Võlaõigus › Töövõtulepingud

jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

lõpetas kõik lepingujärgsed tööd 20.12.2020 ja 21.12.2020 kinnitas Elektrikontrolli Teenused OÜ teostatud tööde sobilikkust kasutamiseks ettenähtud otstarbel. Hageja esitas kostjale arve ja andis kohustuse täitmiseks tähtaja. Kostja keeldus tasumiskohustuse täitmisest viidates puudustele töödes ja pidas kinni 20 000 eurot (käibemaksuta) väidetavate nõuete katteks. Kuivõrd töö teostati puudusteta, nõudis hageja kostjalt 20 000 euro tasumist. Töö vastas lepingutingimustele, sest hageja teostas töö lõplikult ja puudusteta, mida tõendasid sõltumatu isiku auditid, korrektselt koostatud, allkirjastatud ja esitatud ehitusdokumendid ja töö käigus tehtud fotod. Töö esitati vastuvõtmiseks kostjale. Järelikult oli kostja kohustatud töö vastu võtma. Lepingu p-de 5.1 – 5.4 kohaselt toimub töö üleandmine ehitusobjektil hiljemalt 30.12.2020, milleks hageja koostab töö üleandmise-vastuvõtmise akti, kostja tagastab hagejale allkirjastatud akti hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ning juhul, kui kostja ei ole 3 tööpäeva jooksul akti hagejale tagastanud, loetakse tööd lepingu tingimustele vastavateks ja tellija poolt tingimusteta vastuvõetuks. Kostja heitis hagejale ette nelja puuduse esinemist: ehituseelne olukord kinnistul ei olnud taastatud ja mõningane praht oli koristamata; lõikekohad olid tsinkimata või paneelid vajasid lisanduvaid kinnitusklambreid; dokumentatsioon oli puudustega; kaabel tuli paigaldada kaablikõrisse. Hageja kostja esitatud puudustega ei nõustunud. Hageja korrastas ehitusobjekti vastavalt lepingule. Esitatud fotodelt ei nähtunud, et ehitusobjektil vedeleks ulatuslikult ehitusmaterjalide jäätmeid. Üksiknäidete pinnalt ei saanud järeldada korrastamiskohustuse rikkumist. Isegi, kui materjalijäägid jäid ehitusobjektile, lubas hageja ehitusobjekti korrasoleku pärast tasumiskohustuse täitmist täiendavalt üle kontrollida ja selle vajadusel korrastada. Vastavate puuduste esinemise korral oleksid need olnud kiirelt ja odavalt kõrvaldatavad. Lisatsinkimine ja lisanduvate kinnitusklambrite paigaldamine teostatakse vastavalt vajadusele, tegemist oli odavate ja kiirete tegevustega. Hageja tsinkis metallraamistiku lõikekohad ühe kihi tsingiga. Tsinkimise vajalikkust kirjeldas kostja liialdustega. Omanikujärelevalve kirjeldusest oli tuvastatav, et puudus oli väheoluline ega esinenud laiaulatuslikult. Isegi, kui puudus esineks laiemalt, oleks tegemist ebaolulise, kiirelt ja odavalt kõrvaldatava puudusega. Hageja kinnitas, et võib täiendava pihustamise teha pärast kostja tasumiskohustuse täitmist. Hageja kasutas raamistiku kinnitamiseks sobilikke meetodeid ja vahendeid, kandevõime oli piisav. Hageja edastas kostjale kogu ettenähtud dokumentatsiooni hiljemalt 23.12.2020. Kostja etteheited dokumentatsiooni puuduste osas olid alusetud ja otsitud. Hagejal ei olnud kohustust kooskõlastada kasutatavaid materjale. Töö vastas nii vanale kui kehtivale standardile. Kasutatud materjalid ja seadmed kajastati ehituspäevikutes. Kaetud tööde aktid olid puudusteta ja nõuetekohaselt allkirjastatud, samuti allkirjastati need omanikujärelevalve teostaja poolt. Hageja fotografeeris tööde teostamist jooksvalt. Tööprojekti koostamine ei olnud lepingust ega õigusnormidest tulenevalt vajalik. Ehitusprojekti koostamine tööprojekti staadiumis ei olnud kohustuslik. Päikesepaneelide kaabeldus ei olnud ettenähtud kaablitorusse panemiseks. Paigaldusel kasutati PV-kaablit, mis isoleeriti selliselt, et kaabel on kaitstud mehaaniliste vigatuste eest ning ühtlasi UV-kindel. Kuivõrd töö teostati puudusteta ja kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest, tuli töö lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 kohaselt vastuvõetuks. Isegi, kui töös olid ebaolulised puudused, oli hageja valmis need pärast raha tasumist kõrvaldama ja nende parandamise kulu ei oleks olnud suurem kui 1800 eurot (käibemaksuta). Kostja pidas tasust kinni 24 000 eurot (käibemaksuga), mis oli tema hinnangul puuduste kõrvaldamise kulu ja leppetrahvi summa. Kostjal ei saanud olla leppetrahvinõuet, kuivõrd töö teostati tähtaegselt. Isegi kui tuvastada, et töid ei teostatud tähtaegselt, oli viivitus põhjustatud kostja makseviivitusest.

Hageja sai nõuda kostjalt viivist lepingu p 9.2 kohaselt 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusel tasus kostja 70 750,97 eurot (käibemaksuga) hilinenult 22.03.2021. Seega nõudis hageja kostjalt 5872 euro 33 sendi tasumist tasumiskohustusega viivitamise eest alates 30.12.2020-22.03.2021, hagi esitamiseni tasumata 24 000 euro eest viivist 4704 eurot alates 30.12.2020-13.07.2021 ning edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited

kahju ja täiendava kuluga, mis tekkis kostjale seoses hageja teostatud töös puuduste kõrvaldamisega. Hageja tasunõue ei muutunud VÕS § 637 lg 4 mõttes sissenõutavaks, sest kostja ei võtnud töid vastu. Kostja ei saanud töid vastu võtta, kuivõrd tal puudus võimalus töö üle vaadata ning kontrollida selle nõuetekohasust ja kvaliteeti. Arvestades, et hageja ei saavutanud tulemust, mis oli vastavalt sõlmitud lepingule tema kohustus ning kostja juhtis puudustele tähelepanu, ei saanud hageja tasunõue sissenõutavaks muutuda. Isegi juhul, kui tööde vastuvõtmine ei ole tasunõude sissenõutavuse eelduseks, ei muutunud hageja tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks. Kuivõrd töö oli oluliste puudustega, ei olnud see valmis. Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi kohaselt, mistõttu oli kostjal õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid. Kostjal oli õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk töö vastuvõtmisest mh juhul, kui töö on puudustega. Seega pidas kostja õigustatult töövõtutasust kinni 24 000 eurot (käibemaksuga). Kui kohus leiab, et kostja võttis tööd vastu, esitas kostja tasaarvestusliku vastuväite hageja väidetavalt sissenõutavaks muutunud tasunõudega. Pooled leppisid lepingus kokku leppetrahvi nõudmise juhuks, kui töövõtja ületab töö teostamise tähtaega. Leppetrahvi suuruse arvestamisel tuli aluseks võtta tegemata tööde maksumus. Kuivõrd hageja rikkus lepingut, oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi 6674 eurot 15 senti. Samuti tekkis kostjale kahju 18 409 eurot 50 senti, sest kostjal tuli kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid, et lasta kolmandal isikul töös esinevad puudused kõrvaldada. Kostja nõue hageja vastu oli kokku 25 083 eurot 55 senti, millises ulatuses esitas kostja tasaarvestusliku vastuväite hageja väidetavalt sissenõutavaks muutunud tasunõudele. Poolte nõuded kattusid 24 000 euro ulatuses ning hagejal tuli kostjale täiendavalt tasuda 1083 eurot 55 senti. Kuivõrd hagejapoolne lepingu rikkumine oli oluline ja ta jättis suures ulatuses oma kohustuse õigeaegselt täitmata, leidis kostja, et põhjendatud oli vähendada hageja esitatud viivisenõuet mõistliku suuruse ehk nullini. Maakohtu otsus

