nende Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) Hageja lepinguline esindaja: Igor Vavilov (e-post) Kostja: C.T (ik XXX; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post)
Menetluse liik
elukoht
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista C.T-lt Nord Collect OÜ kasuks põhivõlgnevus 1385,62 eurot, viivis perioodil 27.11.2023 kuni hagi esitamiseni 01.12.2023 seadusjärgses määras so. 2,73 eurot ning viivis põhinõudelt 1385,62 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata Nord Collect OÜ põhinõue 303,58 eurot ja viivisenõue 586,15 eurot.
4.Jätta menetluskulud 61% ulatuses C.T kanda ja 39% ulatuses Nord Collect OÜ kanda.
Välja mõista C.T-lt Nord Collect OÜ kasuks menetluskulud 277,55 eurot.
6.Välja mõista C.T-lt Nord Collect OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (277,55 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 15.03.2021 sõlmitud konstitutiivse võlatunnistuse alusel võlgnevuse 3572,55 eurot.
2.Esimese alternatiivina palub hageja kostjalt välja mõista 15.03.2021 sõlmitud deklaratiivse võlatunnistuse alusel võlgnevuse 3572,55 eurot.
3.Teise alternatiivina palub hageja kostjalt välja mõista kliendilepingust nr 7041165429 tuleneva nõude 3440,87 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt sellisel juhul välja mõista alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 02.12.2023, kuni põhinõude summa 1689,20 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kolmanda alternatiivina esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude 2278,08 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 02.12.2023, kuni põhinõude 1385,62 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ ja C.T interneti vahendusel 05.05.2019 kliendilepingu nr 7041165429.
6.Kostja esitas 05.05.2019 laenutaotluse 3000 euro kasutamiseks ning esialgne võlausaldaja kandis 05.05.2019 taotletud laenuosa kostja pangakontole 05.05.2019. Kostjal oli õigus kasutada laenusummat perioodil 54 kuud, ehk hageja arvestab intressi antud laenu kasutamise perioodi eest. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 48,60% aastas ja krediidikulukuse määr 59,26 % aastas. Maksete hilinemisega kaasneb krediidiandja õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivise päevamääraks on 0.06% päevas iga viivitatud päeva eest, viivise aastamääraks on 21.60%.
7.Perioodil 05.05.2019– 20.06.2019 on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku 240,43 eurot, millelt laenuandja on arvestanud 240 eurot põhisumma katteks. Põhisumma jääk 3000 – 240 = 2760 eurot.
8.20.06.2019 esitas kostja taotluse täiendava 240 euro saamiseks (dtl 60) ning uueks laenusumma suuruseks oli 3000 eurot (2760 + 240). Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale uus arve (dtl 63), et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast.
9.Perioodil 20.06.2019 - 04.12.2019 (ülesütlemine) on kostja tasunud 2 osamakset (13.09.2019 – 761,19 eurot; 21.09.2019 – 2,76 eurot) kogusummas 763,95 eurot, millest laenuandja on arvestanud 460,80 eurot põhiosa katteks, 293,15 eurot kõrvalkulude katteks ja 10 eurot tasuliste meeldetuletuste katteks.
10.Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja jäi Monefit Estonia OÜ-le osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset vastavalt kostjale saadetud graafikule (dtl 63) (18.09.2019; 18.10.2019; 17.11.2019), mistõttu Monefit Estonia OÜ ütles 04.12.2019 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse punkti 16.3 alusel kostjaga (dtl 69) ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist.
11.Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, otsustas esialgne võlausaldaja 06.12.2019 loovutada nõude hagejale, kuna on ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus (dtl 70).
12.Peale nõude loovutamist sõlmis kostja 15.03.2021 hagejaga konstitutiivse võlatunnistuse. Kostja kinnitas, et lepingu sõlmimisel on tema võlgnevus hageja ees 4422,55 eurot. Laenusumma tagastamine pidi toimuma osamaksetena maksegraafikus kajastatud tingimustel. Kostja on tasunud 7 osamakset graafiku järgi (31.01.2022 – 240 eurot; 05.06.2022 – 240 eurot; 07.09.2022 – 250 eurot; 04.10.2022 – 120 eurot), kogusummas 850 eurot, mida võlausaldaja arvestab võlgnevuse katteks.
KOHTU SEISUKOHT
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
14.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud e-toimiku vahendusel. Dokumendid on loetud kättetoimetatuks 18. veebruaril 2024. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Seega tuleb lugeda, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.
15.Kohus ei nõustu hagejaga, et nõude aluseks on konstitutiivne võlatunnistus. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 näeb ette, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (Riigikohtu 26. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tegelikku tahet luua iseseisev kohustus. Hageja ei ole esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud võlatunnistust. Samas nähtub asja
materjalidest, et eelnevalt on sõlmitud krediidileping, kuivõrd selle alusel on tekkinud võlg, intressivõlg, viivis, ning pooled on kokku leppinud uue maksegraafiku selle võla tasumiseks. Hageja poolelt on lepingu koostanud võlgade sissenõudmisega tegelev ning vastava eriala kogemusega õigusteadmistega spetsialist. Kostja puhul tuleb eeldada, et tegemist on tavalise mõistliku isikuga, kes on jäänud oma kohustuste tasumisega hätta, kes on sundolukorras ning kellel valdkonna õigusteadmised puuduvad. Kohtu hinnangul sai kostjaga sarnane mõistlik isik kokkulepet sõlmides seega olukorrast aru saada selliselt, et kokku lepitakse olemasoleva kohustuse täitmise viisis, eelkõige ajagraafikus, mitte ei lepita kokku uut iseseisvat kohustust. Seejuures hageja pidi oma õigusteadmistest tulenevalt teadma, et kostja tegi tehingu oma erakorralisest vajadusest tingituna ning seetõttu oli iseseisva nõudealuse loomine ning sellega võimalikest tarbijat kaitsvatest vastuväidetest loobumine eelduslikult heade kommetega vastuolus ning tehing seetõttu tühine (TsÜS § 86 lg 2 p 1). Kostjaga sarnane mõistlik isik ei saanud kokkulepet sõlmides tõlgendada kokkulepet nii, et sundolukorras tehtud tehinguga saab loobuda tarbija kaitseks seaduses imperatiivselt ettenähtud vastuväidetest ning pöörata ümber seadusega tarbija kaitseks sätestatud tõendamiskoormise. Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata lepingu põhjal õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise kohustuse kõrvale luuakse uus abstraktne kohustus. Hageja eesmärgiks saab lugeda kostjalt võlgnevuse kättesaamist hagejale soodsaimal viisil. Kostja eesmärgiks saab lugeda eelkõige maksegraafiku sõlmimist, et maksta võlga enda rahaliste võimalustega arvestaval viisil ja ajal; samuti on kostja huviks, et võlg ei suureneks ning hageja ei pöörduks tema vastu kohtusse ega kasutaks muid õiguskaitsevahendeid. Eelnevast tulenevalt ühtivad poolte eesmärgid osas, kus kostjal võimaldatakse võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa aga lugeda tunnistatava võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Seejuures on tähtis, et kostja oli lepingu sõlmimisel sundolukorras. Kostjal oli küll võimalus jätta leping sõlmimata, kuid selle tagajärjeks oleks olnud hageja õigus nõuda võlgnevuse kohest täitmist, seejuures kohtu kaudu ning täiendavate kuludega. Kostjal ei olnud seejuures võimalik kujundada lepingutingimusi muus osas kui ainult maksegraafiku pikkuses. Seega hoolimata sellest, et hageja on nimetanud võlatunnistust konstitutiivseks, ei tuvasta kohus, et poolte tegelik ühine tahe oli suunatud konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks.
