OÜ Ojala kinnisvara hagi C K vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
7 046.763 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Ojala kinnisvara (registrikood 16432552, asukoht: esindajad Pikk 14-5, 44307 Rakvere, e-post: xxxx), seaduslik esindaja: L O (isikukood xxxx), lepinguline esindaja: Epp Landberg (epost: XXX); Kostja: C K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, telefon: xxxx, epost: xxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
17. juuni 2024 ja 19. september 2024
Istungitel osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja L O ja lepinguline esindaja Epp Landberg.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt C K’lt hageja OÜ Ojala kinnisvara kasuks 6 606 (kuus tuhat kuussada kuus) eurot ja 37 senti, s.h põhivõlgnevus 6 263.79 eurot ja seisuga 01.10.2024 arvestatud viivis 342.58 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (6 606.37 eurolt) alates 02.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue. 1 (7)
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud osaliselt summas 1 927 (üks tuhat üheksasada kakskümmend seitse) eurot ja 70 senti.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 927.70 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Ojala kinnisvara esitas 25.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5 262 euro saamiseks. Kohus tegi 26.03.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 26.03.2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt ta ei pea nõuet maksma, kuna korteri omanik on ise reegleid rikkunud. Ettemaksuraha pole tagasi makstud, võlgnik pidi katma ehituskulud. Paljud vead, mis korteril olid, polnud lepingusse kirja pandud. Võlgnik maksis 1 065 eurot koristusteenuse eest. Omanik nõudis võlgnikult ka elektriarve raha, kuigi ei elanud seal sees.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 09.04.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 18.03.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.23. aprillil 2024 esitatud hagiavalduse kohaselt 01.08.2022 sõlmisid pooled eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja xxxx linnas aadressil xxxx korteri kostjale kasutusse alates 01.08.2022. Lepingus fikseeriti, et korter koosneb köögist, kolmest toast, magamistoast, WC/vannitoast (edaspidi ka „Eluruum“). Lepingu kohaselt andis hageja koos eluruumiga üle kostja kasutusse ka eluruumis olevad kodumasinad, seadmed, mööbli ja muu sisustuse, millised oli ära toodud lepingu lisana koostatud ruumide ja vara üleandmise- ja vastuvõtmise aktis.
5.06.02.2024 teavitas kostja hagejat sms-teel, et ei ela enam üüritud korteris ning korterit kasutab tema endine elukaaslane. Kuni käesoleva ajani ei ole hageja ja kostja üürilepingut lõpetanud. 07.02.2024 helistas hagejale üürniku elukaaslase ema, et ei ole kuulda midagi pojast ning tundis tema pärast muret, seepärast läks hageja koos üürniku elukaaslase isaga üüritud eluruumi, kus avastas et kostja oli oluliselt kahjustanud eluruumi sisustust. Hageja esitab tõenditena samal päeval, s.o. 07.02.2024 tehtud fotod, millest on näha, et kahjustatud on eluruumi põrand (nimelt pidas kostja korteri jäneseid kuigi loomade pidamine oli vastavalt üürilepingule keelatud), põrandakate oli saanud kahjustatud loomade väljaheidetest, uriinist, kahjustada olid saanud ka tubade seinad, laed, tuba oli täis kärbseid. Fotodelt on näha, et lõhutud oli ära magamistoas asuv voodi, köögis asuv pliit (mis mattus toidujäätmete alla) ning praeahi ning köögimööbli töötasapind, samuti oli kahjustatud vannitoas olev dušinurk. Kogu korter oli täis rämpsu, olmejäätmeid, jänestele mõeldud allapanu. 2 (7)
2-24-111206 Hageja võttis kostjaga temale tekitatud kahjude osas ühendust, pakkus võimalust kostjal endal tulla koristama, et vähendada kahjude suurust. Kostja sellega ei nõustunud, kuid nõustus tekitatud kahjud hüvitama. Hageja edastas kostjale jooksvalt arveid, teavitusi koristus- ja remonditööde kohta. Kostja poolt tekitatud kahjude ulatust näitab see, et korteri puhastamiseks ja sinna jäetud prügi likvideerimiseks tehti kulutusi summas 1 086.42 eurot.
6.Kui esialgu kostja nõustus kahjude vabatahtliku hüvitamisega, tasus isegi eelpoolviidatud puhastustööde ja tema poolt korterisse jäetud pürgi likvideerimise arve, siis hiljem hakkas küsima ajapikendust ning seejärel enam ei vastanud sõnumitele, ei võtnud telefoni jne. Sellest johtuvalt oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja soovis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel saada kahjuhüvitist ainult remondikulude osas 5 262 eurot, kuid hagi esitamisel soovib kahjude hüvitamist ka lõhutud mööbli, rikud köögitehnika ja vannitoa sisutuse (dušikabiin) osas, kui ka saamata jäänud tulu seoses sellega, et hagejal ei olnud võimalik korterit välja üürida enne, kui korter oli remonditud ja uuesti sisustatud.
7.Hageja esitab alljärgnevalt loetelu kahjustatud eluruumi sisustusest koos vastavate fotode ja kuludokumentidega, mis tõendavad nii hagejale tekkinud kahju (sisustuse füüsilist kahjustamist) kui ka selle ulatust (taastamise maksumust) ning milline kahju ei ole tänaseni hagejale hüvitatud: - köögimööbel, köögiahi, köögipliit koos paigaldamistarvikutega – 621,79 eurot; - magamistoas asuv voodiraam – 80 eurot; - lõhutud dušikabiin - 300 eurot; - remondikulud seinte, lae ja põranda kordategemiseks, ehk seinte värvimine ja parketi vahetamiseks – 5 262 eurot.
8.Kuna hagejal ei olnud võimalik kostja poolt tekitatud kahjustuste tõttu korteri välja üürida kuni aprillini 2024 seoses kahjustuste kõrvaldamisega, korteri sisustamisega on hagejal õigustatud nõudma kostjalt saamata jäänud tuluna üüri 2024 aasta veebruari ja märtsi kuude eest kogusummas 660 eurot. Kokku on tekitatud kahju ulatus seega 6 923.79 eurot. Kuivõrd kostja oli tasunud hagejale tagatisraha 660 eurot, siis vastavalt lepingule tasaarvestab hageja selle temale tekitatud kahjuga, sellest johtuvalt on hageja õigustatud kostjalt nõudma 6 263.79 eurot.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista 6 263.79 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 2 teises lauses sätestatud määras alates 23.04.2024 põhinõudelt 6 297.79 eurot kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina kuni põhinõude 6 263.79 euro tasumiseni.
KOSTJA VASTUS
10.07.05.2024 esitatud vastuses kostja ei tunnista hagi. Kostja väidab, et korterisse sisse kolides hakkas kõik juba lagunema. Dušinurk pragunes, parketis oli mõra.
11.Pildid on tehtud enne koristusfirma käimist. Samuti enne koristusfirmat koristas elukaaslane kogu korteri ära, ning ainus mis alles jäid, oli voodiraamid ja madrats. Korteri omanik küsib lõhutud raami eest raha, kuigi see voodiraam oli kostja oma, ning teine oli juba sisse kolides katki ning L O ütles et võime selle ära viia. Samuti pole pilte, mis tõendavad, et kapitaalremonti oli vaja (on ainult pildid enne koristamist). 3 (7)
2-24-111206
12.Korterisse murdis sisse omanik sõrgkangiga. Peale sissemurdmist hakkas omanik kohe ka pilte tegema, kuhu peale jäi ka elukaaslane. Pärast rääkis elukaaslasele, et teeb putukatõrje nii, et teeb aknad lahti, kuid küsib kostjalt selle eest raha. Samuti ei lubanud ta elukaaslasel midagi kostjale rääkida. Ahi ja pliit olid täiesti töökorras, samuti töötasapind. Kostjale saatis omanik pildi, kui puhastasid ahju, ja sellel olid nupud ära võetud.
13.Omanik väidab, et lepingut pole lõpetatud, aga võtmed anti üle juba 11.02.2024. Koristusfirma ja ehitusfirma on mõlemad registrist kustutaud. Enne loomade võtmist küsiti omanikult luba ja ta oli sellega nõus. Asja pole võimalik lahendada kokkuleppega, sest kostja ei ole nõus midagi maksma.
HAGEJA VASTUS
14.Hageja leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud – hageja poolt anti kostjale üle heas seisukorras korter, mis tagastati elamiskõlbmatuna, üleantud esemed olid lõhutud jne, mistõttu oli hageja sunnitud tegema kulutusi ruumide puhastamiseks, remondiks, välja vahetama köögitehnikaja tööpinna, duššinurga, lisaks oli ära lõhutud hagejale kuuluv voodiraam. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on kostja vastusele allakirjutanud kostja elukaaslane, kellega ei ole hagejal olnud lepingulist suhet ning keda ei ole kohus kaasanud ka kostjana menetlusse. Kostja on väitnud, et dušinurk pragunes, kuid ei ole arusaadav, kust kohast ning millal. Samuti ei ole kostja hagejat sellest kunagi varem teavitanud. Hageja andis üle korteri koos täiesti korras dušinurgaga, seega on kostja omaks võtnud, et dušinurk lõhuti ära ajal, mil tema seda kasutas. Hageja esitab ka foto selle kohta, millest on näha, et duššinurga põrand on lõhutud ning sellised kahjustused ei saa tekkida duššinurga tavapärasel kasutamisel.
