Trostinauto OÜ hagi J Š vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks ning võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 7 610,64 eurot. Hageja: Trostinauto OÜ (registrikood 14279266, asukoht Astangu 62-5, 13519 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: O N (epost xxx) Kostja: J Š (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, e-post maano.saarevä[email protected]) Kohtuistungil 5. detsembril 2023. a
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Trostinauto OÜ hagi J Š vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks ning võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Trostinauto OÜ-l tasuda J Šle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 930,55 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 07.12.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole sõiduki xxx reg märgiga xxx (edaspidi sõiduk) remondiks. Hageja teostas kokkulepitud tööd summas 3420 eurot. Kuna kostja tegi tööde eest ettemaksu 700 eurot, väljastas hageja kostjale arve summas 2720 eurot (edaspidi võlg). Kostja jättis arve tasumata. Sõiduk siiamaani seisab hageja territooriumil.
2.Tööde eest tasumise asemel pöördus kostja tarbijavaidluste komisjoni poole ning selle 02.11.2022. a. põhjendamata otsusega rahuldati kostja avaldus ning kohustati hagejat kostjale remonditud sõidukit ette näitama ning pärast 1150 euro laekumist loovutama sõiduki valduse kostjale tagasi. Hageja sai nimetatud otsuse 10.11.2022. a.
3.Hageja ei nõustu eelviidatud otsusega ning palub TsMS § 368 alusel tuvastada, et hagejal puudub kohustus näitama kostjale sõidukit ning loovutama kostjale sõiduki valduse pärast 1150 euro laekumist.
4.Enda õiguslikku huvi põhjendades viitab hageja TKS § 60 lg 4 kohaselt võib tarbijakaitseamet teavitada üldsust Komisjoni otsust mittetäitvatest ettevõtjatest ehk üldlevinud tähenduses „musta nimekirja“ lisamisest. Hageja märgib seega, et tema õiguslikuks huviks on nii eelnimetatud nimekirja „sattumise“ vältimine, kuid samuti tuvastada, et hagejal puuduvad rahalised kohustused kostjate ees.
5.Enda õiguslikku huvi põhjendades viitab hageja TKS § 60 lg 4 kohaselt võib tarbijakaitseamet teavitada üldsust Komisjoni otsust mittetäitvatest ettevõtjatest ehk üldlevinud tähenduses „musta nimekirja“ lisamisest. Hageja märgib seega, et tema õiguslikuks huviks on nii eelnimetatud nimekirja „sattumise“ vältimine, kuid samuti tuvastada, et hagejal puuduvad rahalised kohustused kostjate ees. Sama paragrahvi (so TKS § 60) lg 1 -3 järgi on kauplejal (st hagejal) Komisjoni otsuse järgimiseks aega 30 päeva arvates otsuse avaldamist. Otsusega mittenõustumisel võib kaupleja pöörduda vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ja teavitab sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult.
6.Ühtlasi soovib hageja saada 2720 eurot tehtud tööde eest kooskõlas VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võttes arvesse aga asjaolu, et sõiduk seisab kostja süül hageja territooriumil juba aasta, soovib hageja saada kostjalt ka nn „parkimistasu“ summas
842,5=2,5 x 337 eurot. Selliselt moodustab põhivõlgnevuse summa 3562,5 eurot (edaspidi põhivõlg)
7.07.12.2022. a. seisuga on kostja võla tasumisega viivituses 337 päeva. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Selliselt moodustab 07.12.2022. a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 263,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivist summas 263,14 eurot. Kostja vastus
8.Kostja ei vaidlusta, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping kostjale kuuluva sõiduki xxx, reg.märk xxx remondiks. Kostja ei vaidlusta, et on hagejale tööde ettemaksuna tasunud 700 eurot. Kostja vaidleb hagejale vastu selles osas, et kostjal on kohustus hagejale kokkulepitud tööde eest tasuda 3 420 eurot (tööde kogumaksumus).
9.Hageja pole tõendanud, et hageja ja kostja leppisid tööde ja varuosade hinnaks kokku 3 420 eurot. Hageja pole tõendanud ka seda, et tema poolt tehtud tööde tegelik maksumus oli 3 420 eurot. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejal ei ole kohustust kostjale kostja sõiduki ettenäitamiseks. Kostja ei nõustu hagejaga, et kostjal on kohustus tasuda hagejale sõiduki parkimise eest tasu.
10.Töövõtulepingu täitmise eest hageja poolt kostjale maksmisele kuuluv tasu on 1 750 eurot, millele lisandub vedrude vahetamisega kaasnev täiendav tasu 100 eurot.
