Võlaõigus › Töövõtulepingud

Naps Solar Estonia OÜ (hageja) esitas 13.07.2021 kohtule hagi Betoteam OÜ (kostja) vastu töövõtu tasu ja viivise nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.09.2020 töövõtulepingu nr xxxx (leping), mille esemeks oli taastuvenergialahenduse ehk päikesepargi paigaldamine (töö) kostjale kuuluvale kinnistule aadressiga Päärdu küla Märjamaa vallas. Töö kirjeldus oli lisatud lepingule ning töö teostamise tähtajaks lepiti kokku 30.12.2020 a ja tööde maksumuseks 144 947,92 eurot. Töö eest tasumine pidi toimuma kahes osas, millest 50% ettemaksuna ja ülejäänu töö valmimisel. Pooled leppisid 03.12.2020 kokku lepingu hinna suurenemise 6485,17 euro võrra, seega kujunes tööde kogumaksumuseks 151 433,10 eurot (km-ta). Hageja lõpetas tööd 21.12.2020 ning samal päeval tunnistati tööd Elektrikontrolli Teenused OÜ teostatud elektripaigaldiste erakorraliste auditite tulemusel vastavaks kehtestatud nõuetele ja väljastati vastavustunnistused. Infosüsteemis registreeriti elektripaigaldiste kasutusload nr EP0134021, EP-0134028, EP-0134034, EP-0134047, EP-0134052 ja EP-0134056. Hageja esitas 21.12.2020 allkirjastamiseks töö üleandmisevastuvõtmise aktid, kuid kostja keeldus 22.12.2020 aktide allkirjastamisest. Hageja edastas kostjale 22.12.2020 täiendatud dokumentatsiooni, kõrvaldades sellega väidetavad puudused dokumentatsioonis. Hageja esitas kostjale 22.12.2020 tasumiseks arve nr M20578, summas 78 959,14 eurot (km-ta) ja maksetähtajaga 29.12.2020.a Omanikujärelevalve tegija Audium OÜ allkirjastas 23.12.2020 ehitusdokumendid. Hageja palus 30.12.2020 kostjal arve nr M20578 ära tasuda, kuid kostja keeldus 04.01.2021 ning esitas 10.01.2021 loetelu töö puudustest. Hageja saatis kostjale 27.01.2021 nõudekirja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 30.01.2021. Kostja esitas hagejale 18.02.2021 uuesti puuduste nimekirja ja kompromissettepaneku. Hageja keeldus 04.03.2021 kompromissettepaneku vastuvõtmisest ja leidis, et enam kui 52% töötasu kinnipidamine kostja poolt on ilmselgelt õigusvastane. Kostja tasus 12.03.2021 töötasu 58 959,14 eurot (km-ta), kuid pidas kinni 20 000 eurot (km-ta), mis kataks puuduste kõrvaldamise kulu ja leppetrahvi. Hageja palus 16.03.2021 täpsustada parandustööde tegemise vajadust ja esitas kostjale arve nr M21049, kostja keeldus 23.04.2021 hagejale parandustööde tulemusi kirjeldamast. Hageja tasunõue 24 000 euro ulatuses on muutunud sissenõutavaks, sest lepingu p-des 4.2 ja 4.3 lepitud kokku, et kostja tasub enne töö teostamist ettemaksuna 72 473,96 eurot (km-ta) ehk 50% esialgsest töövõtutasust ja 72 473,96 eurot (km-ta) pärast töö lõpetamist. Pakkumuse kohaselt loeti tööd lõpetatuks peale ehitustööde lõppemist objektil ja enne paigaldise vastavustunnistuse väljastamist. Hageja lõpetas kõik lepingujärgsed tööd 20.12.2020 ja 21.12.2020 kinnitas Elektrikontrolli Teenused OÜ teostatud tööde sobilikkust kasutamiseks ettenähtud otstarbel. Hageja on esitanud kostjale arve ning andnud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Töö vastab lepingutingimustele, sest hageja teostas töö lõplikult ja puudusteta, mida tõendavad sõltumatu isiku auditid, korrektselt koostatud, allkirjastatud ja esitatud ehitusdokumendid ja töö käigus tehtud üle saja foto. Töö on esitatud vastuvõtmiseks kostjale. Järelikult oli kostja kohustatud töö vastu võtma. Lepingu p-de 5.1 – 5.4 kohaselt toimub töö üleandmine ehitusobjektil hiljemalt 30.12.2020. a, milleks hageja koostab töö üleandmise-vastuvõtmise akti, kostja tagastab hagejale allkirjastatud akti hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ning juhul, kui kostja ei ole 3 tööpäeva jooksul akti hagejale tagastanud, loetakse tööd lepingu tingimustele vastavateks ja tellija poolt tingimusteta vastuvõetuks. Kostja keeldus 22.12.2020 ja ka hilisemalt alusetult tööde vastuvõtmisest. Kostja heidab ette nelja puuduse esinemist: Ehituseelne olukord kinnistul ei ole taastatud ja

