lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-104074/12

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-104074/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2348
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-06-30
Väljaminev kiri
Maakohtud · Väljaminev kiri · 2026-03-04
Selgitustaotlus
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2026-02-26
Riigilõivu tagastamine
Patendiamet · Sissetulev kiri · 2022-08-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2026-03-03
Kaubamärgi riigilõivu tagastamise taotlus (taotlust ei esitatud)
Patendiamet · Sissetulev kiri · 2020-11-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 444 lg 1, 2, 3, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 404 lg 21Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 405LihtmenetlusTsMS § 637 lg 21

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-104074

Tsiviilasi

Bigbank aktsiaseltsi hagi N.G vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 685.73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Bigbank aktsiaselts (registrikood 10183757, asukoht XXX, 51004 Tartu); hageja lepinguline esindaja Ivar Tammemäe (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus osaühing, e-post xxx); kostja N.G (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt N.G ’lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja põhivõlg 1047.63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 21.47 eurot.
3.Mõista kostjalt N.G ’lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja viivis põhinõude summalt 1047.63 eurot alates 06.04.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 4034 lg 6, 7
VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
KAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 326 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 448 lg 4Täiendav otsus
TsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062
Jätta Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) hagi N.G (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhinõude 982.54 eurot, intressi 104.93 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 153.76 eurot osas.

2-24-104074

5.Jätta menetluskulud 54% ulatuses Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kanda ja 46% osas N.G (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt N.G ’lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja menetluskulud 46% ulatuses s.o summas 214.80 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal N.G ’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Bigbank AS esitas 30.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 31.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 04.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 04.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 05.04.2024 hagiavalduse N.G vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 2 030.17 eurot, 5 eurot sissenõudekulu, 104.93 eurot intress, 6 eurot lepingu haldustasu, 175.23 eurot viivise, viivise alates 06.04.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas, riigilõiv 385 eurot, õigusabikulud 100 eurot, väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 17.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, mistõttu ütles laenuandja lepingu 13.10.2023 üles. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitab hageja, et kontrollis Rahvastikuregistrit, Politsei- ja Piirivalveameti registrit, maksehäireregistreid (Creditinfo, Taust), Maksu- ja Tolliametist maksuvõlga. Laenutaotlusel märkis võlgnik sissetulekuteks

2-24-104074 keskmise netotöötasu 3 250 eurot, millele lisandub muu sissetulek summas 1 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes moodustus kliendi viimase kolme kuu keskmine töötasu 1 448.33 eurot (neto). Võlgnik märkis, et tal puuduvad igakuised krediidikohustused. Pank registripäringute põhjal täiendavaid kohustusi ei tuvastanud. 17.06.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. 28.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Vastavalt lepingu põhitingimustele väljastas hageja kostjale krediiti summas 5 000 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 75 eurot, seega teostati kostjale krediidisumma väljamakse summas 4 925 eurot. Laekumiste väljavõttes (hagiavalduse lisa nr 2) nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud 3 877.37 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa (4925 – 3877.37) 1 047.63 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele saabus lepingu lõpptähtpäevale 05.02.2024, seega on nõue täies ulatuses sissenõutav. Tagastamata krediidisumma jääk on 1 047.63 eurot. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt summas 1 047.63 eurot alates lepingu lõpptähtpäevale (05.02.2024) järgnevast päevast ehk alates 06.02.2024 kuni hagi esitamiseni 05.04.2024. Viivise suurus on 21.47 eurot. 11.07.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 11.07.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 lg 1 alusel 05.09.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused

2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2-24-104074 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);  krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

2-24-104074

5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja väikelaenulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7). Hageja kontrollis Rahvastikuregistrit, Politsei- ja Piirivalveameti registrit, maksehäireregistreid (Creditinfo, Taust), Maksu- ja Tolliametist maksuvõlga. Laenutaotlusel märkis võlgnik sissetulekuteks keskmise netotöötasu 3 250 eurot, millele lisandub muu sissetulek summas 1 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes moodustus kliendi viimase kolme kuu keskmine töötasu 1 448.33 eurot (neto). Võlgnik märkis, et tal puuduvad igakuised krediidikohustused. Pank ei tuvastanud registripäringute põhjal täiendavaid kohustusi. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja märgib, et vastavalt lepingu põhitingimustele väljastas hageja kostjale krediiti summas 5 000 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 75 eurot, seega teostati kostjale krediidisumma väljamakse summas 4 925 eurot. Laekumiste väljavõttes nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud 3 877.37 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa (4925 – 3877.37) 1 047.63 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele saabus lepingu lõpptähtpäev 05.02.2024, seega on nõue täies ulatuses sissenõutav. Tagastamata krediidisumma jääk on 1 047.63 eurot. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt summas 1 047.63 eurot alates lepingu lõpptähtpäevale (05.02.2024) järgnevast päevast ehk alates 06.02.2024 kuni hagi esitamiseni 05.04.2024. Viivise suurus on 21.47 eurot.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1047.63 eurot ja viivis 21.47 eurot ning viivis põhinõude summalt 1047.63 eurot alates 06.04.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 982.54 eurot, intressi 104.93 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 153.76 eurot osas. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-24-104074 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8.Hageja nõude suurus kokku oli 2 321.33 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 1047.63 eurot ja viivise 21.47 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 46%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 54% ulatuses hageja kanda ning 46% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 385 eurot ja õigusabikulud 100 eurot (sh käibemaks). Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 79.33 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 385 eurot. Kohus on hagejale tagastanud enam tasutud riigilõivu. Riigilõiv 385 eurot on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 100 eurot, sh käibemaks. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole avaldanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on hageja õigusabikulud põhjendatud ilma käibemaksuta, summas 81.97 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (385 + 81.97) 466.97 eurot, millest kostja kanda jääb 46% ehk 214.80 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-24-104074 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja