Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-18436
Tsiviilasi
Trostinauto OÜ hagi V.X vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks ning võlgnevuse ja viivise nõudes Harju Maakohtu 23.01.2024 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend Trostinauto OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 7610,64 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Menetlusosalised ja nende Hageja Trostinauto OÜ (registrikood 14279266), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu Kostja V.X (isikukood XXX), vandeadvokaat Maano Saareväli
lepinguline
esindaja
1(9)
Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.01.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-18436 osas, millega maakohus jättis rahuldamata Trostinauto OÜ-u nõude tuvastada, et tal puudub kohustus näidata V.X-ile sõidukit ja loovutada V.X-ile sõiduki valdus peale 1150 euro laekumist. Jätta hagi selles osas läbi vaatamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 23.01.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-18436 osas, millega maakohus jättis rahuldamata Trostinauto OÜ-u nõude mõista V.X-ilt välja põhivõlg 3562,50 eurot ja sellelt arvestatud viivis. Saata asi selles osas maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Trostinauto OÜ (hageja) esitas 07.12.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et tal puudub kohustus näidata kostjale sõidukit ning loovutada kostjale sõiduki valdust peale 1150 euro laekumist, nõuda kostjalt hageja kasuks välja võlg 2720 eurot tehtud tööde eest ja parkimistasu 842,50 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivise seisuga 07.12.2022 263,14 eurot ja edasiulatuva viivise kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja pöördus hageja poole sõiduki VW Golf VI reg märgiga XXXXXX (sõiduk) remondiks, tasus 700 eurot ettemaksu ja hageja tegi tööd; - tööde maksumuseks kujunes 3420 eurot ja hageja väljastas kostjale arve (3420 eurot – ettemaks 700 eurot) 2720 eurot; - kostja jättis arve tasumata, ei ilmunud sõidukile järele ja sõiduk seisab senini hageja territooriumil; - kostja pöördus vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni (komisjon) ning viimase 02.11.2022. otsusega rahuldati kostja avaldus ning kohustati hagejat näitama kostjale ette remonditud sõiduk ja loovutama selle valdus kostjale peale 1150 euro tasumist.
2(9)
Hageja ei ole TVK otsusega nõus ja soovib ühtlasi kostjalt võla väljamõistmist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - hageja kalkuleeris sõiduki remonditööde hinnaks 1750 eurot ja andis kostjale käsikirjalise eelarvekalkulatsiooni; - täiendavalt tellis kostja vedrude vahetuse koos vedrudega, mille hinnaks leppisid pooled kokku 100 eurot; - hageja pole tõendanud, et tööde tegelik maksumus oli 3420 eurot, et hageja teavitas tööde maksumuse suurenemisest kostjat ja et kostja nõustus sellega; - kostja võlgneb hagejale (1750+100-700) 1150 eurot, kuid enne asja ülevaatamist ei ole tal kohustust seda tasuda; - hagejal on kohustus kostjale sõiduk ette näidata ja hageja ei saa nõuda kostjalt parkimistasu, sest sõiduk on hageja valduses hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu; - hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik hinnata varuosade ja tööde hinda eraldi ning järeldada, kas eelarve muutuse tingis varuosade hindade või töömahu muutus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas poolte omaksvõtu, isikuliste tõendite (tunnistajate C, Y, Q ütlused) ja dokumentaalsete tõendite (kõneeristus, fotod) alusel järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - kostja on sõiduki omanik; - 03.09.2021 tõid kostja ja kostja abikaasa, Q, hageja töökotta avariilise sõiduki; - samal kuupäeval sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu avariilise sõiduki remondiks hageja töökojas hinnaga 1750 eurot ja hageja koostas sellise hinnaga kalkulatsiooni; - kostja tegi tööde eest ettemaksu 400 eurot ja 15.12.2021 ettemaksu 300 eurot; - kostja tellis lisaks hagejalt sõiduki vedrude vahetuse maksumusega 100 eurot; - hageja saatis kostjale 03.01.2022 arve 3420 euro tasumiseks, millest arvestades ettemakse kuulus tasumisele 2720 eurot; - kostja ei ole hagejale arvet tasunud; - hageja töökoja uksel on silt selle kohta, et alates kolmandast päevast peale auto remonti on parkimine tasuline – 5 eurot päev.
