09.2022 hagiavalduse koostamine, 4 tundi;
-
11.09.2022 menetluskulude nimekirja koostamine, 15 minutit;
30.11.2022 vastus hagivastusele (konsultatsioon kliendiga ja menetlusdokumendi koostamine), 1 tund;
-
19.07.2024 vastus kohtunõudele (konsultatsioon kliendiga ja menetlusdokumendi koostamine, 2 tundi;
Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 4550,87 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 5000 eurot tasuda riigilõiv summas 560 eurot. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kuluks riigilõivu summas 560 eurot. Hagejal on võimalik esitada enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlus. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. TsMS § 486 lg-st 2 ja TsMS § 487 lg-st 2 mõttest tulenevalt ei saa 20 eurot nõuda. Kohtu hinnangul reguleerib TsMS § 4842 menetluskulude kindlaksmääramist olukorras kus maksekäsu kiirmenetlus ei lähe üle hagimenetluseks ja maksekäsu kiirmenetluse määrus ongi kogu menetlust lõpetav määrus. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1490 eurot. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskuludest (1490 eurot) 86,41%, s.o 1287,50 eurot. Kuna kostja ei ole kohtule selleks määratud tähtaja jooksul enda menetluskulude nimekirja esitanud, siis jätab kohus kindaks määramata hageja poolt kostjale makstava menetluskulude hüvitise rahalise suuruse. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).