AS-i Framm Tootmine hagi TECA GRUPP OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i Framm Tootmine apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
49 774,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS Framm Tootmine (varasem ärinimi AS
LASBET
TOOTMINE,
registrikood 11674061), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Grete Lind ja Peeter Viirsalu Kostja TECA GRUPP OÜ (registrikood 12801165), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Epp Lumiste
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja materjalide juurde TECA GRUPP OÜ 29.01.2024 menetlusdokumendi lisa (TECA Projekt OÜ-le 20.02.2019 esitatud pankrotihoiatus).
2.Jätta Harju Maakohtu 30.11.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
Jätta AS-i Framm Tootmine apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS-i Framm Tootmine kanda.
5.Mõista AS-ilt Framm Tootmine TECA GRUPP OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2537,16 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-23-2251 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Framm Tootmine (varasem ärinimi AS LASBET TOOTMINE) (hageja) esitas 08.02.2023 Harju Maakohtule TECA GRUPP OÜ (kostja) vastu hagi kahjuhüvitise 45 044,98 euro ja viivise väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.02.2017 projekteerimislepingu nr L002/2017 (leping), mille kohaselt pidi kostja välja töötama ja tegema projekteerimistööd (tööd) eluhoonete kompleksi „Ektorpsvägen” ehitamiseks Rootsi Kuningriigis Nackas. Vastavalt lepingu p-le 1.1 tuli kostjal teha järgmised tööd: esitada märkused raami konstruktsiooni kohta, teha hoone konstruktsiooni tugevus- /stabiilsuse arvutused (sealhulgas arvutused juhuslike koormuste kohta, mis takistavad järkjärgulist kokkuvarisemist), määrata elementide mõõtmed, teha ühenduste detailide joonised, monteeritavate ja teraselementide tootmisjoonised, spetsiaalsed valudetailide joonised, montaažidetailide joonised ja spetsifikatsioonid, montaažijoonised ning teostusjoonised (suhete haldamine) pärast montaažitööde lõpetamist.
1.2.Lepingu p 2.2 järgi pidi kostja tegema projekteerimistööd kooskõlas Rootsis kehtiva standardi Eurokoodeks (inglise keeles Eurocode) ja selle lisa EKS9 BFS2011:10 (Rootsi standard) nõuetega, BBR19, BKR13 ja AMA11 ehitusstandarditega ning tööde lõpptellija nõuetega. Tööde lõpptellijaks oli Rootsi äriühing Gärahovs Bygg AB.
1.3.Hageja projekteeritud hoone HUS1/HUS2 kandev karkass valmis 2018. a lõpus, ülejäänud osa veelgi hiljem.
1.4.27.12.2022 ilmnes, et hoone on puudustega, sest kostja projekteerimistööd olid puudustega. Kostja projekteeritud hoone on liitekohast pooleks murdunud ning hoones on tekkinud praod kõikide korruste rõdude konstruktsioonidesse ja vahelagedesse. Hoone ülemistel korrustel on posti konsool sisuliselt purunenud ning hoone on avariieelses seisukorras. Kostja jättis hoonele projekteerimata temperatuuri deformatsioonide vuugid, mistõttu ei ole hoone konstruktsioonid saanud temperatuurimuudatuste tõttu paisuda ja kokku tõmbuda vajalikus ulatuses (st kostja jättis arvestamata tekkivate pingetega). Samuti jättis kostja tegemata hoone konstruktsiooni tugevus- ja stabiilsuse arvutused. Selle tulemusel ei ole kostja töödel kokkulepitud omadusi, tööd ei ole eesmärgipäraselt kasutatavad ning tööd ei vasta keskmisele kvaliteedile. Kostja tööde alusel ei olnud võimalik ehitada hoonet, mis oleks turvaline ning ohutu inimestele ja nende varale. Kostja on lepingut oluliselt rikkunud.
2-23-2251
1.5.Kuivõrd hoone puudused on tingitud töödest, mille alusel hoone on ehitatud, siis esinesid puudused töödes juba nende hagejale üleandmisel.
1.6.Kuna kostja tööde alusel projekteeritud hoone on valmis ehitatud, ei annaks kostjale täiendava tähtaja määramine kohustuste täitmiseks enam tulemust. Projekti muutmise või uue projekti koostamisega ei ole võimalik rikkumist ega tekkinud kahju enam kõrvaldada. Hageja nõuab kostjalt seega kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel.
1.7.Hoones esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja hoone kokkuvarisemise vältimiseks tuleb hagejal teha kulusid vähemalt 45 044,98 euro ulatuses: -
objekti ülevaatus, sh sõidu- ja ajakulud (Eestist Rootsi, Nackassse ja tagasi) – 556,18 eurot; ehitusarvamuse koostamine (asjatundja arvamus, ehitusinsener tase 8) – 1468,80 eurot; paranduslahenduse väljatöötamine, konsulteerimine ja koostamine – 2160 eurot; paranduslahenduse teostamine – 33 600 eurot; projektijuhtimine paranduslahenduse väljatöötamiseks ja hankimiseks – 7260 eurot.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hageja, kostja ja Teca Projekt OÜ vahel 12.04.2019 sõlmitud kompromissileping (kompromissileping) ei hõlma vaidluse eset, sest hagi esemeks olevat nõuet selle sõlmimise ajal ei eksisteerinud. Poolte eesmärk ei olnud kompromissilepinguga piirata projekteerimisvigadest tulenevaid tagajärgi, sõltumata nende tekkimise ajast. Kompromissileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 106 lg 2 alusel tühine osas, millega see piirab kostja lepingust tulenevat vastutust. Kostja tööd on puudustega – projekteeritud eluhoone on ohtlikus seisukorras projekteerimisvigade tõttu. Hageja nõue ei ole aegunud, sest lepingule kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Lisaks on kostja tuginemine aegumisele vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei pidanud kontrollima kostja koostatud projekti ega tegema sellele ekspertiisi. Hageja on järginud käibes vajalikku hoolsust. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt loobus hageja kompromissilepinguga tagasivõtmatult nõuetest kostja vastu, mis võisid tuleneda poolte vahel varem sõlmitud projekteerimislepingutest, sh lepingust. Ainsaks nõudeks, millest hageja ei loobunud, oli tulevikus tekkida võiv nõue, mis on seotud konstruktsioonide projekteerimisvigadega, mis põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise. Praegusel juhul ei ole hoone või selle osad (rõdud) kokku kukkunud, vaid sellesse on tekkinud praod.
3.2.Hageja ei ole tõendanud, et tööd ei vastanud lepingu tingimustele.
3.2.1.Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kohustus projekteerida deformatsioonivuugid.
3.2.2.Kostja pidi projekteerimistööd tegema kooskõlas Rootsi standardi nõuetega. Hageja esitatud asjatundja arvamus põhineb aga Eestis kehtival Eurokoodeks 2 standardi lisal. Rootsi standardi lisa ei seadnud projekteerimisele numbrilisi väärtusi. Hageja pole tõendanud, et kostja tööd ei vasta Rootsi standardile.
3.2.3.Hoone ei ole purunenud ega avariieelses seisukorras.
2-23-2251
3.2.4.Hoonel esinevate pragude põhjuseks ei ole probleemid projekteerimistöödes, vaid betooni mahukahanemise deformatsioonid.
3.3.Hageja nõudele kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1). Hagejal oli VÕS § 643 järgi kohustus tööd üle vaadata. Kui hageja oleks tööde ülevaatamisel järginud käibes vajalikku hoolsust, oleks hageja saanud väidetavad puudused avastada enne hoone valmimist. Kostja andis hagejale tööd üle 2018. a kevadel. Hageja nõue aegus 2021. a kevadel. Hagiavalduse esitas hageja alles 08.02.2023.
3.4.Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hageja hinnapakkumine sisaldab kuluridasid, mida ei saa käsitada kahjuna (nt kulu asjatundja arvamusele). Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa sisendkäibemaksu kulult maha arvestada. Hageja ei ole üldse tõendanud kahju tekkimist 36 313,48 euro ulatuses. Hageja on tõendina esitanud üksnes hinnapakkumise, mis tähendab, et hagejal ei ole tekkinud kohustust teenust osta. Lisaks on hinnapakkumise koostanud hagejaga seotud isik (s.o AS Framm). Kostjale ei ole teada, kas seotud isikute vaheline tehing vastab turutingimustele või kas hinnapakkumine on ülepaisutatud.
4.Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et kompromissileping ei ole tühine. Hageja ei ole tõendanud, et tööd olid puudustega. Paranduslahenduse tellimise kulu osas ei ole hagejale kahju tekkinud ning see kulu ei olnud kostjale ka ettenähtav. Samuti ei ole tõendatud ega põhjendatud projektijuhtimise kulu. Hageja ei saa tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, sest hageja ei ole kostjale töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. Hageja ei saa nõuda viivist alates hagiavalduse esitamisest. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 30.11.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Samuti otsustas maakohus otsuse jõustumisel tühistada 10.02.2023 määruse alusel seatud kohtuliku hüpoteegi.
5.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, mille p 1.1 kohaselt pidi kostja tegema vaidlusaluse hoone konstruktiivse projekti. Kostja andis hagejale projekteerimistöö üle 2018. a kevadel. Kortermajade kompleksi kandekarkass valmis 2018. a lõpus. Hageja, kostja ja Teca Projekt OÜ sõlmisid 12.04.2019 kompromissilepingu.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue aegunud. Projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on projekteerimisviga, mis toob kaasa ehitise puuduse, aegub TsÜS § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Kostja väitel toimus projekti üleandmine 2018. a kevadel ning hoone karkass valmis 2018. a lõpus. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Hageja pöördus kohtusse 08.02.2023, seega aegumise vältimiseks õigeaegselt.
5.3.Hageja peamine etteheide kostjale on lepingu p-de 1.3 ja 2.2 rikkumine, st kostja ei projekteerinud hoonele temperatuuri deformatsioonivuuke, mis on ette nähtud standarditega. Samuti ei nähtu kostja tööst, et temperatuuri muudatustest tekkivad pinged oleksid lahendatud muul viisil. Maakohtu hinnangul ei tulenenud lepingust kostjale kohustust projekteerida temperatuuri deformatsioonivuuke. Rootsi standard näeb ette, et vuukide üle otsustatakse igal üksikjuhtumil. Seega oli deformatsioonivuukide projekteerimine hageja ja kostja vahelise läbirääkimise küsimus. Lepingu p 2.9 kohaselt oli arvutuste ja jooniste kontrollimise aeg viis
2-23-2251 tööpäeva. Lepingu p 5.1 järgi tuli pretensioonid projekteerimistööde kohta esitada kümne tööpäeva jooksul pärast ebatäpsuse või lahknevuse avastamist projekteerimistöödes. Hageja jättis täitmata VÕS § 644 lg-st 2 tuleneva kohustuse kirjeldada lepingule mittevastavust piisavalt täpselt. Kuna hageja tegutseb kostjaga samas majandus- ja kutsetegevuse valdkonnas, pidi hageja lepingu p-de 2.9, 5.1 ja 5.3 kohast kontrolli teostades, kuid hiljemalt projekti vastu võttes, kostjale avaldama enda soovid deformatsioonivuukide kohta. Hageja ei ole seda teinud. Lepingu p 2.9 nägi ette arvutuste ja jooniste kontrollimise, mis tähendab, et hagejal oli olemas asjaomane võimekus.
5.4.Hoone kandekarkassi ehitas AS Framm, kes on hageja lähikondne. Seega oli hagejal ka betoonitööde tegemise käigus võimalik märgata, et temperatuuri deformatsioonivuugid puuduvad. Kuna hageja ei esitanud kostjale kooskõlas lepingu p-ga 5.3 ühtegi pretensiooni, ei pidanud hageja vuukide puudumist oluliseks lepingurikkumiseks. Hoonel on lisaks HUS1 ja HUS2 liitumiskohale ka liitumiskoht tänavafrondi poolse hooneosaga. Selle hooneosa liitumiskohas ei ole pragunemist toimunud. Sellest järeldub, et temperatuuri deformatsioonivuugi puudumine ei ole pragunemise algpõhjus. Projekteerimisvea korral toimuks sarnane pragunemise ka hoone tänavafrondi poolses ühendumiskohas.
5.5.Kostja koostatud projekt vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tööd 2018. a kevadel vastu võtnud. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö vastas lepingule ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja ei esitanud kostja tööde kohta pretensioone kooskõlas lepingu p-ga 5.3 ning ehitas hoone karkassi projekti järgi valmis. Mõistlikuks ei saa pidada seda, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ehitab projekti järgi hoone karkassi valmis ning kontrollib projekti alles neli aastat hiljem. Kuna hageja ei esitanud pretensioone õigeaegselt (s.o vastavalt lepingu p-le 5.3), siis on hageja minetanud õiguse tugineda puudustele töös.
5.6.Maakohus ei nõustunud ka hageja käsitlusega, et kompromissileping ei puuduta vaidlusalust lepingut. Kompromissilepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetusest nähtub, et kostja tahe oli lõpetada kõik vaidlused ning vältida uusi vaidlusi. Kostja pakutud kompromissiga sarnane sõnastus on ka lõplikus kokkuleppes (s.o kompromissilepingus), mistõttu pooled on selgelt väljendanud tahet lõpetada kõik vaidlused (sh lepingust tulenevad vaidlused).
5.7.Kompromissileping ei ole tühine osas, milles see piirab kostja lepingust tulenevat vastutust. Lepingu p 6.1 kohaselt vastutab töövõtja ehitise stabiilsuse eest montaažitööde ajal ja pärast nende lõpetamist (dtl 13 ja 17). Kompromissilepingu kohaselt vastutab kostja, kui hoone või selle osa on kokku kukkunud kostja projekteerimisvigade tõttu. Seega ei ole kostja vastutust kompromissilepinguga välistatud. Asjatundjad ei ole oma arvamustes leidnud, et ehitis oleks ebastabiilne, kokku kukkumas või kokku kukkunud. Kuivõrd neid asjaolusid ei ole hageja siinses asjas tõendanud, siis kõikidel muudel võimalikel alustel tekkida võivatest nõuetest kostja vastu on hageja kompromissilepinguga loobunud ning neid ei saa hageja enam kostja vastu maksma panna. Nõudest loobumine võib toimuda muuhulgas kompromissilepingu tagajärjel.
2-23-2251
5.8.Maakohtu hinnangul oli pragude tekkimise peamine põhjus betooni mahukahanemine. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et praod on hoone sees, kus temperatuurigradient on madal. Betooni mahukahanemine on betooni loomulik omadus, mis praktiliselt ei sõltu temperatuurist ega teistest mõjudest (dtl 257). VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega ei ole hageja tõendanud, et hagejal tekkis kostja projekteerimisvea tõttu kahju. Võimalik kahju on tingitud hageja enda tegevusetusest töö vastuvõtmisel kui ka AS Framm töö kontrollimisel.
5.9.Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada, miks ei ole deformatsioonivuukide projekteerimata jätmine käsitatav lepingu rikkumisena. Ühelt poolt leidis maakohus, et kostja pidanuks deformatsioonivuugid projekteerima, kuid asus hiljem seisukohale, et kostjal ei olnud kohustust vuuke projekteerida. Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised. Kostjal oli lepingu järgi kohustus teha tugevus- ja stabiilsusarvutused ning projekteerida deformatsioonivuugid. Sealhulgas oli kostjal lepingust tulenev kohustus järgida Rootsi standardit, mis näeb ette projektipõhiselt vajaduse otsustada temperatuurivuukide vahekaugused. Kuna hoone ei ole ohutu, pole kostja tööd eesmärgipäraselt kasutatavad ning need ei vasta keskmisele kvaliteedile. Kostja on lepingut rikkunud.
6.2.Hageja ei pidanud kostjat informeerima soovist projekteerida ka deformatsioonivuugid. Sellist kohustust ei olnud hagejal ka tööde vastuvõtmisel. Kostja ei ole asjaomast väidete menetluses ka esitanud.
6.3.Maakohus jättis tuvastamata, mis põhjusel on hoone sisuliselt kahe majaosa vahelt pooleks murdunud, eristades seejuures ebaõigesti muid hoones tekkinud pragusid hoone keskkohast konstruktsiooni murdumisest. Tänavapoolne hoone ei ole vaidluse all ning see ei ole vaidlusaluse hoonega ühendatud liikumatult. Erinevalt vaidlusalusest ühenduskohast on tänavapoolne hoone lahendatud selliselt, et see peab vaidlusalusest hoonest sõltumata saama „liikuda“ nn toru-torus ühendusega – s.o rõduelementi on valatud suurem toru ja montaaži käigus paigaldatakse väiksem, kuid täpselt suurema sisse mahtuv teine toru, mis kinnitatakse otsast seina külge. Torusid omavahel ei fikseerita vaid jäetaksegi võimalus „libiseda“. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et pragude põhjuseks on betooni mahukahanemine, eksides tõendite hindamisel. Kostja enda asjatundja AK arvamuse kohaselt oleks kostja pidanud ette nägema deformatsioonivuugi.
6.4.AS-il Framm ei olnud seoseid pooltega lepingu sõlmimisel ega hoone ehitamisel. AS Framm omandas hageja äriühingu läbi oma tütarühingu alles 2020. aastal. AS-il Framm puudus mis tahes seos Ektorpsvägeni projektiga enne hoone parandamist. Kumbki pooltest ei ole menetluses tuginenud sellele, et AS Framm vastutas betoonitööde ja kandekarkassi valmimise eest ning kuna AS Framm on hageja lähikondne, siis oli hagejal ka betoonitööde teostamise käigus võimalik märgata, et temperatuuri deformatsioonivuugid puuduvad. Maakohus on VÕS § 101 lg-t 3 ebaõigesti kohaldanud.
2-23-2251
6.5.Maakohus leidis ebaõigesti, et kompromissileping välistab hageja nõude, sest kostja tahe oli kompromissilepinguga välistada kõik vaidlused. Maakohus jättis tuvastamata poolte ühise tegeliku tahte, eksides VÕS § 29 lg 1 kohaldamisel. Samuti hindas maakohus ebaõigesti tõendeid (s.o poolte kirjavahetust). Kompromissileping ei hõlma vaidluse eset, sest kompromissilepingu sõlmimise ajal ei olnud hagejal veel asjaomast nõuet tekkinud. Tulevikku suunatult ei saa käsutada õigust, mida loobumise ajal ei eksisteeri.
6.6.Kostja projekteeritud eluhoone on ohtlikus seisukorras projekteerimisvigade tõttu. Asjatundja arvamuse kohaselt on hoone kandekonstruktsioonid purunenud. Hageja ei ole loobunud kostja vastu mis tahes nõuetest, mis tulenevad projekteerimisveast. Poolte mõte ei olnud selles, et nõude esitamiseks peaks ootama hoone või selle osa kokku kukkumist.
6.7.Kompromiss on VÕS § 106 lg 2 järgi tühine osas, mis piirab kostja lepingust tulenevat vastutust. Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel olema ohutu. Projekteerija vastutuse piiramine või välistamine olukorras, kus kokkuleppe sõlmimisel ei ole teada puuduse esinemine ning see ilmneb hiljem (projekteeritud hoone on avariiohtlik, mistõttu on reaalne oht nii inimestele kui ka nende varale), ei ole põhjendatud ega lubatud ning asjaomane kokkulepe piirab ebamõistlikult projekteerija vastutust. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
9.Kõigepealt lahendab kolleegium kostja 29.01.2024 taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks.
9.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla ka asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
9.2.Kostja esitas maakohtu 25.10.2023 istungil taotluse täiendava tõendi (hageja poolt TECA Projekt OÜ-le 20.02.2019 esitatud pankrotihoiatus) vastuvõtmiseks, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus (dtl 436, ajamärgid 00:09:29–00:17:35). Kostja selgitas istungil, et dokument oli esitatud TECA Projekt OÜ-le ning et kostja sai dokumendi vahetult enne kohtuistungit. Maakohtu 25.10.2023 istungi ajaks oli eelmenetlus lõppenud (dtl 275, p 4).
9.3.Asjaolu, et pankrotihoiatus oli adresseeritud teisele isikule (TECA Projekt OÜ) ning et kostja ei olnud tõendist enne maakohtu istungit teadlik, ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitatav mõjuva põhjusena, mis õigustaks tõendi hilinenult esitamist (TsMS § 331 lg 1). Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks olnud tõendite varasem kogumine takistatud. Seda enam, et vaidlusalune kompromissileping viitab samale dokumendile, mida kostja soovib
2-23-2251 tõendina esitada (dtl 164, p 4). Maakohus ei rikkunud seega menetlusõiguse norme, kui jättis pankrotihoiatuse tõendina vastu võtmata. Kuna hageja on uue tõendi vastuvõtmisele vastu vaielnud, ei saa ringkonnakohus tõendit vastu võtta ka sel alusel, et tõend võib olla vajalik asja õigemaks lahendamiseks (TsMS § 652 lg 4 teine lause).
9.4.Eelnevast tulenevalt ei võta kolleegium kostja 29.01.2024 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendit TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde. Tulenevalt tõendi elektroonilisest esitamisest ei ole vaja seda kostjale tagastada.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ning palus uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.
11.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mis on loetletud praeguse otsuse p-s 5.1. Seega võtab ringkonnakohus need asja lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1).
12.Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille üle pooled menetluses ka ei vaidle.
13.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja töödes esinesid puudused, mille kõrvaldamisega seotud kulud peaks kostja hagejale hüvitama. Muu hulgas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on nõuetest kostja vastu loobunud.
14.Kostja on menetluses läbivalt leidnud, et hageja ei saa lepingu alusel kostja vastu nõudeid esitada, sest hageja loobus kompromissilepinguga tagasivõtmatult lepingust tulenevatest nõuetest kostja vastu. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hageja loobus kompromissilepinguga lepingust tulenevatest võimalikest nõuetest kostja vastu. Ringkonnakohus täiendab selles osas järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi, sest maakohus jättis kohaldamata VÕS § 29 lg 1. Otsus on ka ebapiisavalt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Samuti on maakohus jätnud kompromissilepingu õiguslikult kvalifitseerimata, mistõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi ka selles osas täiendada.
15.Ringkonnakohus leiab, et hageja, kostja ja Teca Projekt OÜ vahel 12.04.2019 sõlmitud kompromissilepinguna pealkirjastatud kokkulepe on kvalifitseeritav kompromissilepinguna VÕS § 578 lg 1 järgi.
15.1.Kompromissilepingu preambuli p (ii) kohaselt on pooled sõlminud mitmeid projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepinguid. Üheks selliseks lepinguks oli ka 27.02.2017 sõlmitud projekteerimisleping nr L002/2017 (tõlge dtl 15–18). Kompromissilepingu preambuli p-s (iii) on kokkuleppe osapooled märkinud, et nende vahel on tekkinud erimeelsused mitmete lepingute täitmise pinnalt ning vastastikku on esitatud nõudeavaldusi, ettepanekuid tasaarvestuseks ja pankrotihoiatus. Pooled ei vaidle selle üle, et kompromissilepingu sõlmimise ajaks oli lepingu alusel projekteeritud hoone kandev karkass juba valminud (karkass valmis 2018. a lõpus). Pooled leppisid kokku, et nad lõpetavad kompromissi alusel kõik omavahel vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nõuded, mis põhinevad poolte vahel sõlmitud lepingutel ning loovad kompromissi sõlmimisega uue õigusliku aluse omavahelistele suhetele (dtl 164, p 1).
2-23-2251
15.2.VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissilepingule omane, et pooled muudavad vastastikuste järeleandmiste teel õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte vaieldamatuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Poolte eelnevalt käsitletud kokkulepped vastavad kompromissilepingu tunnustele.
15.3.Kompromissi võib sõlmida nii tulevase kui ka tingimusliku nõude kohta (VÕS III komm (2021), § 578, p 3.2.1). See, millises ulatuses on õigussuhe vaieldav või ebaselge, ei ole oluline. See, kas vaidlusalune õigussuhe ka tegelikult eksisteerib, ei ole samuti oluline, piisab, kui vähemalt üks lepingu pooltest eeldab selle olemasolu. Samuti ei ole nõutav, et pooled oleksid veendunud oma nõuete või vastuväidete õigsuses (samas, p 3.2.3.1).
16.Ringkonnakohtu hinnangul loobus hageja kompromissilepinguga lepingust tulenevatest nõuetest kostja vastu.
16.1.Maakohus leidis vaidlustatud otsuse p-des 51 ja 52 lepingu tõlgendamise tulemusel VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi, et kompromissilepingu p-s 2 leppisid pooled kokku kõikide (sh lepingust tulenevate) vaidluste lõpetamises, ning et hageja on loobunud nõuetest kostja vastu ega saa neid enam kostja vastu maksma panna. Võlausaldaja võib talle kuuluvat nõuet käsutada, mh sellest loobuda (VÕS § 186 p 9).
16.2.Arvestades, et pooled soovisid lõpetada kõik vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nõuded, mis põhinevad nende vahel sõlmitud lepingutel (dtl 164, p 1), tuvastab ringkonnakohus, et kompromissileping puudutas ka lepingut. Kuna leping sõlmiti enne kompromissilepingu sõlmimist, siis oli see vastavalt p-le 1 kompromissilepinguga hõlmatud, sõltumata sellest, kas pooltel oli kompromissilepingu sõlmimise ajaks lepingust tekkinud vaidlusi või nõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole olulist tähtsust sellel, et pooled ei ole kompromissilepingus ära nimetanud lepinguid, millel põhinevaid võlasuhteid ja nõuded kompromissilepinguga reguleeriti. Kompromissilepingu preambuli p-st (ii) ja p-st 1 tuleneb selgelt, et kompromissiga lõpetati kõik enne kompromissilepingu sõlmimist sõlmitud poolte vahelised võlasuhted ja nõuded.