11.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud siduva eelarvega töövõtuleping. Kostja tõendab sellekohast väidet hageja poolt kostjale käsikirjaliselt esitatud eelarvekalkulatsiooniga. Eelarvekalkulatsiooni kohaselt kalkuleeris kostja sõiduki remonditööde hinnaks 1 750 eurot. VÕS § 639 lg 1 kohaselt, kui töövõtulepinguga on kokku lepitud töö eelarves, siis eeldatakse, et eelarve on siduv, kui pooled ei ole kokku leppinud, et eelarve ei ole siduv. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et eelarve ei ole siduv. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega tuleb eelarve siduvust eeldada ja hageja on tööde teostamisel kokkulepitud eelarvega seotud. Seetõttu ei ole kostjal kohustust eelarvekalkulatsioonis märgitud tööde eest tasuda rohkem, kui kalkulatsioonis märgitud.
12.Täiendavalt tellis kostja hagejalt vedrude vahetuse, millise töö maksumuseks lepiti kokku 100 eurot (summa sisaldas nii vedrude maksumust kui ka töö hinda). Seetõttu ei ole kostjal kohustust hagejale tasuda rohkem, kui 1 850 eurot. Kuna kostja on hagejale ettemaksuna tasunud juba 700 eurot, on kostja tasumiskohustuse suurus hageja ees 1 150 €.
13.Hageja pole tõendanud, et hageja ja kostja leppisid tööde ja varuosade hinnaks kokku 3 420 eurot. Hageja pole tõendanud ka seda, et tema poolt tehtud tööde tegelik maksumus oli 3 420 eurot.
14.Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks kostjat tööde hinna tõusmisest teavitanud ja et kostja oleks tööde hinna tõusmist aktsepteerinud. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta on kostjat VÕS § 639 lg 2 teise lause kohaselt viivitamatult eelarve ületamisest teavitanud.
15.Hageja esitatud tõenditest ei nähtu kostja sõiduki remondiks kasutatud varuosade ja tööde maksumust iga varuosa ja töö kohta eraldi. Selliselt ei ole võimalik hinnata, kas eelarve muutuse tingis varuosade hindade muutus või töömahu muutus. Kokkuvõtvalt ei tõenda hagiavalduse lisana 1 esitatud dokument, et hageja tehtud tööde mõistlik ja vajalik hind oli 3 420 eurot.
16.Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejal ei ole kohustust kostjale kostja sõiduki ettenäitamiseks. Hageja on hagiavalduses leidnud ja palunud kohtul tuvastada, et hagejal puudub kohustus kostjale kostja sõiduki ettenäitamiseks. Kostja hinnangul on hageja sellekohane seisukoht ekslik. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Eeltoodust tuleneb kostja õigus oma sõidukil tehtud tööde ülevaatamiseks, aga samuti tuleneb eeltoodust see, et kostjal ei ole enne asja ülevaatamist kohustust kostjale tasu maksta. Seega pole kostja tasu maksmisega hageja ees ka viivituses.
17.Kostja ei nõustu hagejaga, et kostjal on kohustus tasuda hagejale sõiduki parkimise eest tasu. Hageja nõue parkimistasu maksmiseks on põhjendamatu. Kuivõrd kostjal ei ole tekkinud kohustust hagejale tasu maksmiseks (vt p 15) põhjusel, et hageja ei ole kostjal võimaldanud tehtud tööd üle vaadata, on kostja sõiduk hageja valduses seisnud hagejast endast tuleneva asjaolu tõttu. Õige ei ole hageja väide, et sõiduk seisab hageja juures kostja süül.
18.Samuti ei ole hageja hagiavalduses põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ta kostjalt parkimistasu maksmist üldse nõuab – kas lepingulisel alusel või kahju hüvitamisena või mõnel muul alusel. Pooled ei ole töövõtulepingus kokku leppinud, et kostja sõiduki asumise eest hageja valduses tuleb kostjal tasuda hagejale mingit tasu. Hagiavaldusest ei tulene ka muid tasunõude aluseid. Kostjal puudub sisuliselt võimalus hageja parkimistasu nõuet analüüsida, kui hageja ei ole põhjendanud, millisele õiguslikule alusele tema nõue tugineb. Seetõttu tuleb hageja nõue parkimistasu osas jätta rahuldamata.
19.Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja põhinõuded on tõendamata ja need tuleks jätta rahuldamata. Kuivõrd põhinõuded on tõendamata ja need tuleks jätta rahuldamata, puudub põhjus ka hageja viivisenõude rahuldamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulu jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
20.Kohus, kuulanud ära hageja, kostja, hageja ja kostja esindajad ning tunnistajad, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
21.Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • Kostja on sõiduki xxx (registrimärk xxx) omanik. • Hageja ja kostja sõlmisid 03.09.2021. a suulise töövõtulepingu avariilise sõiduki xxx (registrimärk xxx) remondiks hageja töökojas. • Hageja koostas tööde hinnakalkulatsiooni summas 1 750 eurot (tl 30). • Kostja teostas tööde eest ettemaksu 400 eurot ja 15.12.2021. a ettemaksu summas 300 eurot (tl 30). • Kostja tellis lisaks hagejalt sõiduki vedrude vahetuse maksumusega 100 eurot. • Hageja saatis kostjale 03.01.2022. a arve summas 3 420 eurot, millest kuulub tasumisele 2 720 eurot (tl 6). • Kostja nõustub tasuma teostatud tööde eest 1 150 eurot (tl 29).
22.Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on koostanud kostjale teostatud tööde eest arve summas 2 720 eurot. Kostja arvet tasunud ei ole.
23.Kostja ei eita arve tasumata jätmist. Kostja vastuväite kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud siduva eelarvega leping. Hageja ei ole kostjat teavitanud eelarve ületamisest ja kostja ei ole sellega nõustunud. Kostjal puudub kohustus tööde eest maksta enne kui hageja on talle sõiduki ette näidanud. Kuna hageja ei ole võimaldanud kostjal tööd üle vaadata, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tööde eest tasu. Hageja parkimistasu nõue on eeltoodust tulenevalt samuti alusetu.
24.Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Käesoleval juhul on hageja põhinõudeks tasu maksmine teostatud autoremondi tööde eest. Selline nõue saab kohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 635 lõikega 1. Vastavalt VÕS 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
25.Puudub vaidlus selles, et 03.09.2021. a tõid kostja ja kostja abikaasa, S Š, hageja töökotta avariilise sõiduki xxx (registreerimismärgiga xxx). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hagiavalduse kohaselt oli suuline töövõtuleping sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostja on oma 18.05.2023. a vastuses hagiavaldusele selgesõnaliselt nõustunud, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel.
26.Hageja on oma nõude tõendamiseks lisanud hagiavaldusele kostjale esitatud arve (tl 6, dtl 6). VÕS § 3 p 1- 6 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust nähtub, et kohustused ei teki üksnes arve esitamisest.
27.Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavad tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt, kaudselt või vaikimisega. Lepingu sisu kujunemist reguleerivad VÕS §-d 23-29, 31 ja 32, mis võimaldavad selgitada välja poolte lepinguliste kohustuste mahu.
28.Poolte seisukohad lahknevad küsimuses, mis on hageja poolt teostatud töö maht ja hind. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pidi hageja teostama hinnakalkulatsioonis nimetatud tööd (tl 30, dtl 66, 67). Lisaks tellis kostja hagejalt vedrude vahetuse hinnaga 100 eurot (tl 28 pöördel). Hageja väitel oli tegemist esialgse hinnapakkumisega. Iseenesest on võimalik, et pooled lepivad töövõtulepingut sõlmides kokku esialgses hinnapakkumises, mis võib muutuda sõltuvalt tehtavate tööde mahust.
29.VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja käesolevas menetluses tõendama, et tehtud hinnapakkumine oli üksnes esialgne ning tööde lõplik hind sõltus tehtavate tööde mahust. Kohtu hinnangul on hageja jätnud oma väite esialgse hinnapakkumise kohta tõendamata. Pooled ei vaidle, et hageja hinnapakkumine oli 1 750 eurot. Käeolevas menetluses puuduvad tõendid, millest nähtuks poolte tahe teostada tööd mittesiduva eelarvega. Kuivõrd hageja ise on käsikirjalist hinnakalkulatsiooni pidanud hinnapakkumiseks, ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda kostjalt rohkemat kui hinnakalkulatsioonis on hageja ise tööde teostamise hinnaks pakkunud. Hageja on kohtumenetluses esitanud enda poolt koostatud tööde nimekirja 29.12.2021. a seisuga (dtl 122), kuid puuduvad tõendid selle kohta, et hageja vastavast nimekirjast üldse teadlik oleks. Arvestades asjaoluga, et 15.12.2021. a viibis S Š hageja töökojas selleks, et tasuda teine ettemaksu osa summas 300 eurot (tl 30), oleks hagejal olnud kohtu hinnangul võimalus kostjale teada anda ka tööde lõplik nimekiri ja vajadus ületada esialgselt kokkulepitud eelarvet. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid, et hageja eelarve ületamise vajaduse oleks kostjaga kooskõlastanud.