16.Kohus asub seisukohale, et tüüptingimustega lepinguna vormistatud deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on käsitletav VÕS § 421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Vaidlusaluste võlatunnistustega on võlausaldaja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhetele, mis algselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Asjaolu, et kostja ja võlausaldaja vahelised suhted tulenesid tarbijakrediidilepingust, nähtub ka hagiavaldusest. Hageja on märkinud võlatunnistuse kohta, et kostja on sellega tunnistanud võlgnevust, mis muu hulgas sisaldab intressi ja muid kõrvalnõudeid. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahelistele õigussuhetele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kokkuvõttes oli kostjaga sõlmitud võlatunnistuse eesmärk kalduda kõrvale tarbijakrediidilepingutele kohalduvast õiguslikust regulatsioonist. Kohtu hinnangul ei ole selline leping kooskõlas kehtiva õigusega ja on seega VÕS § 421 kohaselt tühine (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2-13098, p-d 27-29).
17.Asja materjalidest nähtub, et võlatunnistuse aluseks on olnud 05.05.2019 sõlmitud tarbijakrediidileping kostja ja Monefit Estonia OÜ vahel, millega kostja sai krediiti 3000 eurot.
18.Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403 4 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
20.VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
21.Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
22.Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda
tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).
23.Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).
24.Kohtule nähtub asja materjalidest, et tarbija on täitnud krediidiandja küsimustiku (dtl 196199). Nimetatud ankeedilt nähtub, et tarbija sissetulekuks on 600 eurot kuus, tarbijal on üks ülalpeetav ning tema igakuisteks kulutusteks on 300 eurot. Kohtule ei ole esitatud 05.05.2019 väljastatud laenusumma 3000 eurot alusel koostatud maksegraafikut, kuid 20.06.2019 maksegraafikult (3000 eurot) nähtub, et kostja kohustus 20.07.2019 tasuma minimaalselt osamakse suuruses 414,28 eurot.
25.Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja andis kostjale laenu suuremas ulatuses kui kostja oli esitatud andmete pinnalt võimeline tasuma (kostja oleks maksimaalselt suutnud tasuda 300 eurot kuus).
26.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
27.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
28.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
29.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud perioodil 05.05.2019 – 20.06.2019 võlausaldajale makseid kokku 240,43 eurot, mille kohus arvestab põhisumma katteks. Põhisumma jääk 3000 – 240,43 = 2759,57 eurot.
30.20.06.2019 esitas kostja taotluse täiendava 240 euro saamiseks (dtl 60) ning uueks laenusumma suuruseks oli 2 999,57 eurot (2759,57 + 240).
31.Perioodil 20.06.2019 - 04.12.2019 on kostja tasunud 2 osamakset (13.09.2019 – 761,19 eurot; 21.09.2019 – 2,76 eurot) kogusummas 763,95 eurot, mille kohus arvestab põhiosa katteks. Seega on laenu põhiosa jääk 04.12.2019 seisuga 2235,62 eurot (2 999,57-763,95).
32.Esialgne võlausaldaja ütles 04.12.2019 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse punkti 16.3 alusel, põhjusel et kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva põhiosa makse (18.09.2019; 18.10.2019; 17.11.2019) tasumisega. Kui arvestada kõik kostja poolt esialgsele võlausaldajale, perioodil 20.06.2019 - 04.12.2019, tehtud tagasimaksed 763,95 eurot põhiosa katteks, ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks kuna kostja ei olnud 04.12.2019 võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega. Kuivõrd osamaksete tähtaeg on lepingu maksegraafiku alusel (dtl 63-64) saabunud on kogu põhinõue siiski muutunud sissenõutavaks.
850 eurot, mille kohus arvestab põhivõlgnevuse katteks. Seega on laenu põhiosa jäägiks 1385,62 eurot (2235,62-850). Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr L7041165429 tuleneva põhinõude 1385,62 eurot.
34.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule ümber arvestatud viivisearvestust, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt alates viimase osamakse sissenõutavaks muutumisest so. 27.11.2023. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 1385,62 eurot alates viimase osamakse sissenõutavaks muutmisest, so 27.11.2023, kuni hagi esitamiseni 01.12.2023 seadusjärgses määras so. 2,73 eurot ning edasiulatuvalt alates 02.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
35.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ja 39% ulatuses hageja kanda.
36.Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 455 eurot (riigilõiv) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
37.Eelnevast tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruseks 455 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 277,55 eurot.
38.Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 277,55 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.