EP-0134047, EP-0134052 ja EP-0134056 tõendatud, et päikesepargi elektripaigaldis oli 21.12.2020 valmis ja vastas kokkulepitud kvaliteedile. Kostja kinnitas istungil, et päikesepark töötab, millest järelduvalt olid tööd elektripaigaldiste osas valmis ning need tuli lugeda vastuvõetuks 21.12.2020. Kostja etteheited töö puuduste kohta puudutasid töö dokumentatsiooni ja päikesepargi taristut, mitte elektripaigaldist. Puudustest teavitamise tähtaeg oli lepingu p 5.3 järgi kolm tööpäeva. Kostja esitas vastuväited dokumentatsiooniga seotud puuduste osas tähtaegselt, kuid ehituse osas loetletud puudused esitati hilinemisega. Samas pidasid pooled läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus järeldas, et hageja asus kostja välja toodud puudusi likvideerima ja pooled pidasid läbirääkimisi konflikti lahendamiseks, mistõttu ei omanud tähtsust, et ehitustööde puudused toodi välja hilinenult. Puudustena nimetatud tööde osas ei saanud lugeda, et tööd olid 21.12.2020 valmis ja neid oleks saanud vastu võtta või lugeda vastuvõetuks. Kuivõrd kostja tasus töövõtutasu osaliselt (58 959 eurot 14 senti), andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja pidas kinni 20 000 eurot, luges kostja tööd vastuvõetuks töötasu väljamakstud osas. Kohus järeldas, et hageja kõrvaldas puudused vähemalt osaliselt. Vastavat asjaolu kinnitas istungil ka kostja. Töö puudused ja selle hind Kohus määras töö puuduste kindlakstegemiseks ehitustehnilise ekspertiisi ja leidis, et puuduste kõrvaldamise hind oli 9009 eurot 41 senti (käibemaksuga). Kostja etteheited (puitklotsid, metallosade lõikamisest tulenevad kriimustused, vaiade otste kahjustused) olid ekspertiisi kohaselt puudused, mis ei mõjutanud päikesepargi tööd ega püsimise kvaliteeti. Kohtu hinnangul oli kostja väljatoodu esteetilist laadi ja jättis mulje hooletust suhtumisest töö tegemisse, kuid eeltoodut ei saanud pidada töö puuduseks. Kohus tugines puuduste määratlemisel eksperdi arvamusele ja järeldas, et selles nimetatud puudused eksisteerisid ka 12.03.2021, mil kostja tasus osa töö eest ning kohaldas leppetrahvi. Järelikult ei olnud olemasolevate puuduste osas tööd valmis ega vastu võetud. Mõlemad pooled esitasid kohtule tõendina hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks, mille hind erines märgatavalt. Kohtu hinnangul kujunes kõige usaldusväärsemaks eksperdi hinnang puuduste kõrvaldamise hinnale. Eksperdi arvates oli puuduste kõrvaldamise hind käibemaksuga 9009 eurot 41 senti. Seega järeldas kohus, et 12.03.2020 ei olnud tööd valmis 9009 euro 41 sendi väärtuses ja kostjal oli õigus nimetatud määras töötasu mitte välja maksta. Leppetrahvide kohaldamine ja suurus Pooled leppisid lepingus kokku leppetrahvi kohaldamise õiguses. Kostja teatas leppetrahvist mõistliku aja jooksul alates kohustuse rikkumisest. Hageja esitas tööde vastuvõtmise akti kostjale 21.12.2020 ning kostja teavitas 22.12.2020 puudustest. Pooled pidasid kuni 12.03.2021 läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul ei saanud kostjale ette heita katset lahendada vaidlus kohtuväliselt ning läbirääkimistest võis aru saada, et kostja andis hagejale täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Kostja esitas leppetrahvi hoiatuse õigeaegselt 12.03.2021. Kuivõrd kostja leidis, et puuduste kõrvaldamine maksab 18 409 eurot 50 senti, oli see maksimaalne summa, millest lähtudes sai leppetrahvi arvestamise valemit kohaldada. Kohus leidis, et käesoleval juhul oli mõistlikuks leppetrahvi suuruseks 1800 eurot. Kuivõrd kohus vähendas leppetrahvi 1800 euroni ja leidis, et kahju suurus oli 9009 eurot 41 senti, sai tasaarvestus toimuda 10 809 euro 41 sendi osas ja kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista 13 190 eurot 59 senti. Poolte seisukohad

