3.Mõista XX-ilt OÜ Põrgukass kasuks kahjuhüvitisena välja 19 640 eurot, mis koosneb kastmõrra parandamise kulude hüvitisest 12 890 eurot, saamata jäänud kasutuseeliste hüvitisest 6000 eurot, kahju hindamise kulude hüvitisest 350 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitisest 400 eurot.
4.Mõista XX-ilt OÜ Põrgukass kasuks välja viivis 3864 eurot arvestatuna 19 640 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2023 kuni 27.09.2024 ning alates 28.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (19 640 eurot) kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
5.Jätta maakohtus kantud menetluskulud XX-i kanda.
6.Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
1(15)
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist istungil, peab ta seda märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagiavaldus
1.OÜ Põrgukass (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 27.01.2023 XX-i (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 19 640 eurot (kastmõrra parandamise kulud 12 890 eurot; saamata jäänud kasutuseelised 6000 eurot, alternatiivselt kohtu määratud kahjuhüvitise; kahju hindamise kulud 350 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 400 eurot). Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõistja nendelt seadusjärgses määras viivis alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja merekalapüügiga Pärnu lahe piirkonnas tegelev äriühing, kelle kodusadam asub xxx külas. Hageja peamine püügipiirkond on Pärnu ja Liivi lahes Manija ja Kihnu saare ümbruses. Oluline osa hageja sissetulekust tuleb hooajalisest räimepüügist, mis algab aprillis või mais ja kestab juuni lõpuni. Räimepüügiks kasutakse suuri kastmõrdasid, mis mahutavad korraga kuni 30 t räime. Pärnu ja Liivi lahe kohta on väljastatud u 150 kastmõrraluba. Kastmõrdasid võib paigutada ainult selleks ettenähtud kohtadesse. Vabariigi Valitsuse 22.11.2021 määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ lisa 11 järgi oli 2022. a hooajal Pärnu maakonnas räimepüügikvoot 57,15 t kastmõrra kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet väljastas hagejale perioodiks 14.04-31.12.2022 ühe püügiloa nr PÄ220269, mille alusel sai ta 2022. a püüda 57,15 t räime kastmõrra kohta piirkonnas 28-1, s.o Liivi lahes. Püügiluba oli viiele kastmõrrale. Hageja seadis hooaja alguses oma kastmõrra üles Manija saare lähedal asuvasse ajaloolisesse kastmõrra püügikohta. Kuigi püügikohta kaardile kantud pole, siis mõrd oli paigutatud merre lubatud viisil, vastavalt meresõiduohutuse seadusele (MSOS) ja Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruses nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (kalapüügieeskiri) sätestatud reeglitele. Hageja märgistas ja tähistas kastmõrra vastavalt kalapüügieeskirja § 10 lg-le 1, mis sätestab, et püünised peavad olema märgistatud vähemalt 15 cm läbimõõduga valgete, kollaste, punaste või oranžide poide või ujukitega. Lisaks peab püügivahend olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga. Hageja esitatud fotodelt (vt hagi lisa 2, edaspidi ka foto 2, dtl 10) on näha, et kastmõrd oli märgistatud oranžide pütt-ujukitega (poidega) kasti igast nurgast ning kasti pealmised ujuvad nöörid olid tihedalt märgistatud väiksemate ujukitega. Ka oli kastmõrd märgistatud korrektselt kahe lipiga – üks ühel pool ja teine teisel pool püünist.XX, kes sõitis 12.06.2022 sisse mõrra juhtaeda, mis ei pea olema märgistatud, kinnitab oma videoblogis, et kastmõrd oli korrektselt kahe lipuga tähistatud. Munalaiu sadama töötajad teatasid 04.06.2022 hommikul, et hageja kastmõrda sõitis sisse avamerejaht Hilja. Kuna hageja juhatuse liige XX jahti juhtinud kostjaga ühendust ei saanud, suhtles ta Politsei ja Piirivalveameti (PPA) merepääste üksuse esindajaga, kes kinnitas õnnetuse toimumist, hagejale kuuluva kastmõrra kahjustamist ja selgitas, et kahju tekitanud jahti juhtis õnnetuse ajal kostja, kelle vastu on hagejal võimalus esitada kahju hüvitamise
2(15)
nõudeid. PPA esindaja kinnitas, et kostja juhitud jaht Hilja jäi 04.06.2022 varahommikul hageja kastmõrda kinni, PPA merepääste üksus käis kostjat tema palvel välja aitamas ja kohapeal allkirjastas kostja PPA-ga kokkuleppe, mille järgi jääb kogu päästetegevusega kolmandatele isikutele tekitatud kahju kostja kanda. Kuna kostja väitis PPA-le, et ta oli kokkupõrke ajal kajutis, ei saanud ta hageja kastmõrra märgistusi näha. PPA ei ole väitnud, et hageja kastmõrd oli nõuetekohaselt märgistamata. PPA 10.06.2024 kinnitusest nähtub, et märgistusele ei pööratud tähelepanu, kuna tegemist oli päästeoperatsiooniga ehk SAR (search and rescue) juhtumiga. Kostja jäi kastmõrda kinni ja sattus merehätta kohas, kuhu oli paigaldatud hageja kastmõrd. Hageja kastmõrd asus lubatud kohas ja oli nõuetekohaselt märgistatud. Kalapüügi püüniseid võib paigaldada kõikjale, v.a asukohtadesse, kus see on kalapüügieeskirja § 22 järgi keelatud. Kinni tuleb pidada ka MSOS § 45 lg-st 94, mille järgi on kalapüügil keelatud takistada veeliiklust lähemal kui 150 m laevatee teljest. Hageja kastmõrd oli paigaldatud u 300 m Munalaiu-Kihnu laevatee teljest põhja poole. Mereabi kokkuleppe järgi jäi kostja merehätta koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16, mis asub Munalaiu – Kihnu laevateest u 300 m põhja suunas. Kostja viidatud kastmõrra asukoht Manija saarest kirdes ei saanud olla mõrra asukohaks. Esiteks on seal mere sügavus kuni 2 m, kuid hageja kastmõrd oli 8 m sügav. Peale selle on fotolt (hageja 21.12.2023 menetlusdokumendi lisa 4, edaspidi ka foto 4) näha praami Kihnu Virve, mille süvis on 2,7 m, kuid kostja viidatud asukohas ei ole laevateid. Teiseks nähtub hageja fotolt ((21.12.2023 menetlusdokumendi lisa 5, edaspidi ka foto 5), mis on tehtud fotoga 4 väga väikese vahega ning mõlemalt on näha praam ja saar, mistõttu on tegemist samas kohas tehtud fotodega), et foto 5 on tehtud asukohas, mis läheb kokku kohaga, kus kostja sattus merehätta. Kolmandaks on foto 4 taustal näha Manija saare lõunatipp. Telefoniga tehtud fotode juurde salvestuvad asukohaandmed on ligikaudsed ja võivad varieeruda kuni 27 km. Seda on kinnitatud maailma juhtiva digitaalse kohtuekspertiiside ja arvutiekspertiiside valdkonna veebiajakirjas Forensic Focus avaldatud teadusuurija Elenore Ryseri ettekandes „Geolokatsiooni metaandmete täpsus mobiiltelefoniga tehtud piltidel.“ Hageja osundatud kastmõrra asukoha ja kostja merehäda juhtumi asukoha sügavused (kuni 10 m) kinnitavad, et kastmõrd sai asuda nimetatud asukohtades. Kastmõrra nõuetekohast märgistust kinnitab tunnistaja XX, kes 2022. a hooaja alguses aitas kastmõrda merre paigutada ja pärast kostja poolt kahju tekitamist kastmõrra kasti merest välja võtta. Hageja käis 05.06.2022 kastmõrrale tekitatud kahju hindamas, salvestades ka droonifotod ja video. Fotolt 2 on näha, et kastmõrra kasti osa üks külg on purunenud. Kogumiskasti purunemise tõttu pääses püünisest välja kogu sinna kogunenud kalasaak ja ülejäänud hooaja vältel ei olnud kastmõrra kasutamine võimalik. Hageja võttis meeskonnaga kahjustatud kastmõrra merest välja 06.06.2022 ja palus eksperdilt kahjustuste kohta hinnangut. Ekspert XX (OÜ Amõl) tuvastas kastmõrra vigastustena, et kastmõrrakast on rebitud pooleks, osa kastmõrrakasti noodilinast on puudu, kastmõrra ülemised köied (d26mm) on katki ja kastmõrrakasti külgedel (seintel) ja põhjal esinevad vigastused. Ekspert märkis, et kasti taastamine ei ole võimalik, sest tänu kasti väljavenitamisele ei hoia mõrd enam oma kuju ning, et selline vigastus tekib kastmõrrale siis, kui sellele sõidab otsa veesõiduk. Kastmõrra tiibades ekspert kahjustusi ei tuvastanud. Hageja tasus OÜ-le Amal kahju hindamise eest 350 eurot (ilma käibemaksuta), mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. PPA kinnitas, et kostja lõikas osa kastmõrra köisi ise läbi. Enne köite läbilõikamist oli kostja mõrda sisse sõitnud ja juba sellest tekkisid olulised kahjustused kastmõrrale. Seejärel, et mõrrast välja pääseda, lõikas kostja mõned mõrra pealmised köied läbi, kuid mõrra ankruköit, millesse jaht oli takerdunud, kostjal läbi lõigata ei õnnestunud. Need kahjustused lähevad
3(15)
kokku asjatundja tuvastatud kahjustustega ja kattuvad ka kostja jahi vabastamiseks tehtud päästetöödega. Mõrra ankruköis on eemaldatav ja seda asjatundja ei hinnanud. Asjatundja ei ole väitnud, et räimekasti kahjustas töötav sõukruvi. Kuna sõukruvi ulatub jahi kerest välja, vigastab see kastmõrrale otsasõidu korral püünist. Sedavõrd ulatuslikud kahjustused said kastmõrrale tekkida, kuna jaht liikus väga suurel kiirusel. Kostja selgitas ja kinnitas PPA ametnikule, et õnnetuse ajal oli ta jahi kajutis ja jaht oli autopiloodil. PPA kinnitus kostja kajutisviibimise kohta on usaldusväärsem tõend, kui kostja ütlused. Seda, et kostja sõitis sisse ja jäi kinni kasutusel olevasse kastmõrda, mitte vanasse võrgujäänukisse, kinnitavad PPA 30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 kinnitused. See pidi olema arusaadav ka kostjale. Hageja palus OÜ-lt Amõl kastmõrra parandamist. Kuna kastmõrrakasti ei olnud võimalik parandada, hindas ekspert 20.09.2022 pakkumuses kastmõrra valmistamiskuludeks 12 890 eurot (ilma käibemaksuta), mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kahjuhüvitise vähendamine on välistatud, kuna kastmõrd oli tähistatud korrektselt. Kahju ei tekkinud hagejast tulenevatel põhjustel. Hagejal ei olnud võimalik soetada odavamalt uut kastmõrda. Kastmõrd koosneb mitmest osast – kastmõrra kast, kuhu koguneb kalasaak, kariaed ning mõrra juhtaed, mis juhib saagi mõrra kasti (dtl 153). Kostja sõitis sisse hageja kastmõrra kasti, mille tagajärjel rebenes kast keskelt pooleks ja see muutus kasutuskõlbmatuks. Kast tuli välja vahetada ja selle eest tasus hageja 12 890 eurot (+ käibemaks). Kogu kastmõrra hind oleks olnud kordades suurem. Kastmõrra müügikuulutused, mille järgi kastmõrra hind oleks 3000-4300 eurot, on asjakohatud. Ainuüksi kastmõrra taastamiseks kuluva 380 kg noodalina maksumus on 38007220 eurot, lisaks tuleb soetada ujukid, köied, niidid ja kulutada töötunde u 240. Kostja müügikuulutustelt nähtub, et kastmõrra juhtaed on 5 m ja 10 m, hageja kastmõrra juhtaed on 400 m pikk. Lisaks ei peegelda kuulutused 2022. a turuolukorda, olles aastatest 2018 ja 2019. Kolmanda kuulutusega müüakse kastmõrra ajaloolist osakut kui müügiõigust, mille omandamisel kaasnev võimalus soetada kastmõrd soodushinnaga. Kuulutusest ei selgu, kas tegemist on räimepüügiks mõeldud kastmõrraga. Hagejale kahju tekitamise ajaks oli ta püüdnud vaidlusaluse kastmõrraga 12,284 t räime. Kuna kostja tegevuse tulemusel sai hageja kastmõrd kahjustada, kaotas hageja võimaluse seda oma majandus- ja kutsetegevuses kasutada. Kasutuseeliste väärtuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kui palju oleks kastmõrra kasutusvõimalus väärt perioodil, mil hageja kastmõrda kasutada ei saanud. Kaotatud kasutuseeliste eest nõutava kahjuhüvitamise arvutamisel on lähtekohaks kasu, mida kahjuhüvitise nõudja võinuks saada (vt RKTKo 04.05.2022, 2-19-12055, p 14.1). Hagejal jäi kostja tõttu püüdmata katkise kastmõrraga 44 866 kg räime, mille hind 2022. a hooajal oli 0,23 eurot/kg (ilma käibemaksuta). Hagejal jäi kostja tekitatud kahju tõttu teenimata 10 319,18 eurot. Kasutuseelise väärtus näitab, kui palju on asja kasutusvõimalus mingil perioodil majanduslikult väärt (vt RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p-d 25 ja 26). Kasutuseeliste väärtus on hinnanguline. Hageja hindab kaotatud kasutuseelise väärtuseks 6000 eurot ja nõuab selle tasumist kostjalt VÕS § 132 lg 4 alusel. Tuginedes Riigikohtu seisukohale tuleb arvestada räimepüügiks mõeldud kastmõrra iseärasusi – püünist on võimalik kasutada kord aastas piiratud perioodil ja sel ajal teenib see kalurile olulist tulu. Kastmõrra kasutuseelis räimepüügi kõrgajal (juunis) on eriti väärtuslik ja kasutuseelise väärtuse hindamisel tuleb arvestada kostja tõttu hagejal teenimata jäänud tulu. Alternatiivselt palub hageja määrata kahjuhüvitise suuruse kohtul TsMS § 233 lg 2 alusel. Kuigi kostja oli õnnetuse päeval lubanud Munalaiu sadama töötajatele, et ta on nõus kogu kahju hüvitama, keeldus ta sellest. Kostja on olnud hageja suhtes äärmisel vaenulik ja esitas ka politseile kaebuse, milles süüdistas hagejat väljapressimises. PPA tunnistas kostja kaebuse alusetuks. Seega pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Hageja
4(15)
lepinguline esindaja edastas 18.11.2022 nõudekirja kostjale ja helistas talle. Kostja oli ka hageja esindaja suhtes äärmisel vaenulik ja välistas kahju hüvitamise. Hageja ja advokaadibüroo erikokkuleppe järgi tasus hageja kohtueelsete õigusabi teenuste eest 400 eurot (ilma käibemaksuta), mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kostja vastutus hagejale tekitatud kahju eest põhineb nii riskivastuse sätetel (mootorsõiduki valdaja vastutus ja suurema ohu allikaga tekitatud kahju) kui ka delikti üldkoosseisu sätetel. Kostja, kes valitses avamerejahti Hilja, tekitas kahju veesõidukiga, mis on mootorsõiduk ja suurema ohu allikas. Realiseerus suurema ohu allikale omane risk, kui kostja juhitud jaht sõitis otsa hageja kastmõrrale ja tekitas sellega kahju. Avamerejahile omase riski realiseerumine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga, kuna hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks oma jahiga kastmõrrale sisse sõitnud. Kuna täidetud on kõik kostja vastutuse eeldused suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest, peab ta hagejale kahju hüvitama. Tähtsust ei oma riskivastuse juures kostja süü. Lisaks seisneb hagejale tekitatud kahju tema kastmõrra kahjustamises, kuna sellele sõitis otsa kostja juhitud jaht. Hagejale kahju tekkimise ja kostja kokkupõrke põhjustamise vahel on põhjuslik seos. Kostja kahjustas hageja kastmõrda (omandit), mistõttu on kahju tekitamine õigusvastane. Kostja põhjustas õnnetuse vähemalt hooletusest, kuna jaht oli autopiloodi peal ja kostja viibis kajutis ning ei järginud meresõidu ohutuse reegleid ega märganud mõrra märgistusi. Kostja rikkus MSOS-ist ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni (COLREG) reeglitest 2 ja 5 tulenevaid kohustusi. Kostja on ka varem tähelepanematusest eiranud mereohutuse reegleid, nt 2022. a novembris, kui ta sai Hollandi merepolitseilt trahvi. Seega pole välistatud, et 2022. a ei olnud kostja COLREG reeglitega kursis. Kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Kostja vande all antud seletused ei ole usaldusväärne tõend. Kostja vastus
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi, kuna pole vaidlusalusele ja väidetavalt hagejale kuuluvale kastmõrrale otsa sõitnud ega seda lõhkunud ning ei vastuta hagejale väidetava kastmõrra lõhkumisega tekitatud kahju eest. Kostjale kuuluv jaht takerdus 04.06.2022 kella 03.53 ajal Munalaiu sadama lähistel võrkudesse ja jahi vabastamiseks oli vaja kutsuda merepääste abi. Seda, millisesse ja kellele kuuluvasse võrku kostjale kuuluv jaht takerdus, kohapeal ei tuvastatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja takerdus talle kuuluvasse kastmõrda. PPA kinnitas 08.06.2023 ettekandes, et mõrra omanikku kohapeal ei tuvastatud ja merevalvekeskus ei ole mõrra omanikuga suhelnud. Munalaiu sadama töötajad päästetöödel ei osalenud ega saanud teada, millisesse võrku kostja takerdus. Hageja pole tõendanud, kus vaidlusalune kastmõrd 04.06.2022 asus. 04.06.2022 juhtum toimus mereabi kokkuleppe kohaselt koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16 ja hageja foto 5 on tehtud metaandmete kohaselt koordinaatidel N 58o13’21, E 24o5’17. Merekaardi järgi asuvad viidatud asukohapunktid üksteisest u 223 m kaugusel. Ei ole eluliselt usutav, et hagejale kuuluv kastmõrd, mis oli merepõhja ankurdatud, triiviks esialgsest asukohast 223 m kaugusele. Seega koht, kus kostja sattus merehätta ja koht, kus paiknes hagejale kuuluv kastmõrd, ei ole üks ja sama. Väidetavad asukohad olid üksteisest väga kaugel. Kui hageja väidab, et telefoniga tehtud fotode juurde salvestuvad asukohaandmed ei ole täpsed, siis ei pruukinud vaidlusalune kastmõrd asuda ka hageja poolt väidetud asukohas. Mereabi kokkuleppes ega PPA 30.12.2022 vastuses ei ole märgitud, milline kalapüügivahend asjaga seondus ja kes oli selle omanik. Fotod praamist Kihnu Virve ja Manija saare tipust kastmõrra asukohta ei tõenda. Foto 4 metaandmetelt nähtub, et foto on tehtud teisel pool Manilaidu koordinaatidel N
5(15)
58o14’32, E 24o 9’15, st kilomeetreid eemal 04.06.2022 juhtumi asukohast. Hageja on tõlgendanud Maa-ameti merekaardilt nähtuvaid andmeid ebaõigesti. Kaardil märgitud „sügavusala“ tähistab üldisemat osa merealast, mitte konkreetset punkti. Kaartidelt nähtuvalt on 04.06.2022 sündmuse asukohas merepõhja sügavus 6,6 m ja hageja kastmõrra väidetavas asukohas u 6,2 m. Kuna kastmõrd oli 8 m sügav, ei saanud see asuda hageja väidetud asukohas. Usutavad ei ole väited, et foto 4 metaandmed on valed. Hageja pole selgitanud, miks ta kutselise kalurina kastmõrra asukohta koordinaatidega kindlaks ei määranud. Kastmõrrale tekitatud kahjustused ei kattu kostjale kuuluva jahi vabastamiseks tehtud päästetöödega. Kastmõrrakasti, mis eksperdi hinnangul purunes, ja PPA poolt läbilõigatud ankruköie puhul ei ole tegemist kastmõrra ühe ja sama osaga. Ankruköie läbilõikamisel ei saa kastmõrrakast kahjustada. Kalavõrgu osade läbilõikamisel noaga ja kalavõrgu katkirebimisel mootori sõukruvi poolt tekivad kalavõrgule väga erinevad kahjustused. Hageja asjatundja ei ole oma arvamuses kastmõrral ankru puudumist välja toonud ega ole väitnud, et mõningad kalavõrgu osad oleksid olnud manuaalselt läbi lõigatud. Asjatundja arvamuse kohaselt võivad hageja väidetud vigastused kastmõrrale tekkida siis, kui paat sõidab püünisele otsa ja mootori sõukruvi vigastab püünist ja selle osasid, kuid 04.06.2022 liikus kostja jaht tuule jõul, st mootor ei töötanud ja jahi mootori seisev sõukruvi ei saanud väidetud kahjustusi niivõrd suurele kastmõrrale tekitada. Mootorit on jahil vaja üksnes sadamas manööverdamiseks. Kostjale kuuluva jahi sõukruvi ei tekita hageja poolt väidetud kahjustusi, sest sõukruvi on kokkupandav. Kui mootor seisab ja jaht sõidab tuulejõul, surub veesurve sõukruvi labad kokku ja hoiab neid koos, et muuta sõukruvi voolujoonelisemaks. Kokkupandav sõukruvi ei jää kalavõrkudesse ega võrgujäänukitesse vms merevees olevasse prahti kinni. Seega pole võimalik, et kostja jahi sõukruvi takerdus hagejale kuuluvasse kastmõrda ning rebis selle katki. Isegi kui kostja oleks hageja kastmõrrale otsa sõitnud, oleks jaht kastmõrrast üle libisenud. Asjatundja ei ole väidetavaid vigastusi ka kostja jahi vabastamiseks tehtud päästetöödega võrrelnud. Ekspertarvamus on metaandmetest nähtuvalt loodud 31.07.2022, s.o enam kui kuu aega pärast vaidlusaluse juhtumi toimumist. Ekspert hindas kahjustusi alles 09.06.2022, mitte samal päeval kui hageja kastmõrra merest välja võttis. Kostja takerdus tõenäoliselt vanasse võrgujäänukisse, mis ei olnud tähistatud. PPA ametnikud ei olnud juhtumi toimumise ajal jahi pardal ega läheduses. Ametnikud ei ole ka öelnud, et mõrd, millesse kostja jaht takerdus, oli toimiv ja kasutatav. PPA 30.12.2022 ja 10.06.2024 kinnitused on koostatud politseikapten J. Pinta poolt, kes päästetöödel ei osalenud. Ka piirvalvur E. Leiger, kes päästetöödel osales, pole 08.06.2023 kinnituses öelnud, et kostja jaht takerdus kasutuses olevasse kalavõrku. Vanade võrgujäänukite hulgaline vedelemine veekogudes on Eestis tavapärane. Jutt, et keegi lõikas laeva lahti või midagi läbi, on vale. Enne päästeoperatsiooni ei allkirjastatud merepääste kokkulepet. See allkirjastati pärast Munalaiu sadamas. Kostja ei ole mereabi kokkuleppe sõlmimist eitanud. Politsei võis mitu sündmust segamini ajada. Asjaolu, et kostja kasutas mereabi kokkuleppes oma kirjelduses sõna „mõrd“, ei tähenda, et tegemist oli kasutuses oleva kalavõrguga. Mõrd on õigekeelsussõnaraamatu järgi kalapüügiriist. Kostja pole nõustunud hüvitama päästetegevusega kolmandatele isikutele tekitatud mistahes kahju. Kostja oli laevatee ääres, lähenedes laevateele (Munalaiu sadamast Kihnu poole suunaga põhjast lõunasse) läänest. Kaardile märgitud kalapüügi ala jääb teisele poole laevateed. Isegi kui peaks leitama, et 04.06.2022 takerdus kostja jaht hageja kastmõrda, siis selle lõhkumine ja hagejale kahju tekkimine toimus tema enda süül, sest hageja ei ole tõendanud, et kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistatud (vt kalapüügieeskirja § 10 lg-d 1 ja 2 ning § 13 lg 2, kalapüügiseaduse (KPS) § 9 lg 1). Kostja 04.06.2022 ühtegi tähistatud kalavõrku ei näinud ja
6(15)
seda, et vaidlusalusel kastmõrral puudusid nõuetekohased tähised kinnitavad hageja fotod. Merel liikuvatele isikutele ei olnud kastmõrd selgelt nähtav. Fotodelt nähtuvalt oli kastmõrra küljes pruuni värvi ujukid, mida on merel liigeldes ja eriti just suure lainetuse ajal võimatu näha. PPA kinnitas, et võrk, millesse kostja jaht takerdus, ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, kuna omanikku ei olnud võimalik kohapeal tuvastada. Ametnike poolt märgistuse olemasolu mitte mäletamine ilmestab selgelt, et see võrgujäänuk ei olnud tähistatud. Pärnu politseijaoskonna merepäästjad on 23.09.2023 Maalehe artiklis öelnud, et Liivi lahes asuvatel võrkudel peavad olema küljes võrku tähistavad lipud, millel on peal omaniku andmed ning mille abil saavad päästjad võrgu omanikuga ühendust võtta. Lisaks asus kastmõrd kohas, kus see ei tohtinud olla. Sellele, et kastmõrd asus vales kohas ja ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, viitab see, et 12.06.2023 sõitis samale kastmõrrale otsa teine purjejaht, kelle juht XX kinnitab videoblogis (vt https://www.youtube.com/watch?v=Hxn6XqDYtuc, ajavahemik 00:01:12-00:01:20), et kastmõrra külge kinnitatud ujukid olid tumedad ja pruunid. Kastmõrral puudusid nõuetekohased lipud, nimetatu ei nähtu ka videoblogist ja isegi kui lipud olid olemas 12.06.2022, ei tähenda see, et need olid olemas 04.06.2022. Eluliselt usutav pole, et kui kastmõrd oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud, siis oleks temaga niivõrd lühikese aja jooksul juhtunud väidetavalt kaks õnnetusjuhtumit, kes iganes sellele kastmõrrale otsa sõitsid. Hageja väited 19 640 euro suuruse kahju tekkimise kohta on tõendamata. Kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini, kuna väidetavalt hagejale kuuluva kastmõrra väidetav lõhkumine sai võimalikuks seetõttu, et hageja ei olnud kastmõrda nõuetekohaselt tähistanud. Nõue on ülepaisutatud ja põhjendamatult suur. Kastmõrra osthind jääb vahemikku 3000-4300 eurot, mistõttu tuleks hüvitada samaväärse asja soetamise kulud. Hageja ei põhjenda, miks ei ole tal võimalik osta katkise kastmõrra asemele uut, mis oleks odavam. Vaidlusalune kastmõrd ei olnud uus, mistõttu tuleks kastmõrra parandamiskulude hüvitist vähendada nullini. Alternatiivselt, kui kostjal tuleb hüvitada hagejale kastmõrra väidetava lõhkumisega tekitatud kahju, palub kostja hüvitise suuruseks määrata mitte rohkem kui 3000 eurot (st samaväärse kastmõrra soetamiskulu). Hageja on püüdnud 2022. a räime kokku 74 670 kg, sh mais ja juunis 27 940 kg räime, mistõttu pole usutavad väited kastmõrra kasutamise võimatuse kohta. Hageja 6000 euro suurune nõue ei ole põhjendatud. Hageja kaotatud sissetuleku puhul on tegemist saamata jäänud tuluga, mida hageja nõuda ei saa. Tegemist ei ole kasutuseelisega, kuna selle puhul on tegemist asja kasutusvõimaluse väärtusega, mitte asja kasutamisest saadava tuluga. Hageja nõuab kostjalt hüvitist kasu saamise võimaluse kaotamise eest (vt RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 26). Hageja ei ole tõendanud, et tal sellises summas on kasutuseelis saamata. Põhjendatud hüvitise suuruseks ei ole 6000 eurot. Samuti ei saaks hageja nõuda puhtmajanduslikku kahju. Kuna kostja ei vastuta hagejale kuuluva kastmõrra väidetava lõhkumise eest, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hindamise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Samal põhjendusel on põhjendamatu ka viivisenõue. Kuivõrd kostja viibis jahil üksi, oli autopiloodi kasutamine vajalik valmistamaks ette jahi saabumist sadamasse. Kostja pidi välja panema vendrid ja valmistama ette sildumisotsad. Väide, et kostja oli autopiloodi kasutamise ajal kajutis, ei vasta tõele. Kostja kinnitas vande all antud ütlustega, et oli sadamale lähenemise ajal pidevalt väljas ja jälgis merd ning tegeles jahi ettevalmistamisega sadamasse saabumiseks. Isegi, kui kostja viibis juhtumi ajal kajutis, oli see vaid hetkeks. Kostja pole esitanud valeväiteid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentidega ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
7(15)
4.Esmalt lahendab kohus TsMS § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotluse.
4.1.Kostja esitas 18.12.2023 protokolli parandamise taotluse (dtl 94), milles taotleb 11.12.2024 kohtuistungi protokolli parandamist, paludes muuta protokollis kellaaja 00:06:14 (dtl 80-81) juures kostja selgituse I-V lauset järgmiselt: „See asi oli poolteist aastat tagasi. Minu küsimus oli alguses kohe selle suunaga, et võibolla ei olnud hageja arvestanud sellega, et asi kohtusse üldse jõuab. Et ma nagu oleksin nõus mingi hüvitamisega juba varem. Mul on enda poolsed selgitused, kuni sinnamaani välja, et võib-olla ka mingid tõendid. See ei olnud minu pakkumine, et teeme summa väiksemaks. Minu küsimus oli, et kas praegu saaks teha nii, et teie ütlete, et läheme laiali, kõik pooled katavad oma kulud ise“, kuna protokolli sõnastusest jääb mulje, justkui oleks kostja mingis ulatuses hageja nõuet tunnustanud. Kostja selgitas, et ta ei ole tegelikkuses mistahes ulatuses hageja kahjunõuet tunnustanud ega muul viisil omaks võtnud. Kostja sõnul selgitas ta kohtuistungil, et hageja lootis kostja poolt hüvitise tasumist kohtuväliselt.
4.2.Hageja palub 27.12.2023 seiskohas jätta protokolli parandamise taotlus rahuldamata, kuna protokollist ei nähtu, et kostja oleks mingis ulatuses kohtueelselt hageja nõuet tunnistanud ja pealegi ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja oleks mingiski ulatuses hageja nõuet tunnistanud.
4.3.TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse TsMS § 50 lg 1 p-des 1-13 toodud teave. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks (TsMS § 53 lg 2). Kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist saab tõendada protokollile tuginedes.
4.4.Kohus tutvudes kostja protokolli parandamise taotlusega, leiab, et see ei ole põhjendatud, mistõttu jääb taotlus rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm, vaid pigem memolaadne dokument, mis peab sisaldama asjas olulist. Kohus selgitas seda pooltele (vt dtl 89). Kohtu arvates protokollis ei ole jäänud kajastamata või on kuidagi valesti kajastatud istungil tehtud korraldused, menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu (TsMS § 50 lg 1). Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hageja kahjunõuet kohtueelselt ega kohtus mingiski osas tunnustanud. Kostja ei ole ka põhjendanud, millisel viisil ta parandusele edaspidises menetluses kavatseb tugineda ja kuidas parandus sellele kaasa aitab.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, kuna kostja juhitud avamerejaht Hilja sõitis 04.06.2022 hagejale kuuluvasse räimepüügivahendisse ehk kastmõrda sisse ja tekitas sellele olulised vigastused, lõhkudes kastmõrra kogumiskasti külje. Hageja leiab, et kostjalt on põhjendatud tema kasuks välja mõista kastmõrra parandamiskulud 12 890 eurot, kahju hindamise kulud 350 eurot ning hageja kohtueelsed õigusabikulud 400 eurot. Lisaks nõuab
8(15)
hageja saamata jäänud 6000 euro suuruste kasutuseeliste hüvitamist või alternatiivselt hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel.
7.Kostja arvates on nõue tõendamata ja põhjendamata, kuna ta pole vaidlusalusele ja väidetavalt hagejale kuuluvale kastmõrrale otsa sõitnud ega seda lõhkunud ning ei vastuta kahju eest. Kostja arvates sõitis ta jaht tõenäoliselt sisse vanadesse võrgujäänukitesse, mitte hageja kastmõrda. Hageja pole mh tõendanud, kus asus tema kastmõrd ja kastmõrra kahjustused ka ei kattu kostja jahi vabastamisel päästetöödel tehtuga. Isegi, kui kostja oleks hageja püügivahendisse sõitnud, siis tekkis hagejale kahju tema enda süül, kuna kastmõrd oli nõuetekohaselt märgistamata. Põhjendatud pole ka kahjunõude suurus, kuna tegemist oli kasutatud kastmõrraga. Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleks vähendada.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kahjuhüvitise nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kas ja millises ulatuses on hageja kahjunõue põhjendatud.
9.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise. Kohus peab asja lahendamisel kontrollima hagi rahuldamise võimalusi vajadusel kõigil õiguslikel alustel, mis on esitatud asjaoludel võimalik. Kohtu hinnangul võib hagis toodud asjaoludest lähtuvalt hageja nõue olla kvalifitseeritav VÕS § 1056 ja § 1057 alusel, mille kohaselt avamerejahi kui mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas tuleneb VÕS § 1056 lg-st 3, et VÕS 53. ptk 2. jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, mh nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks (st nõude esitamist VÕS 53. ptk 1. jao sätete alusel). Järgnevalt analüüsib kohus kostja võimalikku vastutust hageja ees riskivastutuse alusel ning seejärel käsitleb vajadusel lepinguvälise deliktilise kahju hüvitamise nõuet.
10.VÕS §-des 1056 ja 1057 sätestatud riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata suurema ohu allikat valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab mh kannatanu asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaitstud õigushüveks, mille kahjustamise korral riskivastutus tekkida saab, on ka omandiõigus kehaliste esemete suhtes. Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest vastutust ette nägevate sätetega määratletud kaitstud õigushüved määratlevad ära ka suurema ohu allikaga seotud ohu realiseerumise korral hüvitamisele kuuluva kahju, sest vastavate kaitstud õigushüvede kaudu on määratletud suurema ohu allika valitseja vastutust ettenägevate õigusnormide kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 tähenduses.
11.Praegusel juhul puudub vaidlus, et jahti Hilja kui suurema ohu allikat valitsenud isik oli kostja. Vaidlus puudub ka selles, et 04.06.2022 varahommikul (PPA sõnul kell 3.53, dtl 65, kostja sõnul u 3.40, dtl 322) jäi kostja juhitud jaht Hilja Pärnu lahe piirkonnas merehätta, st jaht jäi kinni vees olevasse võrku, mille tõttu võttis jahti juhtinud kostja PPA-ga ühendust
9(15)
selleks, et ta jaht võrgust vabastataks ning, et PPA vabastas kostja juhitud jahi (vt PPA 30.12.2022 kiri, dtl 8) ja kostja sai seejärel jätkata oma teekonda.
12.Pooltel on vaidlus, kas kostja jäi 04.06.2022 kinni hageja kastmõrda. PPA on 30.12.2022 kirjas (dtl 8) selgitanud, et 04.06.2022 kell 3.53 anti teada, et jaht Hilja on koordinaatidel N 58°13'3 E 24°05'2 võrkudes kinni. Merepääste kokkuleppest (dtl 66) nähtub, et jaht Hilja oli merehädas koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16. Hageja tegi 05.06.2022 droonifoto (dtl 10) kastmõrra kahjustusest ning 06.06.2022 kaks fotot (dtl 103) mobiiltelefoniga kastmõrra väljavõtmise protsessist, millede kõigi metaandmed on erinevad. Erinevad koordinaadid nähtuvad nii PPA 30.12.2022 kirjas kui ka merepääste kokkuleppes ning hageja esitatud fotode metaandmetes. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et nutiseadmetega tehtud fotode metaandmed ei pruugi olla täpsed, mida kinnitab ka hageja esitatud teadusartikkel (dtl 254255). Samas mõlema 06.06.2022 sisuliselt samaaegselt (kell 8.38) tehtud foto, mille asukoha metaandmed on erinevad, taustal nähtub marssruudil Munalaid-Kihnu liikuv praam Kihnu Virve ja Manija saare lõunapoolne ots koos Manilaiu majakaga, mistõttu saab eeldada, et fotod tehti ühest kohast. Hageja selgituste kohaselt, kandes kostja allkirjastatud merepääste kokkuleppele kantud koordinaadid N 58o13’33, E 24o05’16 gis.ee merekaardile, nähtub, et sellest punktist kagu suunalisse vaatevälja peab jääma nii Munalaiu-Kihnu laevatee, kui ka Manija saare lõunatipp koos Manija tulepaagiga (dtl 335-337). Eelneva põhjal saab kohtu arvates jaatada, et kostja oli merehädas kohas, kus asus hageja kastmõrd. Hinnates PPA 30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 (dtl 8, 65, 262) selgitusi 04.06.2022 merepääste juhtumi kohta, saab aga asuda seisukohale, et kostja ei sõitnud oma jahiga sisse võrgujäänukisse, vaid just hageja mõrda (30.12.2022 ja 08.06.2023: „Kohapeal oli näha, et jaht oli sõitnud mõrda sisse ja iseseisvalt edasi liikuda ei saa. Mõrd oli jahi all pinges, et pinget vähendada tuli üks mõrra ankur läbi lõigata. Peale mõrra ankru läbi lõikamist asusime jahti lahti tirima, mis õnnestus esimese korraga.“; 10.06.2024: „oli selgelt aru saada, et tegemist oli mõrraga (ujukid veepinnal näha)“). Seda kinnitab ka merepääste kokkulepe („jaht mõrras kinni“), mille kostja allkirjastas. Kostja vande all antud ütlused eelnevat ümber ei lükka. Muid tõendeid (nt PPA merepääste osalejate tunnistus) kostja oma vastuväidete kinnitamiseks ei ole esitanud. Seega ei saa asjas esitatu pinnalt tõsikindlalt tuvastada seda, millistel koordinaatidel täpselt asus hageja vaidlusalune kastmõrd ning millistel koordinaatidel täpselt kostja merehätta jäi, kuid tõendeid kogumis hinnates saab kohus tuvastada, et kostja jaht sõitis 04.06.2022 varahommikul sisse hageja kastmõrda, mitte ei takerdunud mõnda võrgujäänukisse, mida kahtlemata leidub veekogudes palju (dtl 179-181). Nõustuda ei saa kostjaga selles, et kastmõrra kahjustused ei kattu kostja jahi vabastamisel päästetöödel tehtuga, kuna hageja asjatundja ei ole oma arvamuses kastmõrral ankru puudumist välja toonud ega ole väitnud, et mõningad kalavõrgu osad oleksid olnud manuaalselt läbi lõigatud. Asjatundja on nt oma arvamuses mh tuvastanud, et kasti ülemised köied on katki (dtl 11) ning PPA on kinnitanud, et kostja on mõned otsad juba läbi lõiganud (dtl 65). Kuigi kostja on hiljem eitanud seda, et ta mingeid köisi oleks läbi lõiganud, siis arvestades, et muid tõendeid asjas ei ole esitatud, ei lükka need kohtu arvates asjatundja ja PPA riimuvaid kinnitusi kui kirjalikke tõendeid ümber. Kohus nõustub iseenesest kostjaga, et sõna „mõrd“ ei tähenda automaatselt seda, ei tegemist on kasutuses oleva võrguga, kuid leiab, et vana mereprahi korral oleks PPA seda ilmselt ka oma kinnitustes maininud, mitte lasknud mõrra ankrut viia Munalaiu sadamasse (dtl 65). Seonduvalt kostja tegevusega õnnetuse hetkel on kostja ise vande all andnud ütlusi, et ta ei viibinud kokkupõrke ajal kajutis, vaid laevatekil, kus valmistas jahti ette sadamasse jõudmiseks (dtl 316). PPA kinnitas, et kostja on neile sündmuse toimumise ajal andnud teada, et viibis õnnetuse ajal kajutis (dtl 65). Kohus leiab, et kahe vastukäiva tõendi tõttu ei saa
10(15)
tuvastada, kus kostja viibis õnnetuse hetkel ja kas kostja oli hoolas või mitte, st järgis või ei järginud MSOS-is (§ 45) ja COLREG-is (reegel 2 ja 5) sätestatud kohustusi, kuid suurema ohu allikat valitsenud isikuna vastutab kostja kastmõrra kahjustamise eest sõltumata oma süüst (VÕS § 1056 lg 1), mistõttu puudub vajadus hinnata kostja süüd ja vastutust deliktilise kahju sätete alusel.