30.Tunnistajana üle kuulatud S Š ütluste kohaselt oli neil kostjaga sõiduki remondiks hinnapakkumine summas 2 000 eurot ka xxx OÜ-lt (dtl 133). Hagejaga jõuti kokkuleppele summas 1 750 eurot. Hageja poolt tehtud hinnapakkumisest soovisid kostja ja tunnistaja kinni pidada (dtl 134). Kohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja K P ütlused ega tema telefoni kõneeristus (tl 42-47), et esialgse eelarve ületamine oleks kostjaga kooskõlastatud. Telefoni kõneeristuselt nähtuvalt toimus esimene pikem telefonivestlus kestusega 227 sekundit S Š ja K P vahel 15.12.2021. a. Samal päeval viibis S Š hageja töökojas, et üle anda 300 eurot ettemaksu auto värvimiseks (dtl 134). Kohus peab usutavaks tunnistaja S Š ütlusi selle kohta, et telefonikõne puudutas üksnes auto värvimist. Juhul kui hagejal oli tekkinud vajadus esialgset eelarvet ületada, pidi see kohtu hinnangul hageja jaoks hiljemalt 15.12.2021. a teada olema. Kuivõrd S Š oli sel päeval hageja töökojas, ei olnud hagejal ka kohtu hinnangul ühtegi takistust eelarve võimalik ületamine kooskõlastada. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja seda teinud oleks. Tunnistaja V J on kohtule esitanud kirjalikult ütlused, mille kohaselt tema teab, et lõplik summa auto
remondiks pidi kujunema pärast põhjalikku diagnostikat (tl 48 pöördel). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud V J, ei kinnitanud kohtule, et ta oleks konkreetselt kuulnud, mida räägiti. Tunnistaja üksnes nägi kui toodi sõiduk ja nägi ühe korra töökojas S Š (dtl 133). Kohtu hinnangul on V Ji kirjalikult esitatud ütlused eeltoodust ebausaldusväärsed. Tegelikkuses V J ühegi vestluse ega kokkuleppe juures ei olnud, mistõttu ei saa tunnistaja kohtu hinnangul teada, kas lepiti kokku siduvas või mittesiduvas eelarves.
31.Tasu töö eest muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). VÕS § 637 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja töö tellijale üle andma. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja kinnitusel on töö valminud. Kuivõrd hageja on soovinud, et kohus tuvastaks selle, et hagejal puudub kostjale sõiduki näitamise kohustus, ei saa kohtu hinnangul vaidlust olla selles, et kuni käesoleva hetkeni ei ole hageja kostjale andnud võimalust tööd üle vaadata ega üritanud seda kostjale üle anda.
32.VÕS § 111 lg 1 järgi, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohtupraktika kohaselt on vastastikuse lepingu kohustuse täitmata jätmise vastuväide olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda kohustuse täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks (RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 33). VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal tööde eest tasumise kohustust enne, kui kostjale on sõiduk ettenäidatud. Kostja ei vaidle vastu, et on lisatööna tellinud hagejalt sõiduki vedrude vahetuse, mistõttu on kostja nõus hagejale tasuma 1 150 eurot (1750+100-700).
33.Hageja soovib kostjalt saada ka parkimistasu summas 842,5 eurot (s.o 2,5 eurot x 337 päeva). Hageja hinnangul seisab sõiduk kostja süül hageja territooriumil, hageja ei ole takistanud kostjal tööde ülevaatamist (tl 18 pöördel, 49-54). Kostja leiab, et sõiduk ei ole hageja valduses kostja süül, vaid hagejast endast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ka seetõttu, et hageja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ta kostjalt parkimistasu nõuab. Hageja ja kostja ei ole töövõtulepingus kokku leppinud, et kostja tasub hagejale sellist tasu.
34.Kohtu hinnangul ei ole hagejal kostja vastu nõuet, mis tuleneb asjaolust, et kostja sõiduk asub hageja töökoja territooriumil. Hageja on esitanud kohtule foto, millelt nähtub, et hageja töökoja uksel on silt selle kohta, et alates kolmandast päevast peale auto remonti on parkimine tasuline – 5 eurot päev (tl 49). Kohtu hinnangul saaks tasu rakendamise eelduseks olla asjaolu, et hageja poolt on remont teostatud (VÕS § 637 lg 3), tööd on tellijale ette näidatud (VÕS § 637 lg 5), kuid tellija ei vii vaatamata sellele sõidukit ära. Käesoleval juhul on hageja veel hagiavalduse esitamise seisuga veendumusel, et temal puudub kostjale auto ettenäitamise kohustus. Kohtu hinnangul on seega täitmata tasu rakendamise oluline eeldus. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu parkimistasu nõuet ega nõuet arvel nr 03/01a märgitud ulatuses.
35.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 2 930,55 eurot (sh käibemaks)(tl 78). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust 16,2 töötundi, mis kulus hagiavaldusele vastuse koostamiseks, hageja seisukohale vastuse koostamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks, lõppseisukohtade koostamisele, menetluskulude nimekirja koostamisele (tl 79, 80). Hageja ei ole kostja
menetluskuludele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
39.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
40.Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.