2-24-119301/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue L.N (kostja) sõlmis 09.09.2020 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga järelmaksulepingu nr 6984622. Lepingu eritingimustes lepiti kokku: Kauba netohind (krediidisumma) 7223,0 eurot, intressimäär algsummalt 9,44 % aastas, intressimäär laenujäägilt 16,6 % aastas, 0,046 % päevas, lepingu periood 60 kuud, lepingu täitmise tähtpäev 10.09.2025, esialgne krediidi kulukuse määr aastas 17,92 %, maksete kogusumma (Krediidi kogusumma 10684,26 eurot), lepingutasu 0,0 eurot, maksetähtaeg iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Kostja tasus lepingust nt 6984622 tulenevate kohustuste katteks kogusumma 2372,16 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 3.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Pank kostjale 08.02.2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud rohkem kui kolm (3) järjestikust kuud, ning tuginedes lepingu punktidele 5.6. ja 5.6.2., saatis Pank 23.02.2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Lepingu sõlmimisel oli krediidijääk oli 7223,0 eurot, millest 0,0 eurot oli lepingutasu. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile kogusumma 2372,16 eurot. Seega on kostja põhivõlg 4850,84 eurot (7223 – 2372,16 = 4850,84). Hageja palub mõista L.N-ilt välja OÜ GS Core kasuks tasumata võla põhiosa 4850,84 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1172,37 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 4850,84 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 27.06.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud, riigilõiv 630,0 eurot ja esindajatasu 20,0 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus (sh menetluskulude nimekiri) ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 23.08.24.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning 09.09.2020 järelmaksulepingu nr 6984622 krediidi kulukuse määr (17,92%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.20.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,52%. Seega vastasid lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,52*3=61,56%) ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulud, kokku summas 650 eurot (630+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (650 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik