Aktiva Finance Group OÜ hagi U. K. vastu võla saamiseks ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja
A. J.
Kostja: U. K. (XXX), esindaja I. V. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-113278 menetlus osaliselt, so osas, milles hageja nõudis kostjalt põhivõlga 195,23 eurot, viivist 199,75 eurot, intressi 264,28 eurot, lepingutasu 30 eurot ja haldustasu 2,70 eurot, seoses hageja loobumisega hagist nimetatud osas.
2.Tsiviilasja nr 2-23-113278 hagihind on 2680,34 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt U. K. kasuks menetluskuluna 1140 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3218,27 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 12.04.2023 maksekäsu kiirmenetluse võlgniku vastuväite tõttu ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.04.05.2023 esitas hageja hagi, mida ta 30.05.2023 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 2352,67 eurot, intressi 264,28 eurot, lepingutasu 30 eurot, haldustasu 2,70 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot, viivise 364,04 eurot ja alates 04.05.2023 edasise viivise.
3.Hagi kohaselt sõlmis kostja 11.02.2022 Inbank AS-iga laenulepingud nr COFI03780 ning COFI03781, mille osaks on Inbank AS üldtingimused.
4.Lepingu nr COFI03780 alusel sai kostja laenu summas 982,35 eurot, intressi määraga 8,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 20,44%. Laen tuli tagasi maksta perioodil 12.03.2022 12.12.2023. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 12.03.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 12.06.2022 summas 136,94 eurot (14,18+40,39+40,92+41,45). Kostjalt ei ole toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks. Seega on lepingust nr COFI03780 tulenev põhiosa võlgnevus summas 982,35 eurot. Lepingus nr. COFI03780 on pooled kokku leppinud intressimääraks 8,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 12.03.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 12.06.2022 summas 60,92 eurot (24,71+12,60+12,07+11,54). Kostja intressi tasunud ei ole. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu sõlmimise eest on 15 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Kostja oli kohustatud selle lepingu kohaselt tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 0,90 eurot kuus. Kostjal on tasumata 12.04.2022 - 12.06.2022 osamaksete haldustasud, s.o. 2,70 eurot. Lepingu nr COFI03780 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 982,35 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.06.2022 kuni 03.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 8,9% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis on 74,02 eurot. Alates 04.05.2023 palub hageja kostjalt välja mõista viivise lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 8,9% aastas.
5.Lepingu nr COFI03781 alusel sai kostja laenu summas 1370,32 eurot, intressi määraga 25% aastas, krediidi kulukuse määraga 49,64%. Laen tuli tagasi maksta perioodil 12.03.2022 12.06.2024. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 12.04.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 12.06.2022 summas 98,68 eurot (31,80+32,88+34,00). Kostjalt ei ole toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks. Seega on lepingust nr COFI03781 tulenev põhiosa võlgnevus summas 1370,32 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 12.03.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 12.06.2022 summas 203,36 eurot (64,26+47,46+46,38+45,26). Kostja intressi tasunud ei ole. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu sõlmimise eest on 15 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Lepingu nr COFI03781 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1370,32 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.06.2022 kuni 03.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 25% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis on 290,02 eurot. Alates 04.05.2023 palub hageja kostjalt välja mõista viivise intressimääraga võrdses määras s.o 25% aastas.
6.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi mõlema lepingu kohta, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on summas 100 eurot.
7.Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, esitas esialgne võlausaldaja 06.06.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.06.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
8.Hageja omandas nõude 30.06.2022 loovutamise teel.
9.Hageja leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandja teostas krediidihindamise, mille raames tehti päringud maksehäireregistritesse. Kostjal maksehäired puudusid. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga.
10.Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud lepingute nr COFI03780 ja COFI03781 alusel ei väljastatud laenu, vaid muudeti järelmaksu lepinguid nr MEH00729, HHG04659, HG06110, HHG06664, HHG07078.
11.Lepingu nr. COFI03780 punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu selleks, et tasuda laenuandjale laenusaaja kohustus summas 982,35 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt
11.02.2022 väljastatud võlatunnistusest nr MEH00729. Nimetatud võlatunnistustest nähtub, et hagejal oli kostja ees võlg põhisummas 934,74 eurot isegi juhul, kui leping on osaliselt kehtetu vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu.
12.Lepingu nr COFI03781 punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu võtta selleks, et tasuda laenuandjale laenusaaja kohustus summas 1370,32 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt 11.02.2022 väljastatud võlatunnistusest nr HHG04659 (põhivõlgnevus 541,87 eurot), HHG06110 (põhivõlgnevus 292,16 eurot), HHG06664 (põhivõlgnevus 227,7 eurot), HHG07078 (põhivõlgnevus 160,97 eurot). Leping nr COFI03781 on igal juhul kehtiv osas, milles hagejale anti laenu põhiosas 1222,70 eurot.
13.12.02.2024 selgitas hageja, et esialgne võlausaldaja on hagejale edastanud vaid lepingu nr. MEH00729. Lepingute nr. HHG04659, HHG06110, HHG06664 ja HHG07078 osas tegi hageja esialgsele võlausaldajale uue päringu, kuid pole vastust saanud.
14.18.06.2024 teatab hageja, et võlatunnistustega on tõendanud laenu üleandmine. Hageja on tõendanud võlatunnistustega, millised on kostja poolt võetud laenude põhiosa jäägid. Sisuliselt ei ole oluline, milline oli kostjale antud algeline võlasumma ja millises osas oli kostja seda enne võlatunnistuse andmist tagasi maksnud, sest võlatunnistustest nähtub, et rangelt on lahus hoitud põhiosa, intressi, lepingu- ja haldustasu ning viiviste ja muude kohustuste arvestus. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole alates võlatunnistuste välja andmist laenu tagastanud.
15.Hageja teatab, et loobub osaliselt põhinõudest ja palub välja mõista võlgnevuse põhiosa summas 2157,44 eurot (934,74 + 1222,70 eurot). Hageja loobub intressi, lepingutasu ja haldustasu nõudest ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2157,44 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ning viivis perioodi 29.06.2022 kuni 03.05.2023 eest summas 164,29 eurot ja alates 04.05.2023 viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja vastuväited
16.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Puudub kostja ja kolmanda isiku vaheline leping, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele.
17.Lepingud COFI03781 ja COFI03780 ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teateid kätte saanud.
18.Nõude loovutamine ei ole tõendatud. Loovutamisdokument ei ole allkirjastatud senise võlausaldaja või tema esindaja poolt.
19.11.02.2022 sõlmitud lepingud COFI03781 ja COFI03780 on vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus. Laenuandja ei nõudnud kostja pangakonto väljavõtet, mis võimaldanuks kostja maksevõimet hinnata. Kontoväljavõttelt oleks krediidiandjale kostja makseraskused ja finantsprobleemid näha olnud. Sellest tulenevalt kohaldub tarbijakrediidi lepingule seaduslik intressimäär. Kostja ainus kohustus laenulepingute alusel saab olla saadud laenusummade tagastamine. 11.02.2022 sõlmitud lepingute COFI03781 ja COFI03780 sõlmimise ajaks oli temal arvukalt võetud laene, tal puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi täita, ta võttis uusi laene varasemate laenude likvideerimiseks. Kostjal olid erinevad kohustused BB FINANCE OÜ, ESTO AS, PLACET GROUP OÜ, TF BANK AB (PUBL.) EESTI FILIAAL, COOP FINANTS AS, INBANK FINANCE AS ees.
20.Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude, menetluskulude jms näol).
21.25.07.2023 täpsustas kostja, et on nõus põhivõla summaga 2352,67 eurot (982,35+1370,32) ning märgib, et ta ei teinud laenude katmiseks mitte ühtegi makset. Kostja ei loe põhivõlga kahjuks. Kõik ülejäänud hageja nõuded, sh intressinõue summas 264,28 eurot, lepingutasu summas 30 eurot, haldustasu 2,70 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot, viivis summas 364,04 eurot, riigilõiv 455 eurot, esindajakulud 1203 eurot, kokku 2419,02 eurot, loeb kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud kahjuks.
22.Osaline hagist loobumine
22.1.Harju Maakohus on 28.06.2023 määrusega võtnud menetlusse Aktiva Finance Group OÜ hagi U. K. vastu põhivõla 2352,67 euro, intressi 264,28 euro, lepingutasu 30 euro, haldustasu 2,70 euro, sissenõudmiskulu 100 euro, viivise 364,04 euro ja alates 04.05.2023 edasise viivise saamiseks.
22.2.18.06.2024 menetlusdokumendis hageja teatab, et loobub osaliselt põhinõudest ja palub välja mõista võlgnevuse põhiosa summas 2157,44 eurot, st hageja loobub põhivõla nõudest summas 195,23 eurot. Hageja loobub intressi, lepingutasu ja haldustasu nõudest ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2157,44 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ning viivis perioodi 29.06.2022 kuni 03.05.2023 eest summas 164,29 eurot ja alates 04.05.2023 viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
22.3.Kohus saab aru, et hageja on loobunud osaliselt ka viivisenõudest, sest hageja on nõudnud algselt hagis viivist perioodi 29.06.2022 kuni 03.05.2023 eest summas 364,04 eurot. 18.06.2024 menetlusdokumendis on hageja teatanud, et soovib viivist sama perioodi eest arvestatuna VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 164,29 eurot. Seega loeb kohus, et hageja loobub viivisenõudest summas 199,75 eurot.
22.4.TsMS § 442 lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
22.5.Kohus jätab hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 4 järgi, sest puudub alus nende kostja kanda jätmiseks.
23.Menetletavast nõudest
23.1.Algselt on hageja soovinud edasist viivist lepingutes sätestatud intressimääraga võrdses määras (vastavalt 8,9% ja 25% aastas), kuid 18.06.2024 menetlusdokumendis taotleb hageja viivist alates 04.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.2.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-169-13 märkinud, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha.
23.3.Kohus märgib, et menetleb hageja nõuet mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2157,44 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ning viivis perioodi 29.06.2022 kuni 03.05.2023 eest summas 164,29 eurot ja alates 04.05.2023 viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
24.Tsiviilasja hinnast
24.1.Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 3543,70 eurot. Kooskõlas TsMS § 136 lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 2680,34 eurot (põhivõlg 2157,44 eurot,
sissenõudmiskulu 100 euro, viivis 164,29 ja alates 04.05.2023 edasine viivis, mis viivisekalkulaatori järgi moodustub ühe aasta eest summa 258,61 eurot).
25.Kohtuotsuse põhjendused
25.1.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.2.05.05.2023 selgitas kohus hagejale, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Hageja pidi selgitama, kuidas ta tuvastas kostja igakuise sissetuleku ja igakuiste kohustuste suuruse enne laenude andmist. Hagejal tuli kohtule esitada tõend(id), mida analüüsides jõudis laenuandja järeldusele, et kostja on võimeline laenusid tagasi maksma.
25.3.01.06.2023 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua kõikide algsete laenulepingute ja järelmaksulepingute alusel kujunenud võlgnevus nii põhivõla, intressi kui viivise jm tasude osas, kui neid nõutakse. Kostjal on sõlmitud hulgaliselt erinevaid lepingud, kuid nende alusel nõuete kujunemine ei ole selgelt välja toodud. Samuti tuleb iga sõlmitud lepingu puhul välja tuua ja tõendada, kuidas on kostja maksevõimekust hinnatud.
25.4.01.12.2023 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb välja tuua, millised võlasuhted olid poolte vahel algselt enne kõikide võlakokkulepete sõlmimist. Kohus eeldas, et need said tuleneda kostjaga varasemalt sõlmitud lepingust/lepingutest. Maakohtu esialgsel hinnangul saab nii võlakokkulepete kui ka esialgse võlasuhete osas eeldada, et kostja kui tarbijaga oli sõlmitud tarbijakrediidilepingu tunnustele vastavad lepingud. Kui esialgset võlasuhet käsitleda tarbijakrediidina, siis peab kohus sellest tulenevate kohustuste hindamisel kontrollima lepingutingimuste kooskõla VÕS 22. ptk 2. jao imperatiivse sätetega. Ainult sel viisil on võimalik tuvastada, kas kostjal oli tegelikult kohustus tasuda eelmises punktis märgitud summad. Kui esialgse võlasuhte loomisel krediidiandja näiteks rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet või kehtestas lubamatult kõrge krediidi kulukuse määra, siis ei tarvitsenud kostjal olla muid kohustusi peale põhivõla ja VÕS § 94 järgse intressi. See omakorda võib mõjutada esialgses võlasuhtes toimunud kohustuse osalise täitmise arvestust. Kõnealust kontrolli võimaldavad asjaolud (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise, krediidi kulukuse määra arvutamise alused, esialgse võlasuhtes tekkinud kohustused ja nende täitmise) peab esile tooma ja tõendama hageja. Kohus juhtis veelkord hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada.
25.5.05.04.2024 teatas kohus, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole kostja osas järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Üksnes maksehäireregistritesse tehtud päringutest ei saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline. Nimetatud andmetest ei nähtu kostja tegelikud igakuised sissetulekud ja väljaminekud, samuti olemasolevad kohustused. Kostjal olid erinevad kohustused 7 erineva laenuandja ees, kuid kostja pangaväljavõtet ei küsitud, mis oleks võimaldanud seda informatsiooni saada. Kostjale anti laenu selleks, et tasuda olemasolevat võlga.
25.6.29.05.2024 istungil selgitas kohus, et hagejal tuleb esitada tõend, millisest nähtuks nõude loovutamine, samuti tuleb esitada esialgsed müügilepingud ja nende alusel tehtud maksed, samuti selgitada, kas kontrolliti kostja maksevõimet. Kui kostja maksevõimet ei kontrollitud, siis tuleb kõik kostja poolt müügilepingu alusel tehtud maksed (lepingutasud, intressid, viivised jm) arvestada põhivõlgnevuse katteks. Hagejal tuleb esitada kõik müügilepingud ja näidata ära, millised maksed on kostja teostanud.
25.7.Kohus tuvastas, et kostja on 12.02.2022 allkirjastanud Inbank Finance AS-a laenulepingu nr COFI03780, mille punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu selleks, et tasuda
laenuandjale laenusaaja kohustus summas 982,35 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt 11.02.2022 väljastatud võlatunnistusest nr MEH00729 (dtl 36-39).
25.8.Kohus tuvastas, et kostja on 12.02.2022 allkirjastanud Inbank Finance AS-a laenulepingu COFI03781, mille punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu selleks, et tasuda laenuandjale laenusaaja kohustus summas 1370,32 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt 11.02.2022 väljastatud võlatunnistustest nr HHG04659 (dtl 44), HHG06110 (dtl 45), HHG06664 (dtl 46), HHG07078 (dtl 47). Võlatunnistuste nr HHG04659, HHG06110, HHG06664, HHG07078 aluseks olevaid aluslepinguid ei ole kohtule esitatud. Kohus tuvastas, et kostja ja MEHKA EESTI OÜ on sõlminud osamaksetega tasumise müügilepingu nr MEH00729 kauba soetamiseks summas 1899 eurot (dtl 200-201).
25.9.Hageja esitas dokumendi, mille kohaselt AS Inbank (registrikood 12001988) loovutaja ja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), kui loovutuse saaja vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel on loovutuse saajale üle läinud loovutaja lepingutest nr COFI03780, COFI03781 tulenevad kõik loovutajate nõuded U. K., isikukood XXX, kui võlgniku vastu (dtl 230). Kohus leiab, et sellega on nõude loovutamine hagejale tõendatud.
25.10.Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 (punktides 28 ja 29) asunud seisukohale, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad.
25.11.12.02.2022 on kostja ja Inbank Finance AS sõlminud kaks laenulepingut COFI03780 ja COFI03781, millega võimaldati kostjale laenu, et tasuda omakorda võlatunnistustest HHG04659, HHG06110, HHG06664, HHG07078 ja MEH00729 tulenevaid kohustusi. Hageja on kohtule esitanud vaid kostja ja MEHKA EESTI OÜ vahel sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping nr MEH00729 kauba soetamiseks summas 1899.00 eurot. Ülejäänud võlatunnistustes viidatud esialgseid lepinguid kohtule ei ole esitatud.
25.12.Kuna võlatunnistuste nr HHG04659, HHG06110, HHG06664, HHG07078 aluslepinguid ei ole kohtule esitatud, ei ole võimalik tuvastada, millal ja kelle vahel, milliste tahteavalduste vahetamise teel ning millistel tingimustel lepingud sõlmiti, kas ja millal laenusumma kostjale üle anti, milline oli krediidikulukuse määr. Samuti puuduvad tõendid, palju on kostja iga lepingu osas teostanud tagasimakseid ja millal. Ekslik on hageja arusaam, et üksnes võlatunnistusega on tõendatud, millised on kostja poolt võetud laenude põhiosa jäägid ja pole oluline, milline oli kostjale antud algeline võlasumma ja millises osas oli kostja seda enne võlatunnistuse andmist tagasi maksnud, sest võlatunnistustest nähtub, et rangelt on lahus hoitud põhiosa, intressi, lepingu- ja haldustasu ning viiviste ja muude kohustuste arvestus. Kohus leiab, et sellega on piiratud ebamõistlikult kostja õigust kasutada tõendeid või pandud talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal (VÕS § 42 lg 3 p 11). Samuti on sellega raskendatud ebamõistlikult kostja võimalust kaitsta oma õigusi kohtus (VÕS § 42 lg 3 p 10). Täiendavalt on sellega välistatud
ka kostja õiguskaitsevahendite kasutamine hageja suhtes või piiratud nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt (VÕS § 42 lg 3 p 2). Võlatunnistusega ei saa muuta kehtivaks kokkuleppeid, mis on vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga tühised.
25.13.Kohtule on küll esitatud 11.02.2022 väljastatud võlatunnistuse nr MEH00729 aluseks olev alusleping, kuid hageja ei ole nõude rahuldamiseks esile toonud ja tõendanud, kas ja millal laenusumma kostjale üle anti, milliseid makseid on kostja selle lepingu järgi teostanud ja samuti puuduvad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta kostjale laenu andmisel.
25.14.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist, sh, millise teabe peab krediidiandja omandama laenusaaja majandusliku olukorra kohta minimaalselt.
25.15.Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et 12.02.2022 laenulepingute nr COFI03780 ja COFI03781 sõlmimise eel oleks kostja maksevõimet kontrollitud. Üksnes maksehäireregistritesse tehtud päringutest ei saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline. Nimetatud andmetest ei nähtu kostja tegelikud igakuised sissetulekud ja väljaminekud, samuti olemasolevad kohustused. Kostjal olid erinevad kohustused mitmete erinevate laenuandjate ees (dtl 129-131), kuid kostja pangaväljavõtet ei küsitud, mis oleks võimaldanud seda informatsiooni saada. Kostjale anti laenu selleks, et tasuda olemasolevat võlga.
25.16.Kuivõrd hageja ei ole esitanud asjaolusid alusvõlasuhte kohta ning kohtule esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kui palju on kostjale laenu antud või kostja neid tagastanud või kas krediidiandja on vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole selged ega õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Eelmärgitu tõttu ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivise ja sissenõudekulude hüvitamise nõue.
26.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.1.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
26.2.Kostja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 1368 eurot. 06.07.2023 taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 5,75 tundi, hinnaga 120 eurot tund summas 690 eurot+km, so 828 eurot. 26.07.2024 taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 4 tundi ja 30 minutit, hinnaga 120 eurot tund, summas 540 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
26.3.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, kuid mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Maakohtu hinnangul on ka praegusel juhul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot, millele vajadusel lisandub km. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Seega on kostja esindaja põhjendatud kulud esindajale 1140 eurot (690+450).
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.