Reimet Projekt OÜ hagi Thörn Properties OÜ vastu lepingu tühisuse tuvastamise, tühise lepingu alusel üleantu tagastamise ja viiviste nõudes 4 224,24 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Reimet Projekt OÜ (registrikood 11549769), Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (epost: [email protected]), Kostja: THÖRN PROPERTIES OÜ (registrikood 11663815), Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Keba (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Thörn Properties OÜ-lt hageja Reimet Projekt OÜ kasuks põhivõlgnevus 2 000 eurot, 01.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 452,02 eurot ja alates 02.10.2024 viivis põhinõudelt (s.o. 2 000 euro) tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
2.Välja mõista kostjalt Thörn Properties OÜ-lt hageja Reimet Projekt OÜ kasuks menetluskulu summas riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 2 117 eurot (käibemaksuta).
Välja mõista kostjalt Thörn Properties OÜ-lt hageja Reimet Projekt OÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Reimet Projekt OÜ hagi Thörn Properties OÜ vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks, tühise lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.08.2022 lihtkirjaliku broneerimislepingu, mille esemeks oli broneerida kinnistusregistrisse kantud kinnisasi registriosa numbriga xxx, sihtotstarbega elamumaa 100%, asukohaga XXX ja selle oluliseks osaks olev reaalosa nr X üldpinnaga 54,2 m2. Broneerimislepingu punkt X kohaselt leppisid pooled kokku, et kuni 03.09.2022 omanik ei paku objekti teistele huvilistele ega sõlmi selle võõrandamise kokkuleppeid, samuti ei pea sellealaseid läbirääkimisi. Lisaks märgib broneerimistähtaja jooksul müügikanalites objekti staatuseks „Broneeritud“. Hageja tasus kinnisasja broneerimise eest broneerimistasu summas 2 000 eurot, mille ta kandis lepingu sõlmimise päeval kostja arvelduskontole nr EExxx. Broneerimislepingu punktis 5. leppisid pooled kokku, et kui broneerimistähtaja jooksul Thörn Properties OÜ ja Reimet Projekt OÜ sõlmivad objekti notariaalse müügilepingu, arvestatakse broneerimistasu maha objekti ostu-müügihinnast.
2.30.09.2022 edastas Reimet Projekt OÜ esindaja Thörn Properties OÜ-le e-kirja, milles kirjutas, et „kuna korteri broneerimisleping (2000 eur) tuleb seaduslikult ka notariaalselt kinnitada ja seda meil tehtud pole, siis on see leping ära ütlemisel kehtetu. Seega loobun selle korteri broneerimislepingust ja palun tagastada 2000 eur tagasi Reimet Projekt OÜ kontole.” 12.10.2022 edastas kostja lepinguline esindaja hageja seaduslikule esindajale vastuskirja milles leidis, et broneerimislepingu punkti 3. kohaselt lepiti kokku lepingu kehtivuse tähtajas kuni 03.09.2022 ning kuna selle aja jooksul korteriomandi müügilepingut ei sõlmitud, siis loetakse broneerimistasu kliendipoolseks korteriomandi müügi peatamise kokkuleppeliseks hüvitiseks, mida broneerijale ei tagastata.
3.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et 03.08.2022 broneerimisleping on tühine tehing, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja palub kohtul tuvastada Reimet Projekt OÜ ja Thörn Properties OÜ vahel 03.08.2022. sõlmitud broneerimislepingu tühisus; välja mõista Reimet Projekt OÜ kasuks Thörn Properties OÜ-lt põhinõue 2 000 eurot; välja mõista Reimet Projekt OÜ kasuks Thörn Properties OÜ-lt viivis 64,24 eurot ajavahemiku
03.08.- 27.12.2022 eest; välja mõista Reimet Projekt OÜ kasuks Thörn Properties OÜ-lt viivis 8% aastas põhinõudelt alates 28.12.2022.a kuni põhinõude täitmiseni; jätta menetluskulud Thörn Properties OÜ kanda; välja mõista menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et tuleb eristada kinnisasja müügilepingut ja kinnisasja broneerimislepingut. Kostja nõustub, et leping, mis on suunatud kinnisasja omandamisele, peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kohtupraktika kohaselt on kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. antud juhul ei sisalda broneerimisleping
hageja kohustust võõrandada kinnisasi tulevikus kostjale. Vastupidi - broneerimislepingu sisuks on hageja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel kostja kasuks kinnisasi võõrandamata, kusjuures broneerimistasu on ette nähtud vaid kinnisasja broneerimise eest. Seega on tegemist broneerimislepinguga, mille sõlmimiseks seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe. Arvestades, et broneerimislepingu punkti 3. kohaselt lepiti kokku lepingu kehtivuse tähtajas kuni 3.09.2022 ning selle aja jooksul korteriomandi müügilepingut ei sõlmitud, tuleb broneerimistasu lugeda hagejapoolseks korteriomandi müügi peatamise kokkuleppeliseks hüvitiseks, mida kostjale ei tagastata. Viitame seejuures, et hageja oli valmis korteriomandi müügilepingu kostjaga sõlmima, kuid kostja ei ilmunud notarisse kahel korral, s.o 8.09 ja 26.09.2022. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamise nõue, kuna kostja müügilepingu rikkumine on vabandatav. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega..