16.3.Kompromissilepingus avaldas ja kinnitas hageja, et ta loobub tagasivõtmatult kõigist võimalikest nõuetest TECA Projekt OU ja kostja vastu, sealhulgas olemasolevatest või tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud lepingutest või nendega seotud asjaoludest, sõltumata sellest, kas ta neist nõuetest täna on teadlik või mitte. Hageja ei loobunud sellistest tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis on seotud TECA Projekt OÜ ja/või kostja töödes sisalduda võivatest kandvate konstruktsioonide projekteerimisvigadest, mis põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise (dtl 164, p 2). Sarnaselt loobus ka kostja tagasivõtmatult kõigist võimalikest nõutest hageja vastu, sealhulgas olemasolevatest või tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud lepingutest või nendega seotud asjaoludest, sõltumata sellest, kas ta neist nõuetest täna on teadlik või mitte (samas, p 3). Viimaks avaldasid ja kinnitasid pooled, et pärast kompromissi sõlmimist puuduvad neil teineteise suhtes mistahes pretensioonid ja nõuded (dtl 165, p 4 esimene lause).
16.4.VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
2-23-2251
16.5.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kompromissilepingu p-s 2 väljendanud selgelt oma tahet loobuda tagasivõtmatult kõikidest võimalikest nõuetest kostja vastu, sh nõuetest, mis võivad tekkida tulevikus, sõltumata sellest, kas hageja oli kompromissilepingu sõlmimiselt nõuetest teadlik või mitte. Nii hageja kui ka kostja võtsid kompromissilepingu sõlmimisega teadlikult riski, et kui esineb nõudeid, millest nad teadlikud ei ole, ei saa neid nõudeid hiljem maksma panna (dtl 164, p-d 2 ja 3). Kompromissilepingu preambuli p (ii) seostab p-s 2 nimetatud olemasolevad või tulevikus tekkivad nõuded ka vaidlusaluse lepinguga, mis oli kompromisslepingu sõlmimise ajaks sõlmitud. Kuigi kompromissilepingu üle toimunud läbirääkimisel märkis hageja, et ta sooviks loobuda nõuetest, mis olid talle selleks ajaks teada (dtl 313 ja 314, p 2), ei leppinud pooled selles kompromissilepingus kokku (vrd dtl 314, p 2: AS Lasbet Tootmine avaldab ja kinnitab, et ta loobub tagasivõtmatult kõigist nõuetest Teca Projekt OÜ ja Teca Grupp OÜ vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud lepingutest või nendega seotud asjaoludest ja mis on kajastatud AS Lasbet Tootmine poolt 07.01.2019 esitatud nõudekirjas ning 21.02.2019 esitatud pankrotihoiatuses. AS Lasbet Tootmine ei loobu nõuetest, mis võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud lepingutest või nendega seotud asjaoludest ja mis ei ole AS-ile Lasbet Tootmine käesoleva kompromissi sõlmimise hetkel teada, ning dtl 164, p 2: AS Lasbet Tootmine avaldab ja kinnitab, et ta loobub tagasivõtmatult kõigist võimalikest nõuetest Teca Projekt OU ja Teca Grupp OÜ vastu, sealhulgas olemasolevatest või tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud lepingutest või nendega seotud asjaoludest, sõltumata sellest, kas ta neist nõuetest täna on teadlik või mitte. Käesolevaga ei loobu AS Lasbet Tootmine sellistest tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis on seotud Teca Projekt OÜ ja/või Teca Grupp OÜ töödes sisalduda võivatest kandvate konstruktsioonide projekteerimisvigadest, mis põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise).
16.6.18.03.2019 e-kirjas selgitas kostja juhatuse liige A.X , et kompromissi mõte on kõik vaidlused lõpetada ning talle ei sobi selline kokkulepe, et hageja jätab ukse avatuks uutele vaidlustele (dtl 316, esimene lõik). 18.03.2019 ja 19.03.2019 e-kirjades arutasid hageja esindajad omavahel, millisel viisil kostja vastutust kokkuleppes reguleerida (dtl 317–318). Rohkem tõendeid lepingueelsete läbirääkimiste kohta kohtule esitatud ei ole. Arvestades kompromissilepingu p-i 2 sõnastust (dtl 164), ei leppinud pooled hageja nõuetest loobumises kokku nii, nagu hageja juhatuse esimees Q oma 19.03.2019 e-kirjas märkis: mina jätaks nagu oli Teca esialgne pakkumine ja lisaks alljärgneva: Teca vastutab tema poolt teostatud projekteerimistööde eest oma ametialase kompetentsi ulatuses, sh projektides esineda võivate vigade eest, mis võivad esile kutsuda hoonete vigastused ja ohu hoonete kasutamisel (dtl 317). Lepingu tõlgendamisel saab küll arvestada poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3), kuid see ei võimalda praegusel juhul teha kindlaks poolte ühist tegelikku tahet (VÕS § 29 lg 1). Lepingueelseid läbirääkimisi kajastavast e-kirjavahetusest nähtub vaid see, et kostja soovis kõik vaidlused lõpetada ning hageja soovis, et kostja vastutab teatud juhtudel projekteerimistöödes esinevate puuduste eest. Küll aga tuleneb lepingueelseid läbirääkimisi kajastavast e-kirjavahetusest, et poolte läbirääkimised jätkusid ning kokku lepiti sellises sõnastuses, nagu kompromissilepingu p-s 2 kirjas. Kohtule esitatud viimane läbirääkimisi kajastav e-kiri on kuupäevaga 18.03.2019, kompromissileping sõlmiti aga alles kaks nädalat hiljem.