3.2.Maakohus viitas nõude alusena VÕS § 108 lg-le 1 koosmõjus VÕS § 635 lg-ga 1. Iseenesest on võimalik, et pooled lepivad töövõtulepingut sõlmides kokku esialgses hinnapakkumises, mis võib muutuda sõltuvalt tehtavate tööde mahust. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Hageja ei tõendanud, et tehtud hinnapakkumine oli esialgne ning tööde lõplik hind sõltus tehtavate tööde mahust. Kostja ei olnud teadlik hageja 29.12.2021 tööde nimekirjast. Hageja ei ole eelarve ületamise vajadust kostjaga kooskõlastanud.
3(9)
Tunnistaja C ütlused ja tema telefoni kõneeristus ei tõenda, et esialgse eelarve ületamine oleks kostjaga kooskõlastatud. Telefoni kõneeristuselt nähtuvalt toimus esimene pikem telefonivestlus kestusega 227 sekundit Q ja tunnistaja vahel 15.12.2021. Samal päeval viibis Q hageja töökojas, et üle anda 300 eurot ettemaksu auto värvimiseks. Usutavad olid tunnistaja Q ütlused selle kohta, et telefonikõne puudutas üksnes auto värvimist. Juhul kui hagejal oli tekkinud vajadus esialgset eelarvet ületada, pidi see hageja jaoks hiljemalt 15.12.2021 teada olema. Kuivõrd Q oli sel päeval hageja töökojas, ei olnud hagejal takistusi eelarve võimalik ületamine kooskõlastada. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja seda teinud oleks. Y kirjaliku seletuse kohaselt pidi lõplik summa auto remondiks kujunema pärast põhjalikku diagnostikat. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Y ei kinnitanud, et ta oleks konkreetselt kuulnud, mida räägiti. Tunnistaja üksnes nägi, et sõiduk toodi ja nägi ühe korra töökojas Q. Y kirjalikud ütlused on seetõttu ebausaldusväärsed.
3.3.Tasu töö eest muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja töö tellijale üle andma. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja kinnitusel on töö valminud. Hageja soovib selle tuvastamist, et tal puudub kostjale sõiduki näitamise kohustus. Sellest tulenevalt saab eeldada, et kuni käesoleva hetkeni ei ole hageja kostjale andnud võimalust tööd üle vaadata ega üritanud seda kostjale üle anda. Kostjal ei ole tööde eest tasumise kohustust enne, kui kostjale on sõiduk ette näidatud (VÕS § 111 lg-tele 1 ja 3). Kostja ei vaidle vastu, et on lisatööna tellinud hagejalt sõiduki vedrude vahetuse, mistõttu on kostja nõus hagejale tasuma 1150 eurot (1750+100-700).
3.4.Hagejal ei ole kostja vastu parkimistasu nõuet, sest selle eelduseks on auto ettenäitamine ja seda ei ole tehtud. Eeldusteks oleks remondi tegemine (VÕS § 637 lg 3), töö tellijale ettenäitamine (VÕS § 637 lg 5) ja sõiduki vaatamata sellele ära viimata jätmine. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue.
3.5.Menetluskulud jäid TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määras kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2930,55 eurot ja mõistis selle summa hagejalt välja. Kostja TsMs § 177 lg 4 alusel esitatud taotluse alusel märkis kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks menetlemiseks.
4(9)
4.1.Kohus jättis olulises osas hindamata tunnistaja W ütlused ja arvestamata tema kirjalike ütlustega. Hageja toob apellatsioonkaebuses esile, millised C kohtuistungil antud ütlused hageja menetluses toodud väiteid kinnitavad.
4.2.Maakohus jättis tähelepanuta vastuolud tunnistajate ütlustes ja tugines suures osas vaid tunnistaja Q (kostja abikaasa) ütlustele. Hageja toob esile, milles seisneb vastuolu tunnistaja Q ütlustes ja kuidas see mõjutab asja lahendust. Hageja toob välja vastuolud tunnistajate Q ja C ütlustes ja leiab, et 15.12.2021 toimunud telefonikõne on seotud just nende kuludega, mille tunnistaja Q kiitis heaks ning mille eest ta tõi täiendava ettemaksu 300 eurot. Hageja toob esile, millises osas tunnistajate Q ja C ütlused riimuvad ja millise järelduse oleks kohus pidanud sellest tegema. Kohus ei põhjenda oma seisukohta, et vastustaja ei teadnud lisatöödest, kuigi mõlema poole tunnistajate ütlused sisaldavad selgeid andmeid nimetatu kohta.
4.3.Poolte vaidlus taandus küsimusele, kas töövõtuleping sõlmiti siduva eelarvega ja kas kostja oli teadlik, et käsikirjaline hinnapakkumine oli vaid esialgne kalkulatsioon, mis võis muutuda. C kirjalikud ja suulised ütlused kinnitasid hageja väiteid esialgsest hinnapakkumisest täpselt ja detailselt, samuti teavitamist lisatöödest ja nende kooskõlastamist kostjaga. Kohus ei ole põhjendanud tunnistaja ütlustega arvestamata jätmist. Tunnistaja Q ütlustest tuleneb, et talle tehti pool aastat varem orienteeruv suuline hinnapakkumine 2000 euro ulatuses visuaalse vaatluse põhjal ka teises töökojas, kuid poole aasta möödudes tõi ta sõiduki hageja juurde. Kohus ei põhjenda, miks esialgne teise töökoja hinnapakkumine ei olnud siduv, aga hageja samadel tingimustel tehtud hinnapakkumine oli.
4.4.Maakohtu otsuses nimetatakse küll materiaalõiguse norme, kuid need jäetakse lahti kirjutamata ja poolte tegelikku tahet ei ole analüüsitud. Kohus ei ole põhjendanud, millist tähendust omas lisatööde kokkulepe seoses poolte tegeliku tahtega. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 636 lg-s 1 ja §-s 638 sätestatut, kui leidis, et hageja ei andnud kostjale võimalust tööd üle vaadata ega üritanud seda ka kostjale üle anda. Hageja nõue oli suunatud komisjoni otsuse tühistamisele, mille kohaselt pidi hageja kostjale sõiduki ette näitama. Hageja ei esitanud oma nõuet seonduvalt seadusest tuleneva kohustusega lasta tööd üle vaadata ja anda need tellijale üle. Tunnistaja C antud ütluste kohaselt ei takistatud vastustajal töid üle vaadata ega neid vastu võtta. Maakohus ei ole nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud ja on jätnud VÕS § 638 teise lause ebaõigesti kohaldamata.
4.5.Ebaõige on kohtu järeldus, et parkimistasu saaks hageja küsida juhul, kui tööd oleks tehtud, tellijale ette näidatud ja vaatamata sellele ei vii tellija sõidukit ära. Parkimistasu nõudele ei kohaldu
VÕS § 637.
Kohtuotsusest jääb selgusetuks, miks ei ole apellandil parkimistasu nõuet ega lõpliku arve ulatuses. Kohtu järeldustest ei selgu, kas nõue on olemas, kuid ei ole muutunud sissenõutavaks või nõuet ei ole.
5(9)
4.6.Hageja palub võtta vastu uued tõendid, mis jäid esitamata põhjusel, et endine esindaja ei teinud oma tööd nõuetekohaselt. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti vaidleb kostja vastu apellatsioonimenetluses tõendite vastuvõtmisele asja juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada kaebuse väidetest sõltumata materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu.
7.Hageja palub tuvastada, et tal puudub kohustus näidata kostjale sõidukit ja loovutada kostjale sõiduki valdus peale 1150 euro laekumist. Ringkonnakohus jätab hagi tuvastusnõudes läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
7.1.Kohus ei vaata siinses asjas läbi komisjoni otsust. Tarbijakaitse seaduse (TKS) § 60 lg 1 järgi on kauplejal komisjoni otsuse järgimiseks 30 päeva, arvates selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (amet) veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. Sama sätte teise ja kolmanda lõike kohaselt, kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, informeerides sellest 30 päeva jooksul ametit.
7.2.Seega välditakse kaupleja nn „musta nimekirja“ sattumist ameti informeerimisega kohtumenetluse alustamisest, mitte komisjoni otsuse vaidlustamisega. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt ei ole hageja eeltoodud nimekirja kantud (https://jvis.ttja.ee/modules/tarbijavaidluskomisjoni-otsused/mustnimekiri), millest tulenevalt eeldab ringkonnakohus, et hageja on ametit kohtusse pöördumisest teavitanud. Seetõttu puudub hagejal vajadus esitada siinses asjas tuvastusnõue ja tal on võimalik saavutada oma eesmärk sooritusnõuetega. II
8.Sooritusnõuetena on hageja esitanud võla ja viivisenõude. Sooritusnõude lahendamisel on maakohus rikkunud TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
8.1.Hageja ei ole toonud piisavas ulatuses esile asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, maakohus ei ole sellele tähelepanu juhtinud ja asja ei ole seetõttu ammendavalt arutatud.
8.2.Hageja leiab, et pooled sõlmisid lepingu sõiduki remondiks. Hageja tugineb sellele, et lepingus kokkulepitud tasu ei olnud lõplik ja et kostja keeldub alusetult lisatööde eest maksmisest. Hageja on toonud esile, et tööd valmisid, hageja soovis need üle anda, kuid kostja ei võtnud töid vastu. Lisaks nõuab hageja tasu selle eest, et kostja ei viinud peale tööde valmimist sõidukit töökoja territooriumilt ära.
6(9)
8.3.Kostja möönab, et hageja tegi töid, kuid väidab, et hageja ületas kokkulepitud eelarvet, samuti puudub kokkulepe lisatööde tegemiseks. Parkimistasu kokkulepet kostja eitab.
8.4.Seega ei vaidle pooled, et tegemist on töövõtulepingust (VÕS § 635 lg 1) tuleneva vaidlusega ja täpsemalt tarbijatöövõtuga (VÕS § 635 lg 4). Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue on kvalifitseeritav kohustuse täitmise nõudena (VÕS § 108 lg 1), viivisenõudele kohaldub VÕS § 113 lg 1.
9.Hageja menetlusdokumentidest ei selgu, millal ja millistel tingimustel töövõtuleping sõlmiti.
9.1.Hageja ei ole maakohtus esile toonud, mis tööd telliti ja millise hinnaga; mis tulemuse hageja pidi saavutama; miks esialgne tööde maksumus muutus; kas ja millal viitas hageja eelarve ületamise vajadusele, kas ja millal kostja eelarve ületamisega nõustus; millal tööd valmisid ja millal hageja need kostjale üle andis; mis ajast nõuab hageja parkimistasu.
9.2.Tarbijatöövõtu puhul on tellija kahjuks käesolevas peatükis sätestatust ja üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine (VÕS § 657 lg 1). Eelarve siduvusest kõrvalekaldumine kahjustab tarbijat, mistõttu ei saa pooled lepinguga kokku leppida lepingu hinna muutmise õiguses juba ette juhuks, kui töö maht suureneb.
9.3.Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Mittesiduva eelarve korral tuleb seega hagejal esile tuua, kas kostjat teavitati eelarve ületamisest ja ta nõustus sellega (VÕS § 639 lg 2).
9.4.Hageja väitel pole ta teinud kostjale takistusi tööde ülevaatamisel (tl 18 p) ja takistanud auto äraviimisel (tl 39). Puuduvad andmed, miks kostja autole järgi ei läinud ja auto on senini hageja töökoja hoovis. Kostja ei väida, et hageja keeldus töid ette näitamast või tegi takistusi auto tagastamisel. Kostja ei väida, et ta läks tööle järgi ja sõidukit talle ei antud. Kostja on tuletanud selle, et hageja on keeldunud talle tööd ette näitamast, hageja tuvastusnõudest (tl 29 kostja 18.05.2023 menetlusdokumendi p 16.1). Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on hageja esitanud tuvastusnõude ekslikust arusaamast, et ta peab vaidlustama komisjoni otsust. Seetõttu peaks kostja vaidluse lahendamiseks esile tooma ja tõendama, et hageja keeldus tööde ettenäitamisest või auto tagastamisest.
10.Ilma eelnevat tuvastamata ei ole võimalik vastata küsimusele, kas asjas on kohaldatav VÕS § 111 lg 1, nagu maakohus seda leidis. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on oma olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. III
7(9)
11.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ei saa parkimistasu küsida, kuna selle eelduseks on tööde ettenäitamine ja kostja poolt ülevaatamine. Maakohtu seisukoht põhineb taaskord komisjoni otsusel, mille vaidlustamiseks on hageja esitanud ekslikult tuvastusnõude.
