2-23-8723 Nordic Hemp Tulundusühistu (endise nimega Eesti Maheproteiini Ühistu) hagi Idakeskus OÜ vastu võlgnevuse nõudes 38 581,89 eurot Hageja Nordic Hemp Tulundusühistu, registrikood 14209057, asukoht Vabriku tn 3, Vahi alevik, 60534 Tartu vald, Tartu maakond, Hageja lepinguline esindaja Erki Casar, e-post x Kostja Idakeskus OÜ, registrikood 11414383, asukoht Pikk tn 32, Ambla alevik, 73502, Ambla vald, Järvamaa, e-postx, seaduslik esindaja MM Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul, epost: x
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
30.04.2024, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja 20.05.2024 esitatud taotlus viivisenõude osaliseks tagasivõtmiseks ja jätta läbivaatamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 445,47 euro ulatuses ning edasiulatuva viivise nõue, millega hageja palus kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt summas 5142,66 viivise määraga 0,05% päevas alates 15.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista kostjalt Idakeskus OÜ hageja Nordic Hemp Tulundusühistu kasuks põhivõlg 30 990,06 eurot ja viivised 9156,69 eurot.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 25 847,40 eurot 0,05% päevas alates 01.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni ja põhivõlgnevuselt 5142,66 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni.
5.Jätta Pärnu Maakohtu 13. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-8723 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
6.Jätta hageja menetluskuludest 98% kostja Idakeskus OÜ kanda ja 2% hageja enda
2-23-8723 kanda. Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
7.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 4027,80 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.Nordic Hemp Tulundusühistu (endise nimega Eesti Maheproteiini Ühistu) esitas Pärnu Maakohtule hagi Idakeskus OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 20.04.2022 ostulepingu nr X, mille kohaselt hageja müüs kostjale kanepiseemned ja kostja kohustus müüma hagejale lepingus märgitud tingimustel kanepit. Hageja müüs kostjale 4500 kg sertifitseeritud „Estica“ kanepiseemet hinnaga 7 eur/kg, kogusummas 31500 eurot, millele lisandus käibemaks. Pooled leppisid kokku, et seemne maksumus tasaarvestatakse kostja poolt müüdava saagi arvelt. Kostja kohustus müüma kanepi hagejale hinnaga 1800 eurot/tonn, millele lisandub käibemaks, tingimusel, et kaup vastab lepingule. Kostja andis hagejale 26.04.2023 üle üksnes 18,11 tonni mahekanepit, mille kvaliteet ei vastanud lepingus märgitud tingimustele. Seetõttu lepiti kokku mahekanepi ostuhinnaks 550 eurot/tonn, millele lisandus käibemaks. Müüdud kanepi kohta esitas kostja hagejale 27.12.2022 arve nr x, summas 11952,60 eurot (550 x 18,11t = 9960,50.- + km 1992,10). Hageja esitas kostjale lepingu alusel tasumiseks kaks arvet: 11.05.2022 arve z, summas 37800 eurot (külviseemne eest), maksetähtajaga 31.12.2022, lepingu p 2 alusel ja 04.01.2023 arve u, summas 5142,66 eurot (kuivatuse maksumus 4073,15 + km ja pakkekotid 18tk, üks kott 11,80 + km), maksetähtajaga 11.01.2023. Hageja tasaarvestas 17.01.2023 kostja poolt müüdud kanepi eest tasumisele kuuluva summa 11952,60 eurot hageja tasunõudega kanepi seemne eest, mille tagajärjel vähenes hageja nõue müüdud kanepiseemne eest 25 847,40 euroni (37 800 – 11 952,60). Peale hageja poolt tehtud tasaarvestust jäi kostja kohustuseks tasuda hagejale kokku 30 990,06 eurot (25 847,40 + 5142,66). Hageja saatis kostjale 26.04.2023 teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja rahaliste kohustuste tasumiseks. Hageja märkis, et kui kostja tasub hiljemalt 03.05.2023 põhinõude 30 990,06 ja viivistena üksnes 750 eurot, siis ei ole hagejal täiendavaid nõudeid. Viivise summaks arvestab hageja hagiavalduse kohaselt üksnes 2680,63 eurot.
2.Hageja täpsustas 20.05.2024 enda viivise nõuet. Põhinõudelt 25 847,40 arvestatud viivis on 2235,16 eurot (12,92 x 173). Hageja arvestab viivist alates 12.01.2023, st päevast, mis järgnes viimase arve tasumise tähtpäevale ja kuni 15.06.2023. Viivis päevas on 12,92 eurot (25 847,40 x 0,05%), viivitatud päevi 12.01.2023 kuni 15.06.2023 on 173 päeva. Põhinõudelt 5142,66 eurot arvestatud viivis on 254,31 eurot (1,47 x 173). Viivis päevas on 1,47 (5142,66 x 0,0287%), viivitatud päevi 12.01.2023 kuni 15.06.2023 on 173 päeva. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 30 990,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 15.06.2023 seisuga 2235,16 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 25 847,40 eurolt määras 0,05% päevas, alates 15.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni ja 5142,66 eurolt viivis alates 16.06.2023, VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni 5142,66 euro tasumiseni. Alternatiivselt esitas hageja kostja
2-23-8723 vastu alusetu rikastumise nõude 5142,66 euro osas. 19.08.2024 täpsustas hageja, et ta võttis 20.05.2024 avaldusega osaliselt viivise nõude tagasi.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on esmalt seisukohal, et hageja poolt temale müüdud kanepiseemne saagikus oli kehva, hageja müüdud Estica kanepiseemnest ei tulnud saaki, mistõttu leiab kostja, et hageja on müügilepingut rikkunud. Kostja saab aru, et hageja müüdav kanepiseeme Estica on Eestis uus toode ja mingisugust praktilist teadmist selle saagikuse kohta tegelikult ei ole. Samas lubas hageja müügilepingu kaudu kostjale suuremat saagikust, mida ei tulnud, hoolimata sellest, et mingeid keerulisi ilmastikutingimusi (põud vmt) 2022 ei olnud. Kostja on hagejat kehva saagikuse ilmnedes sellest ka teavitanud. Kostja leiab, et tal puudub kohustus tasuda ebakvaliteetse kanepiseemne eest kokkulepitud müügihinda. Samuti on küsitav, kas hageja on andnud kostjale üle just 4500 kilogrammi. See kogus võis ka olla märgatavalt väiksem (millele viitab halb saagikus), hageja ei ole kauba üleandmise kohta tõendeid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale 04.01.2023 arve saagi kuivatuse ja pakendite eest. Hagist ega selle lisadest ei nähtu, kas ja kuidas on kuivatusteenust võetud ja selles hind kokkulepitud. Kuivatusteenuse tellimist ei nähtu asja juurde esitatud müügilepingust. Seetõttu on igal juhul ebaõige ka viivisearvestus, kuna lepingus kokkulepitud viivisemäära (0,05% päevas) on arvestatud ka kuivatusteenuse tasule, mille puhul saaks maksimaalselt rakendada seadusjärgset viivist. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid, mis näitaks, et kostja üleantud kanepisaak ei vastanuks kokkulepitud kvaliteedinõuetele.
4.10.06.2024 esitatud seisukohas märkis kostja, et hageja on asunud väitma, et kostja müüdud kanepisaak ei vastanud nõuetele ja seetõttu olevat kostja esitanud müügilepinguga võrreldes väiksema arve. Poolte 20.04.2022 müügilepingu kohaselt pidid pooled tegema müügilepingu kohaselt seemnehinna ja saagi tasudega tasaarvestuse. Kostja edastas 10.06.2024 seisukohaga kohtu kaudu hagejale täiendava müügiarve, millega kostja nõuab hagejalt lepingus kokkulepitud tasu maksmist tagasi müüdud kanepi eest. Ühtlasi märkis kostja, et tasaarvestab käesolevaga enda nõude 27 617,75 eurot hageja kanepiseemne müügist tuleneva nõudega kostja vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Esmalt lahendab kohus seni menetluses lahendamata taotlused, edasiselt käsitleb kohus küsimust sellest, kas hageja põhinõuded kostja vastu on põhjendatud, lahendab kostja tasaarvestusavalduse ning lahndab hageja viivise nõuded lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt veel lahendamata taotlused. Hageja esitas 20.05.2024 enda nõude täpsustuse, millega vähendas kostja vastu esitatud viivise nõuet. Hageja selgitas 19.08.2024, et ta võttis osaliselt viivise nõude tagasi. Kostja hageja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et viivise nõude vähendamisel on tegu nõuete osalise tagasivõtmisega. Nõuete osaline tagasivõtmine tuleb kohtul lahendada ning tagasi võetud nõuded tuleb jätta läbivaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 424 lg-te 2 ja 3 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse, kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud.
2-23-8723
7.Seega on kohtul kohustus nõude osalise tagasivõtmise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse tagasi võetud nõuete läbivaatamata jätmiseks. Nõude osalise tagasivõtmise võib kohus lahendada ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK Tko 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas juhul on kohtul võimalik võtta seisukoht viivise nõude osalise tagasivõtmise osas kohtulahendis, sest kohus andis kostjale 03.07.2024 määrusega võimaluse esitada nõude vähendamise osas oma seisukoht. Viivise nõuete osaline tagasivõtmine ja vastavate nõuete läbivaatamata jätmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Seega kohus rahuldab hageja taotluse ja jätab läbi vaatamata hageja viivisenõude 445,47 euro ulatuses ja edasiulatuva viivise nõude, millega hageja palus kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt summas 5142,66 viivisemääraga 0,05% päevas alates 15.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni.
8.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: Nordic Hemp Tulundusühistu ja Idakeskus OÜ sõlmisid 20.04.2022 ostu-müügi lepingu nr X, mille alusel hageja müüs kostjale mahekanepi seemneid ja kostja kohustus hagejale tagasi müüma kogu mahekanepi saagi (dtl 6-9); 11.05.2022 esitas hageja kostjale arve nr z kanepiseemne eest summas 37 800 eurot maksetähtajaga 31.12.2022 (dtl 12); 27.12.2022 esitas kostja hagejale arve nr x mahekanepi saagi tagasimüügi eest, summas 11 952,60 eurot, maksetähtajaga 27.12.2022 (dtl 10); 04.01.2023 esitas hageja kostjale arve nr u kuivatamise ja pakendite eest summas 5142 eurot maksetähtajaga 11.01.2023 (dtl 11); 17.01.2023 tasaarvestas hageja kostja 27.12.2022 esitatud arvel kajastatud 11 952,60 eurot hageja esitatud arvetega, mille tagajärjel vähenes hageja nõue kostja vastu 30990,06 euroni (dtl 16-17); hageja saatis kostjale 26.04.2023 teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja rahalise kohustuse tasumiseks 03.05.2023 (dtl 13-15).
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja müüs kostjale mahekanepi seemet ning osutas kostjale mahekanepi kuivatuse teenust ning kostjale esitati arved mahekanepi seemne müügi eest ning kuivatusteenuse osutamise eest, mis tasaarvestati kostja poolt hagejale tagasi müüdud mahekanepi eest tasumisele kuulunud arvega. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esitas kostjale arved, mille kostja jättis tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja müüs kostjale ebakvaliteetset kanepiseemet, mistõttu ei ole kostjal väidetavalt kohustust esitatud arveid tasuda, kas hageja andis kostjale üle mahekanepi seemne 11.05.2022 arvel kajastatud koguses ja kas kostja müüs hagejale tagasi kvaliteetse või ebakvaliteetse seemne, mistõttu hagejal tulnuks tasaarvestada tagasi müüdud kanep lepingus kokkulepitud hinnaga. Siinkohal märgib kohus, et kostja ei ole enda vastuväidete esitamisel menetluses olnud järjepidev, vaid esitanud erinevaid
2-23-8723 vastuväiteid erinevates menetlusdokumentides.
11.Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 20.04.2022 müügilepingu.
12.Kostja on esialgselt esitanud vastuväiteid sellest, et hageja ei ole talle üle andnud seemet lepingus kokku lepitud ja 11.05.2022 arvel kajastatud koguses. Hageja vaidleb kostja vastavasisulisele väitele vastu.