6.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: Pooled sõlmisid 03.08.2022 lihtkirjaliku broneerimislepingu (dtl 7), mille esemeks oli kinnistusregistrisse kantud kinnisasi registriosa numbriga xxx, sihtotstarbega elamumaa 100%, asukohaga XXX ja selle oluliseks osaks olev reaalosa nr X üldpinnaga 54,2 m 2. Lepingu eseme hinnaks oli 162 000 eurot ja hinnas sisaldus baaspakett porto/oslo. Broneerimislepingu punkt 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et kuni 03.09.2022 omanik ei paku objekti teistele huvilistele ega sõlmi selle võõrandamise kokkuleppeid, samuti ei pea sellealaseid läbirääkimisi. Lisaks märgib broneerimistähtaja jooksul müügikanalites objekti staatuseks „Broneeritud“.
Broneerimislepingu p 5 ja 6 leppisid pooled kokku, et kui broneerimistähtaja jooksul arendaja ja broneerija sõlmivad objekti notariaalse müügilepingu, arvestatakse broneerimistasu maha objekti ostu-müügihinnast. Kui broneerimistähtaja jooksul objekti notariaalset müügilepingut ei sõlmita, loetakse broneerimistasu omaniku poolseks objekti müügi peatamise kokkuleppeliseks hüvitiseks ning seda broneerijale ei tagastata.
Hageja tasus kostjale kinnisasja broneerimise eest broneerimistasu summas 2 000 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et lepingu esemeks olnud kinnisasja müügilepingut pooled ei sõlminud. Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalune 03.08.2022 leping on broneerimisleping, millele kohustuslikku vorminõuet kehtestatud ei ole, või on tegemist kinnisasja omandamisele suunatud eellepinguga, mille kehtivus sõltub asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-s 1 ettenähtud kohustusliku notariaalselt tõestatud vorminõude järgimisest.
7.Riigikohus on korduvalt oma lahendites selgitanud, et lepingus sanktsioonide ettenägemine kinnitab üldjuhul kohustuse siduvust ja seega kokkuleppe suunatust kinnisasja omandamisele (vt RKTKo 08.06.2006 3-2-1-32-06, p 16; RKTKo 29.11.2017 2-16-8456/31, p 15; RKTKo 14.06.2023).
8.Riigikohus asus 14.06.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-14179 seisukohale, et ka broneerimisleping võib olla AÕS § 119 lg 1 tähenduses tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, juhul kui sellest lepingust tuleneb lepingupoolele otsene või kaudne surve kinnisasi hiljem omandada või võõrandada. Riigikohus selgitas, et AÕS § 119 lg 1 tähenduses kinnisasja omandama või võõrandama kohustava tehinguna tuleb mõista igasugust võlaõiguslikku kohustust, mis on kasvõi kaudselt suunatud sellele, et muuta konkreetse
kinnisasja senist kuuluvust (omandit) ehk tuua kaasa kinnisasja omandi üleminek seniselt omanikult uuele omanikule. Kohustus omandada või võõrandada kinnisasi võib olla nii asjaomase lepingu järgne põhi- kui ka kõrvalkohustus. AÕS § 119 lg 1 puudutab nii poolele endale kui ka kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja võõrandama kohustumist, samuti võib kinnisasja omandamise kohustus olla suunatud nii kinnisasja omandamisele teiselt lepingupoolelt kui ka kolmandalt isikult. AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõudele peavad vastama ka niisugused kokkulepped, millest kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustus tuleneb üksnes kaudselt. Kolleegium leidis, et kaudselt väljendatud kohustust sõlmida kinnisasja omandamisele suunatud leping võib sisaldada ka broneerimisleping, millega nähakse kinnisasja ostmisest huvitatud isikule tehingu temast sõltuvatel asjaoludel ärajäämise puhuks ette rahaline koormis, mis ületab temale lepingu alusel osutatud teenuse harilikku väärtust. Kui tasu ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstavat summat ja kokku on lepitud selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppele, mis AÕS § 119 lg 1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud (vt RKTKo 29.11.2017 2-16-8456/31, p 16).
9.Käesoleval juhul on tsiviilasjas vaidlusesemeks olevas lepingus nimetatud konkreetne kinnisasi, selle müügihind ning tähtaeg, mille jooksul notariaalse müügilepingu sõlmimata jäämise korral jääb hageja broneerimistasust ilma midagi vastu saamata. Lepingu p 7 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui arendaja rikub käesoleva lepingu punkti 3 on õigus nõuda broneerimisraha tagastust ning broneerijal on õigus nõuda omanikult leppetrahvi broneerimistasu ulatuses. Lepingu p 8 kohaselt aga juhul, kui arendaja tõttu ei suudeta objekti punktis 1 nimetatud elamuks arendada, siis tagastab Arendaja broneerimistasu broneerijale. Kohus saab siit teha järelduse, et broneerimistasu oli mõeldud tagama notariaalse müügilepingu sõlmimise kohustuse täitmist ning pooled on soovinud lepingu sõlmimisel võtta endale kinnisasja müügilepingu eellepingule iseloomulikke kohustusi. Juhul, kui tegemist oleks olnud vaid broneerimistasuga ei oleks pooled kokku leppinud sanktsioone kostjale tema kohustuste rikkumise puhuks.
10.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi selgituste kohaselt tuleb AÕS § 119 lg 1 tähenduses kinnisasja omandama või võõrandama kohustava tehinguna mõista igasugust võlaõiguslikku kohustust, mis on kasvõi kaudselt suunatud sellele, et muuta konkreetse kinnisasja senist kuuluvust (omandit) ehk tuua kaasa kinnisasja omandi üleminek seniselt omanikult uuele omanikule. Kohustus omandada või võõrandada kinnisasi võib olla nii asjaomase lepingu järgne põhi- kui ka kõrvalkohustus. Ka broneerimisleping võib olla AÕS § 119 lg 1 tähenduses tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, juhul kui sellest lepingust tuleneb lepingupoolele otsene või kaudne surve kinnisasi hiljem omandada või võõrandada. Kohus leiab, et need seisukohad ja tõlgendused on kohaldatavad ka siin kohtuasjas.
11.Kohus palus 11.06.2024 määruses pooltel esile tuua, milline võiks olla käesoleval juhul broneerimise eest makstav mõistlik summa ja kas hageja poolt tasutud 2 000 eurot hõlmas endas ka mingeid erinevaid komponente. Kumbki pool oma hinnangut broneerimistasu suuruse osas esile ei andnud, broneerimistasus sisalduvaid erinevaid kulukomponente (näiteks müügikuulutuses broneerimismärke tegemise kulu) esile ei toonud. Kohus osundab, et broneerimistasu 2 000 eurot on 1,23% kinnisasja kavandatud ostuhinnast 162 600 eurot. Seega ei ole broneerimistasu kinnisasja kavandatava ostuhinna ja broneerimisperioodi lõikes iseenesest suur.
12.Kolleegium märkis lahendis 2-20-14179, et kui broneerimislepingu tekstist ega selle lepingu kohta kohtu ette toodud asjaoludest ei järeldu teisiti, tuleb lähtuda eeldusest, et broneerimistasu ei olnud osadeks jagatav. Sellisel juhul tuleb eeldada, et broneerimistasu eesmärk oli tagada maaklerile tema tegelikust panusest ning osutatud teenuse sisulisest väärtusest sõltumatu rahaline sooritus juhuks, kui kavandatud kinnisasja müügitehing jääb sõlmimata tehingu teise poole tõttu. Järelikult on niisuguse rahalise tagatise eesmärk eelduslikult survestada tehingu teist
poolt kinnisasja omandama, mistõttu sellelaadse broneerimistasu kokkuleppe puhul peaks broneerimisleping AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. TsÜS § 82 näeb ette, et seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
14.AÕS § 119 lg 1 järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 119 lg 2 kohaselt muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks üksnes siis, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Juhul, kui asjaõiguslepingut ei ole sõlmitud ega kinnistusraamatusse selle alusel kannet tehtud, on tehingu vorminõude järgimata jätmise tagajärjeks TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu tühisus.