Kohus rikkus otsuse tegemisel nii materiaal- kui menetlusõigusnorme, hindas asjaolusid ja tõendeid valesti ning tegi sellest tulenevalt ebaõige otsuse. Materiaal- ja menetlusõigusnormide õigel kohaldamisel oleks tulnud teha vaidlustatavast otsusest erinev otsus, s.o hagi oleks tulnud jätta rahuldamata 20 482 euro 06 sendi ulatuses. Kohus kohaldas ebaõigesti lepingu p-i 9.1 ja rakendas ebaõiget leppetrahvi arvestusmetoodikat. Pooled leppisid kokku leppetrahvi nõudmise õiguse juhuks, kui töövõtja ületab töö teostamise tähtaega. Leppetrahvi suuruse arvestamisel tuli aluseks võtta tegemata tööde maksumus, lähtudes lepingu lisaks olevast hinnapakkumisest, kuivõrd see oli ainus dokument, mis lepingu sõlmimise ajal ja leppetrahvi kohaldamise ajal poolte vahel tööde maksumuse määratlemiseks eksisteeris. Kokku oli tegemata tööde maksumus 66 741 eurot 50 senti (käibemaksuta). Kostja arvestas leppetrahvi lepingu p 9.1 alusel nendest töödest, mille tegemiseks hageja oli kohustatud, kuid mis ei valminud tähtaegselt. Kohus võttis leppetrahvi suuruse aluseks puuduste kõrvaldamise esialgse väidetava maksumuse. Kostja hinnangul ei vastanud see poolte vahel sõlmitud lepingule, mille kohaselt tuli leppetrahvi arvestada tähtaja ületanud tööde maksumusest. Kuivõrd hageja rikkus lepingut ja töö tähtaegselt ei valminud, siis esitas kostja VÕS § 161 lg 1 ja lepingust tuleneva leppetrahvi nõude 6674 eurot 15 senti. Hageja töö teostamise tähtaeg oli 30.12.2020 ning kostja hagivastuse esitamise seisuga (26.08.2021) oli hageja ületanud lepingus kokkulepitud tähtaega 239 päeva võrra. Ühe päeva leppetrahvi maksumus oli 66 eurot 74 senti (0,001 x 66 741,50). Seega oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi 15 951 eurot 22 senti (66,74 x 239). Kuivõrd nimetatud summa ületas 10% tegemata tööde maksumust, oli kostja leppetrahvinõue 6674 eurot 15 senti. Leppetrahvi osas vaidlustas kostja kohtuotsuse 4874 euro 15 sendi ulatuses (6674,15-1800) ehk ulatuses, milles kohus kostja leppetrahvinõudega ei nõustunud ja taotles selle täiendavat tasaarvestamist hageja nõudest. Kohus jättis hindamata kostja tõendi selle kohta, et kostja lasi päikesepargi tööle saamiseks ise puudusi kõrvaldada, mis olid eksperthinnangu tegemise ajaks juba teostatud tööd. Seega ei olnud eksperthinnangu tegemise ajal puuduste nimekiri sama, mis ajal, kui kostja tasu kinni pidas. Kohus leidis ebaõigesti, et ainsad puudused, mis olid hageja tasu kinnipidamise ajal olemas, olid samad, mida käsitati ekspertarvamuses. Ekspertarvamuse koostamise ajal käis hageja täiendavalt puudusi kõrvaldamas. Ekspertiisi tegemine võttis ligi aasta. Selle aja jooksul kõrvaldas hageja osaliselt puudusi ning seda tegi ka kostja, eesmärgiga rakendada päikesepark töösse. Kostja esitas 20.02.2023 menetlusdokumendi lisana Smartecon OÜ hinnapakkumise, arve ning maksekorralduse kulutuste tegemise kohta 4798 euro 50 sendi ulatuses. Kohus tasaarvestas hageja nõudest üksnes ekspertarvamuse seisuga alles olnud puuduste kõrvaldamise maksumuse 9009 eurot 41 senti, kuid jättis põhjendamatult lahendamata kostja tasaarvestusliku vastuväite 4798 euro 50 sendi osas. Seega vaidlustas kostja otsuse täiendavalt 4798 euro 50 sendi ulatuses. Hageja põhinõuet ei saanud rahuldada suuremas ulatuses kui 3517 eurot 94 senti. Kohus ei lahendanud kostja viivise vähendamise taotlust ning arvestas viivist ebaõigesti kogu rahuldatud põhinõudelt. Hageja teostatud töid ei saanud pidada puudusteta valminuks. Hagivastuse esitamise seisuga (26.08.2021) ei olnud vallal võimalik päikesepargile väljastada kasutusluba, kuigi tööde valmimise tähtaeg oli 30.12.2020. Kostja kõrvaldas osaliselt hageja töös olnud puudused 2022. aasta alguses. Kohus arvestas viivist täies mahus alates 22.03.2021, sh ka kostja enda poolt kõrvaldatud puudustelt. Menetluse käigus tõendati, et kostja tegi puuduste kõrvaldamiseks kulutusi. Samuti kõrvaldas hageja menetluse käigus puudusi. Puuduste ulatus, millele kostja tugines tasu kinnipidamisel seisuga 22.03.2021 ning ekspertiisis tuvastatud puudused seisuga 19.01.2023, ei olnud sama ulatusega, vaid puuduste maht vähenes vahepeal. Kostja tugines sellele, et arvestades hagejapoolset lepingu rikkumist ja mittenõuetekohase töö teostamist, ei saanud pidada tööd valminuks. Seetõttu ei tekkinud

