Võlaõigus › Võõrandamislepingud

isikukood xxx ja tema abikaasale (T T, isikukood xxx) sedasi, et kinkis kinkekaardi hagejale ja tema abikaasale pulmakingiks. Kinkija ja hageja on sõlminud VÕS § 259 lg 1 mõistes kinkelepingu, mille alusel on Kinkija loovutas kõik kinkekaardiga seotud õigused hagejale. Hageja pöördus kinkekaardist tulenevate õiguste realiseerimiseks korduvalt kostja poole: a) 13.08.2022 pöördus hageja e-kirja teel kostja e-maili aadressil xxx , et kinkekaardi matka planeerimist alustada (hagi lisa 3), Kostja ei vastanud. b) 31.08.2022 pöördus hageja uuesti e-kirja teel kostja poole, tuletades meelde 13.08.2022 tehtud pöördumist (hagi lisa 3). kostja ei vastanud. c) Vahemikus 31.08 – 14.10.2022 pöördus hageja kostja poole korduvate telefonikõnedega, kuid Kostja koduleheküljel xxx olev telefoninumber +xxx andis kinnist tooni või ei vastatud ning kontakti ei olnud võimalik luua. d) 14.10.2022 pöördus hageja (hageja tel nr +xxx) Kostja telefoninumbrile (kostja tel nr +xxx) tekstisõnumiga, viidates 13.08.2022 e-kirja saatmisele, soovile realiseerida kinkekaart ning soovile korduvatele pöördumistele tagasisidet saada (hagi lisa 4). e) 25.10.2022 pöördus hageja e-kirja teel kostjat esindava raamatupidaja poole e-maili aadressile xxx, kirjeldades ettevõtte telefoninumbri mitte kättesaadavust ja tagasiside saamise soovist (hagi lisa 3) f) 28.10.2022 vastas kostja esindaja xxx (perenime ei ole teada), et hageja pöördumistele vastatakse peatselt (hagi lisa 3). g) 21.12.2022 pöördus hageja uuesti kostja telefoninumbrile +xxx tekstisõnumiga, viidates endiselt kontakti loomise soovile (hagi lisa 4). h) Kuivõrd hagejal ei õnnestunud kostja tegevusetuse tõttu kinkekaarti 4 kuu jooksul alates selle väljastamisest realiseerida, siis esitas hageja enda tahteavalduse 21.12.2022 kostjat e-kirja teel aadressidel: xxx ja xxx soovist kinkekaardiga lunastatud teenuse kasutamise õigusest loobuda (s.t Kinkija ja kostja vahel sõlmitud leping üles öelda) ja palus lepingu alusel tasutud summa tagastamist kuupäevaks 10.01.2023 (hagi lisa 3). Hageja soovis kostjalt tellida personaalset matka endale ja oma abikaasale, kuna plaaniliste matkade maksumused olid alla 100 euro inimese kohta, kinkekaardi väärtus ületab seda mitmekordselt ning ülejääki ei tagastataks. Seetõttu ei olnud kostja viide plaanilistele matkadele registreerimise kohta asjakohane (hageja 21.09.2023 seisukoht). Hageja nõuab kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel kinkekaardi eest tasutud tasu (1 000 eurot) tagastamist. Hageja on Kinkija ja kostja vahel sõlmitud lepingu VÕS § 116 lg 1 alusel üles öelnud tulenevalt oluliselt lepingu rikkumisest. Kostja poolne oluline lepingurikkumine seisneb selles, et kostja ei ole vaatamata hageja korduvatelt pöördumistele võimaldanud hagejal realiseerida kinkekaardist tulenevad õigusi. 29.08.2024 menetlusdokumendis (vt ka 26.09.2024 täpsustus) loobus hageja kostja vastu esitatud viivise nõudest ning alternatiivsest lepingu täitmise nõudest. Hageja sõnul on ta kaotanud usalduse kostja vastu ega tunneks end kostja korraldataval matkal turvaliselt, mistõttu täitmisnõue ei ole enam asjakohane. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kuni käesolevani pole hagi esitaja T T meile ühtegi registreeringut kinkekaardi kasutamiseks mistahes viisil esitanud. Ei alates kaardi väljastamisest juba nüüdseks toimunud sündmustele ega

ka tulevikku plaanitutele. Samuti pole esitatud ühtegi tellimust kolmandatelt isikutelt sooviga kasutada tasumiseks kõnealust J A’e tellimusel väljastatud kinkekaarti. Kinkekaarti puudutav info on meie kodulehel igal ajal kõigile kättesaadavalt esitatud ja loogiline ning mõistlik eeldus on, et kinkekaardi omanikuks saades inimene läheb kaardil viidatud kodulehega tutvuma, saamaks kaardi kasutamise võimalustest infot. Peale kinkekaardi omanikuks saamist on hageja korduvalt meie poole pöördunud nii telefonitsi kui kirjalikult. Paraku peale esmast suhtlust pole tundnud ühelgi matkal osalemise vastu huvi, ei registreerudes ega pärides ühegi konkreetse matkaga seonduvat. Päringud on peale esimest suhtlust olnud alati korduvalt samasisulised – milliseid teenuseid pakume ning, et meiega polevat võimalik kontakteeruda. Olgugi, et hagejal on olnud info teenuste kohta kahtlemata olemas, võimalus kinkekaarti realiseerida, registreerudes matkadele ja neil osaledes. Lisaks telefonivestlustele on hagejale vastatud täiendavalt ka kirjalikult selgesõnaliselt, kuidas on võimalik retkedele registreeruda, sh edastatud täiendavalt viide kodulehele. Kostja kahtlustab, et hageja tegelik eesmärk on raha saamine, mitte kinkekaardi sihtotstarbeline kasutamine. Kostja on valmis jätkuvalt täitma kinkekaardiga seotud omapoolseid kohustusi ja pakkuma oma teenuseid. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik 02.10.2023 määrusega jättis kohus kostja menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata. 22.02.2024 teatas kohus pooltele kohtukoosseisu vahetumisest ning tegi pooltele kompromissipakkumise. Järgnenud kompromissiläbirääkimised lõppesid edutult. 26.07.2024 kirjaga selgitas kohus pooltele menetluslikku seisu ning kohalduvat õigust, palus pooltel selgitada hulka õiguslikke ning faktilisi küsimusi ning määras tähtajad. Seisukohti, tõendeid või taotlusi sai esitada kuni 02.09.2024 ning neile vastata kuni 13.09.2024, samal tähtpäeval lõppes asjas eelmenetlus. Kohus määras otsuse avaldamise 27.09.2024. Hageja esitas selgitused 29.08.2024 ning kostja 03.09.2024. Kohus teatas pooltele 09.09.2024, et võtab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel asja materjalide juurde ning menetleb kostja 03.09.2024 esitatut, kuigi see oli esitatud ühepäevase hilinemisega. 29.08.2024 loobus hageja seni esitatud viivisenõudest ja alternatiivsest lepingu täitmise nõudest. Osalist nõuetest loobumist kinnitas hageja üle oma 26.09.2024 täpsustuses. Kohtu põhjendused Esmalt lahendab kohus nõuetest loobumise küsimuse ja määrab kindlaks, millises ulatuses hagi sisuliselt läbi vaadatakse. Hageja on teatanud, et loobub viivisenõudest ja alternatiivsest täitmisnõudest. Lähtudes TsMS § 4 lg-st 2 ja § 5 lg-st 1 on hagejal vaba voli määrata, milliste nõuete menetlemist ta kohtult soovib. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja osaliselt või täielikult hagist loobuda kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni. Loobumise korral lõpetab kohus selles osas menetluse otsust tegemata (TsMS 428 lg 1 p 3). Kuna hageja on 29.08.2024 teatanud viivisenõudest ja täitmisnõudest loobumisest, lõpetab kohus selles osas menetluse. Oma 12.09.2024 seisukohas ei ole kostja loobumisele vastu vaielnud ega täiendavate kulude väljamõistmist nõudnud. Vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärast hageja loobumist jääb menetlusse hageja nõue kostjalt 1 000 eurose põhivõla

väljamõistmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust kinkekaardi tellimise ning selle eest tasumist puudutavate asjaolude üle. Samuti ei eita kostja hageja poolt kostja poole pöördumist hageja poolt märgitud kuupäevadel ning sidevahenditel. Seetõttu ei käsitle kohus detailselt seda puudutavaid tõendeid ja asjaolusid. Kostja vastuväidete keskmeks on vaidlus kinkekaardi realiseerimise viisi üle, st kas e-postiga või tekstisõnumitena saadetud pöördumised olid hageja poolt piisavad või oli hageja kohustatud kasutama plaaniliste matkade registreerumise veebivormi. Esmalt tuleb kohtul kvalifitseerida poolte õigussuhe ning hageja nõudenorm. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse § 189 lg 1, st hageja nõuab kostjalt pärast kinkekaardi lepingust taganemist selle tagasitäitmist. Hageja soovib tagasi saada kinkekaardi eest tasutud 1 000 eurot ning omalt poolt tagastada kinkekaardi ning sellest tulenevad õigused. Hageja nõude esmasteks eeldusteks on niisiis hageja ja kostja vahel kehtiva lepingulise suhte olemasolu ning sellest VÕS § 116 lg 1 kehtivalt taganemine. Nii VÕS § 116 lg 1 kui ka § 189 lg 1 annavad lepingust taganemise ning selle tagasitäitmise õiguse üksnes lepingupoolele. Seega peab kohus tuvastama, kas hageja on lepingu pool või saab muul alusel nimetatud õigusi käsutada. Hagejal pidi vastav õigus olemas olema taganemisavalduse esitamise hetkel 21.12.2022 (dtl 44). Vastupidisel juhul ei olnud ta õigustatud lepingust taganema ega nõudma selle jätkuna lepingu tagasitäitmist. Pooled ei vaidle, et esmalt sõlmis kostjaga lepingu kinkekaardi tellimiseks J A, kes kinkis kinkekaardi edasi hagejale. Kohtu hinnangul on kinkekaardi tellimise tehing ning sellest tulenevad õigused ja kohustused käsitletavad käsunduslepingulise suhtena (VÕS § 619).1 Üks pool kohustub korraldama või võimaldama kinkekaardi omanikul osaleda vastaval üritusel (matk või loodusretk) ning teine pool tasub selle eest. Vaidlust ei ole, et 1000 eurot on J Ae poolt kostjale tasutud 02.08.2022 (dtl 41). Hageja leiab, et kinkekaardi kinkimise tõttu on kõik nimetatud lepingust tulenevad õigused temale VÕS § 259 lg 1 alusel üle antud, sh õigus lepingust taganeda ning nõuda selle tagasitäitmist. Kostja leiab, et kinkekaart on üksnes maksevahend, seda ei saa raha vastu vahetada (dtl 84). VÕS § 259 lg 1 kohaselt saavad kinkelepingu esemeks olla nii kehalised esemed (asjad) kui ka muud juriidilised esemed. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 järgi on juriidilises mõttes esemeteks ka õigused ja muud hüved. Seega on põhimõtteliselt võimalik kinkimise teel üle anda ka lepingulise suhtega seotud õigusi. Siiski, lepinguliste õiguste üleandmisel tuleb lähtuda erireeglitest ehk nõuete loovutamise ja ülemineku (VÕS § 164-174) ja lepingu ülevõtmise (VÕS § 179) sätetest. VÕS § 164 lg 1 ja § 174 alusel võivad kaks isikut (J A ja hageja) kokku leppida, et teatud õigused loovutatakse teisele isikule (hagejale). Antud juhul on küsimuse all lepingu täitmise nõudeõiguse (matka korraldamise) ja lepingust taganemise õiguse üleandmine hagejale. VÕS § 174 alusel õiguste üleandmisel tuleb eristada varalisi õigusi ning mittevaralisi õigusi (sh kujundusõigusi). Kinkekaardist tuleneva kohustuse täitmine (matka korraldamise nõudmine) kui varalise hüve üleandmise nõudeõigus on üleantav. Seda kinnitab muu hulgas kinkekaartide tavapärane käive: kinkekaardi omaniku õigus nõuda sellel märgitud kaupa või teenust on praktikas vaikimisi tunnustatud. Lepingust taganemise õigus on sellest erinev. Tegemist on mittevaralise kujundusõigusega, mida ei ole kohtu hinnangul võimalik VÕS § 164 lg 1 ja § 174 alusel teisele isikule loovutada. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole võimalik nimetatud viisil lepingu ülesütlemise või tühistamise õigust üle anda. 2 Lepinguga seotud

Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsus asjas nr 2-13-30552 ning selles sisalduvad ringkonnakohtu põhjendused: kinkekaardi tellimine ja realiseerimine on käsitletav käsundilaadse õigussuhtena.

Vt ka Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 861-862, p 3.

kujundusõigused on lahutamatult seotud lepingu kui tervikuna ning seetõttu ei saa neid valikuliselt lahutada komplekssest vastastikusest lepingulisest suhtest. Seega ei saanud J A kinkekaardi kinkimisega hagejale üle anda lepingust taganemise kujundusõigust. Järgnevana tõusetub küsimus, kas üksnes lepingust tulenevate õiguste üleandmise asemel on J Aelt hagejale üle läinud kogu lepinguline suhe koos kõigi vastastikuste õiguste ja kohustustega. VÕS § 179 lg 1 kohaselt on lepingu tervikuna ülevõtmine võimalik üksnes teise lepingupoole ehk kostja nõusolekul. Nõusolek on tahteavaldus, mida kohus peab tõlgendama vastavalt TsÜS § 75 lg-tele 1-2. Kostja nõusolek pidi olema antud taganemisavalduse esitamise hetkeks 21.12.2022, st sellel hetkel pidi hageja olema saanud juba lepingu pooleks. Nõusolek peab olema spetsiifiline, st tahteavaldus suunatud just nimelt kogu lepingulise suhte ülevõtmisele hageja poolt. Asjas on tõenditena esitatud poolte e-kirjavahetus kuni taganemisavalduseni (dtl 38, 42-44) ning hageja tekstisõnumid (dtl 45). Esitatud tõenditest ega ka kostja menetluse vältel esitatud seisukohtadest ei nähtu otsest sõnaselget kostja tahteavaldust anda nõusolek lepingu ülevõtmisele (TsÜS § 68 lg 2). Taganemisele eelnenud kirjavahetus on olnud suures osas ühepoolne ning seisneb hageja päringutes kostjale matka korraldamise kohta. 28.10.2022 vastus kostja raamatupidaja poolt ei käsitle mis tahes viisil lepingulisi küsimusi. Kohtu hinnangul ei saa kostja käitumisele omistada ka kaudse tahteavalduse tähendust (TsÜS § 68 lg 3). Nõusolekut võib väljendada ka tegudes, kuid ka see tahteavaldus peab olema spetsiifiline ja konkreetne: kostja teod peavad olema väljendanud nõusolekut just nimelt selleks, et ta aktsepteerib hagejat kogu lepingulise suhte vastaspoolena. Kostja käitumisest seda ei nähtu. Kostja on küll aktsepteerinud hagejat kinkekaardi kasutajana ning olnud valmis pakkuma talle matkateenust (vähemalt kohtumenetluse vältel), kuid kinkekaardist taganemisele ja selle „rahaks ümbervahetamisele“ ehk tagasitäitmisele on kostja olnud vastu. Vaidlustest kinkekaardi realiseerimise üle ei saa teha mõistlikku järeldust, et kostja oleks andnud nõusoleku kogu lepingulise suhte ülevõtmiseks hageja poolt. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei saanud J Aelt üle võtta kinkekaardi lepingut tervikuna VÕS § 179 lg 1 alusel. Kuna ka sel alusel lepingulise suhte ülevõtmist ei toimunud, ei läinud lepingust taganemise kujundusõigus ja selle tagasitäitmise nõudeõigus hagejale üle. Kuna hageja ei saanud lepingust taganeda, ei saanud ta teostada ka VÕS § 189 lg 1 sätestatud tagasitäitmise õigust ning nõuda J Ae poolt tasutud 1 000 euro üleandmist. Hageja hagis esitatud nõue 1 000 euro hüvitamiseks jääb seetõttu rahuldamata. Kohus möönab, et J Ae ja kostja kinkekaardi tellimise lepingut on võimalik tõlgendada ka lepinguna kolmanda isiku (hageja) kasuks vastavalt VÕS § 80 lg-le 1. Sellisel juhul on aga kolmandal isikul ehk hagejal üksnes lepingu täitmise nõudeõigus (VÕS § 80 lg 2). Kolmas isik ei saa lepingust taganeda ega nõuda selle endale tagasitäitmist. Seetõttu ei muudaks lepingu selliselt kvaliftseerimine asja lahendust. Hageja on täitmisnõudest loobunud ega pea seda usalduse kaotuse tõttu asjakohaseks õiguskaitsevahendiks. Hageja nõuet 1 000 euro tagastamiseks ei ole võimalik kvalifitseerida ka lepinguvälise nõudena, nt alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028-1036). Hageja ei ole kostjale sooritust teinud ehk talle 1 000 eurot üle andnud. Kuna hagi jääb rahuldamata põhimõttelisel põhjusel lepingust taganemise kujundusõiguse puudumise tõttu, ei analüüsi kohus detailselt kinkekaardi realiseerimise üksikasju ning poolte vastavaid väiteid. Kohus peab siiski õiglaseks märkida, et kostja käitumine ei ole kohtu hinnangul olnud hageja suhtes korrektne. Mitte miski kostja kinkekaardi tingimustes ei viita, et plaaniliste matkade registreerimise veebivorm oleks ainus ja kohustuslik kinkekaardi realiseerimiskanal. Vastupidi, näidisena esitatud xxx saare matka tutvustaval lehel on personaalsete pöördumiste kanaline esile

toodud ka e-post xxx: „TELLI ERALDI RETK: Vaid oma sõpruskonnale või näiteks töökollektiivile saad tellida eraldi retke, küsi pakkumist xxx“ (mõlemad tõendid esitatud kostja 03.09.2024 seisukoha lisadena). Kohtule arusaadavalt sooviski hageja seda teha: tellida eraldi retke endale ja oma abikaasale ning kasutas selleks pöördumiseks e-posti xxx. Kostja poolt ei ole heatahtlik hiljem viidata, et hageja ei kasutanud kinkekaardi realiseerimiseks õiget sidekanalit ja vormi. Isegi kui kinkekaart on mõeldud üksnes plaaniliste matkade eest tasumiseks ning seda ei saa kasutada nö. eramatkadeks (seda paistavad kinnitavat 03.09.2024 kuvatõmmisena esitatud kinkekaardi tingimused – „Kinkekaardiga on võimalik tasuda osaluse eest kõigil avalikel plaanilistel matkadel ja retkedel kinkekaardile märgitud vääringus“), oleks olnud korrektne seda kliendile sõnaselgelt selgitada. Eeltoodud kohtu tähelepanekud ei muuda siiski asja lahendust ega ole õiguslikult siduvad. 1 000 euro tagastamist ei saa hageja nõuda vastava taganemis- ja tagasitäitmisõiguse puudumise tõttu. Lepingu täitmise vastu ei ole hagejal usalduse kaotuse tõttu huvi. Tsiviilasja hinna määramine ja riigilõivu tagastamise taotlemine Pärast osalist nõuetest loobumist on hagihind TsMS § 124 lg 1 järgi 1 000 eurot. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 310 eurot. Vastavalt lõplikule hagi hinnale oleks hageja pidanud pelgalt 1 000 eurose nõude esitamise eest maksma sel hetkel kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi riigilõivu 245 eurot. Kuna TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse loobumise korral pool tasutud riigilõivust, on hagejal õigus taotleda riigilõivu ülejäägist poole tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 peab hageja esitama kohtule selleks avalduse ning märkima arvelduskonto, kuhu tagastust soovitakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel jäävad kohtuasja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud, ei määra kohus kulusid rahaliselt kindlaks ega mõista neid hagejalt kostja kasuks välja. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.