OÜ Põrgukass hagi K.S-i (K.S) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.09.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
K.S-i 28.10.2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
K.S-i apellatsioonkaebuse hind 21 702 eurot ja 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Põrgukass (registrikood 14679811), lepinguline esindaja vandeadvokaat Carel Kivimaa Kostja K.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12.11.2025 kohtuistungil hageja seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja ja tema lepingulise esindaja osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.09.2024 otsus osas, milles hagi rahuldati 6000 euro ja sellelt viivise saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, milles jätta hageja nõuded eelmises lauses nimetatud ulatuses rahuldamata. Tühistada sama otsus osas, milles menetluskulud jäid tervikuna kostja kanda, ja jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.4.Mõista K.S-ilt OÜ Põrgukass kasuks välja viivis 4470,73 eurot arvestatuna 13 640 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2023 kuni 05.12.2025 ning alates 06.12.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (13 640 eurot) kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
3.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Põrgukass (hageja) esitas 27.01.2023 Pärnu Maakohtule K.S-i (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 19 640 eurot (kastmõrra parandamise kulud 12 890 eurot; saamata jäänud kasutuseelised 6000 eurot, alternatiivselt kohtu määratud kahju hüvitise; kahju hindamise kulud 350 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 400 eurot) ning viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista välja koos seadusjärgse viivisega alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Pärnu lahe piirkonnas merekalapüügiga tegelev äriühing, kelle kodusadam on Pärnu maakonnas Pootsis Peerni külas. Oluline osa hageja sissetulekust tuleb hooajalisest räimepüügist, mis algab aprillis või mais ja kestab juuni lõpuni. Peamine püügipiirkond on Pärnu ja Liivi lahes Manija ja Kihnu saare ümbruses.
2.1.Räimepüügiks kasutatakse suuri kastmõrdasid, mis mahutavad korraga kuni 30 t räime. Pärnu ja Liivi lahe kohta on väljastatud u 150 kastmõrraluba. Kastmõrdasid võib paigutada ainult selleks ettenähtud kohtadesse. Põllumajandus- ja Toiduamet väljastas hagejale perioodiks 14.04–31.12.2022 ühe püügiloa nr PÄ220269, mille alusel sai ta 2022. a püüda 57,15 t räime kastmõrra kohta piirkonnas 28–1, s.o Liivi lahes. Püügiluba oli viiele kastmõrrale.
2
2-23-1520
2.2.Hageja seadis hooaja alguses oma kastmõrra üles Manija saare lähedal asuvasse ajaloolisse kastmõrra püügikohta. Kuigi püügikohta kaardile kantud pole, siis mõrd oli paigutatud merre lubatud viisil vastavalt meresõiduohutuse seaduses (MSOS) ja Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruses nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (kalapüügieeskiri) sätestatud reeglitele. Hageja märgistas ja tähistas kastmõrra vastavalt kalapüügieeskirja § 10 lg-le 1. Kastmõrd oli märgistatud oranžide pütt-ujukitega (poidega) kasti igast nurgast ning kasti pealmised ujuvad nöörid olid tihedalt märgistatud väiksemate ujukitega. Ka oli kastmõrd märgistatud korrektselt kahe lipuga – üks ühel pool ja teine teisel pool püünist. MV, kes sõitis 12.06.2022 sisse mõrra juhtaeda, mis ei pea olema märgistatud, kinnitab oma videoblogis, et kastmõrd oli korrektselt kahe lipuga tähistatud.
2.3.04.06.2022 hommikul teatasid Munalaiu sadama töötajad, et hageja kastmõrda sõitis sisse avamerejaht Hilja. Kuna hageja juhatuse liige HM jahti juhtinud kostjaga ühendust ei saanud, suhtles ta Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) merepääste üksuse esindajaga, kes kinnitas õnnetuse toimumist, hagejale kuuluva kastmõrra kahjustamist ja selgitas, et kahju tekitanud jahti juhtis õnnetuse ajal kostja. PPA esindaja kinnitas, et kostja juhitud jaht Hilja jäi 04.06.2022 varahommikul hageja kastmõrda kinni, PPA merepääste üksus käis kostjat tema palvel välja aitamas ja kohapeal allkirjastas kostja PPA-ga kokkuleppe, mille järgi jääb kogu päästetegevusega kolmandatele isikutele tekitatud kahju kostja kanda. Kuna kostja väitis PPA-le, et ta oli kokkupõrke ajal kajutis, ei saanud ta hageja kastmõrra märgistusi näha. PPA ei ole väitnud, et hageja kastmõrd oli nõuetekohaselt märgistamata. PPA 10.06.2024 kinnitusest nähtub, et märgistusele ei pööratud tähelepanu, kuna tegemist oli päästeoperatsiooniga ehk SAR (search and rescue) juhtumiga.
2.4.Hageja kastmõrd oli paigaldatud u 300 m Munalaiu–Kihnu laevatee teljest põhja poole. Mereabi kokkuleppe järgi jäi kostja merehätta koordinaatidel N 58 o13’33, E 24o05’16, mis asub Munalaiu–Kihnu laevateest u 300 m põhja suunas. Kostja viidatud kastmõrra asukoht Manija saarest kirdes ei saanud olla mõrra asukohaks. Esiteks on seal mere sügavus kuni 2 m, kuid hageja kastmõrd oli 8 m sügav. Peale selle on fotolt (hageja 21.12.2023 menetlusdokumendi lisa 4, edaspidi ka foto 4) näha praami Kihnu Virve, mille süvis on 2,7 m, kuid kostja viidatud asukohas ei ole laevateid. Teiseks nähtub hageja fotolt (21.12.2023 menetlusdokumendi lisa 5, edaspidi ka foto 5), et foto 5 on tehtud asukohas, mis läheb kokku kohaga, kus kostja sattus merehätta. Kolmandaks on foto 4 taustal näha Manija saare lõunatipp. Hageja osundatud kastmõrra asukoha ja kostja merehäda juhtumi asukoha sügavused (kuni 10 m) kinnitavad, et kastmõrd sai asuda nimetatud asukohtades. Kastmõrra nõuetekohast märgistust kinnitab tunnistaja MK, kes 2022. a hooaja alguses aitas kastmõrda merre paigutada ja pärast kostja poolt kahju tekitamist kastmõrra kasti merest välja võtta.
2.5.Hageja käis 05.06.2022 kastmõrrale tekitatud kahju hindamas, salvestades ka droonifotod ja video. Fotolt 2 on näha, et kastmõrra kasti osa üks külg on purunenud. Kogumiskasti purunemise tõttu pääses püünisest välja kogu sinna kogunenud kalasaak ja ülejäänud hooaja vältel ei olnud kalamõrra kasutamine võimalik. Hageja võttis meeskonnaga kahjustatud kastmõrra merest välja 06.06.2022 ja palus eksperdilt kahjustuste kohta hinnangut. Ekspert VS (OÜ Amõl) tuvastas kastmõrra kahjustustena, et kastmõrrakast on rebitud pooleks, osa kastmõrrakasti noodilinast on puudu, kastmõrra ülemised köied (d26mm) on katki ja kastmõrrakasti külgedel (seintel) ja põhjal on kahjustused. Ekspert märkis, et kasti taastamine ei ole võimalik, sest tänu kasti väljavenitamisele ei hoia mõrd enam oma kuju. Selline vigastus tekib kastmõrrale siis, kui sellele sõidab otsa veesõiduk. Kastmõrra tiibades ekspert kahjustusi ei tuvastanud. Hageja tasus OÜ-le Amal kahju hindamise eest 350 eurot (käibemaksuta), mille hüvitamist ta kostjalt nõuab.
3
2-23-1520
2.6.PPA kinnitas, et kostja lõikas osa kastmõrra köisi ise läbi. Enne köite läbilõikamist oli kostja mõrda sisse sõitnud ja juba selles tekkisid olulised kahjustused. Seejärel, et mõrrast välja pääseda, lõikas kostja mõned mõrra pealmised köied läbi, kuid mõrra ankruköit, millesse jaht oli takerdunud, kostjal läbi lõigata ei õnnestunud. Need kahjustused lähevad kokku asjatundja tuvastatud kahjustustega ja kattuvad ka kostja jahi vabastamiseks tehtud päästetöödega. Mõrra ankruköis on eemaldatav ja seda asjatundja ei hinnanud. Asjatundja ei ole väitnud, et räimekasti kahjustas töötav sõukruvi. Kuna sõukruvi ulatub jahi kerest välja, vigastab see kastmõrrale otsasõidu korral püünist. Sedavõrd ulatuslikud kahjustused said kastmõrrale tekkida, sest jaht liikus väga suurel kiirusel. Kostja selgitas ja kinnitas PPA ametnikule, et õnnetuse ajal oli ta jahi kajutis ja jaht oli autopiloodil. Seda, et kostja sõitis sisse ja jäi kinni kasutusel olevasse kastmõrda, mitte vanasse võrgujäänukisse, kinnitavad PPA 30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 kinnitused. See pidi olema arusaadav ka kostjale.