13.Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja ei ole rikkunud müügilepingus kokku lepitud seemne üleandmise kohustust. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 218 lg 1 esimese lause alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Poolte vahelise lepingu punktist 2 nähtub, et hageja kohustus kostjale müüma 4500 kg sertifitseeritud „Estica“ mahekanepi seemet hinnaga 7 eurot/kg. Kohtule esitatud saatelehelt nr SL-2022-060 nähtub, et 19.05.2022 andis hageja kostjale üle 4500 kg kanepi külviseemet „Estica“ partii numbritega X, R ja P (dtl 43). Seega on hageja tõendanud, et hageja andis kostjale üle lepingus kokku lepitud ja arvel kajastatud koguses mahekanepi seemet ning kostja vastavasisuline vastuväide on põhjendamatu.
14.Kostja on esitanud menetluses ka vastuväite, mille kohaselt tarnis hageja kostjale ebakvaliteetse mahekanepi seemne, mistõttu hageja on müügilepingut rikkunud ja kostjal ei ole kohustust tasuda ebakvaliteetse seemne eest kokkulepitud hinda. Hageja vaidleb kostja väidetele vastu.
15.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et hageja müüs kostjale lepingutingimustele mittevastavat seemet ja seda alljärgneval põhjendusel. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 esimese lause alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kostja on märkinud esmalt, et seemne ebakvaliteetsus tuleneb madalast saagikusest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu, kuna üksnes seemne madal saagikus ei tõenda kohtu hinnangul, et hageja müüs kostjale ebakvaliteetset seemet. Vähene saak sõltub paljudest muudest teguritest ja kostja ei ole enda väiteid kohtumenetluses tõendanud.
16.Põllumajandusministri määruse nr 53 õli- ja kiudtaimede seemnete kategooriad ning õli- ja kiudtaimede seemne tootmise ja turustamise nõuded § 9 lg 1 kohaselt korraldab õli- ja kiudtaimede seemne rahvusvaheliste nõuete kohast sertifitseerimist üksnes Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduameti 22.03.2022 otsustest nr 9-2/11447, 9-2/11449 ja 92/11451 nähtub, et kostjale müüdud seemnepartiid X, R ja P olid sertifitseeritud (dtl 45-52). Otsustest nähtub, et tõelisi seemneid oli kõigil kolmel partiil vastavalt 99,7%, 99,5% ja 99,8%, seemnete idanevus oli kõigil kolmel partiil 7 päeva, millest normaalselt idanenud seemneid oli vastavalt 82%, 76% ja 82%. Seega hageja poolt kostjale tarnitud seemnepartiidele on väljastatud sertifitseerimise otsused ja nendel kajastatud kvaliteedinäitajad on kooskõlas Põllumajandusministri määruse lisas 1 toodud õli- ja kiudtaime seemne kategooriate kvaliteedinõuetega. Seega on tõendamata kostja vastuväide sellest, et hageja tarnitud seemne puhul oli tegemist lepingu tingimustele mitte vastava tootega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluses ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks müünud kostjale 2022 kevadel ebakvaliteetset mahekanepi seemet.
2-23-8723
17.Kohus juhib siinkohal kostja tähelepanu ka asjaolule, et vastavasisulise vastuväite on kostja esitanud alles kohtumenetluses, kusjuures hilisemates vastuväidetes kostja hageja müüdud seemne ebakvaliteetsusele enam tuginenud ei ole. Varasemas poolte vahelises suhtluses ei ole aga kostja teinud hagejale etteheiteid talle müüdud seemne kvaliteedi osas. Kostja on küll märkinud vastuses hagile, et ta on hagejat teavitanud seemne kehvast saagikusest, kuid ei ole enda väiteid millegagi tõendanud. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS 220 lg 1 kohaselt peab ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada, lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
18.Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik kohtul tuvastada, et kostja väidetavast müüdud seemne ebakvaliteetsusest oleks hagejat enne kohtumenetlust teavitanud. Seemned müüs hageja kostjale nähtuvalt arvest nr z mais 2022. Ühtegi kirjaliku pretensiooni kostja hagejale esitanud ei ole, vaid esitas vastuväite alles 21.08.2023 kohtule esitatud menetlusdokumendis, ehk enam kui aasta hiljem. Tulenevalt VÕS § 220 lg 1 sätestatust on majandus- ja kutsetegevuses tegeleva ostja puhul enam kui kahekuuline tähtaeg puudustest teatamiseks üldjuhul ebamõistlik. Seega hinnates kõike eeltoodut leiab kohus, et kostja pole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale pretensiooni ja kirjeldanud hageja poolt müüdud seemne puudusi mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta puudustest teada pidi saama VÕS § 220 lg 1 järgi. Seega ei saaks kostja ka tugineda kanepi seemne puudustele VÕS § 220 lg 3 järgi, isegi kui need oleksid esinenud ning teatama jätmine ei ole millegagi mõistlikult vabandatav. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole nõudnud hagejalt kordagi kauba asendamist, hinna alandamist ega taganenud lepingust kooskõlas VÕS §-dega 222-224.
19.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei saa tugineda hageja poolt temale müüdud seemne osas ka lepingutingimustele mittevastavusele isegi kui see olemas oleks olnud, kuna ta ei ole teatanud õigeaegselt väidetavatest puudusest hagejale, ja neid puudusi kirjeldanud, mistõttu ei saa kostja käesolevad menetluses enam tugineda hageja poolsele lepingu rikkumisele VÕS § 100, 217 lg 1, lg 2 p 1 järgi.
20.Edasiselt on menetluses kostja asunud seisukohale, et hageja heidab kostjale ette ebakvaliteetse seemne tagasi hagejale müümist, kostjal on tegelikkuses hageja vastu nõue, kuna kostja müüs hagejale 2022 aasta lõpus tagasi kvaliteetse seemne ja kostjal on õigus saada tagasi müüdud kanepiseemne eest tasu lepingus kokku lepitud hinnaga, so 1800 eurot/tonn, millele lisandub käibemaks. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse 10.06.2024 ning tasaarvestab enda nõude 27 617,75 eurot hageja kanepiseemne müügist tuleneva nõudega. Hageja vaidleb kostja vastavasisulistele vastuväidetele vastu, märkides, et kostja väide, et tegemist oli lepingule vastava kaubaga ei ole tõendatud ja on vastuolus kostja enda varasema tegevusega.
21.VÕS § 197 lg 1 sätestab tasaarvestuse mõiste mille kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse,
2-23-8723 võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
