Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-20-18884

peab klient saama valida. Samuti on välja toodud, kuidas peab broneerimissüsteem välja nägema hageja jaoks ning millist infot see peab sisaldama. Lähtudes töövõtulepingu punktides 1.1.-.1.1.2. ning sealhulgas ka töövõtulepingu lisadest, peab lepingutingimustele vastav töö sisaldama töövõtulepingu lisades välja toodud funktsionaalsusi ning need peavad ka toimima (st seal ei tohi esineda e-poe kasutamist takistavaid puudusi või sellised puudusi, mis tekitaks hagejale suurt kahju, näiteks e-pood ei tohiks võimaldada autorehvi ostmist 3 euroga). Lisaks eelnevale, juhul, kui kohus leiab, et eeltootust ei nähtu, millistele tingimustele pidid arendustööd vastama, siis tulenevalt VÕS § 77 lg-st 1 juhul, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, tuleb kohustus täita asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. See tähendab, et igal juhul peavad kostja poolt üle antavad tööd vastava vähemalt keskmisele kvaliteedile, st teostatud töö peab võimaldama e-poodi kasutada viisil, mis ei tekita hagejale suurt majanduslikku kahju ning lisatööd. Hageja selgitab, et lepingus märgitud vaheetappidel polnud töö valmimise seisukohast iseseisvat tähendust – hageja jaoks ei olnud nt esimese või teise vaheetapi raames valminud töö iseseisvalt kasutatav. Hageja jaoks omas väärtust vaid lepingu lõppresultaat ehk lõplikult valminud ja eesmärgipäraselt toimiv veebileht. Veebilehe valmistamine ei ole kõrvutatav tavapärase töövõtulepinguga, mida oleks võimalik etapiviisiliselt üle anda. Sõltumata sellest, mitu % veebilehe arendusest kostja hinnangul on tänaseks tehtud (menetluses on kõlanud erinevad valmidusastmed 80% ja 92,5%), ei saa hageja veebilehte oma majandus- ja kutsetegevuse tarbeks kasutada, ehk veebilehe majanduslik väärtus hageja jaoks on null. Erinevad arendajad kasutavad erinevaid programmeerimisvõtteid, mis tähendab, et pooliku töö parandamine või ka töö üle võtmine kellegi kolmanda poolt ei ole praktikas võimalik. Tellijale ei ole vahet, kas kuskil serveris on valmis 50% või 95% kogu veebilehest. Kui see ei vasta kasutamisotstarbele ehk seda ei ole võimalik kasutada, siis on see tellija jaoks väärtusetu. Esimese etapi ehk disaini kvaliteeti ei saa enne veebilehe lõplikku valmimist hinnata. See kinnitab veelkord, et töö jagamine etappideks oli tinglik ja selle eesmärgiks oli korraldada vahepealset arveldamist. Etappide kaupa tööde vastu võtmine ei saa mõjutada lepingulist lõpptulemit, seega oli lepingu eesmärgiks ikkagi lõpliku töö üleandmine. Kuivõrd üksikutele etappidele vastav töö pole eraldiseisvalt kasutatav, ei saanud etappide üleandmisel ka seda sisuliselt hinnata, kas vastava etapi töö toimib iseseisvalt või mitte. Ühe etapi lõpetamata jätmine ei tinginud seda, et järgmist etappi alustada ei oleks saanud. Hageja väidet lepingu eesmärgi (tööde tervikuna üleandmine) kohta tõendab kokku lepitud viisil arveldamine. Lepingu lisas olevast hinnapakkumisest ei nähtu etappide maksumused (konkreetsed tööd hinnapakkumusest) ning seda ei ole võimalik ka tuletada hinnapakkumisel märgitud erinevate summade kokku liitmisel. Asjaolu, et lepingu punkt 4.2 sätestab protsentuaalselt tasu, ei tähenda seda, et tegelikkuses saaks rääkida etapiviisilisest tööde teostamisest, veelgi enam etappidest, mis näiteks oleksid kasutatavad või eraldiseisvad. Veebileht peab lõpuks koos toimima kõikide etappide summana. Oktoobris 2019 toimunud kohtumisel juhtis hageja kostja tähelepanu asjaolule, et hagejal on töödega kiire ning neil oli vaja saada uus veebileht toimima enne sügisese rehvivahetuse hooaega. Kostja selgitas viidatud koosolekul, et saavad lehe valmis hiljemalt detsembris 2019.

2-20-18884

hageja lepinguline esindaja kompromissettepaneku.

töövõtulepingust

nr

100918/1

taganemise

teate

ja

Lepingu punktis 3.1 on sätestatud tööde teostamise tähtajad, mille kohaselt pidi töö tervikuna valmima hiljemalt 24. mail 2019. a. Viidatud töö ei ole aga tänaseni valmis. Seda on kinnitanud sõltumatu ekspert TK (Hagi lisa 7 – TK sõltumatu eksperthinnang). Samuti on seda nii oktoobris 2019. a kui ka 27. mail 2020. a toiminud koosolekul kui ka oma seisukohtades (nt Hagi lisad nr 2, 3 ja 5) kinnitanud ka kostja ise. Pooled leppisid kokku lepingu punktis 3.1 tähtaegades, millal kostja peab tehtud töödega valmis saama. Arvestades asjaoluga, et vaheetappide pikkus on mõned nädalad või kuud, siis pidi kostja aru saama, et töö tuleb teostada hiljemalt 24. maiks 2019. a. Lisaks on kostja ka oma 28. jaanuari 2019. a kell 10:32 saadetud e-kirjas öelnud: „Et alustame kiiresti arendusega, et saada ikka enne suve valmis“ (Hagi lisa 8 – 28.01.2019. a e-kiri). 2019. a oktoobris toimunud koosolekul lubas kostja, et töö valmib detsembris. Kostja on ise väljendanud (26.01.2022.a esitatud lisa 1 – oktoobri 2019.a transkriptsioon), et 2019.a oktoobri seisuga oli kostjal oma hinnangul valmis 85% töödest ehk töö ei ole olnud nõuetekohane. 15.11.2021.a vastuses hagile väidab kostja, et valmis on 92,5% töödest. Olgu öeldud, et viidatud töö valmisoleku protsendid on tegelikult suvalised ning veebilehe valmisolekut pole võimalik nii mõõta. Samas, kui kostja soovib täna väita, et valmis on 92,5% töödest, siis peaks veebilehe lõpetamisega seonduv ajakulu olema 35 tundi (võttes arvesse lepingus kokku lepitud töömahtu 475 h – hagi lisa 1 (estimate-A-Velg Koduleht, E-pood_2). Oluline on siiski see, et kostja on omaks võtnud, et 2019.a oktoobris ei olnud veebileht 100% valmis. Hageja on kostjale andnud vastavalt seadusele täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks. Kostja kinnitab ligikaudu aasta pärast tööde valmimise tähtaega, ka ise, et veebileht ei toimi (27.05.2020 kohtumise transkriptsioon). Sõltumatu ekspert TK on oma arvamuses leidnud järgmist: „Minu arvamus on see, et lehe struktuur ja üldine plaan on valmimisjärgus aga mitte piisavalt, et sellega edasi minna. Ainuüksi 2,5 tunnine lehel surfamine tuvastas, et seal on nii palju suuremaid ja väiksemaid tegelemist vajavaid probleeme. Live minek hetkeolukorras tähendaks A-Veljele suurt majanduslikku kahju ja maine kahju.“ (Hagi lisa nr 7). Lisaks on TK kirjeldanud tööl olevaid puudusi, mille ta avastas

2-20-18884

omakorda, et tööde etappideks jaotamine oli suvaline ning üksikutel etappidel polnud töö kui terviku seisukohast iseseisvat tähendust. Etapi nr 1 kohta, mille üleandmine pidi toimuma 22.02.2019 (tööde kestvus 04.02. – 22.02.2019) on kostja edastanud hagejale e-kirja (kostja vastus hagile lisa 10, lk 8): Kas olete jõudnud disaini veel vaadata ja soovita midagi hetkel muuta või võime edasi liikuda? Nagu ka varasemalt öeldud siis väikseid muudatusi saame teha ka edaspidi. Hageja on e-kirjale vastanud 21.02.2019.a, et ma arvan, et liigume ikka edasi. Seega ei nähtu esitatud tõenditest, et 1. etapp oleks üle antud. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et sellist etappi oleks üleüldse võimalik üle anda ning et sel oleks mingit iseseisvat tähendust, arvestades lepingu lõppeesmärki. Hageja väljendas selgelt, et tal on keeruline disaini hinnata enne kui hageja saab alustada testimisega. Etapi nr 1 töökäskudega seonduvalt ei olnud hageja mistahes soovidega viivituses. Kostja ei ole tõendanud etapi nr 1 puhul tähtaegset üleandmist ega ka tööde üleandmist. Etapp nr 2 algas (HTML tööd) 21.02.2019. XML linkide osas (millega hilinemist kostja hagejale pidevalt ette heidab) on 18.02.2019 vastanud kostja ise, et XML lingid hetkel on piisavad (Kostja vastus hagile lisa 2, lk 9): Tänud lingi eest, sealt saab natukene rohkem informatsiooni kätte ja hetkel sellest piisab, kui midagi on siis küsin. Kuna kostja on väitnud, et XML failidega seonduv on oluline just nimelt etapi nr 2 teostamiseks, siis on kostja küsinud XML faile ka pärast väidetavat 2. etapi teostamist (25.03.2019.a väljastatud arve 2. etapi eest). Infot XML failide kohta on küsinud kostja etapi nr 2 arveldamisele järgmisel päeval – 26.03.2019. Lepingu punkti 6.4. kohaselt kohustus kostja viivitamatult teatama hagejale kõigist tööde kvaliteeti ja tähtaegset valmimist ohustavatest või ohustada võivatest asjaoludest. Seega oli kostjal kohustus viivitamata anda hagejale teada puudulikust infost, mille hankimine potentsiaalselt viivitab töö valmimist. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud. Vastupidi, hageja oli see, kes juba enne lepingu sõlmimist püüdis anda kostjale kogu informatsiooni, mis oli hageja teada vajalik töö teostamiseks. Kostja täiendavat infot ei küsinud. Kostja ei saa lepingu tähtaega enda jaoks selliselt kunstlikult pikendada, kui ta lepingu täitmise käigus esitab muudkui uusi küsimusi ja päringuid, mida ta oleks võinud esitada juba lepingu sõlmimise hetkel või mõnes varasemas staadiumis. Näiteks sai hageja 26. märtsil 2019. a kostjalt e-kirja, et „Taotluse ülevaatamine ning vastamine võtab ca 2 nädalat ning kogu protsess kuni 3-4 nädalat – seega palun tegelge sellega intensiivselt sest antud informatsioon pidi jõudma meieni enne kodulehe arenduse algust.“ (Hagi lisa 11 – kostja 26. märtsi 2019. a e-kiri). Kostja ei olnud aga hagejat sellest varasemalt teavitanud. Kui kostjale oli eelnev informatsiooni teada, siis hiljemalt tööde alustamisega oleks kostja pidanud hagejat ka teavitama. Koheselt peale kostjalt vastava teate saamist, esitas hageja maanteeametile taotluse. Kuna kostja hagejale rohkem infot ei andnud valis hageja paketi nr 2, mis osutus valeks. Sellest teavitas kostja aga hagejat alles 2019. a sügisel, st umbes 3-5 kuud peale seda, kui kostja oleks pidanud töö valmis saama. Lisaks, hageja tegi 08. aprillil 2019. a ettepaneku kohtuda ja arutada läbi need küsimused ja teemad, mille kohta on kostjal rohkem infot vaja ning palus edastada ka teemad ja küsimused, mis ei ole kostjale arusaadavad. Kostja edastas hagejale 09. aprillil 2019. a mõned küsimused, mida koosolekul arutati. Muus osas eeldas hageja, et kostjal küsimusi ei ole (hagi lisa 12 – hageja 08.-09. aprilli 2019. a e-kirjavahetus). Kostja ei ole kordagi hagejat teavitanud asjaoludest, mis tingiksid kokkulepitud tähtaja ületamise. Lähtudes eeltoodust on kostja korduvalt rikkunud ka lepingu punkti 6.4. Selline kostjapoolne rikkumine on kaasa toonud hageja usalduse kaotuse. Asjaolu, et kostja on lepingut rikkunud, teostatud tööd ei vasta kokkulepitud tingimustele ning, et kostjal puuduvad vajalikud teadmised töö kvaliteetseks teostamiseks tingiski hagejapoolse lepingust taganemise.