mõningane praht on koristamata; lõikekohad on tsinkimata või paneelid vajavad lisa kinnitusklambreid; dokumentatsioon on puudustega ja kaabel tuli paigaldada kaablikõrisse. Hageja hinnangul on puudused otsitud, õigustades tasumiskohustuse rikkumist. Hageja on ehitusobjekti korrastanud vastavalt lepingule. Hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et ehitusobjektil vedeleks ulatuslikult ehitusmaterjalide jäätmeid. Isegi kui mingid pakendid ja muud materjalijäägid jäid ehitusobjektile, lubas hageja ehitusobjekti korrasoleku pärast tasumiskohustuse täitmist täiendavalt üle kontrollida ja korrastada. Lisaks heidab kostja ette, et hageja on tekitanud rööpad, jätnud tihendamata kaablikraavid, jätnud ehitusobjekti sissesõiduteele pinnase hunniku ja osaliselt truubi kinni ajanud. Hageja kinnitab, et isegi kui puudused esineks, on tegemist väheoluliste puudustega, mille kõrvaldamine on kiire ja odav. Hageja on 04.03.2021. a kostjale kinnitanud, et ekskavaator koorib, vajalikes kohtades täidab ja silub kostja poolt osutatud pinnase pärast tasumiskohustuse täitmist. Puudutavalt truupi ei nõustu hageja, et ta on selle kinni ajanud. Lisatsinkimine ja lisa kinnitusklambrite paigaldamine teostatakse vastavalt vajadusele, tegemist on odavate ja kiirete tegevustega. Hageja tsinkis metallraamistiku lõikekohad ühe kihi tsingiga. Kostja heidab hagejale ette, et lõikekohad jäid täiendavalt teise kihiga tsinkimata. Tsinkimise vajalikkust on kostja kirjeldanud liialdustega. Nii on ka omanikujärelevalve kirjeldusest tuvastatav, et puudus oli väheoluline ja ei esinenud laiaulatuslikult. Puuduse kõrvaldamiseks on sisuliselt vaja lõikekohale pihustada teine kiht aerosoolvärvi. Hageja 04.03.2021. a kinnitas, et võib täiendava pihustamise teha pärast tasumiskohustuse täitmist kostja poolt. Hageja on raamistiku kinnitamiseks kasutanud sobilikke meetodeid ja vahendeid, kandevõime on piisav. Dokumentatsioon on puudusteta. Hageja ei pidanud kooskõlastama kasutatavaid materjale. Kasutatud materjalid ja seadmed on kajastatud ehituspäevikutes. Lepingust ega õigusaktidest ei tulene hageja kohustust kooskõlastada kostjaga töös kasutatavaid materjale. Lepingu p 6.2.6 järgi pidi hageja kooskõlastama üksnes tööde teostamise aja. Hageja töö vastab nii vanale kui kehtivale standardile. Kostja on heitnud ette, et eelprojekti järgi pidi töö vastama kehtetule standardile EVS 50438:2013. Samas vastab hageja töö nii lepingus nimetatud standardile kui uuele standardile EVS-EN 50549-1:2019. Kontrollmõõtmised on teostatud elektripaigaldiste auditite käigus ja 22.12.2020 väljastati töödele elektripaigaldiste kasutusload, milleks teostati elektripaigaldiste kontrollmõõtmised. Lepingust tulenevalt ei pidanud hageja andma kostjale üle tootjagarantiist tulenevaid õiguseid. Hageja ei pidanud esitama eestikeelset tooteteavet elektriseadmete kohta. Päikesepaneelid ja inverterid on elektriseadmed, mis jäävad majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013. a määruse nr 49 kohaldamisalast välja. Tööprojekti koostamine ei olnud lepingust ega õigusnormidest tulenevalt vajalik. Ehitusprojekti koostamine tööprojekti staadiumis ei olnud kohustuslik lepingust ega ühestki õigusaktist tulenevalt. Pakkumuse kohaselt oli töödesse hõlmatud järgnev: „Teostusdokumentatsioon, projekt KOV’le, auditid“ ehk ehitusprojekti konkreetset staadiumit lepingus ei nimetatud. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1 “ (projektimäärus) § 13 lg 1 kohaselt esitatakse ehitusloa taotlemisel ehitusprojekt taotleja valitud staadiumis, st ehitusloa taotluse võib esitada ka eelprojekti alusel ning on kohaliku omavalitsusüksuse diskretsiooniotsus, millise staadiumi alusel ehitusluba väljastada. 02.12.2020. a korraldusega nr 2-1.1/581 andis Märjamaa Vallavalitsus ehitusloa eelprojekti alusel päikesejaama ehitamiseks ning kooskõlastas hageja koostatud eelprojekti. Niisiis piisas Märjamaa Vallavalitsusele ehitusloa väljastamiseks ka eelprojekti staadiumis ehitusprojektist – ja on meelevaldne kostjast nõuda enamat. Omanikujärelevalve esindaja ei pea allkirjastama ehitustööde päeviku kandeid. Kohustust allkirjastada ehitustööde päeviku kandeid ei tulene omanikujärelevalve tegijale ka majandus- ja