15.AÕS § 119 lg-s 1 tähenduses kinnisasja omandama või võõrandama kohustava tehinguna tuleb mõista igasugust võlaõiguslikku kohustust, mis on kasvõi kaudselt suunatud sellele, et muuta konkreetse kinnisasja senist kuuluvust (omandit) ehk tuua kaasa kinnisasja omandi üleminek seniselt omanikult uuele omanikule. Kohustus omandada või võõrandada kinnisasi võib olla nii asjaomase lepingu järgne põhi- kui ka kõrvalkohustus. AÕS § 119 lg 1 puudutab nii poolele endale kui ka kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja võõrandama kohustumist, samuti võib kinnisasja omandamise kohustus olla suunatud nii kinnisasja omandamisele teiselt lepingupoolelt kui ka kolmandalt isikult. AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõudele peavad vastama ka niisugused kokkulepped, millest kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustus tuleneb üksnes kaudselt. Niisuguste kaudselt kohustavate kokkulepete hulka saab lugeda mh lepinguid, millega kindla kinnisasja omandamata või võõrandamata jäämise puhuks nähakse ette märkimisväärne rahaliselt ebasoodne tagajärg, näiteks kui kavandatud tehingu sõlmimisest loobumise korral ei ole poolele ette nähtud õigust saada tagasi suurt rahasummat, mille ta on teisele poolele tehingut silmas pidades tasunud. Väljavaade jääda ilma olulise suurusega rahasummast survestab selle tasunud lepingupoolt kinnisasja omandamis- või võõrandamislepingut sõlmima, kitsendades sellega tema otsustusvabadust. (RKTKo 14.06.2023, 2-20-14179/52).
16.Riigikohus on ka varasemalt selgitanud, et kinnisasja müügilepingu sõlmimata jäämise puhuks ettenähtud leppetrahv on oma olemuselt suunatud poole survestamisele sõlmida kavandatud müügileping. Olles mõeldud kohalduma peamiselt olukorras, kus kostja on rikkunud enda antud lubadust osta kinnisasi enampakkumise käigus kokkulepitud tingimustel, peab niisugust leppetrahvi tasuma kohustav kokkulepe olema sõlmitud AÕS § 119 lg 1 kohaselt notariaalselt tõestatud vormis (RKTKo nr 2-22-7114, p 15).
17.Antud juhul on broneerimislepingus kokku lepitud võõrandatav kinnisasi, selle müügihind ning tähtaeg, mille jooksul notariaalse müügilepingu sõlmimata jäämise korral on kinnisasja ostja kohustatud maksma teisele poolele rahalist hüvitist broneerimistasu ulatuses. Kuna kinnisasja müügi kohustustehing peab AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema notariaalselt tõestatud, tulnuks ka see kokkulepe VÕS § 33 lg 2 järgi sõlmida samas vormis.
18.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
19.Seega ei tekkinud hagejal tühise broneerimislepingu alusel kohustust tasuda broneerimistasu 2 000 eurot kostja pangakontole. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2 000 eurot.
20.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
22.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
23.Hageja esitas 30.09.2022 e-kirjaga nõude kostjale tühise tehingu alusel saadud 2 000 euro tagasimaksmiseks, tähtaega ei määranud. 04.11.2022 esitas hageja kostjale uue nõudekirja ja palus summa tagastada hiljemalt 11.11.2022. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 01.10.2022. Kohtuotsuse teatavakstegemise seisuga on põhivõlalt 2 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks summas 452,02 eurot. (01.10.2022 – 01.10.2024, viivisekalkulaaror.ee). Kohus mõistab lisaks põhivõlale kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 01.10.2022 – 01.10.2024 eest summas 452,02 eurot ning alates 02.10.2022 lisanduva viivise protsendina põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2 000 eurot, kohtuotsuse päevaga sissenõutavaks muutunud viivis ja edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
28.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 490 eurot, õigusabikulud kohtumenetluses 2 117 eurot (9,5h tööd), kokku 2 607 eurot.
29.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 16.12.2022ja3.02.2023 tasunud riigilõivu kokku 490 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
30.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 9,5h, hinnaga 120 eurot tund. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
31.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud. Kohus kontrollis kõikide hageja esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule esitatud menetlusdokumentidele. Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 9,5 tunni ulatuses.
32.Hageja esindaja ühe töötunni hind on 120 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 140-150 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 2 117 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 2 607 eurot (riigilõiv+ õigusabikulu hagimenetluses).
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 607 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.