2.7.Kuna kastmõrrakasti ei olnud võimalik parandada hindas ekspert 20.09.2022 pakkumuses kastmõrra valmistamiskuludeks 12 890 eurot (ilma käibemaksuta), mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kahju ei tekkinud hagejast tulenevatel põhjustel. Hagejal ei olnud võimalik soetada odavamalt uut kastmõrda. Kastmõrd koosneb mitmest osast – kastmõrra kast, kuhu koguneb kalasaak, kariaed ning mõrra juhtaed, mis juhib saagi mõrra kasti (dtl 153). Kostja sõitis sisse hageja kastmõrra kasti, mille tagajärjel rebenes kast keskelt pooleks ja see muutus kasutuskõlbmatuks. Kast tuli välja vahetada ja selle eest tasus hageja 12 890 eurot (+ käibemaks).
2.8.Hagejale kahju tekitamise ajaks oli ta püüdnud vaidlusaluse kastmõrraga 12,284 t räime. Kuna kostja tegevuse tulemusel sai hageja kastmõrd kahjustada, kaotas hageja võimaluse seda oma majandus- ja kutsetegevuses kasutada. Kasutuseeliste väärtuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kui palju oleks kastmõrra kasutusvõimalus väärt perioodil, mil hageja kastmõrda kasutada ei saanud. Hagejal jäi kostja tõttu püüdmata katkise kastmõrraga 44 866 kg räime, mille hind 2022. a hooajal oli 0,23 eurot/kg (ilma käibemaksuta). Hagejal jäi kostja tekitatud kahju tõttu teenimata 10 319,19 eurot. Kasutuseeliste väärtus on hinnanguline. Hageja hindab kaotatud kasutuseelise väärtuseks 6000 eurot ja nõuab selle tasumist kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 4 alusel. Arvestada tuleb räimepüügiks mõeldud kastmõrra iseärasusi – püünist on võimalik kasutada kord aastas piiratud perioodil ja sel ajal teenib see kalurile olulist tulu. Kastmõrra kasutuseelis räimepüügi kõrgajal (juunis) on eriti väärtuslik ja kasutuseelise väärtuse hindamisel tuleb arvestada kostja tõttu hagejal teenimata jäänud tulu. Alternatiivselt palus hageja määrata kahjuhüvitise suuruse kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 2 alusel.
2.9.Kuigi kostja oli õnnetuse päeval lubanud Munalaiu sadama töötajatele, et ta on nõus kogu kahju hüvitama, keeldus ta sellest. Kostja on olnud hageja suhtes äärmiselt vaenulik ja esitas ka politseile kaebuse süüdistades hagejat väljapressimises. PPA leidis, et kostja kaebus on alusetu. Seega pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Hageja lepinguline esindaja edastas 18.11.2022 nõudekirja kostjale ja helistas talle. Kostja oli ka hageja esindaja suhtes äärmiselt vaenulik ja välistas kahju hüvitamise. Hageja ja advokaadibüroo erikokkuleppe järgi tasus hageja kohtueelsete õigusabi teenuste eest 400 eurot (ilma käibemaksuta), mille tasumist hageja kostjalt nõuab.
2.10.Kostja vastutus hagejale tekitatud kahju eest põhineb nii riskivastutuse sätetel (mootorsõiduki valdaja vastutus ja suurema ohu allikaga tekitatud kahju) kui ka delikti üldkoosseisu sätetel.
4
2-23-1520
2.11.Kostja, kes valitses avamerejahti Hilja, tekitas kahju veesõidukiga, mis on mootorsõiduk ja suurema ohu allikas. Realiseerus suurema ohu allikale omane risk, kui kostja juhitud jaht sõitis otsa hageja kastmõrrale ja tekitas sellega kahju. Avamerejahile omase riski realiseerumine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kuna täidetud on kõik kostja vastutuse eeldused riskivastutuse sätete alusel, siis peab ta hagejale kahju hüvitama. Tähtsust ei oma seejuures kostja süü. Lisaks kahjustas kostja hageja kastmõrda (omandit), mistõttu on kahju tekitamine õigusvastane. Kostja põhjustas õnnetuse vähemalt hooletusest, kuna jaht oli autopiloodi peal ja kostja viibis kajutis. Kostja ei järginud meresõidu ohutuse reegleid ega märganud mõrra märgistusi. Kostja rikkus MSOS-ist ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni (COLREG) reeglitest 2 ja 5 tulenevaid kohustusi. Kostja on ka varem tähelepanematusest eiranud mereohutuse reegleid, nt 2022. a novembris, kui sai Hollandi merepolitseilt trahvi. Seega pole välistatud, et 2022. a ei olnud kostja COLREG reeglitega kursis. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja vaidlusalusele ja väidetavalt hagejale kuuluvale kastmõrrale otsa sõitnud ega seda lõhkunud ning ei vastuta hagejale väidetava kastmõrra lõhkumisega tekitatud kahju eest. Kostjale kuuluv jaht takerdus 04.06.2022 kella 03.53 ajal Munalaiu sadama lähistel võrkudesse ja jahi vabastamiseks oli vaja kutsuda merepääste abi. Seda, millisesse ja kellele kuuluvasse võrku kostjale kuuluv jaht takerdus, kohapeal ei tuvastatud. PPA kinnitas 08.06.2023 ettekandes, et mõrra omanikku kohapeal ei tuvastatud ja merevalvekeskus ei ole mõrra omanikuga suhelnud. Munalaiu sadama töötajad päästetöödel ei osalenud ega saanud teada, millisesse võrku kostja takerdus. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja takerdus talle kuuluvasse kastmõrda.
4.1.Hageja ei ole tõendanud, kus vaidlusalune kastmõrd 04.06.2022 asus. 04.06.2022 juhtum toimus mereabi kokkuleppe kohaselt koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16 ja hageja foto 5 on tehtud metaandmete kohaselt koordinaatidel N 58o13’21, E 24o5’17. Merekaardi järgi asuvad viidatud asukohapunktid üksteisest u 223 m kaugusel. Ei ole eluliselt usutav, et hagejal kuuluv kastmõrd, mis oli merepõhja ankurdatud, triiviks esialgsest asukohast 223 m kaugusele. Seega koht, kus kostja sattus merehätta ja koht, kus paiknes hagejale kuuluv kastmõrd, ei ole üks ja sama. Väidetavad asukohad olid üksteisest väga kaugel. Kui hageja väidab, et telefoniga tehtud fotode juurde salvestuvad asukohaandmed ei ole täpsed, siis ei pruukinud vaidlusalune kastmõrd asuda ka hageja poolt väidetud asukohas. Fotod praamist Kihnu Virve ja Manija saare tipust kastmõrra asukohta ei tõenda. Hageja on tõlgendanud Maa-ameti merekaardilt nähtuvaid andmeid ebaõigesti. Kaartidelt nähtuvalt on 04.06.2022 sündmuse asukohas merepõhja sügavus 6,6 m ja hageja kastmõrra väidetavas asukohas u 6,2 m. Kuna kastmõrd oli 8 m sügav, ei saanud see asuda hageja väidetud asukohas. Usutavad ei ole väited, et foto 4 metaandmed on valed. Hageja pole selgitanud, miks ta kutselise kalurina kastmõrra asukohta koordinaatidega kindlaks ei määranud.
4.2.Kastmõrrale tekitatud kahjustused ei kattu kostjale kuuluva jahi vabastamiseks tehtud päästetöödega. Ankruköie läbilõikamisel ei saa kastmõrrakast kahjustada. Kalavõrgu osade läbilõikamisel noaga ja kalavõrgu katkirebimisel mootori sõukruvi poolt tekivad kalavõrgule väga erinevad kahjustused. Hageja asjatundja ei ole oma arvamuses kastmõrral ankru puudumist välja toonud ega ole väitnud, et mõningad kalavõrgu osad oleksid olnud 5
2-23-1520 manuaalselt läbi lõigatud. Asjatundja arvamuse kohaselt võivad hageja väidetud vigastused kastmõrrale tekkida siis, kui paat sõidab püünisele otsa ja mootori sõukruvi vigastab püünist ja selle osasid, kuid 04.06.2022 liikus kostja jaht tuule jõul, st mootor ei töötanud ja jahi mootori seisev sõukruvi ei saanud väidetud kahjustusi niivõrd suurele kastmõrrale tekitada. Kokkupandav sõukruvi ei jää kalavõrkudesse ega võrgujäänukitesse vms merevees olevasse prahti kinni. Seega pole võimalik, et kostja jahi sõukruvi takerdus hagejale kuuluvasse kastmõrda ning rebis selle katki. Isegi, kui kostja oleks hageja kastmõrrale otsa sõitnud, oleks jaht kastmõrrast üle libisenud. Asjatundja ei ole väidetavaid kahjustusi ka kostja jahi vabastamiseks tehtud päästetöödega võrrelnud. Ekspertarvamus on metaandmetest nähtuvalt loodud 31.07.2022, s.o enam kui kuu aega pärast vaidlusaluse juhtumi toimumist. Ekspert hindas kahjustusi alles 09.06.2022, mitte samal päeval kui hageja kastmõrra merest välja võttis.