taristuministri 02.07.2015. a määrusest nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“. Sõltumata sellest, et ehitustööde teostaja ei ole kohustatud saama omanikujärelevalve tegija allkirja ehitustööde päevikutele, on omanikujärelevalve tegija Audium OÜ pädev isik R. S. kõik ehitustööde päevikud 23.12.2020. a allkirjastanud. Ehituspäeviku kandeid ei pea pidama iga eraldiseisva päeva kohta. Kaetud tööde aktid olid puudusteta ning nõuetekohaselt allkirjastatud, samuti olid need 23.12.2020 omanikujärelevalve teostaja poolt ka allkirjastatud. Hageja on tööde teostamist jooksvalt fotografeerinud. Koostatud teostusjoonised on kostjale edastatud. Päikesepaneelide kaabeldus ei ole ette nähtud kaablitorusse panemiseks. Paigaldusel kasutati PVkaablit, mis on isoleeritud selliselt, et kaabel on kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest ning ühtlasi UV-kindel. Isegi juhul, kui nentida, et teatud ebaolulised puudused töös siiski olid, oli hageja valmis need pärast tasumist kõrvaldama ning isegi kolmandalt isikult tellides ei oleks nende parandamise kulu olnud märkimisväärne. Hageja on võtnud pakkumised ekspertiisi märgitud puuduste kõrvaldamiseks ja nende maksumus jäi 2 262,00 euro ja 3865,90 euro vahele. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingu p 9.2 kohaselt 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusel tasus kostja 70 750,97 eurot (käibemaksuga) hilinenult 22.03.2021. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt (0,1%*83*70750,97=) 5872,33 euro tasumist tasumiskohustusega viivitamise eest perioodil 30.12.2020. a – 22.03.2021. ning täiendavalt nõuab hageja kostjalt hagi esitamiseni tasumata 24 000 euro eest viivist (0,1%*196*24 000=) 4704 eurot perioodil 30.12.2020. a – 13.07.2021 ning edasiulatuvalt TsMS § 367 aluselt kuni kohustus täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja ei vaidle vastu lepingu sõlmimisele ja lepingu tingimustele. Lisaks lepingule, pakkumusele ning materjalide ja toodete vastavusdeklaratsioonidele on hageja poolt teostatud töö aluseks 15.10.2020. a koostatud PV elektripaigaldise paigaldusprojekt (eelprojekt, töö nr 202007106). Kostja leiab, et töö ei ole lõpetatud ning hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Lepingu p 6.2.7. sätestab, et töövõtja on kohustatud kõrvaldama oma kulul vead ja puudused, mille eest on vastutav töövõtja. Eksitav on hageja hagiavalduses toodud seisukoht, et kostja ei ole täpsustanud, mida peaks hageja parandustöödega saavutama või et kostja on keeldunud parandustööde tulemuste kirjeldamisest. Kostja on töös esinevatele puudustele korduvalt tähelepanu juhtinud, sh oma 10.01.2021 ja 18.02.2021 kirjades. Hageja töös ilmnesid puudused, millel kostja ka tähelepanu juhtis, juba 19.11.2020 kirjas. Puudustele töös on tähelepanu juhtinud ka omanikujärelevalve. Kostja 19.11.2020. a e-kirjas on tähelepanu juhitud, et objektil on laiali erinevad pakendid ja objektil on tekkinud rööpad, raamistiku metalldetaile lõigatakse nurklihvkäiaga, mistõttu lõikekohad hakkavad roostetama. Sellele märkusele lisas kostja palve katta lõikekohad tsingiga, et tagada minimaalselt C3 keskkonnaklass. Kostja palus ka maakaablite täpset teostusjoonist. Lepingu p 6.2.8 kohaselt on töövõtja kohustatud hoidma ehitusobjekti ja selle ümbruse töö ajal korras ning korrastama pärast töö lõpetamist valminud ehitusobjekti tellijale üleandmiseks. Pärast tööde lõpetamist ei ole pinnase seisukord taastatud. Kinnistul on pinnases suured rööpad, raskeveokijäljed ja süvendid, mis on tekkinud töö teostamise käigus ja mis on tänaseni tasandamata.

Kostja on võtnud kolmandalt isikult hinnapakkumise, mille kohaselt puuduste kõrvaldamise maksumus on 18 409,50 eurot. Poltide puudulikud kinnitused. Hageja esitatud hagiavalduse lisa nr 8.1.8 iWeldi toimivusdeklaratsioonis päikesepaneelide maaraamide ja nende kinnitussüsteemide kohta on välja toodud, et poltide kinnitusjõud vastavalt paneelitootja poolt lubatud jõule, aga mitte rohkem kui 10 nM (dtl 136) Samas on hageja esitanud kostjale joonise, kus on kirjas, et poldid on kinnitatud maksimaalselt kuni jõuga 22 nM hageja esitatud dokumentatsioon on omavahel vastuolus, saab kostja üksnes järeldada, et poldid ei ole kinnitatud nõuetekohaselt. Poltide kinnitamise kohta puuduvad ka mistahes kontrollaktid või muu dokumentatsioon fotolt nähtub kraav ja ala, mis on hageja poolt kinni lükatud. Ühtlasi nähtub samalt fotolt pinnas, mille hageja on ära koorinud ning lükanud naaberkrundile. Käesolevaks ajaks ei ole kinni lükatud veekraavi truup taastatud selle endisele tasemele Hageja on jätnud utiliseerimata kinnistul olevad kännud, ehkki teostas objektil kaevetöid (lisad nr 9.1 – 9.2 – fotod utiliseerimata kändudest). Tegemist on olulise puudusega töös, kuivõrd päikesepaneelidele kasutusloa väljastamise eelduseks on kändude utiliseerimine objektil. Vigala osavalla vanem P. K. on kostjale saatnud 25.06.2021. a e-kirja, mille selgitab, et Märjamaa valla poolt