22.Kostja on enda nõude tõendamiseks esitanud üksnes 10.06.2024 koostatud arve hagejale (dtl 182). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta müüs hagejale lepingus kokkulepitud kvaliteediga kanepit ega sedagi, et hageja ja kostja oleksid tagasi müüdud kanepi osas sõlminud 27.12.2022 sõlmitud suulisest kokkuleppest kanepi hinna osas hilisemalt erineva kokkuleppe. Hageja esitatud arve ei tõenda poolte vahelise kokkuleppe olemasolu ning on vastuolus menetluses varasemalt esitatud tõenditega. Kohtule ei ole esitatud tagasi müüdud kanepiseemnete osas otsust, millest nähtuks, et tagasi müüdud seemned oleksid sertifitseeritud. Asjaolu, et kostja müüs hagejale tagasi ebakvaliteetsed seemned on tõendatud hageja poolt esitatud tõenditega ja selles ei olnud poolte vahel ka enne kohtusse pöördumist vaidlust. Kostja poolt esitatud 27.12.2022 arvest nr x hagejale nähtub, et kostja ise on mahekanepi saagi koguses 18,11 tonni hagejale tagasi müünud detsembris 2022 hinnaga 550 eurot tonn, kuigi lepinguga oli ette nähtud kõrgem tagasimüügi hind (dtl 10). Katseprotokollidest ja nende tõlgetest nähtub, et kostja kasvatatud kanep oli ebakvaliteetne ega vastanud lepingu lisas kokkulepitud kvaliteedi nõuetele (dtl 7, 164-171). Nimelt nähtub lepingu lisast Eesti Maheproteiini Ühistu sisse ostetava kanepiseemne kvaliteedinõuded, et sisse ostetavad kanepiseemned pidid muuhulgas vastama järgmistele kvaliteedinõuetele: peroksiidide arv ≤ 2.5 meq O2/kg rasva, vabad rasvhapped ≤ 1,5%, THC < 2,5 mg/kg (dtl 7). Katseprotokollidest aga nähtub, et peroksiidide arv oli 15,3 meq O2/kg rasva, vabad rasvhapped 7,9 g/100 g rasva, THC 8,9 mg/kg (dtl 166-171). Lisaks nähtub lepingu lisast, et kanepiseemned pidid muuhulgas vastama ka järgmistele kvaliteedinõuetele: Escherichia coli, 1g ≤ 1.0×101, katseprotokollidest nähtuvalt oli aga vastav näit 6,8 x 104, hallitusseened, 1g ≤ 1.0×103, vastav näit oli aga kostja poolt tagasi müüdud seemnel >1,5 x 105 ja pärmseened, 1g ≤ 1.0×103, kostja seemnel aga 1,5 x 10 5. Listeria monocytogenes'e loendus kostja müüdud seemnetel aga oli 1,9 x 103 (dtl 164-165). Kostja vastuväited sellest, et katseprotokollid ei kajasta tema kasvatatud kanepi analüüse on vastuolus hageja poolt esitatud L OÜ 11.11.2022 saatelehega nr Q, millest nähtub, et L OÜ saatis hagejale seemnepartii W samas koguses, mis kajastati kostja poolt hagejale esitatud arves (dtl 175). Katseprotokollidest nähtub, et analüüsid võeti just seemnepartiist W. Poolte vahelisest ekirjavahetusest tuleneb, et hageja teavitas 27.12.2022 seemne ebakvaliteetsusest kostjat nii suuliselt telefoni vestluses kui ka e-meili teel kooskõlas VÕS § 220 lg 1 (dtl 172-174). Eeltoodu tingis lepingus kokkulepitud hinnast madalama hinnaga seemne tagasi müümise hagejale ja selliselt vastavalt poolte kokkuleppele ka arve esitamisel hagejale kostja ise lähtus. Eeltoodu tõttu on põhjendamatud ja esitatud tõenditega vastuolus kostja menetluses esitatud hilisemad väited sellest, et ta müüs hagejale kvaliteetse kanepiseemne, samuti sellest, et hageja ei ole esitanud hinna alandamise avaldust ega selgitanud, millise metoodika alusel on vähendatud kokkulepitud hinda ning asjakohatud on ka kostja vastuväited sellest, et hageja ei ole puudustest koheselt kostjat teavitanud. Esitatud tõenditest nähtub, et pooled olid saavutanud kokkuleppe kanepi tagasiostu hinna alandamises. Eeltoodust järeldub, et kostjal puudub tasaarvestuse eelduseks olev nõue, mis võimaldaks kohaldada vastastikuste nõuete tasaarvestust. Seega pole ka alust lugeda hageja nõuet tasaarvestuse teel lõppenuks.
23.Hageja väidete kohaselt kuivatusteenuse eest tasumine lepiti poolte vahel kokku suuliselt, kostja ei ole hilisemas menetluses hageja vastavasisulisele väitele vastuväiteid esitanud. Kohtule esitatud arvest ja 11.11.2022 saatelehelt nähtub, et hageja kasutas Osaühing L kuivati teenust T kuivatis (dtl 11, 56, 175). 09.01.2023 arvest nähtub, et Osaühing L esitas osutatud teenuse eest arve hagejale (dtl 53). Puudub vaidlus selles, et hageja tasus talle esitatud arve ja vastavalt kokkuleppele kostjaga tegi hageja kuivatusteenuse ja müüdud kottide eest eraldi arve kostjale.