16.7.Eelnevast tulenevalt saab poolte ühise tahte vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 tuvastada kompromissilepingu p 2 teksti alusel. Kompromissilepingu tekst on selge ja üheselt mõistetav ning poolte tahe ei erine kompromissilepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest. Samuti ei ole kompromissilepingus kasutatud ebaõigeid, mitmetähenduslikke või segaseid tähistusi või väljendusviise, mis võiks anda aluse kahelda hageja ja kostja kompromissilepingu teksti kirjasaanud ühises tahtes. Seega leiab ringkonnakohus sarnaselt
2-23-2251 maakohtuga, et hageja loobus kompromissilepinguga kõikidest lepingust tulenevatest nõutest kostja vastu ja see lõpetas VÕS § 207 lg 1 alusel hageja nõuded, sh tulevased nõuded, kostja vastu. See, kas hageja teadis kompromissilepingu sõlmimise ajal, et tal on kostja vastu siinse tsiviilasja esemeks olev nõue, ei oma nõuetest loobumise kokkuleppe tõlgendamisel tähtsust, kuna kompromissileping hõlmas ka neid nõudeid, mille olemasolust pooled teadlikud polnud. Pooltel ei ole keelatud sõlmida kokkulepet, millega loobutakse kõigist omavahelistest nõuetest, sh nendest, millest pooled teadlikud ei ole. Ka Riigikohus on selgitanud, et võlasuhe lõpeb VÕS § 207 lg 2 järgi ka siis, kui pooled arvasid, et see on juba lõppenud või ei olegi tekkinud (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-9-16, p 25 teine lõik). Ebamõistlik oleks, kui kohtud asuksid selliseid praktikas tavapäraseid ning asjaosaliste (ja keskmise mõistliku isiku) poolt üheselt mõistetavaid kokkuleppeid – mille eesmärk on luua selgust ning vältida edasisi vaidlusi – tõlgendama viisil, mis muudaksid selliste kokkulepete sõlmimise mõttetuks.
17.Kompromissilepingu p 2 teise lause kohaselt ei loobunud hageja üksnes nendest nõuetest kostja vastu, mis on seotud kandvate konstruktsioonide projekteerimisvigadega, mis põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise.
17.1.Hageja hagi esemeks olev nõue ei ole seotud hoone kandvate konstruktsioonide projekteerimisvigadega, mis on põhjustanud ehitise või selle osa kokku kukkumise. Selle üle, et hoone või selle osa ei ole kokku kukkunud, pooled ei vaidle.
17.2.Arvestades poolte kompromissilepingu eelseid läbirääkimisi, mille raames arutasid pooled sätte erinevaid sõnastusi (dtl 310–319) ja kompromissilepingu p 2 teise lause teksti, ei ole alust tõlgendada sätet laiemalt, kui tekstis endas on kirjas. St ehitise või selle osa kokku kukkumisega ei saa samastada ka kõiki muid tagajärgi, mille projekteerimisvead võivad endaga kaasa tuua. Asjaolu, et hageja loobus kompromissilepinguga kõikidest muudest olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest nõuetest (sh nendest, millest hageja ei olnud teadlik), viitab sellele, et poolte tahe oli tagada kostja vastutus üksnes kõige raskemate tagajärgedega rikkumise puhuks.
17.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole posti konsooli purunemine samastatav tagajärgedega, mis kaasneksid ehitise või selle osa kokku kukkumisega (dtl 196, teine lõik). Hageja kasutas kompromissilepingu sõlmimisel advokaadi abi (dtl 313), mistõttu ei ole veenev hageja selgitus, et poolte tahe ei olnud välistada kostja vastutus ka mistahes muude kandvate konstruktsioonide projekteerimisel tehtud vigade eest lisaks sellistele vigadele, mis põhjustavad ehitise või selle osa kokku kukkumise. Eelnevalt käsitletud e-kirjavahetusest tuleneb (dtl 310–319), et pooled arutasid küll kostja vastutuse üle, kuid kompromissilepingus ei leppinud pooled kokku selles, et kostja jääb vastutama kandvate konstruktsioonide projekteerimisel tehtud mistahes vigade eest. Väljend „ehitise või selle osa kokku kukkumine“ ei ole ka nii mitmeti mõistetav, et hageja võis sellest kompromissilepingu sõlmisel kuidagi erinevalt aru saada. Kui kostja vastutaks kõikide kandvate konstruktsioonide projekteerimisvigade eest, ei reguleeriks kompromissilepingu p 2 teise lause teine pool (s.o [...] mis põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise) midagi ning kompromissilepingu p 2 teise lause teisel poolel puuduks sisu. Põhjendamatu oleks leida, et hageja ja kostja tahe oli kajastada kompromissilepingus tagajärjed, mille eest kostja vastutab, kuid mis ei oma mingit sisu ega too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi.