kasutusloa väljastamine seisab lõpetamata tööde taga ning juhib tähelepanu kinnistul asuvatele utiliseerimata kändudele. Hageja on teostanud töö selliselt, et paljudel metallraamistiku lõikekohtadel on märgata roostet, mis tähendab, et lõikekohad on jäetud nõuetekohaselt, s.o vähemalt 80 mikroni paksuse tsingikihiga katmata roostet esineb ka inverteri kaantel (lisad nr 12.1 – 12.3 – fotod roostest inverteri kaanel) Omanikujärelevalve 04.03.2021. a kirjast (vt hagiavalduse lisa nr 10.1) tulenevalt ei saa sellist järeldust teha ning selline hageja järeldus on meelevaldne. Omanikujärelevalve viide kuumtsink raamidel esines korrosiooni vigu ei tähenda automaatselt, et korrosiooni oleks vähe või et see oleks väheoluline puudus – vastupidi, üksnes fakt, et omanikujärelevalve on roostet puudusena käsitlenud, kinnitab kostja väidet sellest, et tegemist on kõrvaldamisele kuuluva puudusega. Lisaks esineb korrosiooni ka metallraamistiku jalgadel päikesepaneelide moodulid on nõuetekohaselt klambritega kinnitamata. Lisaks eelnevale ei vasta töö nõuetele selles osas, et päikesepaneelide metallraamistiku erinevates kohtades on kinnitusklambrid katki/lahti lõigatud (lisad nr 15.1 – 15.64 - fotod nõuetekohaselt kinnitama klambritest) või on hoopiski kinnitamata ja langevad raamistikule vabalt (lisa nr 16.1 – 16.3 – fotod vabalt langevast klambrist). Jätku (U-profiili) mittenõuetekohane kinnitus kruvidega. Hagiavalduse lisa nr 8.1.8 iWeldi toimivusdeklaratsioonis maaraamistiku kohta on välja toodud, et jätkule (u-profiilile) kinnitatakse 4 tk + 4 tk isepuurivat kruvi. Seega peaks iga jätk olema kinnitatud kokku kaheksa kruviga Kostja ei ole tuvastanud mitte ühtegi nõuetekohast jätkukohta. Kruvisid on paigaldatud kas 6 või halvemal juhul isegi üksnes 4, seega poole vähem kui näeb ette projektdokumentatsioon paigaldusprojekti kohaselt tuleb päikesepaneelide asukoha ja nende paigutusel arvestada, et paneelid kinnitatakse maapaigalduse puhul metallraamile, mille jalad kinnitatakse maapinda Hageja ei ole teostanud tööd vastavalt paigaldusprojektile, sest päikesepaneelide metallraami jalad on kostjale teadmata põhjusel mitmes asukohas toestatud maapinna lähedal erinevate puuklotsidega raiumise teel kahjustamine. Omanikujärelevalve esindaja on oma e-kirjas viidanud, et maakinnitus vaiad paigaldatakse raiumise teel ja see töö kahjustab torude korrosiooni kaitset otstest (hagiavalduse lisa nr 10.1). Maavaiade pinnasesse kinnitamise tööjooniselt on aga näha, et pinnasesse kinnitamiseks tuleb kasutada vasarpuuri SDS ja tööriista SDS. Kostja toodud fotolt on näha, et metallraami jalgadel esineb roostet Kaabel paigaldatakse kaitsetorusse 50 mm2. välitingimustes asuvad kaablid kaitsta ilmastikuoludele vastavalt. Kaablid kaitstakse mehaaniliste vigastuste eest. Kostja esitatud fotodelt nähtub, et 10 päikesepaneelide kaabeldus ei ole kaitsetorusse paigaldatud ning seega puudub kaabeldusel kaitse mehaaniliste vigastuste ja ilmastikuolude eest. Hageja paigaldusjuhise kohaselt (dtl 220) hoiatatakse: „ärge paigaldage kaableid, klemme ega

muid objekte otse mooduli tagakülje alla. On võimalik, et mooduli klaas vajub koormuse all veidi nõgusaks ning sellisel juhul ei tohi ükski otse mooduli all asetsev objekt puudutada vastu mooduli tagaosa“. Ometi on fotolt näha, et klambrit on paigaldatud ka otse mooduli tagakülje vastu. Seega nähtub ehituspäevikutest, et hageja ei olegi oma lepingujärgset korrastamiskohustust sugugi täitnud. Samuti puudub ehituspäevikutest märge või viide kaetud tööde aktile. Omakorda kaetud tööde aktile ei olnud lisatud fotosid, millele oli digikonteineris oleva akti p-s 7 viidatud ning mis kostja arusaamise järgi seal justkui peaksid olema. Hageja kohustus kooskõlastada kostjaga kastutatavad materjalid tuleneb hageja enda koostatud projektist (lisa nr 2 – PV elektripaigaldise paigaldusprojekt). Projekti lk 6 sätestab ühemõtteliselt: materjalide ja seadmetena kasutada ainult neid, mis on Elektrilevi OÜ ja Tellija poolt aktsepteeritud. Projekti lisana kajastatud materjalide spetsifikatsioon sätestab samuti ühemõtteliselt, et kõik tellitavad seadmed ja materjalid tuleb kooskõlastada eelnevalt Tellija esindajaga seejuures pidanuks tööprojektis sisaldama ka mehaaniliste koormus- ja tugevuste arvutused ja kaablite kaitsemeetmete kirjeldus, kuivõrd need andmed on vajalikud ehitamist võimaldavas staadiumis. 2.6.8. Kasutatud materjalid ei ole kajastatud ehituspäevikus. Kolme päeva kohta esitatud ehitustööde päevikus on kajastatud järgmised objektile saabunud materjalid: päikesepaneelide raamistik iWeld, päikesepaneelid Sunpro 375W120H-756 tk, PV kaabel 6 mm2 Draka inverteerid Huawei SUN2000 – 36 KTL, 6 tk, kaabel AXPK Plus 4G70, kaablikaitsetoru kollane D-50 mm2 450N, Maandustraat Cu25. Samas on rajatiselt näha, et täiendavalt on kasutatud ka järgmist: (kaablikinnitused, U-profiil, poldid, isepuurivad kruvid, puuklotsid). Viimaste materjalide ja toodete nõuetelevastavuse, paigalduse ja tarnimise kohta puudub aga mistahes informatsioon. Monetta OÜ hinnapakkumise nr 183 kohaselt on puuduste kõrvaldamiseks kuluv summa 18 409,50 eurot (millele lisandub käibemaks). Nimetatud summa sisaldab horisontaalprofiili 40x60 lõigatud otste puhastamist ja tsinkimist, horisontaalprofiili 40x60 profiili puhastust ja parandustöid (kuumtsink kihi vigastused); horisontaalprofiili 40x60 distants vahe tekitamist; eelnevate töölõikude jaoks demonteerimist ja monteerimist; lahtiste vahe- ja vastuklambrite kontrolli ja pingutust; lahtiste vastuklambrite eemaldamist; vaheklambri vastuklambri vahetust liitumiskohtades, raami demontaaži ja montaaži; roostetavate maavaiade korrosiooni parandustöid; jalgade toetus alusklotside eemaldust ja korrigeerimist maapinna suhtes; puuduolevate kruvide paigaldust; koristamist ja utiliseerimist; pinnase kuhja utiliseerimist sissesõidu juures; pinnases olevate rööbaste tasandamist; väljakaevatud kändude utilisteerimist. Teostanuks hageja töö nõuetekohaselt, puudunuks kostjal ka vajadus muude hinnapakkumiste jaoks. Tegemist on otsese varalise kahju ja täiendava kuluga, mis tekib kostjale seoses hageja teostatud töö puuduste kõrvaldamisega. Menetluse käik Kohus tegi ehitusobjekti puuduste väljaselgitamiseks ekspertiisi. Riiklikult tunnustatud ekspert Hannes Kase esitas kohtule 19.01.2023 ekspertiisiakti nr. 022-1. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled vaidlevad töövõtu tasu maksmise ja leppetrahvi üle, täpsemalt, millised olid hageja kohustuse projekti koostamise, kas ja millal on tööd valminud ning millised on tööl endiselt olevad puudused ja kui palju maksab puuduste kõrvaldamine. Seega on vaja teha kindlaks, millise projekti pidi hageja lepingu järgi koostama, mis ajal olid tööd on valminud, kas kostja esitas oma vastuväited töö kvaliteedile õigeaegselt, kas tööd sh dokumentatsioon vastavad kokkulepitud kvaliteedile ja kas leppetrahvi nõue on maksma pandud õigeaegsel, samuti kas leppetrahvi suurus

on mõistlik. VÕS § 637 lg 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui tööd on üle antud või saab neid lugeda üle antuks. Tööd peavad vastama VÕS § 641 lg 1 järgi kokkulepitud kvaliteedile. Lepingust tulenevad kohustused Poolte vahel puudub vaidlus töövõtulepingu asjaolude üle va projekti koostamise kohustus. Kohtule esitatud hageja ja kostja vahel 25.09.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx järgi oli lepingu esemeks vastavalt p lepingu p 1.2 taastuvenergialahenduse paigaldamine kostjale kuuluvale kinnistule aadressiga Päärdu külla Märjamaa vallas. Töö teostamise tähtajaks lepiti lepingu p 3.3 järgi kokku 30.12.2020. Tööde lõplikuks maksumuseks lepingu p 4 ja 03.12.2020 hageja ja kostja e-kirjavahetuse sisalduva kokkuleppe alusel 151 433,10 eurot (km-ta). Töö eest tasumine pidi lepingu p 4.2 ja 4.3 järgi toimuma kahes osas, millest 50% ettemaksuna ja ülejäänu töö valmimisel. Täpsem töö kirjeldus oli loetletud lepingu lisaks olevas hinnapakkumises. Lepingule ei ole lisatud ehitusprojekti, lepingu osaks oli projekti koostamine KOVile, teostusdokumentatsiooni ja auditid ning ehitustööd. Hageja 25.09.2020 hinnapakkumise järgi sisaldas töö: päikesepaneele, wifi võimekusega inverterit, paigaldusraamistikku, PV pistikute komplekti, DC ja AC kaableid, kaablikõri, tööstuslikku ruuterite ja kilpi. Hinnapakkumises oli nimetatud ka paigaldus, transport ja lisamaterjalid. Lepingu p 6.2.8 järgi oli hagejal kohustu hoida ehitusobjekt korras ja korrastama see pärast ehitustööde lõppemist. Kohus järeldab sellest, et sisuliselt koosnes töö kahest osast- päikesepargi taristu (paneelide raamid) püstitamisest ja elektripaigaldise (paneelid, kaabeldus ja kilp) tööst. Kohustus tagada dokumentatsiooni üleandmine ja nende vastavus lepingule on sätestatud VÕS § 641 lg 1 ja on põhikohustuse osa. Kohustus korrastada ehitusplats on tavapärane ehituslepingu kõrvalkohustus. Hinnapakkumises sisalduvat kohustust projekti kootamine KOV-ile, saab kohtu hinnangul pidada eelprojekti koostamise kohustuseks, mitte ehitusprojekti koostamise kohustuseks. Ekspert on oma arvamuses (p 5.17.4) selgitanud, et EVS 932:2017 standardi kohaselt on võimalik koostada eel-, põhi-, ja tööprojekt. Kohaliku omavalitsuse ehitusloa saamiseks EhS § 40 lg 3 alusel on eksperdi arvamuse kohaselt minimaalselt vajalik eelprojekti koostamine. Arvestades lepingus projekti koostamisele arvestatud eelarvet, saab, tuginedes eksperdi arvamusele, järeldada, et pooled on kokku leppinud eelprojekti koostamises. Kuna vaidlus puudub, et ehitusluba on väljastatud (dtl 108), saab järeldad, et eelprojekt vastas nõuetele ning hageja on oma lepingus ette nähtud projekti koostamise kohustuse täitnud. Tööde üleandmine ja puudustest teavitamine Hageja väidab, et lõpetas tööd 21.12.2020, mil tunnistati tööd Elektrikontrolli Teenused OÜ teostatud elektripaigaldiste erakorraliste auditite tulemusel vastavaks kehtestatud nõuetele ja väljastati vastavustunnistused. Infosüsteemis registreeriti elektripaigaldiste kasutusload. Hageja esitas 21.12.2020 allkirjastamiseks töö üleandmisevastuvõtmise aktid, kuid kostja keeldus 22.12.2020 aktide allkirjastamisest. Omanikujärelevalve tegija Audium OÜ allkirjastas 23.12.2020 ehitusdokumendid. Kostja väidab, et tööd ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile. Kostja väitis kohtuistungil, et päikesepark käesoleval ajal töötab. Kohtu hinnangul on 21.12.2020 Elektrikontrolli Teenused OÜ elektripaigaldiste erakorraliste audititega (I kd tl 15-26) ja elektripaigaldiste kasutuslubadega nr EP-0134021, EP-0134028, EP0134034, EP-0134047, EP-0134052 ja EP-0134056te (I kd tl 27) tõendatud, et päikesepargi elektripaigaldis oli 21.12.2020 valmis ja vastas kokkulepitud kvaliteedile. Kostja kinnitas kohtuistungil, et päikesepark töötab, järelikult on elektripaigaldise osas tööd valmis ja tuleb lugeda

vastuvõetuks 21.12.2020. Kostja on töö puudustena ja lepingu rikkumisena välja toonud järgmised puudused: 22.12.2020 e-kirjas on märgitud, et puudu on tööprojekt, sest esitatud on vaid eelprojekt; puuduvad kasutatud materjalide loetelud ja sertifikaadid; ehitustööde päevikud on järelevalve poolt allkirjastamata; kaetud tööde aktid on puudulikud. 10.01.2021 e-kirjas on märgitud, et raami metallosad roostetavad; kaablikraavid on tihendamata; objekt on koristamata; sissesõidutee ümbrus on rikutud; kinnitusklambrid on katki; krundi pind on tasandamata. Samuti on välja toodud rida märkuseid töö dokumentatsiooni puuduste osas. Kokkuvõtvalt võib väita, et kostja etteheited puudutavad töö dokumentatsiooni ning päikesepargi taristut, mitte elektripaigaldist. Puudustes teavitamise tähtaeg oli kolm tööpäeva lepingu p 5.3 järgi, kostja on esitanud oma vastuväited 22.12.202 dokumentatsiooni osas, seega on need tähtaegselt esitatud. Ehituse osas on puudused loetletud 10.01.2021 kirjas, seega on see esitatud hilinemisega. Samas on pooled pidanud läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks, teinud vastastiku kompromiss ettepanekuid, nagu nähtub poolte e-kirjavahetusest 4.01 ja 10.01.2021 ning hageja 27.01.2021 ja kostja 17.02.2021 vastuskirjast. Kohus järeldab, et hageja asus kostja poolt välja toodud puuduseid likvideerima, pooled on pidanud läbirääkimisi konflikti lahendamiseks, seega ei ole kohtu hinnangul asjas tähtsust omav, et puudused ehitustööde toodi välja hilinenult, kuid puudustena nimetatud tööde osas ei saa lugeda, et tööd oleksid 21.12.2020 valmis olnud ja neid oleks saanud vastu võtta või lugeda vastu võetuks. Kostja tasus 12.03.2021 töövõtutasu osaliselt ja maksis välja 58 959,14 eurot ning andis veelkord täiendava tähtaja puudustega tööde parandamiseks. kuid pidas kinni 20 000 eurot (km-ta), mis kataks puuduste kõrvaldamise kulu ja leppetrahvi. Kohus järeldab sellest, et kostja ise luges töötasu väljamakstud osas tööd vastuvõetuks. Kohus järeldab sellest, et vähemalt osaliselt olid 22.12.202 ja 10.01.2021 kirjas välja toodud puudused hageja poolt kõrvaldatud. Seda tunnistas kohtuistungil ka kostja, et hageja teatud puuduseid kõrvaldas. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik kostja poolt samu puuduseid, mida hageja juba kõrvaldas, uuesti talle ette heita. Töö puudused ja selle hind Kohus määras töö puuduste kindlaks tegemiseks ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert on ekspertiisi p 5.24 välja toonud järgmised puudused, mis on vajalik likvideerida ja mida saab kohtu hinnangul pidada olulisteks puudusteks: - Metallraamide tsingikahjustused; - Lahtilõigatud päikesepaneelide kinnitusklambrid ja nende jätmine paneelide alla horisontaalraamile; - Horisontaalraami U-profiili osade jätkude kinnitamine; - Kinnistu korrastamine sh maapinnal olevate rööbaste silumata jätmine, kändude utiliseerimine, mullahunnikute ja prahi koristus; - Ehitusdokumentatsioon; - Paberkandjal ehitusdokumentide üleandmine. Kostja poolt esitatud etteheited (puitklotsid, metallosade lõikamisest tulenevad kriimustused, vaiade otste kahjustused) on ekspertiisi kohaselt sellised, mis ei mõjuta päikesepargi tööd ega püsimise kvaliteeti. Kohtu hinnangul seega pigem esteetilist laadi ja jätavad mulje hooletust

suhtumisest töö tegemisse, kuid mida ei saa pidada töö puuduseks. Kohus tugineb puuduste määratlemisel eksperdi arvamusele ning järeldab, et nimetatud puudused eksisteerisid ka 12.03.2021, mil kostja tasus osa töö eest ning kohaldas leppetrahvi. Järelikult olemasolevate puuduste osas ei ole tööd valmis ega ka vastu võetud. Hageja möönab hagiavalduses, et töödel võib esineda väiksemaid puuduseid ja on esitanud hinnapakkumised, tõendamaks puuduste kõrvaldamise hinda. Mõlemad pooled on esitanud kohtule tõenditena hinnapakkumisi puuduste kõrvaldamiseks, mille hind erineb märgatavalt. Hageja on esitanud Nevid OÜ hinnapakkumise (dtl 731), mille kohaselt on puuduste kõrvaldamise hind 2262 eurot, Nordic Networks Oü hinnapakkumise nr P 100212 (dtl 732) järgi on puuduste kõrvaldamise hind 3320 eurot ja SHV Projekt OÜ hinnapakkumise nr 23-0330 (dtl 733) järgi on puuduste kõrvaldamise hinnaks 3865,90 eurot, kuid selles ei ole märgitud dokumentatsiooni korrastamist. Puuduste nimekiri korrespondeerib eksperdi välja toodud puudustele. Kostja on esitanud omapoolsed hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks. Monetta OÜ hinnapakkumine nr 813 (dtl 297) nimetab puuduste kõrvaldamise hinnaks 18 409,50 eurot. Monetta OÜ hinnapakkumine nr 960 (dtl 722) nimetab puuduste kõrvaldamise hinnaks 28 588,75 eurot. Mõlemas hinnapakkumises on töödena märgitud ka maavaiade korrosioonitõrje ja puitklotside eemaldamine tugivaiadelt, mida ekspert ei ole oma arvamuses p 5.26.2 kõrvaldamist vajavaks puuduseks pidanud. Hanrogen OÜ hinnapakkumise 4140 (dtl 721) järgi on puuduste kõrvaldamise hinnaks 26 220,50 eurot. Estlander Grupp OÜ hinnapakkumise A160323 (dtl 724) järgi on puuduste kõrvaldamise hinnaks 30 000 eurot. Mõlemas hinnapakkumises on töödena märgitud ka maavaiade parandus, mida ekspert ei ole oma arvamuses p 5.26.2 kõrvaldamist vajavaks puuduseks pidanud. Kohus möönab, et hinnapakkumistes võivad tööde hinnad ja mahud olla erinevad, kuid näiteks maavaiade parandustööd on Hanrogen OÜ hinnapakkumises 55 eurot ja Monetta hinnapakkumises 550 eurot ning Estlander Grupp Oü hinnapakkumises 4850 eurot. Selline hinnavahe ei tekita kohtus usaldusväärsust. Kohtu jaoks on seetõttu, et poolte poolt esitatud hinnapakkumised on väga erinevad ega sisalda kõiki puudustena nimetatud töid või, vastupidi, sisaldavad töid, mille vajalikkuses ei ole ekspert veendunud, kõige usaldusväärsemaks eksperdi hinnang puuduste kõrvaldamise hinnale. Eksperdi arvates on puuduste kõrvaldamise hinnaks 7507,84 eurot käibemaksuta ja 9009,41 käibemaksuga. Kohtus leiab seega, et 9009,41 euro väärtuses ei ole tööd 12.03.2020 valmis ja kostja oli õigustatud nimetatud määras töötasu mitte välja maksma. Leppetrahvi kohaldamine ja suurus Pooled on lepingu p 9.1 kokku leppinud leppetrahvi kohaldamise õiguses. Leppetrahvi saab nõuda 0,1 % tähtaja ületanud tööde maksumusest iga töödega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem, kui 10 % tegemata tööde maksumusest. VÕS § 158 lg 2 järgi kaotab pool leppetrahvi kohaldamise õiguse, kui sellest ei ole teatatud mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul on kostja teatanud leppetrahvist mõistliku aja jooksul alates kohustuse rikkumisest. Hageja esitas tööde vastuvõtmise akti kostjale 21.12.202 ning kostja teavitas 22.12.2020 puudustest. Pooled pidasid kuni 12.03.2021 läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita kaitset lahendada vaidlus kohtuväliselt ning läbirääkimiste seisust võib aru saada, et kostja andis hagejale täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Järelikult sai kostja veenduda, et hageja ei kõrvalda puuduseid ja rikub lepingut, alles pärast viimase täiendava tähtaja andmist so 22.03.2021. Kostja on esitanud leppetrahvi hoiatuse 12.03.2021 ja seega on kohtu hinnangul see esitatud õigeaegselt. Leppetrahvi suuruseks peab kostja 6674,15 eurot, mis tuleneb tegemata tööde mahust, mille suuruseks on tegemata tööde maksumus 66 741,50 eurot koos käibemaksuga ja 55 617,92 eurot käibemaksuta. Leppetrahvi suurus on 10 % tegemata tööde mahust. Hageja on teinud taotluse lepptrahvi vähendamiseks. Leppetrahvi suuruseks on 10 % tegemata tööde mahust, kuid kostja on lähtunud lepptrahvi suuruse määramisel hageja esialgsest hinnapakkumisest, kõrvutades hinnapakkumises esitatud tööde maksumust ja väidetavat hageja puudustega tööde nimekirja. Leppetrahvi suuruse määramisel on kostja arvestanud (vt hagi p 3.4.4.3) kogu paigaldusraamistiku maksumusega summas 25 558,42 eurot, lisamaterjaliga 20 329,50 eurot, dokumentatsiooni (sh auditi) maksumusega 2500 eurot, kaabli hinnaga 2975 eurot, muud materjal 4255 eurot. Kohus järeldab, et kui puudustega tööde maksumuseks oli leppetrahvi kohaldamise ajaks 18 409, 50 eurot kostja enda hinnangu järgi, siis ei saanud ta nõuda leppetrahvi lähtudes kogu välja maksmata lepingutasust, mis oli 50 % lepingu hinnast. Kohtu hinnangul ei saa lähtuda kogu hinnapakkumise maksumusest, sest raamistik oli paigaldatud, sellel esines vaid tsinkimise kahjustusi; auditid olid tehtud, järelikult ei ole kogu dokumentatsioon vigane; kaabel oli paigaldatud, järelikult ei saa lähtuda kogu kaabli maksumusest. Kohus on välja selgitanud, et elektripaigaldisel ei esinenud puuduseid ning muude tööde osas esines puuduseid märkimisväärselt väiksemas määras, kui 66 74,15 eurot. Järelikult ei ole kostja arvestus leppetrahvi osas korrektne. Kostja ise on väitnud, et puuduste kõrvaldamine maksab 18 409,50 eurot. Seega oli see maksimaalne summa, millest lähtudes sai kostja lepingu p 9.1 kokku lepitud leppetrahvi arvestamise valemit kohaldada. Samas siiski esinesid puudused hageja töös ja kostja on õigeaegselt leppetrahvi kohaldanud. Kohus vähendab leppetrahvi ja mõistlikuks leppetrahvi suuruseks on 1800 eurot. Tasaarvestus Hageja esitas kostjale 22.12.2020 tasumiseks arve nr M20578, summas 78 959,14 eurot (km-ta) ja maksetähtajaga 29.12.2020.a. Kuna tööd teostati puudustega muutus hageja nõue sissenõutavaks 22.03.2021 osas, mille kostja on ka välja maksnud. Kostja tegi ka tasaarvestuse leppetrahvi (6674,15 eurot) ja kahju hüvitise (18 409,50 eurot) osas. Kohtu hinnangul sai kostja teha tasaarvestuse kahju osas ja ka leppetrahvi osas, kuid kuna kohus vähendas leppetrahvi 1800 euroni ja leidis, et kahju suurus on 9009,41 eurot, saab tasaarvestus toimuda vaid 10 809,41 euro osas. Hageja on esitanud nõude summas 24 000 eurot, seega tuleb hageja kasuks välja mõista 13 190,59 eurot. Viivise nõue Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks mitte arve esitamisest vaid alates 22.03.2021, mis oli puuduste kõrvaldamise tähtajaks. Kõrvaldatud puuduste osas muutus hageja nõue sissenõutavaks ning sellelt tuleb arvestada viivist. Viivise suuruseks on pooled lepingu p 9.2 kokku leppinud 0,1 % tasumata summalt päevas. Viivise suuruseks on alates VÕS § 113 lg 1 alusel 23.03.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10 077.61 eurot (13190,59*0,1*764) ja sealt edasiulatuvalt vastavalt TsMS § 376 kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõlg.

Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivisele. Seega on hagi hind kokku 43 336,33 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus jätta menetluskulud poolte kanda, kui kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda selliselt, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv hagi rahuldatud osalt ja muus osas tuleb jätta menetluskulud poolte kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele 54 % ulatuses, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna 540 eurot. Menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2024 kohtuotsusega parandati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.04.2023 otsuse resolutsiooni ja muus osas jäeti muutmata, täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.