Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis
2-22-18679 26.09.2024 Tallinn, kohtukantselei kaudu Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Maarja-Liis Lall OK Incure OÜ hagi N.N-i vastu võla nõudes 10 385 eurot Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja: N.N (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagi N.N-i (isikukood XXX ) vastu osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõuded summas 6917,47 eurot ja viivisenõuded summas 253,20 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda.
4.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 840 eurot (tasutud riigilõiv).
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 580 eurot.
Kohustada kostjat tasuma punktis 5 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
Tsiviilasi nr 2-22-18679 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 13.12.2022 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 03.02.2022 ja 10.03.2023) N.N-i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Omaraha (esialgne võlausaldaja, edaspidi ka kui krediidiandja) ja kostja 20.07.2021 laenulepingu nr S214912747, mille kohaselt sai kostja laenu summas 800 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 33,70% ning krediidi kulukuse määras 43,70%. Laenusumast on kinni peetud lepingutasu 16 eurot ja tagatisfondi tasu 28 eurot. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja jättis täielikult tasumata märtsikuu, aprillikuu, maikuu ja juunikuu osamaksed. Krediidiandja andis 13.06.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 28.06.2022 lepingu üles ning loovutas nõuded hagejale. Kostjalt on põhinõude katteks laekunud 41,37 eurot.
2.20.09.2021 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S215020264, mille alusel sai kostja laenu summas 2540 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 31,27% ning krediidi kulukuse määras 40,30%. Laenusumast on kinni peetud lepingutasu 50,80 eurot ja tagatisfondi tasu 88,90 eurot. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja jättis täielikult tasumata märtsikuu, aprillikuu, maikuu ja juunikuu osamaksed. Krediidiandja andis 13.06.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 28.06.2022 lepingu üles ning loovutas nõuded hagejale. Kostjalt on põhinõude katteks laekunud 96,83 eurot.
3.20.11.2021 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S215122333, mille kohaselt sai kostja laenu summas 1430 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 32,29% ning krediidi kulukuse määras 41,70%. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja jättis täielikult tasumata märtsikuu, aprillikuu, maikuu ja juunikuu osamaksed. Krediidiandja andis 13.06.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 28.06.2022 lepingu üles ning loovutas nõuded hagejale. Kostjalt on põhinõude katteks laekunud 31,09 eurot.
4.20.02.2022 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S225275112, mille alusel sai kostja laenu 3390 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 33,28% ning krediidi kulukuse määras 43,20%. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja jättis täielikult tasumata märtsikuu, aprillikuu, maikuu ja juunikuu osamaksed. Krediidiandja andis 13.06.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja
Tsiviilasi nr 2-22-18679 jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 28.06.2022 lepingu üles ning loovutas nõuded hagejale. Kostjalt ei ole laenusumma katteks makseid laekunud. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista laenulepingust nr S214912747 põhivõlgnevuse 758,63 eurot; intressi 83,68 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 116,97 eurot. Laenulepingust nr S215020264 palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2443,17 eurot; intressi 251,13 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 349,55 eurot. Laenulepingust nr S215122333 palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1398,91 eurot; intressi 148,62 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 206,67 eurot. Laenulepingust nr S225275112 palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3390 eurot; intressi 371,94 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 516,19 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, palus hageja mõista kostjalt välja laenulepingust nr S214912747 tulenev põhinõue 559,88 eurot. Kostja sai laenu 755,50 eurot ning tegi tagasimakseid kogu summas 195,62 eurot. Lisaks märkis hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 20,49 eurot. Laenulepingust nr S215020264 palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 1977,30 eurot. Kostja sai laenu summas 2399,80 eurot ning tegi tagasimakseid kogu summas 422,50 eurot. Lisaks märkis hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 72,37 eurot. Laenulepingust nr S215122333 palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 1205,29 eurot. Kostja sai laenu summas 1350,85 eurot ning tegi tagasimakseid kogusummas 1350,85 eurot. Lisaks märkis hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 44,12 eurot. Laenulepingust nr S225275112 palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 3203,05 eurot. Kostja sai laenu summas 3 203,05 eurot ning ei teostanud ühtegi tagasimakset. Lisaks märkis hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 117,24 eurot.
PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
7.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning laenulepingute nr S214912747, nr S215020264, nr S215122333, nr S225275112 alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.
8.Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 20.07.2021. a laenulepingu nr S214912747, mille kohaselt sai kostja laenu 800 eurot. Hageja on seda tõendanud hagi lisaga 2 ja 3 (dtl 111 jj). Vastavalt lepingule kuulus laenusummalt mahaarvamisele
Tsiviilasi nr 2-22-18679 lepingutasu 16 eurot ja tagatisfondi tasu 28 eurot. Kostjale laenu üle kandmist on hageja tõendanud hagiavalduse lisaga 4, milleks on maksekorraldus, kust nähtub, et kostjale on üle kantud laen summas 755,50 eurot (dtl 122).
9.Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 20.09.2021. a laenulepingu nr S215020264, mille kohaselt sai kostja laenu 2540 eurot. Hageja on seda tõendanud hagi lisaga 7 ja 8 (dtl 126 jj). Vastavalt lepingule kuulus laenusummalt mahaarvamisele lepingutasu 50,80 eurot ja tagatisfondi tasu 88,90 eurot. Kostjale laenu üle kandmist on hageja tõendanud hagiavalduse lisaga 9, milleks on maksekorraldus, kust nähtub, et kostjale on üle kantud laen summas 2399,80 eurot (dtl 136).
10.Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 20.11.2021. a laenulepingu nr S215122333, mille kohaselt sai kostja laenu 1430 eurot. Hageja on seda tõendanud hagi lisaga 12 ja 13 (dtl 140 jj). Vastavalt lepingule kuulus laenusummalt mahaarvamisele lepingutasu 28,60 eurot ja tagatisfondi tasu 50,05 eurot. Kostjale laenu üle kandmist on hageja tõendanud hagiavalduse lisaga 14, milleks on maksekorraldus, kust nähtub, et kostjale on üle kantud laen summas 1350,85 eurot (dtl 150).
11.Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 20.02.2022. a laenulepingu nr S225275112, mille kohaselt sai kostja laenu 3390 eurot. Hageja on seda tõendanud hagiavalduse lisaga 17 ja 18 (dtl 154 jj). Vastavalt lepingule kuulus laenusummalt mahaarvamisele lepingutasu 67,80 eurot ja tagatisfondi tasu 118,65 eurot. Kostjale laenu üle kandmist on hageja tõendanud hagiavalduse lisaga 19, milleks on maksekorraldus, kust nähtub, et kostjale on üle kantud laen summas 3203,05 eurot (dtl 164). Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et laenulepingu nr S214912747 krediidi kulukuse määr on 43,70%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 43,75%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1). Hageja on toonud välja, et laenulepingu nr S215020264 krediidi kulukuse määr on 40,30%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 40,29%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1). Hageja on toonud välja, et laenulepingu nr S215122333 krediidi kulukuse määr on 41,70%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 41,73%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1). Hageja on toonud välja, et laenulepingu nr S225275112 krediidi kulukuse määr on 43,20%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 43,15%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).
12.Kostja kohustus eeltoodud laenulepingute alusel saadud laenu tagastama. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 2 ja 3 (laenuleping), et kostjal oli kohustus laenulepingu nr
Tsiviilasi nr 2-22-18679 S214912747 alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on tagasimaksetena tasunud 195,62 eurot. Viidatud tõendi (dtl 116) maksegraafikust aga nähtub, et tagasimakseid ja intressi katteks makseid tehti summas 223,59 eurot, millega kostja ka nõustus (dtl 226). Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd väljastatud laen oli 755,50 eurot, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.
13.Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 7 ja 8 (laenuleping), et kostjal oli kohustus laenulepingu nr S215020264 alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on tagasimaksetena tasunud 422,50 eurot. Viidatud tõendi (dtl 130) maksegraafikust aga nähtub, et tagasimakseid ja intressi katteks makseid tehti summas 422,55 eurot, millega hageja ka nõustus (dtl 227). Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd väljastatud laen oli 2399,80 eurot, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.
14.Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 12 ja 13 (laenuleping), et kostjal oli kohustus laenulepingu nr S215122333 alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on tagasimaksetena tasunud 145,56 eurot. Viidatud tõendi (dtl 144) maksegraafikust aga nähtub, et tagasimakseid ja intressi katteks makseid tehti summas 145,59 eurot, millega hageja ka nõustus (dtl 228). Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd väljastatud laen oli 1350,85 eurot, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.