18.Maakohus leidis õigesti, et kompromissileping ei ole tühine. Kuigi maakohus ei ole seejuures viidanud ühelegi õigusnormile, on maakohus poolte menetluses esitatud väiteid arvestades ilmselt silmas pidanud kompromissilepingu võimalikku tühisust VÕS § 106 alusel.
2-23-2251 Kuna maakohtu otsus on ka selles osas ebapiisavalt põhjendatud, täiendab ringkonnakohus järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 436 lg 1).
18.1.VÕS § 106, sh selle teine lõige, reguleerivad kokkuleppeid, mis sõlmitakse vastutuse välistamiseks või piiramiseks enne kohustuse rikkumist. See tuleneb otseselt VÕS § 106 lg 1 sõnastusest. Sellele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (VÕS I komm (2016), § 106, p 7). Pooled sõlmisid kompromissilepingu pärast seda, kui kostja oli tööd teinud, st väidetavalt oma kohustusi rikkunud. Kompromissileping ei saa seega olla tühine VÕS § 106 lg 2 alusel.
18.2.VÕS § 106 lg 2 saaks olla asjakohane norm juhul, kui hageja ja kostja oleksid kostja vastutuse mingite rikkumiste eest välistanud või seda piiranud. VÕS § 106 lg 2 alusel ei saa hinnata selliste kokkulepete kehtivust, kus pooled on pärast kohustuse väidetavat rikkumist nõuetest kompromissilepinguga loobunud. Ka Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 106 reguleerib vastutuse eelnevat välistamist, millisel juhul nõue ei tekigi, ning mistõttu nõuetest loobumise kokkulepetele ei saa VÕS §-i 106 kohaldada (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-9-16, p 25).
18.3.Eelnevast tulenevalt ei ole kompromissilepingu p 2, milles hageja loobus nõuetest kostja vastu, VÕS § 106 lg 2 alusel tühine. Seejuures ei ole asjakohane hageja arutlus, kas kostja kui projekteerija vastutuse välistamine oli põhjendamatu või mitte. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. See, et pooled ei välistanud kostja vastutust üksnes juhuks, kui projekteerimisvigade tulemusena kukub ehitis või selle osa kokku, väljendab, et pooled kaalusid kompromissilepingu sõlmimisel põhjalikult, millistest nõuetest loobutakse ja millistest mitte. Seejuures viitab ringkonnakohus kostja 18.03.2019 kell 11.02 saadetud e-kirjale, milles kostja esindaja pakkus, et kostja vastutab projekteerimisveast tingitud karkassi konstruktsiooni vajumise eest, seostamata oma ettepaneku ehitise või selle osa kokku kukkumisega (dtl 316, teine lõik). Kompromissilepingu sõlmisid pooled hiljem siiski selliselt, et pooled piiritlesid kostja vastutuse p 2 teises lauses veelgi kitsama tagajärjega, kui kostja 18.03.2019 kell 11.02 saadetud e-kirjas pakkus – s.o ehitise või selle osa kokku kukkumisega.
19.Kokkuvõttes välistab hagi rahuldamise ainuüksi see, et hageja loobus kompromissilepingu p-s 2 hagi esemeks olevast nõudest kostja vastu. Nõudest loobumise tõttu puudub hageja nõudel õiguslik alus. Lähtudes eelnevalt käsitletud asjaoludest ja kompromissilepingu p-st 2, on poolte lepingul põhinev võlasuhe VÕS § 207 lg 1 kohaselt lõppenud. Poolte algsed nõuded asendusid kompromissilepingus kokkulepituga.
20.Hageja apellatsioonkaebuse eespool lähemalt käsitlemata väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei analüüsi ringkonnakohus maakohtu otsuses sisalduvaid muid põhjendusi, mis maakohtu hinnangul tingisid täiendavalt hagi rahuldamata jätmise.
21.Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
2-23-2251
23.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
24.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepinguliste esindajate kulud 2537,16 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 14 tundi 2 minutit, sh apellatsioonkaebuse analüüsimine, apellatsioonkaebusele vastuse, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine, hageja menetluskulude nimekirja analüüsimine ja sellele vastuväidete koostamine ning suhtlus kliendiga.
25.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Kostja esindajad on üksteise menetlusdokumente küll täiendanud, kuid toimingute ajakulu arvestades ei ole toiminguid dubleeritud.
26.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajate tunnitasu vahemikus 180–195 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
27.Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajatele kokku 2352,16 eurot (402,33 eurot (= 170 × 2 t 22 minutit) + 1266 eurot (= 180 × 7 t 2 minutit); + 456,33 eurot (= 185 × 2 t 28 minutit) + 227,50 eurot (= 195 × 1 t 10 minutit)), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.