2-23-8723 Kostja ei ole kohtueelses menetluses esitatud arvele vastuväiteid esitanud. Hageja esitatud 02.11.2022 tööde üleandmise aktist ja 11.11.2022 saatelehelt ning sellele lisatud ekirjavahetusest nähtub, et Osaühingu L arvel kajastatud kuivatusteenust osutati kostjale (dtl 5455, 175, 176-177). Eeltoodust järeldub, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe sellest, et hageja kuivatab kostjalt saadud seemne ja esitab selle eest koos pakenditega arve kostjale. Esitatud tõenditest nähtub, et kuivatusteenuse ja kottide eest on kostjale esitatud arve summas 5142,66 eurot, mis on kostja poolt tasumata.
24.Poolte vahelise lepingu punktist 2 nähtuvalt leppisid pooled kokku, et seemne maksumus tasaarvestatakse kostja poolt hagejale tagasi müüdava saagi arvelt. Seega on hageja põhivõlgnevuse nõue summas 30 990,06 eurot põhjendatud, kostja on rikkunud VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud tasu maksmise kohustust ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude eelpool nimetatud summas lepingulisel alusel, jätab kohus tähelepanuta hageja 20.05.2024 esitatud alternatiivsel alusel esitatud nõude ega analüüsi ühtlasi kostja 26.08.2024 esitatud vastuväiteid hagi muutmisele.
25.Hageja on esitanud kostja vastu täiendavalt viivisenõude. Hageja nõustus 30.04.2024 toimunud istungil kostja vastuväitega sellest, et kuivatusteenuse ja pakendite tasule tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära (dtl 153-157, ajaviide 00:05:17), mistõttu hageja täpsustas 20.05.2024 enda viivise nõuet järgmiselt. Põhinõudelt 25 847,40 arvestatud viivis on 2235,16 eurot (12,92 x 173). Hageja arvestab viivist alates 12.01.2023, st päevast, mis järgnes viimase arve tasumise tähtpäevale ja kuni 15.06.2023. Viivis päevas on 12,92 eurot (25 847,40 x 0,05%).Viivitatud päevi 12.01.2023 kuni 15.06.2023 on 173 päeva. Põhinõudelt 5142,66 eurot arvestatud viivis on 254,31 eurot (1,47 x 173). Hageja arvestab viivist alates 12.01.2023, st päevast, mis järgnes viimase arve tasumise tähtpäevale ja kuni 15.06.2023. Viivis päevas on 1,47 eurot (5142,66 x 0,0287%). Viivitatud päevi 12.01.2023 kuni 15.06.2023 on 173 päeva. Edasises menetluses kostja hageja viivisenõudele ja selle arvestusele vastu ei vaielnud.
26.Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27.20.04.2022 sõlmitud müügilepingus on pooled kokku leppinud rahalise kohustuse rikkumisel viivise määras 0,05% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras arve nr z alusel summa 25847,40 euro tasumisega viivitamise eest ja arve nr u alusel summa 5142,66 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus arvestab viivise suuruse välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda 30.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevuselt 25847,4 eurot 8116,08 eurot ja põhivõlgnevuselt 5142,66 eurot 1040,61 eurot, kokku 9156,69 eurot (vt viivisekalkulaator). Kohus märgib, et hageja on viivise arvutamise tähtaegade ja suuruse kohta esitanud viivise arvestuse hagiavalduses ning samuti on hageja eelviidatust tulenevalt põhistanud viivise kujunemise. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja viivise nõue VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel põhjendatud.
28.Arvestades käesoleva kohtuotsuses esitatud põhjendusi, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 30990,06 eurot, viivised 9156,69 eurot. Kostjalt kuulub
2-23-8723 välja mõistmisele hageja kasuks ka edasiulatuv viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 25847,40 eurot alates 01.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 5142,66 eurot alates 01.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni.
29.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
30.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd hagi rahuldati, hagi tagamine on lahendi täitmiseks ilmselt vajalik ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise tühistamist, jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
31.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg-st 1 tulenevalt hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 35 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
32.Hageja hagi osaline tagasivõtmine on seotud kõrvalnõude vähendamisega seetõttu, et hageja nõustus kostja vastuväidetega ja hagi oli viivise protsendi ulatuses osaliselt põhjendamatu. Hageja poolt esitatud hagi hind oli 39 326,36 eurot, vähendatud nõude hagihinnaks on 38 581,89 eurot. Arvestades algses hagis esitatud summasid, moodustas nõude vähendamise ulatus 2%, seda sissenõutavaks muutunud kõrvalnõude arvelt. Hageja nõuete rahuldamise arvestuslik ulatus on 98 %. Kõiki asjaolusid ja hagi rahuldamise ulatust arvestades, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kostja kanda tema enda menetluskulud täies ulatuses ning 98% hageja menetluskuludest. Hageja menetluskuludest 2% jääb hageja kanda. Kohus arvestab siinkohal sedagi, et kostja menetluskulude suurust hageja osaline viivise nõude tagasivõtmine ei mõjutanud.
33.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud.
34.Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 1400 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot, kokku summas 1470 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad 16.09.2024 menetlusdokumendi kohaselt hagejale osutatud õigusabist kokku 22 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot/h, kokku 2640 eurot.
35.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 1470 eurot.
36.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
37.Kohus märgib esmalt, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) on TsMS §
2-23-8723 175 lg 1 mõttes mõistlik. Kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis kooskõlas TsMS § 174 lg 10 ei ole hagejal õigus ka menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks.
38.Esindaja on käesolevas menetluses teostanud järgmisi toiminguid: materjali kogumine, hagi koostamine ja edastamine 2,5h, kostja vastusega tutvumine ja asjaolude selgitamine kliendiga kokku 2h, 08.09.2023 vastuseks materjali kogumine ja analüüs, asjaolude selgitamine kliendiga, vastuse koostamine ja edastamine kokku 5,5h, 30.04.2024 istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine, istungiga seoses kliendiga edasise tegevuskava arutamine ja vajaliku materjali selgitamine, kokku 3h, 20.05.2024 seisukoha koostamiseks vajaliku materjali kogumine ja analüüs, seisukoha koostamine ja edastamine, kokku 7h, kostja vastusega tutvumine 1h, 16.09.24 seisukoha ja menetluskulu nimekirja koostamine 1h. Kohtu hinnangul olid hageja esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõttes ja olid kooskõlas menetluse käiguga, arvestades sedagi, et kostja esindaja ajakulu kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on käesolevas menetluses olnud 15 tundi, ilma et kostja esindaja oleks menetluses tõendeid kogunud ja analüüsinud.
39.Kokkuvõttes määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 4110 eurot (riigilõiv 1470 eurot + lepingulise esindaja kulu 2640 eurot), millest 98% tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, so 4027,80 eurot.
40.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2025 otsusega:
RESOLUTSIOON
1.Võtta Idakeskus OÜ 09.07.2025 esitatud tõendid asja materjalide juurde. 2. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.09.2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas Nordic Hemp Tulundusühistu hagi 25 847,40 eurot ületavas ning 25 847,40 eurot ületavalt osalt arvestatud viivise osas. Teha uus otsus, millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata. 3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.1. Rahuldada Nordic Hemp Tulundusühistu 20.05.2024 esitatud taotlus viivisenõude osaliseks tagasivõtmiseks ja jätta läbivaatamata Nordic Hemp Tulundusühistu sissenõutavaks muutunud viivise nõue 445,47 euro ulatuses ning edasiulatuva viivise nõue, millega Nordic Hemp Tulundusühistu palus Idakeskus OÜ-lt välja mõista põhinõudelt 5142,66 eurot viivise määraga 0,05% päevas alates 15.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni. 3.2. Hagi rahuldada osaliselt. 2-23-8723 2 3.3. Välja mõista Idakeskus OÜ-lt Nordic Hemp Tulundusühistu kasuks põhivõlg 25 847,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9886,63 eurot. 3.4. Välja mõista Idakeskus OÜ-lt Nordic Hemp Tulundusühistu kasuks edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 25 847,40 eurot 0,05% päevas alates 02.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni. 3.5. Jätta Pärnu Maakohtu 13.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-8723 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava
2-23-8723 abinõuna. 4. Jätta Nordic Hemp Tulundusühistu menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 83,41% Idakeskus OÜ kanda ja 16,59% Nordic Hemp Tulundusühistu kanda. 5. Rahuldada Idakeskus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.