15.Kostja väitel oli parketis oli mõra. Arvestades seda, millised olid ruumide põrandad ja ka seinad (osaliselt uksed) peale seda, kui kostja sealt välja kolis (need oli kahjustatud jäneste uriinist ja väljaheidest), siis see tingis põrandakatte väljavahetamise vajaduse. Kostja on ise ka omaks võtnud, et pidas korteris lemmikloomi, kuid ei pidanud neid mitte puuris, vaid lasi loomadel vabalt korteris olla (nimetatud asjaolud on nähtavad ka hageja poolt esitatud fotodelt, kust on näha jäneste allapanu).
16.Arusaamatuks jääb kostja väide, et pildid on tehtud enne koristusfirma käimist. Hageja tegi fotod korterist sellises olukorras nagu temale see üle anti peale seda, kui kostja teavitas, et lahkus korterist. Voodiraam anti üürniku kasutusse, see oli vastavalt üürilepingule ning üürnik oli kohustatud selle tagastama. Hageja ei ole andnud nõusolekut selle ära viskamiseks, seega on kostja omaks võtnud, et voodiraami osas on nõue põhjendatud.
17.Ebaõige on väide, et ei ole tõendatud remondi vajadus – hageja on esitanud fotod ruumide olukorrast (põrandatest, laest, seintest). On eluliselt usutav, kui üürnik kasvatas toas jäneseid selliselt, et nad ei olnud puuris, liikusid vabalt, lisaks uriini- ja väljaheidete kahjutustele, oli ruum väljaheidete tõttu kärbseid täis, mistõttu oli vaja teha täisremont terve korteri ulatuses sh. ka lagi, uksed. Hageja sisenemiseks kasutas sõrgkangi kostja elukaaslase isa, kes oli mures poja pärast. Arusaamatuks jääb etteheide, et hageja tegi üürniku poolt mahajäetud korterist fotosid või avas aknaid. Fotodest on näha, et sellises olukorras korter vajab professionaalset puhastamist ning remonti.
18.Ebaõige on väide, et ahi ja pliit olid täiesti töökorras, samuti töötasapind. Fotodelt on näha, millises olukorras oli köök, sellises seisus kööki ega ka köögitasapinda ei olnud võimalik enam 4 (7)
2-24-111206 puhtaks saada ega saada ka köögitehnikat töökorda. Nimetatud esemed tulid ära visata ja asendada uutega. Võtmete üleandmine ei tähenda lepingu lõpetamist, võtmeid sai hageja alles hiljem kätte kostja elukaaslase isalt. Asjakohatu on väide, ka selle kohta, et koristusfirma ja ehitusfirma on mõlemad registrist kustutatud. Mõlemad ettevõtted toimisid sel ajal, kui ruume puhastati ja remonditi.
KOHTUISTUNGID
19.17.06.2024 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus määras lükata asja arutamine edasi kostja istungile ilmumata jätmise tõttu.
20.19.09.2024 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kohus määras arutada asja ilma tema kohaolekuta.
21.Kohtuistungil hageja jäi hagi juurde. Võlgnik ei ole pärast viimast istungit midagi maksnud, pole ka hagejaga suhelnud. Kinnistu omanikuks hageja seadusliku esindaja abikaasa, andis üürimiseks hagejale. Mingis ulatuses said üüriperioodil üürimaksed teostatud, välja arvatud viimane. Kostja küll küsis, kas korteris jäneseid võib pidada, kuid hageja eeldas et närilisi peetakse puuris, mitte ei lasta neil vabalt joosta. Väljaheited olid kõik imbunud põrandate alla, sellest olid kõik põrandad lahti. Tegelikult puhastati ka konstruktsioonide alt. Tegelik summa on 6 263.79 eurot, sisaldab saamata jäänud üüri summas 660 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
23.01.08.2023 sõlmisid OÜ Ojala kinnisvara (käesolevas menetluses hageja) kui üürileandja ja C K (käesolevas menetluses kostja) kui üürnik üürlepingu, millega hageja andis kostjale üürile eluruumi asukohaga xxxx. Üürnik kohustus tasuma üüri 330 eurot kuus (dtl 37-47). Pooltel ei ole vaidlust hageja poolt kostjale korteri üürile andmise ja pooltel üürilepingust tulenevate kohustuste tekkimise üle.
24.Hageja põhiväited on, et kostja: 1) pidas korteris jäneseid, kuigi loomade pidamine oli vastavalt üürilepingule keelatud; 2) on kahjustanud korteri põrandad, seinad ja laed loomade väljaheidetega;3) lõhkunud voodi, köögis asuva pliidi ja praeahju ning köögimööbli töötasapinna; 4) kahjustanud dušinurga; 5) on kogunud korterisse rämpsu (olmejäätmeid, jänestele mõeldud allapanu).