4.3.Kostja takerdus tõenäoliselt vanasse võrgujäänukisse, mis ei olnud tähistatud. PPA ametnikud ei olnud juhtumi toimumise ajal jahi pardal ega läheduses. Ametnikud ei ole ka öelnud, et mõrd, millesse kostja takerdus, oli toimiv ja kasutatav. PPA 30.12.2022 ja 10.06.2024 kinnitused on koostatud isiku poolt, kes päästetöödel ei osalenud. Ka piirivalvur EL, kes päästetöödel osales, pole 08.06.2023 kinnituses öelnud, et kostja jaht takerdus kasutuses olevasse kalavõrku. Vanade võrgujäänukite hulgaline vedelemine veekogudes on Eestis tavapärane. Jutt, et keegi lõikas laeva lahti või midagi läbi, on vale. Enne päästeoperatsiooni ei allkirjastatud merepääste kokkulepet. See allkirjastati pärast Munalaiu sadamas. Kostja ei ole mereabi kokkuleppe sõlmimist eitanud. Politsei võis mitu sündmust segamini ajada. Asjaolu, et kostja kasutas mereabi kokkuleppes oma kirjelduses sõna „mõrd“, ei tähenda, et tegemist oli kasutuses oleva kalavõrguga. Mõrd on õigekeelsussõnaraamatu järgi kalapüügiriist. Kostja pole nõustunud hüvitama päästetegevuses kolmandatele isikutele tekitatud mistahes kahju. Kostja oli laevatee ääres, lähenedes laevateele (Munalaiu sadamast Kihnu poole suunaga põhjast lõunasse) läänest. Kaardile märgitud kalapüügi ala jääb aga teisele poole laevateed.
4.4.Isegi, kui peaks leitama, et 04.06.2022 takerdus kostja jaht hageja kastmõrda, siis selle lõhkumine ja hagejale kahju tekkimine toimus tema enda süül, sest hageja ei ole tõendanud, et kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistatud. Kostja 04.06.2022 ühtegi tähistatud kalavõrku ei näinud ja seda, et vaidlusalusel kastmõrral puudusid nõuetekohased tähised kinnitavad hageja fotod. Merel liikuvatele isikutele ei olnud kastmõrd selgelt nähtav. PPA kinnitas, et võrk, millesse kostja jaht takerdus, ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, kuna omanikku ei olnud võimalik kohapeal tuvastada. Pärnu politseijaoskonna merepäästjad on 23.09.2023 Maalehe artiklis öelnud, et Liivi lahes asuvatel võrkudel peavad olema küljes võrku tähistavad lipud, millel on peal omaniku andmed ning mille abil saavad päästjad võrgu omanikuga ühendust võtta. Lisaks asus kastmõrd kohas, kus see ei tohtinud olla. Sellele, et kastmõrd asus vales kohas ja ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, viitab see, et 12.06.2023 sõitis samale kastmõrrale otsa teine purjejaht, kelle juht MV kinnitab videoblogis, et kastmõrra külge kinnitatud ujukid olid tumedad ja pruunid. Kastmõrral puudusid nõuetekohased lipud, nimetatu ei nähtu ka videoblogist ja isegi kui lipud olid olemas 12.06.2022, ei tähenda see, et need olid olemas 04.06.2022.
4.5.Hageja kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini, kuna väidetavalt hagejale kuuluva kastmõrra väidetav lõhkumine sai võimalikuks seetõttu, et hageja ei olnud kastmõrda nõuetekohaselt tähistanud. Lisaks on nõue ülepaisutatud, kastmõrra ostuhind jääb vahemikku 3000–4300 eurot, mistõttu tuleks hüvitada samaväärse asja soetamise kulud. Hageja ei põhjenda, miks ei ole tal võimalik osta katkise kastmõrra asemele uut, mis oleks odavam. Vaidlusalune kastmõrd ei olnud uus, mistõttu tuleks kastmõrra parandamiskulude hüvitist 6
2-23-1520 vähendada nullini. Alternatiivselt, kui kostjal tuleb hüvitada hagejale kastmõrra väidetava lõhkumisega tekitatud kahju, palus kostja hüvitise suuruseks määrata mitte rohkem kui 3000 eurot (st samaväärse kastmõrra soetamiskulu). Hageja on püüdnud 2022. a räime kokku 74 670 kg, sh mais ja juunis 27 940 kg räime, mistõttu pole usutavad väited kastmõrra kasutamise võimatuse kohta.
4.6.Hageja kaotatud sissetuleku puhul on tegemist saamata jäänud tuluga, mida hageja nõuda ei saa. Tegemist ei ole kasutuseelisega, kuna selle puhul on tegemist asja kasutusvõimaluse väärtusega, mitte asja kasutamisest saadava tuluga. Hageja nõuab kostjalt hüvitist kasu saamise võimaluse kaotamise eest (RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 26). Hageja ei ole tõendanud, et tal sellises summas on kasutuseelis saamata. Samuti ei saaks hageja nõuda puhtmajanduslikku kahju.
4.7.Kuna kostja ei vastuta hagejale kuuluva kastmõrra väidetava lõhkumise eest, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hindamise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Samal põhjendusel on põhjendamatu ka viivisenõue.
4.8.Autopiloodi kasutamine oli vajalik, sest kostja viibis jahil üksi ning valmistas ette jahi saabumist sadamasse. Kostja pidi välja panema vendrid ja valmistama ette sidumisotsad. Väide, et kostja oli autopiloodi kasutamise ajal kajutis, ei vasta tõele. Kostja kinnitas vande all antud ütlustega, et oli sadamale lähenemise ajal pidevalt väljas ja jälgis merd ning tegeles jahi ettevalmistamisega sadamasse saabumiseks. Isegi, kui kostja viibis juhtumi ajal kajutis, oli see vaid hetkeks. Kostja pole esitanud valeväiteid. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 27.09.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja 19 640 eurot, mis koosneb kastmõrra parandamise kulude hüvitisest 12 890 eurot, saamata jäänud kasutuseeliste hüvitisest 6000 eurot, kahju hindamise kulude hüvitisest 350 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitisest 400 eurot ning viivise 3864 eurot arvestatuna 19 640 eurolt seadusjärgses määras alates 28.01.2023 kuni 27.09.2024 ning alates 28.09.2024 seadusjärgses määras põhinõudest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Maakohtus kantud menetluskulud jäeti kostja kanda. Maakohus märkis, et määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Lisaks jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse 11.12.2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kahju hüvitise nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kas ja millises ulatuses on hageja kahjunõue põhjendatud. Maakohtu hinnangul võis hagis toodud asjaoludest lähtuvalt hageja nõue olla kvalifitseeritav VÕS § 1056 ja § 1057 alusel, mille kohaselt avamerejahi kui mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas tuleneb VÕS § 1056 lg-st 3, et VÕS 53. ptk 2. jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, mh nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks (st nõude esitamist VÕS 53. ptk 1. jao sätete alusel).
7.Maakohus analüüsis kostja võimalikku vastutust hageja ees riskivastutuse alusel.
7.1.Praegusel juhul puudus vaidlus, et jahti Hilja kui suurema ohu allikat valitsenud isik oli kostja. Vaidlus puudus ka selles, et 04.06.2022 varahommikul (PPA sõnul kell 3.53, dtl 65, kostja sõnul u 3.40, dtl 322) jäi kostja juhitud jaht Hilja Pärnu lahe piirkonnas merehätta, st jaht jäi kinni vees olevasse võrku, mille tõttu võttis jahti juhtinud kostja PPA-ga ühendust 7
2-23-1520 selleks, et ta jaht võrgust vabastataks ning, et PPA vabastas kostja juhitud jahi (PPA 30.12.2022 kiri, dtl 8) ja kostja sai seejärel jätkata oma teekonda.
7.2.Pooltel oli vaidlus, kas kostja jäi 04.06.2022 kinni hageja kastmõrda. PPA on 30.12.2022 kirjas (dtl 8) selgitanud, et 04.06.2022 kell 3.53 anti teada, et jaht Hilja on koordinaatidel N 58°13'3 E 24°05'2 võrkudes kinni. Merepääste kokkuleppest (dtl 66) nähtub, et jaht Hilja oli merehädas koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16. Hageja tegi 05.06.2022 droonifoto (dtl 10) kastmõrra kahjustusest ning 06.06.2022 kaks fotot (dtl 103) mobiiltelefoniga kastmõrra väljavõtmise protsessist, millede kõigi metaandmed on erinevad. Erinevad koordinaadid nähtuvad nii PPA 30.12.2022 kirjas kui ka merepääste kokkuleppes ning hageja esitatud fotode metaandmetes. Kohtu hinnangul oli eluliselt usutav, et nutiseadmetega tehtud fotode metaandmed ei pruugi olla täpsed, mida kinnitab ka hageja esitatud teadusartikkel (dtl 254– 255). Samas mõlema 06.06.2022 sisuliselt samaaegselt (kell 8.38) tehtud foto, mille asukoha metaandmed on erinevad, taustal nähtub marsruudil Munalaid–Kihnu liikuv praam Kihnu Virve ja Manija saare lõunapoolne ots koos Manilaiu majakaga, mistõttu saab eeldada, et fotod tehti ühest kohast. Hageja selgituste kohaselt, kandes kostja allkirjastatud merepääste kokkuleppele kantud koordinaadid N 58o13’33, E 24o05’16 gis.ee merekaardile, nähtub, et sellest punktist kagu suunalisse vaatevälja peab jääma nii Munalaiu-Kihnu laevatee, kui ka Manija saare lõunatipp koos Manija tulepaagiga (dtl 335-337). Eelneva põhjal sai kohtu arvates jaatada, et kostja oli merehädas kohas, kus asus hageja kastmõrd. Hinnates PPA 30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 (dtl 8, 65, 262) selgitusi 04.06.2022 merepääste juhtumi kohta, saab aga asuda seisukohale, et kostja ei sõitnud oma jahiga sisse võrgujäänukisse, vaid just hageja mõrda. Seega ei saa asjas esitatu pinnalt tõsikindlalt tuvastada seda, millistel koordinaatidel täpselt asus hageja vaidlusalune kastmõrd ning millistel koordinaatidel täpselt kostja merehätta jäi, kuid tõendeid kogumis hinnates saab kohus tuvastada, et kostja jaht sõitis 04.06.2022 varahommikul sisse hageja kastmõrda, mitte ei takerdunud mõnda võrgujäänukisse, mida kahtlemata leidub veekogudes palju (dtl 179– 181).
7.3.Nõustuda ei saa kostjaga selles, et kastmõrra kahjustused ei kattu kostja jahi vabastamisel päästetöödel tehtuga, kuna hageja asjatundja ei ole oma arvamuses kastmõrral ankru puudumist välja toonud ega ole väitnud, et mõningad kalavõrgu osad oleksid olnud manuaalselt läbi lõigatud. Asjatundja on nt oma arvamuses mh tuvastanud, et kasti ülemised köied olid katki (dtl 11) ning PPA on kinnitanud, et kostja on mõned otsad juba läbi lõiganud (dtl 65). Kuigi kostja on hiljem seda eitanud, et ta mingeid köisi oleks läbi lõiganud, siis arvestades, et muid tõendeid asjas ei ole esitatud, ei lükka need kohtu arvates asjatundja ja PPA riimuvaid kinnitusi kui kirjalikke tõendeid ümber. Kohus nõustus iseenesest kostjaga, et sõna „mõrd“ ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on kasutuses oleva võrguga, kuid leidis, et vana mereprahi korral oleks PPA seda ilmselt ka oma kinnitustes maininud, mitte lasknud mõrra ankrut viia Munalaiu sadamasse (dtl 65).
7.4.Maakohus leidis, et kahe vastukäiva tõendi tõttu ei saa tuvastada, kus kostja viibis õnnetuse hetkel ja kas kostja oli hoolas või mitte, st järgis või ei järginud MSOS-is (§ 45) ja COLREG-is (reegel 2 ja 5) sätestatud kohustusi, kuid suurema ohu allikat valitsenud isikuna vastutab kostja kastmõrra kahjustamise eest sõltumata oma süüst (VÕS § 1056 lg 1), mistõttu puudus vajadus hinnata kostja süüd ja vastutust deliktilise kahju sätete alusel.
7.5.Maakohtu hinnangul oli hageja praeguses asjas tõendanud suurema ohu allikast (avamerejahist Hilja) lähtunud iseloomulikust (kõrgendatud) ohust (avamerejaht ei ole täielikult kontrollitav ja selle puhul on oht mh vees olevatele esemetele otsasõitmine) tuleneva riski realiseerumise (jaht sõitis hageja kastmõrrale otsa, vt ka otsuse p 12) ja talle tekkinud 8
2-23-1520 kahju vahel põhjusliku seose (kui jaht poleks mõrda sisse sõitnud, ei oleks kahju tekkinud) VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes. Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid VÕS § 1057 mõttes.
8.Maakohus hindas järgnevalt riskivastutuse ulatust ja kahjunõude põhjendatust.
8.1.Maakohus leidis, et hagejal on esitatud tõendite põhjal ja VÕS § 132 lg 1 alusel õigus kostjalt nõuda 12 890 euro hüvitamist uue kogumiskasti soetamiseks, kuivõrd asjas ei ole tõendatud, et järelturult samaväärse asja soetamine on võimalik (VÕS § 132 lg 2, dtl 208). Kostja esitatud müügikuulutused (dtl 182–185) vastupidist, s.o samaväärse asja soetamise võimalikkust, arvestades kastmõrdade erinevust ning ajanihet kuulutuste ja kahju tekkimise vahel, ei tõenda.
8.2.Seonduvalt kostja taotlusega kahjuhüvitise vähendamiseks põhjusel, et hagejale tekkis kahju temast endast tulenevatel asjaoludel (kastmõrd oli nõuetekohaselt märgistamata) ning tegemist oli vana ja kasutatud kastmõrraga, leidis kohus, et taotlus ei ole põhjendatud. Hageja 05.06.2022 droonifotolt (dtl 10) nähtub, et kastmõrd oli märgistatud oranžide pütt-ujukitega (poidega) kasti igast nurgast ning kasti pealmised ujuvad nöörid olid märgistatud väiksemate ujukitega. Kuigi hageja esitatud fotodelt (dtl 10, 103) ei nähtu lippude olemasolu, siis tunnistaja MK, kes vaidlusaluse kastmõrra 2022. a kevadel vette pani, seda regulaarselt kontrollis ja selle pärast purunemist veest välja võttis, kinnitas lippude olemasolu ja kirjeldas kastmõrra märgistusi (dtl 310–311). PPA sõnul ei pööranud nad asja märgistusele tähelepanu, kuna tegemist oli SAR (search and rescue, otsi ja päästa) päästmisjuhtumiga (dtl 262). Kostja vande all antud ütlused (dtl 315–323), on küll TsMS-is sätestatud tõendile lubatud protsessivormis, kuid ei riimu tunnistaja ütlustega. Arvestades, et tegemist on kaalult kõige madalama tõendiväärtusega, olles vältimatult varjutatud poole isiklikust huvist, ei lükka need kohtu arvates ümber tunnistaja ütlusi. Eelnevat kogumis hinnates oli tegemist nõuetekohaselt märgistatud kastmõrraga (kalapüügieeskirja § 10) ja vastupidine ei ole tõendatud. VÕS § 139 alusel kahju vähendamine ei ole põhjendatud. Samuti pole tõendamatuse tõttu kahju hüvitise vähendamisel alust põhjusel, et tegemist oli justkui vana ja kasutatud kastmõrraga, mille asendamine OÜ Amal hinnapakkumise alusel pole täies mahus põhjendatud.
8.3.Maakohus leidis, et kahju kindlakstegemise kulud on põhjendatud kostjalt hageja kasuks VÕS § 128 lg 3 alusel välja mõista.
8.4.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, kui palju ta jõudis 2022. a vaidlusaluse kastmõrraga alates aprillist–maist kuni 04.06.2022 püüda. Samas, kui arvestada seda, et räimepüügihooaeg on 2–2,5 kuud aastas, siis ühe kuu kastmõrra kasutusvõimalus võib eelduslikult tähendada poole (28,575 t = 57,15 t/2) lubatava koguse püügist väärtust (6572,25 eurot = 28 575 x 0,23), seega saaks kaotatud kasutuseelise eest nõutavaks kahjuks pidada 6000 eurot. Praegusel juhul leidis kohus, et kahju täpse suuruse kindlakstegemine on raskendatud. Sellest tulenevalt on põhjendatud saamata jäänud kasutuseeliste väärtuse määramisel lähtuda eelnevast arvutuskäigust ning pidada selleks 6000 eurot.
8.5.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot kohtueelse õigusabi kulu, mis tuleneb hageja ja advokaadibüroo erikokkuleppest ja nähtub hageja 18.11.2022 arvest nr 223501 (dtl 19). Praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks oma avamerejahiga hageja kastmõrda sisse sõitnud.