13.Riskivastutuse realiseerumise korral kuulub varaline kahju põhjendatud määras hüvitamisele, st suurema ohu allika valitsejal on kohustus hüvitada kannatanule suurema ohu allika kasutamisega seotud iseloomuliku ohu realiseerumise tagajärjel põhjustatud kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kahju hüvitamise eelduseks on VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjusliku seose olemasolu vastutuse aluseks oleva asjaolu ja kahjuliku tagajärje vahel. VÕS § 132 lg 1 alusel tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ning kui asja väärtus oli hävimise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus (VÕS § 132 lg 2). Sama paragrahvi lõike 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise ning kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. Vastavalt VÕS § 132 lg-le 4 hõlmab kahjuhüvitis juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Seejuures võib riskivastutuse juures kohus VÕS § 139 alusel kahjuhüvitist piirata. Kohtu hinnangul on hageja praeguses asjas tõendanud suurema ohu allikast (avamerejahist Hilja) lähtunud iseloomulikust (kõrgendatud) ohust (avamerejaht ei ole täielikult kontrollitav ja selle puhul on oht mh vees olevatele esemete otsasõitmine) tuleneva riski realiseerumise (jaht sõitis hageja kastmõrrale otsa, vt ka otsuse p 12) ja talle tekkinud kahju (vt ka järgnevad otsuse punktid) vahel põhjusliku seose (kui jaht poleks mõrda sisse sõitnud, ei oleks kahju tekkinud) VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes. Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid VÕS § 1057 mõttes. Kohus hindab järgnevalt riskivastuse ulatust ja kahjunõude põhjendatust.
13.1.Hageja palub kostjalt välja mõista 12 890 eurot kastmõrra taastamise kulude hüvitamiseks. Hageja on esitanud selleks tõendid: asjatundja OÜ Amõl juhatuse liikme arvamuse, mis kirjeldab kastmõrra vigastusi ja seda, et kastmõrrakasti ole võimalik taastada ning vigastuse põhjusi (dtl 11); OÜ Amal hinnapakkumise nr 20-09 kastmõrra valmistamiseks hinnaga 12 890 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 13) ning OÜ Amal kinnituse, mille kohaselt
11(15)
muutus kokkupõrke tõttu hageja püügivahendi kogumiskasti osa kasutuskõlbmatuks, kastmõrra taastamine ei ole võimalik ja mõrra vigastuse eelse seisundi taastamiseks on tarvis välja vahetada kastmõrra kast (dtl 208). Kostja leiab, et kahju on tõendamata ja põhjendamatult suur ning hüvitist tuleb vähendada. Kohus leiab, et hagejal on esitatud tõendite põhjal ja VÕS § 132 lg 1 alusel õigus kostjalt nõuda 12 890 euro hüvitamist uue kogumiskasti soetamiseks, kuivõrd asjas ei ole tõendatud, et järelturult samaväärse asja soetamine on võimalik (VÕS § 132 lg 2; vt ka asjatundja kinnitus, dtl 208). Kostja esitatud müügikuulutused (dtl 182-185) vastupidist, s.o samaväärse asja soetamise võimalikkust, arvestades kastmõrdade erinevust ning ajanihet kuulutuste ja kahju tekkimise vahel, ei tõenda. Seonduvalt kostja taotlusega vähendada kahju hüvitist nullini või mõne muu summani põhjusel, et hagejale tekkis kahju temast endast tulenevatel asjaoludel (kastmõrd oli nõuetekohaselt märgistamata) ning et tegemist oli vana ja kasutatud kastmõrraga, leiab kohus, et taotlus ei ole põhjendatud. Vastavalt kalapüügieeskirja § 10 lg-le 1 peab olema kastmõrd märgistatud vähemalt 15 cm läbimõõduga valgete, kollaste, punaste või oranžide poide või ujukitega ning avaveepoolses otsas tähistatud kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga. Hageja 05.06.2022 droonifotolt (dtl 10) nähtub, et kastmõrd oli märgistatud oranžide pütt-ujukitega (poidega) kasti igast nurgast ning kasti pealmised ujuvad nöörid olid märgistatud väiksemate ujukitega. Kuigi hageja esitatud fotodelt (dtl 10, 103) ei nähtu lippude olemasolu, siis tunnistaja XX, kes vaidlusaluse kastmõrra 2022. a kevadel vette pani, seda regulaarselt kontrollis ja selle pärast purunemist veest välja võttis, kinnitas lippude olemasolu ja kirjeldas kastmõrra märgistusi: „Kas seda kastmõrda, kui selle sisse seadsite seal 2022. aasta aprillikuu kanti, kas see oli kuidagi märgistatud või tähistatud? Jah ikka. Üleval otsas on kaks lippu ja all otsas üks punane. Kirjeldage natuke neid lippe! Seadus näeb meil ette, et on 20x30 cm, aga mina vastutan pigem nende lippude eest iga aasta, meil on vähemalt 30x30 need olnud. Lipu masti kõrgus on 1,5-2 m meil. Merepinnast? Jah. ... Konkreetne kast, millest räägime, mille ümber menetlus käib, kummas osas oli see kahe lipuga varras? Välimine oli kahega, seal, kus on kastmõrd. Kus on see aed, seal on ühega. Madaliku poolt, maa poolt hakkab minema ühega. Kahe lipuga mast oli siis umbes seal kandis, kus ...? ... kus see juhtus. Kus sisse sõideti? Jah. Ja sisse sõideti ka, ütleme näha oli, et on tulnud just lipust mööda, tagumisest küljest, kõige ülemisest otsast on sisse sõidetud. Laevatee tulebki ... või tema tuli, just see alus tuli sealt poolt küljest. Ei olnud küljest lähenenud, just lipust möödunud, kast oli katki nii. ... Kinnitasite seda, et oli lippudega märgistatud, sel ajal, kui räimekast sinna merre pandi. Kas teate seda, kas sellel päeval, kui seal viimati käisite, enne seda õnnetust, kas siis oli ka lipp seal olemas? Oli siis olemas, oli siis, kui kast katki sõideti, oli see päev olemas ja kui me ta välja tõime, siis oli ka olemas.” (dtl 310-311). PPA sõnul ei pööranud nad asja märgistusele tähelepanu, kuna tegemist oli SAR (search and rescue, otsi ja päästa) päästmisjuhtumiga (dtl 262). Kostja vande all antud ütlused: “Mingeid lippe oli näha? Ei olnud mingeid lippe seal näha. Kas seal mingeid muid tunnuseid peale lippude hõljus midagi vee peal? Mingid vanad vettinud korgid ja ega see võrk oli ... ma püüdsin teda esialgu pootshaagiga alla poole surda, et äkki läheb purjeka alt läbi, see kõik oli sammalt täis, oli näha, et on mingisugune ma ei tea...” (dtl 315-323), on küll TsMS-is sätestatud tõendile lubatud protsessivormis, kuid ei riimu tunnistaja ütlustega. Arvestades, et tegemist on kaalult kõige madalama tõendiväärtusega, olles vältimatult varjutatud poole isiklikust huvist (vt TsMS I komm, 28. ptk), ei lükka need kohtu arvates ümber tunnistaja ütlusi.