15.Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 17 ja 18 (laenuleping), et kostjal oli kohustus laenulepingu nr S225275112 alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja ei ole laenulepingu nr S225275112 katteks ühtegi tagasimakset teostanud. Kuivõrd väljastatud laen oli 3203,05 eurot, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.
16.Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi. Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
17.Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
18.Kohus selgitas 11.01.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 79 jj). Kohus palus seda hagejal täiendavalt selgitada ka kohtu saadetud 02.03.2023. a kirjas (dtl 181).
Tsiviilasi nr 2-22-18679
19.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha nii 03.02.2023. a hagiavalduse täienduses (dtl 100) ning 10.03.2023. a vastuses kohtunõudele (dtl 183 jj). Hinnates eeltoodud menetlusdokumentides ja tõendites esitatut kogumis, leiab kohus, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oli laenude võtmise hetkel krediidivõimeline ehk et krediidiandja oli veendunud, et tarbija on suuteline krediiti tagasi maksma enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
20.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei kontrollinud enne laenu väljastamist laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
21.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja on toonud esile, et kõikide lepingute puhul tuvastati kostja sissetulek pensioniregistri päringuga, mis ei ole kohtu eeltoodud selgituste kohaselt piisav. Üksnes tarbija märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd tarbija ei pruugi ka aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks küsitud või kontrollitud infot isiku muude kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis isiku maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ega kogutud andmeid ei kontrollitud.
22.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku
Tsiviilasi nr 2-22-18679 laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hageja on alternatiivselt palunud kohtul välja mõista väljastatud krediidi ja tagasimaksete vahe põhinõudena ja lisaks seadusjärgse viivise lepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni (dtl 215 jj).
25.Kohus tuvastas eelnevalt juba laenulepingute alusel väljastatud laenu summad. Laenulepingu nr S214912747 katteks tehtud tagasimaksete summad nähtuvad laekumiste arvestusest (dtl 216). Väljastatud laenu ja tagasimaksete vahe põhinõudena kuulub väljamõistmisele, s.o 531,91 eurot (755,50 – 223,59), kuivõrd seda saab hageja igal juhul tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
26.Laenulepingu nr S215020264 katteks tehtud tagasimaksete summad nähtuvad laekumiste arvestusest (dtl 217). Väljastatud laenu ja tagasimaksete vahe põhinõudena kuulub väljamõistmisele, s.o 1977,25 eurot (2399,80 – 422,55), kuivõrd seda saab hageja igal juhul tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
27.Laenulepingu nr S215122333 katteks tehtud tagasimaksete summad nähtuvad laekumiste arvestusest (dtl 218). Väljastatud laenu ja tagasimaksete vahe põhinõudena kuulub väljamõistmisele, s.o 1205,26 eurot (1350,85 – 145,59), kuivõrd seda saab hageja igal juhul tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
28.Laenulepingu nr S225275112 katteks ei ole kostja ühtegi tagasimakset teostanud, mistõttu kuulub põhinõudena väljamõistmisele 3203,05 eurot (dtl 219), kuivõrd seda saab hageja igal juhul tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
29.Seadusjärgse viivise väljamõistmise nõue kuulub samuti rahuldamisele (VÕS § 113 lg 1). Kuivõrd kõigi lepingute puhul on viiviseperiood sama, on põhinõuete kogusummalt (6918,47 eurot) arvestatav viivis perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022. a eest 253,20 eurot vastavalt hageja toodud arvutustele (8% aastas).
30.Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas eeltoodud laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 124, 138, 152, 166), mistõttu on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
31.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 10 385 eurot. Rahuldamisele kuulub summa 7170,67 eurot. Seega on
Tsiviilasi nr 2-22-18679 hagi rahuldamise protsent 69%, mis jääb kostja kanda, ja hagi rahuldamata jätmise protsent 31%, mis jääb hageja enda kanda.
32.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
33.Hageja on taotlenud tasutud riigilõivu (s.o 840 eurot) hüvitamist, millest tuleb kostjal hüvitada menetluskulude jaotuse järgi tema kanda jäänud osa, s.o 580 eurot. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist hageja taotlenud ei ole.
34.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
35.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud; 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.