11.1.Ka parkimistasu osas ei ole hageja toonud välja asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja kohus ei ole sellele tähelepanu juhtinud. Hageja menetlusdokumentides sisaldub üksnes väide, et sõiduk asub hageja territooriumil ja ta küsib selle eest nn „parkimistasu“ 842,5=2,5 × 337 eurot (tl 4 p).
11.2.Vaidluse lahendamiseks tuleb hagejal esile tuua, kuidas parkimistasus pooled kokku leppisid, kes, millal ja kuidas kostjale parkimistingimusi tutvustas ja millised need tingimused olid. Eelneva tegemata jätmisega pole võimalik kvalifitseerida hageja nõuet – millisel õiguslikul alusel hageja kostjalt tasu nõuab, kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas selle suurus on põhjendatud.
11.3.Parkimistasu on siinse vaidluse asjaoludel võimalik kvalifitseerida lepingulisel alusel tellija töövõtulepingust tuleneva kõrvalkohustusena (hoiukohustusena) või leppetrahvina. Lepingute puhul, mis sisaldavad hoiukohustust kõrvalkohustusena, võivad hoiulepingu sätted kuuluda kohaldamisele täiendavalt põhikohustust reguleerivatele sätetele. Vallasasja hoidmine võib olla ainult üks töövõtulepingust tekkinud kohustus teiste kohustuste kõrval, sh ka töövõtja poolt talle parandamiseks antud asjade hoidmine.
11.4.Kui garaaži seinal oli töövõtulepingu sõlmimise ajal parkimistasu kohta toimikus olev silt (tl 49), võib olla tegemist lepingulise tüüptingimusega. Kui hageja tugineb tüüptingimusele, tuleb tuvastada, kas see sai lepingu osaks. Kohus peab poolte esile toodud asjaoludest lähtudes omal algatusel kontrollima, kas vaidlusalune leping on sõlmitud tüüptingimustel või mitte ning kas see asjaolu võis mõjutada lepingus sätestatud tingimuste kehtivust.
12.Hageja on viivise arvestuses nii võla- kui viivisenõuded liitnud (esitatud viiviseraportite kohaselt (tl 7-8) nõutakse viivist alates 05.01.2022 summalt 3562,50 eurot) ja hageja selgitab, et nõuab viivist seisuga 07.12.2022 337 päeva eest. Hageja peaks tooma esile, millal muutus kumbki nõue (tasu töövõtulepingu täitmise eest ja tasu parkimise eest) sissenõutavaks. Viivise nõude arvutamisel pole hageja arvestanud tasutud ettemaksuga. Seega tuleks hagejal selgitada ka viivise arvestuse aluseks olevaid asjaolusid ja teha vajadusel ümberarvestus.
13.Kokkuvõttes tuleb hagejal tuua esile hagi lahendamiseks olulised asjaolud ja seejärel anda kostjale võimalus nendele vastata. Sisuliselt tuleks asjas läbi viia uus eelmenetlus. Maakohtu rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna praegusel juhul on võimalik, et need mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Tuvastatavate asjaolude maht on niivõrd suur, et asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
14.Apellatsioonimenetluses on hageja esitanud uued väited, mille kohaselt kostjale selgitati, et auto kahjude ülevaatamiseks ja nende hindamiseks tuleb see eelnevalt lahti võtta, kuid kostja palus esialgse remondihinna määrata ilma autot lahti võtmata; detsembri lõpus helistati kostjale, et kutsuda töid üle vaatama, kuid kostja kohale ei ilmunud; käsikirjaline hinnapakkumine oli mustand. Tõenditena on hageja esitanud hinnapakkumise, SMS-kirjavahetuse ja e-kirjavahetuse eestikeelse tõlke (tl 92–96). Need asjaolud ja tõendid on kostjal võimalik esitada maakohtule.
8(9)
Ringkonnakohus praegusel juhul asjaolusid ei tuvasta ja tõendeid ei hinda, kuna see ei oleks maakohtule siduv (TsMS § 658 lg 2).
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
16.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.