25.Kostja põhivastuväited on: 1) korterisse sisse kolides hakkas kõik lagunema; 2) dušinurk pragunes; 3) parketis oli mõra; 4) voodiraam oli kostja oma, hageja voodiraam juba sisse kolides oli katki.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 5 (7)
2-24-111206 TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
27.Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud.
28.Hageja esitatud fototõendid (dtl 62-64, 66-68, 123, 126-131, 134-138) kinnitavad hageja väited kostja poolt korteris loomade pidamise, korteri seisundi kahjustamise ning esemete lõhkumise, samuti korteri antisanitaarses seisundis tagastamise kohta. 19.09.2024 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja U A’i ütluste kohasel käis ta hageja jaoks vaidlusaluses korteris pakkumist tegemas. Sel ajal korter oli koristatud, kuid põrandakatted olid looma väljaheidetest rikutud. Seinad olid samuti looma väljaheidetest määrdunud ja jänesed olid neid närinud. Vannitoas oli rikutud dušikabiin, mille tagajärjel olid veekahjustused terves ulatuses. Köögis oli lõhutud aknalaud, köögi tasapind, kraanikauss, pliit, ahi ja külmik. Radiaatoritel olid looma väljaheidete jälgi. Kärbseid ja kärbsemusta oli palju. Sisuliselt vajas korter täisremonti. Pliit oli lihtsalt ebakorrektse kasutamise tagajärjel rikutud, see ei töötanud enam. Ahi oli äärmiselt ära rikutud, ei olnud võimalik pesta ega mustust sealt eemaldada (dtl 169-171).
29.Üürilepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS § 334 lg 1 alusel üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Ka üürilepingus eluruumi tagastamise osas leppisid pooled kokku, et üürnik kohustub tagastama eluruumi koos sisustusega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele (vt lepingu osa- Eluruumi tagastamine). Eelmises punktis tooduga on kohus tuvastanud, et üürnik on rikkunud VÕS § 334 lg 1 toodud asja lepingu tingimistele vastavas seisundis tagastamise kohustuse. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu järgi üürnik kohustus hüvitama täielikult eluruumi või sisustuse hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju, mis tekib ajal, kui eluruum oli üürniku valduses (vt üürilepingu punkt - Üürniku kohustused alapunkt 6).
30.Xxxx OÜ on 17.03.2024 esitanud hagejale arve nr xxxx, remonditööde ja materjali eest summas 5 262 eurot (dtl 103). Hagiavalduse ja tunnistaja ütluste kohaselt arvel toodud summa on remondikulud seinte, lae ja põranda kordategemiseks, sh seinte värvimine ja parketi vahetamiseks. Lisaks nõuab hageja 621.79 eurot köögimööbli, köögiahi, köögipliidi eest koos paigaldamistarvikutega, 80 eurot magamistoas asuva voodiraami eest ja 300 eurot lõhutud dušikabiini eest. Hageja on üüritud eluruumi seisundi tõendamiseks esitanud fototõendid, millised on üürilepingu lisad. Kostja ei ole tõendanud, et eluruumi üürnikule üleandmise ajal oli voodiraam katki. Kostja on tagastanud eluruumi elamiskõlbmatus seisundis, mistõttu on põhjendatud hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 6 263.79 eurot, sh köögimööbel, köögiahi, köögipliit koos paigaldamistarvikutega 621.79 eurot, voodiraam 80 eurot, dušši kabiin 300 eurot ja remonditööde eest 5 262 eurot.
31.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt 6 263.79 eurolt alates hagi esitamisest 23.04.2024 kuni otsuse tegemiseni 01.10.2024 summas 342.58 6 (7)
2-24-111206 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) ja edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1teises lauses sätestatud määraus, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab menetluskulud kosta kanda.
33.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
34.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele.
35.Hageja nõuab õigusabi kulude määramist 8,75 tunni eest. Maakohtu arvates on hageja õigusabikuld ülepaisutatud. Maakohus loeb hageja põhjendatuks õigusabi kuludeks: 1) materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine kokku 2 tundi; 2) kostja vastusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine 2 tundi; 3) ettevalmistus ja osalemine 17.06.2024 kohtuistungil. 0,75 tundi; 4) ettevalmistus ja osalemine 19.09.2024 kohtuistungil 1 tund. Kokku 5,76 tundi. Hageja esindaja õigusabi tasu 1 tunni eest on 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustub tunnitasu suurusega ja peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikulud summas 1 262.70 eurot (5,76 tundi x 180 eurot + 22%). Hageja on tasunud riigilõivu summas 665 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 1 927.70 eurot (1 262.70 + 665).
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
37.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. 7 (7)
2-24-111206 /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.