9
2-23-1520
8.6.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise seadusjärgses määras perioodi 28.01.2023–27.09.2024 eest 3864 eurot ning alates 28.09.2024 seadusjärgses määras põhinõudest (19 640 eurot) kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
9.Maakohus selgitas, et menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
10.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning seeläbi ekslikult leidnud, et kostja vastutab hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest VÕS §-de 1056 ja 1057 alusel.
12.1.Esmalt ei ole kostjale kuuluva avamerejahi Hilja puhul tegemist mootorsõidukiga, sest see ei liigu mitte mootori, vaid tuule jõul. Mootor on jahil üksnes selleks, et jahiga oleks võimalik sadamates manööverdada. Seega ei ole kostja puhul tegemist ka mootorsõiduki valdajaga. Isegi, kui peaks leitama, et kostjale kuuluv avamerejaht Hilja on mootorsõiduk VÕS § 1057 mõttes, kostja hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest ei vastuta. Kuna kostja avamerejaht liikus tuule jõul, ei realiseerunud 04.06.2022 mootorsõidukile kui suurema ohu allikale iseloomulik oht. Erialakirjanduses on täpsustatud, et suurema ohu allikale VÕS § 1057 mõttes ei vasta käivitamata mootoriga mootorsõiduk või mootorsõiduk, mis hakkab liikuma muul põhjusel kui mootori käivitamisega.
12.2.Riskivastutuse eesmärgiks on kaitsta üksnes neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab näitama üles kõrgendatud hoolsuskohustust. Praegusel juhul on oluline, et hageja ise osaleb vabatahtlikult tegevuses (st avamere kalapüük laevatatavas veekogus), kus esineb kõrgendatud oht, et kolmandad isikud võivad hageja kalavõrkudele otsa sõita ja seeläbi talle kahju tekitada. VÕS § 1057 p 3 välistab mootorsõiduki valdaja vastutuse mootorsõiduki käitamisel tekitatud olukorras, kus kahju põhjustas mh kannatanu tahtlik tegu. Seega isegi, kui peaks leitama, et käesoleval juhul realiseerus mootorsõidukile iseloomulik oht ja hagejale tekkis seeläbi kahju, on kostja vastutus välistatud VÕS § 1057 p 3 alusel.
12.3.Oluline on ka see, et hagejale kahju tekkimist soodustas mh asjaolu, et vaidlusalune kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistamata. Tuginedes üksnes tunnistaja MK antud ütlustele on maakohus põhjendamatult leidnud, et hageja kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistatud. Kohtu väitel on ta hinnanud tõendeid kogumis, aga ükski teine asjas esitatud tõend tunnistaja ütlusi ei kinnita. Hageja on esitanud kohtule väidetavalt vaidlusalusest kastmõrrast tehtud fotod, kuid nendelt fotodelt kalapüügieeskirjas sätestatud nõuetele vastavaid tähiseid ei nähtu. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt oli kastmõrd tähistatud pruuni tooni väikeste ujukitega (hageja 21.12.2023 seisukoht, lisa 4). Seda on kinnitanud ka MV (kostja 18.01.2024 vastus, p 2.3.2). Tegemist ei ole kalapüügieeskirja nõuete kohaste ujukitega. Lisaks on selliseid ujukeid merel liigeldes võimatu märgata. MV poolt oma videoblogis selgitatu kohaselt ei märganud ta kirjeldatud ujukeid ainuüksi 0,5 m kõrguse lainetusega, mistõttu ei saanud kostja neid märgata 10
2-23-1520 1,5–2 m kõrguse lainetusega. Seega, isegi kui hageja kastmõrd oli ujukitega tähistatud, ei olnud need ujukid sellised, et neid olnuks võimalik merel liigeldes märgata. Hageja kastmõrral puudusid ka nõuetekohased lipud. Hageja tehtud fotodelt mistahes lippe ei nähtu. Tunnistaja MK puhul on tegemist hageja enda töötajaga, mistõttu ei saa tema ütlusi pidada a priori usaldusväärseks. Seda enam, et kui tunnistaja väitel olid nõuetekohased lipud kastmõrral olemas, siis miks ei ole hageja seda ühegi muu tõendiga kinnitanud. Kohus on jätnud arvestamata ka selle, et nõuetekohaste lippude olemasolule hakkas hageja tuginema alles viimases menetlusetapis. Kui hageja kastmõrd oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud, ei oleks sellega väidetavaid õnnetusjuhtumeid toimunud. Seega vastutab hageja omale kahju tekkimise eest ise (VÕS § 1057 p 3).
12.4.Seoses kohtu viitega kostja COLREG reeglitest tuleneva kohustuste rikkumisega osundab kostja, et COLREG-i reeglid käesoleval juhul ei kohaldu, sest praegusel juhul ei ole toimunud kahe või enama laeva kokkupõrget. Isegi, kui peaks leitama, et COLREG-i reeglid on käesoleval juhul kohaldatavad (millega kostja ei nõustu), ei ole kostja neid reegleid rikkunud. Reeglite eesmärgiks on vältida kokkupõrkeohtu. Mistahes kokkupõrkeohtu praegusel juhul ei esinenud. 04.06.2022 juhtumi ajal viibis kostja jahi tekil ja jälgis merd, kuid mistahes takistusi, millega jaht oleks võinud kokku põrgata, kostja ei näinud.
13.Kostja hinnangul on maakohus lisaks materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele hinnanud ebaõigesti ka tõendeid ja seeläbi ekslikult leidnud, et 04.06.2022 takerdus kostjale kuuluv avamerejaht Hilja hagejale kuuluvasse kastmõrda. Kostja sellega ei nõustu ning leiab, et 04.06.2022 ei asunud kostjale kuuluv jaht ja hagejale kuuluv kastmõrd ühes ja samas kohas.
13.1.Hageja esitatud kastmõrrast tehtud fotodega seoses juhis kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et fotode metaandmetest nähtuvad koordinaadid on erinevad ja asetavad hageja kastmõrra mitmesse erinevasse kohta (sh teisele poole Manija saart). Otsusest nähtuvalt on kohus nõustunud, et kastmõrra väidetava asukoha kohta esitatud tõendid on kõik erinevad. Samas ei oma eelnev kohtu hinnangul tähtsust, kuivõrd nutiseadmetega tehtud fotode metaandmed ei pruugigi täpsed olla. Kostja sellise kohtu seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd ka nutitelefoniga tehtud asukohaandmete kindlaksmääramisel kasutab seade samu positsioneerimissüsteeme, võib eeldada, et nutiseadmetega tehtud fotode asukohaandmed on üsna täpsed. Näiteks Bolti taksoteenuse rakendus või Wolti kulleriteenuse rakendus.
13.2.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et sisestades mõlemad koordinaadid merekaardile nähtub, et neile vastavad asukohapunktid asuvad üksteisest vähemalt 223 m kaugusel. Tegemist on arvestatava kaugusega. Arvestades, et hageja väitel on tema kastmõrra mõõtmeteks 35x12x8 m on ilmselge, et koht, kus kostja sattus merehätta ja koht, kus paiknes hageja kastmõrd, ei ole üks ja sama. Selliste mõõtmetega kastmõrd ei saa mitte kuidagi asuda hageja viidatud kohas ning jääda samal ajal ette sellest 223 m kauguselt möödunud avamerejahile (kostja 01.04.2024 vastus, p 2.1 ja lisad 1–3). Kostja osundab, et avamerel ongi võimalik näha ühtesid ja samu objekte väga erinevatest kohtadest. Avamerel puuduvad üldjuhul vaatevälja piiravad takistused, st üks ja sama objekt on avamerel nähtav mitmest erinevast kohast. Need kohad võivad seejuures asuda üksteisest kümnete ja sadade meetrite kaugusel. Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et asjaomastelt koordinaatidelt on näha samad objektid, järeldada, et 04.06.2022 asusid kostja jaht ja hageja kastmõrd ühes ja samas kohas.
13.3.Maakohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et kohas, kus kostja sattus merehätta on merepõhja sügavus kõigest 6,6 m (kostja 01.04.2024 vastus, p 2 ja lisad 1–4). Ei ole eluliselt usutav, et hageja püüab 8 m sügavuse kastmõrraga kala merel kohas, kus merepõhja sügavus 11
2-23-1520 on 2 m madalam kui kastmõrd ise. Selliselt toimides tekitaks hageja endale kahju, kuivõrd ta ei saaks kastmõrda selle täies ulatuses ja mahus kasutada.
13.4.Maakohus ei ole arvestanud, et hageja on esitanud kastmõrra väidetava asukoha kohta hulgaliselt vastuolulisi väiteid. Hagiavalduses väitis hageja, et seadis kastmõrra üles Manija saare lähedal asuvasse ajaloolisse püügikohta, mis on märgitud ametlikele kaartidele. Samas oma 21.12.2023 vastuses avaldas hageja, et seda ajaloolist püügikohta tegelikult kaartidele kantud ei ole. Siis püüdis hageja tõendada kastmõrra asukohta sellest tehtud fotodega, kuid fotode asukohaandmed seadsid võrgu asukoha mitmesse erinevasse kohta, sh teisele poole Manija saart. Vastuseks kostja poolt esile toodule hakkas hageja väitma, et fotode asukohaandmed on ebaõiged. Seega ei ole hageja suutnud jääda võrgu asukoha küsimuses ühesele seisukohale, vaid on lähtuvalt kostja vastuväidetest oma väiteid korduvalt muutnud, mis seab kahtluse alla nende väidete tõepärasuse. Hageja peaks oskama väga täpselt öelda, kus tema kastmõrd 04.06.2022 asus, mida hageja teinud ei ole.
13.5.Maakohus on teinud PPA 30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 selgitustest ebaõige järelduse, et PPA ametnike kinnitusel sõitis kostja oma jahiga sisse just hageja kastmõrda. Isegi kui nõustuda, et tegemist oli kasutuses oleva kalavõrguga (millega kostja ei nõustu), ei ole PPA ametnikud öelnud, et tegemist oli hagejale kuuluva kalavõrguga. Just vastupidiselt on PPA ametnikud rõhutanud, et kohapeal kalavõrgu omanikku ei tuvastatud. Seejuures ei nähtu ka kohapeal koostatud mereabi kokkuleppest, et kohapeal oleks tuvastatud, kellele kalavõrk kuulus (hageja 09.06.2023 seisukoht, lisad 2 ja 3). PPA selgitustest ei saa järeldada, kellele kuuluvasse kalavõrku kostja jaht 04.06.2022 takerdus.
13.6.Maakohus on ise möönnud, et asjas esitatu pinnalt ei saa tõsikindlalt tuvastada, millistel koordinaatidel asus hageja kastmõrd ning millistel koordinaatidel jäi kostja merehätta. Kastmõrra täpne asukoht ei ole esile toodud ega tõendamist leidnud. Pärnu piirkonna kohta on jagatud väga palju püügilube just kastmõrraga püüdmiseks (ca 150), mistõttu ei saa esitatud asjaolude põhjal eeldada, et võrgujäänuk, millesse kostja jaht takerdus, oli just hagejale kuuluv kastmõrd. Seega on maakohus eeltoodust tulenevalt tõendeid ebaõigesti hinnates ning TsMS § 232 lg-t 1 rikkudes leidnud, et 04.06.2022 asusid kostjale kuuluv avamerejaht Hilja ja hagejale kuuluv kastmõrd ühes ja samas kohas ning et kostja jaht takerdus just hageja kastmõrda.
14.Lisaks on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnates ekslikult leidnud, et hageja kastmõrral tuvastatud kahjustused kattuvad kostja jahi vabastamiseks tehtud päästetöödega. Just vastupidiselt on käesoleval juhul tõendatud, et kostjale kuuluv jaht ja selle vabastamiseks tehtud päästetööd ei tekitanud kastmõrrale hageja poolt väidetud kahjustusi.
14.1.Tegelikkuses kostja jahi vabastamiseks mistahes köisi läbi ei lõigatud. 18.06.2024 toimunud istungil kinnitas kostja vande all antud ütlustega, et kui PPA ametnikud jahi juurde saabusid, siis algselt üritasid nad köisi, millesse jaht oli takerdunud, läbi lõigata. Kuivõrd lainetus oli sel ajal 1,5–2 m kõrgune, siis sellest variandist loobuti. Selle asemel viskas kostja ametnikele pika köie, millega ametnikud tõmbasid jahi tagurpidi takistusest välja.
14.2.Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja asjatundja arvamuse kohaselt tekkisid kastmõrra väidetavad kahjustused seeläbi, et paat sõitis püünisele otsa ning mootori sõukruvi vigastas selle osasid. Mistahes kahjustustele, mis on tekkinud kastmõrra osade läbilõikamise tulemusel, hageja asjatundja oma arvamuses viidanud ei ole. Kostja on menetluses korduvalt selgitanud, et tema jahil on kokkupandav sõukruvi, mis töötab kesktõukejõul. Suletud olekus on sõukruvi voolujooneline ega takerdu kalavõrkudesse, võrgujäänukitesse vms merevees 12
2-23-1520 olevasse prahti. Oluline on, et 04.06.2022 sõitis kostja jaht tuule jõul ja sõukruvi oli kokku pandud. Seega ei saanud jahi sõukruvi hageja kastmõrda takerduda ja sellele hageja poolt väidetud kahjustusi tekitada.
14.3.Hageja asjatundja ei ole oma arvamuses viidanud mistahes kahjustustele, mis oleksid tekkinud kastmõrra osade läbilõikamise tõttu. See, et PPA väitel lõigati kostja jahi vabastamiseks mingid köied läbi, ei tõenda mitte kuidagi, et samasugused kahjustused esinevad ka hagejale kuuluval kastmõrral. Seda enam, et PPA ametnikud ei teadnud, kellele võrgujäänuk, millesse kostja jaht takerdus, kuulus.
14.4.Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks ta kostja esitatud väidete ja tõenditega ei nõustunud ning nendega otsuse tegemisel ei arvestanud. Kohus ei ole paljusid kostja väiteid ja tõendeid üldse käsitlenud. Seega on maakohus lisaks tõendite ebaõigele hindamisele rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust.
15.Viimaseks on maakohus menetlusnorme oluliselt rikkudes ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades ekslikult leidnud, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis kokku summas 19 640 eurot. Kostja hinnangul ta hagejale tekitatud kahju eest ei vastuta, kuid igal juhul on hageja nõutud ja kohtu välja mõistetud hüvitis põhjendamatult suur ja kuulub vähendamisele.
15.1.Maakohus mõistis ekslikult VÕS § 132 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja kastmõrra taastamise kulud 12 890 eurot. Viidatud säte reguleerib asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustust. Käesoleval juhul ei ole tegemist kastmõrra hävimisega, vaid selle kahjustada saamisega. Asja parandamiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 132 lg 3, mille kohaselt tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Oluline on, et hageja kastmõrd ei olnud uus ning selle väärtus ei ole võrdne uue asja väärtusega. Hageja nõutud kahjuhüvitise eest saab hageja aga sisuliselt uue asja, st OÜ Amõl arvamuse kohaselt ei ole kastmõrra kasti võimalik taastada ja tuleb valmistada uus kast. Kostja esitatud kastmõrra müügikuulutustest nähtuvalt jäävad kastmõrdade ostuhinnad vahemikku 3000–4000 eurot. Isegi, kui hageja kastmõrd on müügikuulutustes toodud võrkudest veidi erinev, ei ole eluliselt usutav, et hageja kastmõrrale sarnase kastmõrra ostuhind on suurem kui hageja väidetud parandamiskulu (12 890 eurot). Seega on hageja väidetud parandamiskulu ilmselgelt ülepaisutatud.
15.2.Olenemata eelnevast on kostja seisukohal, et hageja nõutav kahjuhüvitis kuulub VÕS § 139 lg 1 alusel vähendamisele. Hagejale kahju tekkimine sai võimalikuks esmalt seetõttu, et hageja ise osaleb vabatahtlikult tegevuses (avamere kalapüük laevatee vahetus läheduses), mis suurendab hagejale kahju tekkimise tõenäosust. Lisaks suurendas hagejale kahju tekkimise võimalust asjaolu, et vaidlusalune kastmõrd ei olnud nõuetekohaselt tähistatud. Seega vastutab hageja talle käesoleval juhul tekkinud kahju eest ise ning väljamõistetavat kahjuhüvitist tuleb VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada nullini. Isegi, kui kohus kahjuhüvitise nullini vähendamist põhjendatuks ei pea, annavad eespool toodud asjaolud siiski aluse nõutava kahjuhüvitise oluliseks vähendamiseks.
15.3.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 132 lg-t 4 ja leidnud, et hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist. Hageja nõude puhul on tegemist saamata jäänud tulu nõudega VÕS § 128 lg 4 mõttes, mida hageja kostjalt nõuda ei saa. Hageja on selgelt öelnud, et kastmõrra kahjustamise tõttu jäi tal saamata loodetud tulu ja ta nõuab kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Mis alusel on kohus lugenud hageja nõude kasutuseeliste nõudeks ei ole otsuses selgitatud. Sellega on maakohus käesoleval juhul menetlusnorme oluliselt rikkunud. 13
2-23-1520
15.4.Kuivõrd kostja hinnangul on põhjendamatud nii hageja põhinõue kui ka saamata jäänud tulu nõue, siis on põhjendamatud ka hageja nõuded väidetava kahju kindlakstegemise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks, sh viivise nõuded. Vastustaja seisukoht
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati 6000 euro ja sellelt viivise saamiseks, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi muutub menetluskulude jaotus ja need jäävad nii maa- kui ringkonnakohtus 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Kaebus rahuldatakse osaliselt.
18.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastavalt menetluskulude jaotuse osas täielikult ning apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus nii riskivastustuse kohaldamise kui ka kahjunõude aluseks olevate asjaolude – eelkõige kahjustatud kastmõrra tähistuse ja asukoha tõendatuse, samuti kahju suuruse üle.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku käsitlusega kostja kui mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse aluste kohta (vaidlustatud otsuse p 9–10, refereeritud eespool p-s 8). Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et kostja avamerejaht “Hilja“ ei ole VÕS § 1057 mõttes mootorsõiduk, sest jaht sõidab tuule jõul ja mootor on jahile paigaldatud üksnes selleks, et jahiga oleks võimalik sadamates manööverdada, samuti liikus kostja jaht tuule jõul ka 04.06.2022 intsidendi toimumise ajal. Poolte väidetest nähtuvalt ei ole vaidlust, et kostja avamerejahil “Hilja“ on mootor ja see saab lisaks tuulele liikuda ka mootori jõul. Hageja viitab õigesti õiguskirjanduse seisukohtadele, mille kohaselt tuleks mootorsõiduki mõistet sisustada laialt, piirduda ei tohiks LS § 2 p-is 40 toodud määratlusega ning mootoriga õhu- ja veesõidukeid tuleks käsitada mootorsõidukitena (VÕS IV komm (2016), § 1057, lk 845). Asjakohane on kontrollida, kas kahju tekkis hagejal ohufaktori tõttu, mille pärast mingit asja või tegevust peetakse suurema ohu allikaks. Samuti on Riigikohus selgitanud, et mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks ja mootorsõiduki põhjustatud kahju tuleb lugeda selle käitamisest tulenevaks kahjuks eelkõige siis, kui kahju põhjustatakse mootorsõiduki sihipärase kasutamisega mootorsõidukina liikluses. Mootorsõidukist lähtub iseloomulik risk eelkõige selle liikumisel, kuna seda ei ole võimalik viivitamata peatada, näiteks selle suure massi või kiiruse tõttu, aga ka tehnilise defekti või juhi ebaõigete sõiduvõtete tõttu. Riigikohtu arvates ei ole välistatud, et mootorsõiduki käitamiseks VÕS § 1057 mõttes võib lugeda ka sõiduki aeglast liikumist või erandlikel asjaoludel ka teel seismist (RKTKo 19.03.2013, nr 3-2-1-7-13). Seega ei sõltu riskivastutus sellest, kas mootori võimsust parajasti kasutatakse või mitte. Siinse hagi asjaoludel saab merel liikuvat avamerejahti pidada suurema ohu allikaks, sest arvestades selle massi ja võimalikku kiirust ei ole võimalik jahti viivitamata peatada, mistõttu lähtub sellest suurema ohu allika jaoks tüüpiline, kontrollimatu riski realiseerumine sõltumata sellest, kas ta 14
2-23-1520 liigub mootori või tuule jõul. Seega saab järeldada, et esitatud asjaoludel on kahju tekkinud mootorsõidukile iseloomuliku ohu tagajärjel.
20.Maakohus tuvastas hageja kahjunõude aluseks olevad asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 30.12.2022 kirjas (dtl 8) ja 08.06.2023 ja 10.06.2024 (dtl 8, 65, 262) 04.06.2022 merepääste juhtumi kohta antud selgituste, merepääste kokkuleppe (dtl 66), hageja esitatud fotode (dtl 10, 103) ja teadusartikli alusel (dtl 254-255). Maakohus seostas oma järeldused asjas esitatud tõenditega ning on oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses. Olgugi, et mõni eelviidatud tõend üksinda võttes ei näita selgelt seda, et kostja juhitud jaht sõitis sisse hageja kastmõrda, mis oli nõuetekohaselt tähistatud, siis kõik tõendid kogumis viitavad siiski sellele.
20.1.Maakohtu otsusest nähtub, et kohus ei ole tuginenud kastmõrra nõuetekohase märgistuse olemasolu hindamisel ainuüksi tunnistaja MK ütlustele. Maakohus on hinnanud hageja esitatud fotosid (dtl 10, 103), PPA selgitusi (dtl 262) ning kostja vande all antud ütlusi (dtl 315–323). Maakohus on ka õigesti märkinud, et kostja vande all antud ütlused ei riimu tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub ringkonnakohtule, et tunnistaja on selgitanud, et lippe ei saagi hageja esitatud fotodelt (dtl 10, 118) näha olla, sest fotod on tehtud nii, et lipud on välja jäänud. Lipul on ka 10 m pael, oleneb ka tuule suunast, kas läheb kastile lähemale või 10 kaugemale (dtl 312–313). Lisaks on tunnistaja avaldanud, et lippude vahemaa on kuskil 500–600 m, selle vahes on juhtaed ja kast. Kast on ülemine ots. All on juhtaed, kala ujub mööda juhtaeda sinna kasti. Kast on esimesest lipust u 600 m kaugusel. On kast, siis on kasti ankrud, liinid ja lipp on nende liinide ankrute otsas (dtl 314–315). Arvestades, et hageja on teinud foto (dtl 10) kastmõrra veepealse osa kahjustustest ning teiste fotodega (dtl 103, 117–118) on hageja soovinud tõendada kastmõrra asukohta, siis on usutavad tunnistaja ütlused selle kohta, et nendelt fotodelt lippe näha ei saagi. Tunnistaja selgitusi kastmõrra osade paiknemise kohta kinnitab ka hageja esitatud joonis kastmõrrast ning selgitused kastmõrra osade kohta (dtl 153, p 4.2). Lisaks on pooled menetluse kestel viidanud MV 02.07.2022 videoblogile (https://www.youtube.com/watch?v=Hxn6XqDYtuc), sh on hageja välja toonud, et MV sõitis 02.07.2022 kastmõrra juhtaeda, mille järgselt sõlmisid pooled kohtuvälise kokkuleppe kahju hüvitamiseks ning videoblogis on kinnitatud lippude olemasolu (dtl 154, p 4.4). Videoblogis (00:19:00–00:19:20) on MV kinnitanud, et võrguliin jooksis umbes kilomeetri pikkuselt merel, üks lipukene üleval ja teine all. Samuti nähtub hageja esitatud fotolt, et kastmõrra kast oli korrektselt ujukitega tähistatud (dtl 10, kalapüügieeskiri § 10 lg 1). Seega on tunnistaja ütlused kooskõlas muude tõenditega ning kostja vande all antud ütluseid ei saa pidada usaldusväärseks. Asjakohatud on kostja väited selle kohta, et hageja ei väitnud lippude olemasolu esialgsetes menetlusdokumentides. Tegemist on kostja vastuväitega oma vastutuse välistamiseks, millele sai hageja omakorda vastuväited ning tõendid esitada pärast kostja poolt vastavatele asjaoludele tuginemist.
20.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega, milles maakohus leidis, et esitatud tõendid viitavad sellele, et kostja jaht sõitis 04.06.2022 varahommikul sisse hageja kastmõrda. Maakohus on ka õigesti tuvastanud, et mõlema 06.06.2022 sisuliselt samaaegselt (kell 8.38) tehtud foto, mille asukoha metaandmed on erinevad, taustal nähtub marsruudil Munalaid–Kihnu liikuv praam Kihnu Virve ja Manija saare lõunapoolne ots koos Manilaiu majakaga, mistõttu on võimalik eeldada, et fotod tehti ühest kohast. Samuti on maakohus tuvastanud, et merepääste kokkuleppele kantud koordinaatide kandmisel gis.ee merekaardile, nähtub, et sellest punktist kagu suunalisse vaatevälja peab jääma nii Munalaiu–Kihnu laevatee kui ka Manija saare lõunatipp koos Manija tulepaagiga (dtl 335–337). Kostja väited metaandmete täpsusest lükkab ümber hageja esitatud teadusartikkel (dtl 254–255), mistõttu ei ole võimalik eeldada, et nutiseadmetega tehtud fotode asukohaandmed on üsna täpsed, 15
2-23-1520 kuivõrd need võivad teadusuurimuse järelduste järgi varieeruda kuni 27 km ulatuses. Kostja väited Bolti taksoteenuse rakenduse või Wolti kullerteenuse rakenduse võimekuse kohta täpse asukoha määramiseks on paljasõnalised ega kummuta teadusuurimuse järeldusi. Eelnevast tulenevalt on eluliselt usutav, et 04.06.2022 juhtumi ja hageja 06.06.2022 tehtud foto (dtl 118) koordinaatide asukohapunktid võisid küll varieeruda ca 223 m ulatuses, kuid tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik kolleegiumi hinnangul jõuda teistsugusele järeldusele, s.o et kostja jaht ei takerdunud hageja kastmõrda.
20.3.Maakohtu järeldust ei väära ka kostja väited 04.06.2022 sündmuse asukoha ning hageja kastmõrra asukoha merepõhja sügavusest. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, et merepõhja sügavus oleks 04.06.2022 juhtumi asukohas 6,6 m ning hageja kastmõrra asukohas 6,2 m (dtl 244–247). Seevastu on hageja esitanud tõendid, et eeltoodud asukohtade merepõhja sügavus oli 5–10 m (dtl 260–261). Isegi, kui merepõhja sügavus oleks 6 m, siis on hageja kinnitanud, et 8-meetrine kastmõrd võib olla ka 6 m sügavuses, kui all on liivapõhi (dtl 306, ajamärge 00:54:22). Kostja ei ole tõendanud vastupidist, vaid on tuginenud üksnes elulisele usutavusele ning hageja soovile majandustegevust maksimeerida.
20.4.Toimiku materjalidest ei nähtu ringkonnakohtule ka hageja vastuolulisi väiteid kastmõrra asukoha kohta. Hageja on ekslikult hagiavalduses märkinud, et ajalooline püügikoht, kuhu kastmõrd üles seati, on märgitud ametlikele kaartidele (dtl 3) ning 21.12.2023 vastuses täpsustanud, et sellist püügikohta siiski kaartidele kantud ei ole (dtl 99). Need väited ei puuduta kastmõrra asukohta, vaid asjaolu, kas ajalooline püügikoht, kuhu kastmõrd üles seati oli kaartidele märgitud või mitte. Sellest tulenevalt oli vajalik käesolevas menetluses esitada ka täiendavaid tõendeid kastmõrra asukoha tõendamiseks, mida on hageja ka teinud.
21.Seega on põhjendatud on maakohtu järeldus, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest, kuna suurema ohu allikaga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kahju tekitamine on hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena, millisel juhul on võimalik esitada nõue ka sõiduki otsese valdaja riskivastutusele tuginedes. Riskivastutust välistava(te) asjaolu(de) esinemist kostja tõendanud ei ole. Asjakohatu on kostja tuginemine VÕS 1057 p-ile 3, sest kannatanu tahtluseks osundatud sätte mõttes on enesekahjustamise tahtlus, mitte üksnes tahtliku teo toimepanemine, mis põhjustas kahju (RKTKo 3-2-1-111-05 p 28). Hageja tegevus kala püüdmisel avamerel sellele tunnusele ei vasta.
22.Pooled vaidlevad ka hagejale hüvitatava kahju suuruse üle. Kostja arvates eksis maakohus kahjuhüvitist kindlaks määrates VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 kohaldamisel, samuti VÕS § 139 kohaldamata jätmisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna tuvastatud asjaoludel tuli purunenud kastmõrra vigastuse eelse seisundi taastamiseks välja vahetada kastmõrra kast, on põhjendatud VÕS § 132 lg 1 ja lg 3 teise lausel alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista kastmõrra parandamiseks uue kogumiskasti soetamisega koos 12 890 eurot. Maakohus on põhjendanud, miks tuleb lähtuda kastmõrra seisundi taastamise kulude hindamisel asjatundja arvamusest, mitte internetiportaali müügikuulutuste väljavõtetest. Kostja ei ole näidanud ega tõendanud, et vaidlusaluse kastmõrra vigastuse eelse seisundi olnuks võimalik taastada odavamalt, nt esitanud alternatiivset hinnapakkumist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kastmõrra väärtus oli hävimise ajaks, võrreldes uue kastiga samaväärse kastmõrra väärtusega, oluliselt vähenenud, mis annaks aluse hävinud kastmõrra väärtuse vähenemist hüvitise määramisel mõistlikult arvestada (VÕS § 132 lg 1 ls 2).
23.Kolleegium nõustub aga kostjaga, et maakohus eksis, kui leidis, et hageja 6000 euro suurune nõue tulenevalt kastmõrra kahjustumisest on esitatud asjaoludel kvalifitseeritav 16
2-23-1520 kasutuseeliste hüvitamise nõudena. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt tuleb kasutuseelist eelkõige mõista kui kahjustatud asja asendamiseks üüritud asja üürimisele tehtud kulutusi, arvates sellest maha osa, mille kahjustatud isik säästab oma asja kasutamata jätmisega. Kui kahjustatud isik ei kasuta uue asja muretsemisele kulunud aja jooksul teist samaväärset asja, siis annab VÕS § 132 lg 4 teine lause võimaluse nõuda nn normatiivse kahjuna saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt (RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 26).
23.1.Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hagejal talle väljastatud püügiloa nr PÄ220269 (dtl 111) alusel 2022. a võimalik 5 kastmõrraga räime püüda ja iga kastmõrra kohta võis hageja 2022. a räimepüügihooajal püüda 57,15 t räime. Hagejal väitel jäi tal kostja tõttu püüdmata katkise kastmõrraga 44 866 kg räime, mille hind 2022. a hooajal oli 0,23 eurot/kg (ilma käibemaksuta) ning tal jäi kostja tekitatud kahju tõttu teenimata 10 319,18 eurot. Hageja ise hindab, et tema kaotatud kasutuseelise väärtuseks on 6000 eurot. Kasutuseelis ei ole aga tulu teenimise võimaluse kaotamine, vaid kasutusvõimaluse väärtus, s.o hüve, mis saadakse üksnes asja kasutamise võimalusest ja mis on võrdne sellega, mida tuleks maksta samaäärse asja kasutamise eest turul. Kolleegium märgib, et kuigi hageja on nimetanud saamata jäänud tulu kasutuseeliseks, saab hageja nõuet esile toodud asjaoludel kvalifitseerida saamata jäänud tulu, mitte kasutuseelise hüvitamise nõudeks.
23.2.Arvestades Riigikohtu seisukohti leiab ringkonnakohus, et siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus omandi kahjustamist keelavate ja asja kahjustumisel kahju hüvitamist reguleerivate sätete mõtteks oleks kaitsta kannatanut puhtmajandusliku kahju eest. See tuleneb otseselt asja kahjustamisel kohalduvate kahju hüvitamise nõude ulatust reguleerivate sätete sisust. VÕS § 132 lg 4 kohaselt hõlmab asja kahjustamisel kahjuhüvitis juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Seega ei ole hagejal õigust nõuda asja kahjustamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist. Selle asemel on tal õigus nõuda saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist (vrd RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-3615, p 26), kuid selle sisuks saab olla vaid asja kasutusvõimaluse väärtus (vt käesoleva otsuse eelmist punkti).
23.3.Seega on maakohus hageja saamata jäänud tulu nõuet rahuldades vääralt kohaldanud VÕS § 128 lg-t 4 ja § 132 lg-t 4, kuna on lugenud asja kahjustumisel hüvitatavaks saamata jäänud tulu, ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6000 euro suuruse hüvitise.
23.4.Maakohus leidis õigesti, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410, p 28 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebuses ei sisaldu hageja nõuete kahju kindlakstegemiseks (350 eurot) ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks (400 eurot) rahuldamisele sisulisi vastuväiteid. Samuti ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel põhjusel, et kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistamata ning tegemist oli vana ja kulunud kastmõrraga (vt käesoleva otsuse p-d 21.1 ja 23), nagu leidis õigesti maakohus. Väljamõistetava hüvitise suuruseks jääb seega 13 640 eurot.
17
2-23-1520 Seoses põhinõuete väiksemas ulatuses rahuldamisega tuleb vähendada kostjalt väljamõistetavat viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. Kostja ei vaidlustanud viivise arvestamise algusaega ega määra. Viivisekalkulaatori järgi on põhivõla summalt (13 640 eurot) alates 28.01.2023 kuni otsuse tegemise kuupäevani arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras 4470,73 eurot. Alates järgmisest päevast tuleb kostjal maksta sama määra järgi viivist veel tasumata põhivõla summalt. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 3 järgi tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel muuta vastavalt menetluskulude jaotust.
25.Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on menetluskulud põhjendatud TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagiavalduses nõude summas 19 640 eurot (12 890 + 6000 + 350 + 400). Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13 640 eurot (12 890 + 350 + 400). Seega rahuldatakse hageja hagi ca 70% ulatuses, mistõttu on põhjendatud maakohtu menetluskulud jätta 30% ulatuses hageja kanda ning 70% ulatuses kostja kanda. TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes. Ka sel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 18). Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes ning ka neist jääb 30% hageja ja 70% kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus. Kuna menetluskulusid kindlaks ei määrata, ei ole alust ka menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmise nõude kohta otsustuse tegemiseks. Seega jätab ringkonnakohus vastava maakohtu otsustuse kohtuotsuse resolutsioonist välja (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
18
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.