kostjal ka teise osamakse tasumise kohustust. Samuti tuvastas kohtuekspert päikesepargis hulgaliselt puudusi. Kostjal puudus võimalus kasutada päikesepaneele eesmärgipäraselt ja vastavalt sihtotstarbele, mis oli tema õigustatud huvi. Kostja sai asuda päikeseparki sihtotstarbeliselt kasutama alles siis, kui kõrvaldas ise osa puudustest. Seega oli põhjendatud vähendada hageja esitatud viivisenõuet mõistliku suuruseni ehk nullini. Kostja esitas vastava taotluse ka maakohtu menetluses, kuid kohus taotlust ei lahendanud. Maakohtu otsuse resolutsioon oli tasaarvestuse osas ebaselge. Kohus ei teinud resolutsioonis eraldi otsustust kostja nõude tasaarvestamise kohta ja rikkus sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 5. Kostja ei nõustunud maakohtu otsustusega jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd maakohus menetluskulude jaotuse otsustust ei põhjendanud. Kohus oleks pidanud otsustama menetluskulude kandmise vastavalt hagi ja tasaarvestusnõude rahuldamise proportsioonile.

eurot 50 senti, siis ei saanud ta nõuda leppetrahvi 66 741 eurolt 50 sendilt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et maksimaalselt sai leppetrahvi arvestada 18 409 eurolt 50 sendilt. Maakohus vähendas põhjendatult leppetrahvi 1800 eurole.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 163 lg-s 1 märgitud alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Kohus võib esimese võimalusena otsustada, et pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades, teise võimalusena jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või kolmanda võimalusena jätta need täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kaalutlusõiguse teostamisel peab kohus otsuses põhjendama, miks on valitud kulude jaotamise alus kohtu hinnangul õiglane. Ringkonnakohus märgib, et hagi osalise rahuldamise puhul, kui rahuldamise või rahuldamata jätmise osa ei ole marginaalne, on tavapärane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti on selline lahendus kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidega. Menetluskulude poolte endi kanda jätmisel TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb kohtul seega arvestada hagi rahuldamise ulatust. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kuulus hagi rahuldamisele 54% ulatuses. Seega võttis maakohus menetluskulude jaotamisel arvesse hagi rahuldamise ulatust. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväiteid seoses menetluskulude poolte endi kanda jätmisega.

(540 eurot) hagi rahuldatud osalt ning muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Sellises olukorras on ringkonnakohtu pädevuses määrata kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 1). Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes moodustasid kokku 980 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi 5,5 tunni ulatuses tunnitasuga 180 eurot. Ringkonnakohtu menetluses tegi esindaja järgmisi toiminguid: 01.06.2023 esmane tutvumine apellatsioonkaebusega (1 tund); 04.07.2023 kirjavahetus kliendiga (0,25 tundi), 07.07.2023 tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja esitamine (0,25 tundi); 11.07.2023 kirjavahetus kliendiga vastusest apellatsioonkaebusele (0,25 tundi), 28.07.2023 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, kliendile tutvumiseks edastamine ja esitamine (3,5 tundi); 11.09.2024 menetluskulude nimekirja koostamine (0,25 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti olid esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Arvestades apellatsioonimenetluses tehtud toiminguid, nende sisu ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt kindlaksmääratud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurusest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 980 eurot (5,5 h x 180 eurot).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.