12(15)
Kohus leiab, eelnevat kogumis hinnates, et tegemist oli nõuetekohaselt märgistatud kastmõrraga (kalapüügieeskirja § 10) ja vastupidine ei ole tõendatud. VÕS § 139 alusel kahju vähendamine ei ole põhjendatud. Samuti pole tõendamatuse tõttu kahjuhüvitise vähendamisel alust põhjusel, et tegemist oli justkui vana ja kasutatud kastmõrraga, mille asendamine OÜ Amal hinnapakkumise alusel pole täies mahus põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 12 980 eurot välja mõista.
13.2.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hindamise kulu 350 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt OÜ Amal koostatud ekspertarvamuse arvele nr 2526 (dtl 12). Kohus leiab, et kahju kindlakstegemise kulud on põhjendatud kostjalt hageja kasuks VÕS § 128 lg 3 alusel välja mõista.
13.3.Hageja palub kostjalt välja mõista hinnanguline kasutuseelis 6000 eurot või kohtu ära nägemisel kahjuhüvitis, kuna hagejale kahju tekitamise ajaks oli ta püüdnud vaidlusaluse kastmõrraga 12,284 t räime ja tal jäi lubatud mahust püüdmata 44 866 lg räime, st tal jäi tekitatud kahju tõttu teenimata 10 319,18 eurot, kui arvestada, et räime hind oli 2022. a hooajal 0,23 eurot/kg (ilma käibemaksuta). Kostja leiab, et hageja soovib tegelikult saamata jäänud tulu nõuda, mis pole käesoleval juhul võimalik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 järgi on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Õigusrikkumise tõttu kaotatud kasutuseeliste eest nõutava kahjuhüvitise arvutamisel on lähtekoht kasu, mida kahjuhüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt RKTKo 04.05.2022, 2-19-12055, p 14.1). Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt ning isikul, kelle asja on õigusvastaselt kahjustatud ja kes kasutas seda asja oma majandus- või kutsetegevuses, ei ole õigust nõuda asja kahjustamise tõttu saamata jäänud tulu, kuid selle asemel on tal õigus nõuda saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist (RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p-d 25 ja 26). Maakohtu hinnangul ei välista eelnev hagejal praegusel juhul VÕS § 132 lg 4 teise lause alusel kahjuna saamata jäänud kasutuseeliste nõude maksmapanekut. Asjas on tuvastatud, et hageja kastmõrd sai kahjustada, kui kostja juhitav jaht sellega kokku põrkas (vt otsuse p 12). Selle tagajärjel kaotas hageja võimaluse kastmõrda, mis oli hagejale vajalik ja kasulik tema majandus- ja kutsetegevuses, kasutada. Hagejale väljastatud püügiloa nr PÄ220269 (dtl 111) alusel oli hagejal 2022. a võimalik 5 kastmõrraga räime püüda ja iga kastmõrra kohta võis hageja 2022. a räimepüügihooajal püüda 57,15 t räime (vt kalapüügieeskirja lisa 1 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022026). Hagejal väitel jäi tal kostja tõttu püüdmata katkise kastmõrraga 44 866 kg räime, mille hind 2022. a hooajal oli 0,23 eurot/kg (ilma käibemaksuta) (vt räime kokkuostukviitungid, dtl 106-109) ning tal jäi kostja tekitatud kahju tõttu teenimata 10 319,18 eurot. Hageja ise hindab, et tema kaotatud kasutuseelise väärtuseks on 6000 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, kui palju ta jõudis 2022. a vaidlusaluse kastmõrraga alates aprillist-maist kuni 04.06.2022 püüda. Samas, kui arvestada seda, et räimepüügihooaeg on 2-2,5 kuud aastas , siis 1 kuu kastmõrra kasutusvõimalus võib eelduslikult tähendada poole (28,575 t = 57,15 t/2) lubatava koguse püügist väärtust (6572,25 eurot = 28 575x0,23), seega saaks kaotatud kasutuseelise eest nõutavaks kahjuks pidada 6000 eurot. Juhul kui kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha, siis annavad TsMS § 233 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 127 lg 6
13(15)
kohtule diskretsiooniõiguse kahju suuruse määramiseks juhul, kui kahju suuruse täpne kindlakstegemine on seotud suurte raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Praegusel juhul leiab kohus, et kahju täpse suuruse kindlakstegemine on raskendatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et saamata jäänud kasutuseeliste väärtuse määramisel on põhjendatud lähtuda eelnevast arvutuskäigust ning pidada selleks 6000 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks saamata jäänud kasutuseeliste hüvitis 6000 eurot välja mõista.
13.4.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelne õigusabi kulu 400 eurot (ilma käibemaksuta), mis tulenes hageja ja advokaadibüroo erikokkuleppest ja nähtub hageja 18.11.2022 arvest nr 223501 (dtl 19). Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohtueelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-80-16, p 28). Professionaalset õigusabi tuleb üldjuhul pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks (vt RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks oma avamerejahiga hageja kastmõrda sisse sõitnud. Nõude või vastuväidete maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Kohtueelsed õigusabikulud on hüvitavad tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2, mille järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist, pöördus hageja esindaja kaudu otse kostja poole rikkumise heastamiseks. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Seega on hageja nõue põhjendatud. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud 400 eurot mõistliku suurusega. Hageja on kohtule esitanud arve, millest nähtub, et hagejal on tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (dtl 19). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 400 eurot välja mõista.
14.Kõike eelnevat kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada, mõistes kostjalt välja kahjuhüvitise 19 640 eurot, mis koosneb kastmõrra parandamise kulude hüvitisest 12 890 eurot, saamata jäänud kasutuseeliste hüvitisest 6000 eurot, kahju hindamise kulude hüvitisest 350 eurot ja
14(15)
kohtueelsete õigusabikulude hüvitisest 400 eurot. Hagi rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 28.01.2023-27.09.2024 eest 3864 eurot ning alates 28.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (19 640 eurot) kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
15.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren Kohtunik
Kohtuotsus tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2025 lahendiga. Jõustus osaliselt 02.03.2026 Riigikohtu lahendiga
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.