2-20-18884

Etapp nr 3 algas kostja hinnangul pärast etapi nr 2 lõppu ehk pärast arve väljastamist. Kostja kirjeldab 3. etapi sisu järgmiselt (15.11.2021.a vastuse punkt 3.22.3): Nimetatud etapis saadi juurdepääs laoprogrammile ning integreeritud andmevahetuse saidi ja laoprogrammi vahel (tellimused, kaubad, kliendid). Kostja integreeris aja broneerimise mooduli ja laiendas selle funktsionaalsust vastavalt kliendi soovile ja lepingus täpsustatud. Töötati välja peidetud lehed, et kuvada kliendi autoteeninduses broneeritud aeg iga tõstuki jaoks. Lisatud on velgede ja rehvide otsing parameetrite järgi kliendi pakutava teenuse kaudu (wheel-sise.com). Samuti lisasime rehvide ja velgede otsingu auto numbri järgi (Maanteeamet). Hageja toob välja, et veebileht ei võimalda otsida konkreetse auto numbri järgi rehve/velgi ning siduda neid väärtusega, millega hageja soovib neid ostjatele müüa. Esiteks leht kuvab ebaõige mõõduga rehvid autole, kuigi Maanteeameti süsteemi kaudu peaks autole saama valida nõuetekohased rehvid. Teiste sõnadega kui klient ostab rehvid autonumbri järgi, siis ei pruugi need autoga sobituda. Teiseks võimaldab e-pood osta veebipoest rehve 15 eurot tükk, mis on ilmselgelt turihinnaga mittevastavuses. Etapi nr 4 kohta toob hageja välja, et kliendi testimise faasis ei oma veebileht olulisi kokku lepitud tingimusi, mille pidi kostja looma varasemas kolmes etapis. Näiteks ei olnud võimalik rehve ja velgi otsida vastavalt lepingus kokku lepitud parameetritele. Sellise funktsionaalsuse olemasolus on pooled kokku leppinud lepingu lisas 3 - Kodulehe moodulid: 2.1.E-POOD – TELLIMISKESKUS. Kaup Tartu laos ja tellimisel (xml-failid) ja lisas avelg.ee_2.1.pdf, milles kokku lepitud parameetriteks oli - 1. rehvide otsing parameetrite järgi – filtrid – kaubamärk (tootja), rehvi laius, rehvi kõrgus, rehvi diameeter; rehvi tüüp (suvi, lamell, naast); uus või kasutatud. Samuti eksis e-pood hindade kajastamisel, võimaldades rehve osta näiteks 15 euro eest. 11.04.2020.a testikasutamisest ilmnesid järgmised puudused:

2-20-18884

2-20-18884

Hageja selgitab, et lepingulise soorituse väärtus koos puudustega on tema vaates null ehk poolik veebileht (sõltumata valmiduse astmest) on hageja jaoks mis tahes rahalise väärtuseta. Esiteks, sõltumata sellest, kas valmis on 85%, 92,5% või mis tahes muu protsent kogu töödest, ei saa hageja veebilehte kasutada sihipäraselt ehk selleks, milleks hageja on veebilehe tellinud. Olemasolevas valmiduses veebilehte ei ole võimalik kasutada, sest ei tööta otsingumootorid ega ka veebipood. Teiseks ei ole hagejal võimalik paluda kellelgi ka sama töö ümber teha, sest teiste poolt alustatud tööd mitte keegi edasi teha ei soovi. Samuti pole sellist poolikut veebilehte, mis on arendatud vastavalt hageja spetsiifilistele vajadustele, võimalik ühelegi kolmandale isikule võõrandada. Seega ka selle veebilehe turuväärtus on null eurot. Lisaks, lepingu punkt 11.2, mis asub peatükis nr 11, mille pealkiri on leppetrahv, näeb ette hageja õiguse vähendada tööde eest tasumisele kuuluvat summat 200 eurot + KM iga ületatud päeva pealt. Tänaseks on kostja tööde üleandmisega viivituses 579 päeva, millest tulenevalt on hagejal õigus vähendada lõppsummat 115 800 euro (lisandub KM) võrra. Viidatud sätte näol on tegemist poolte vahel kokku lepitud leppetrahviga juhuks, kui kostja ei anna tööd kokku lepitud tähtajaks üle. Seega on antud juhul hagejal lisaks õigus nõuda ka kostjalt leppetrahvi summas 23 750 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku 28 500 eurot. Kuna hageja õigus vähendada lõppsummat on suurem, kui lepingu eest tasumisele kuuluv summa, milleks on 23 750 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku summas 28 500 eurot, nõuab hageja leppetrahvi samas summas, mis tuli lepingu kohaselt tähtaegselt valminud töö eest tasuda. Hageja selgitab, et viidatud töövõtulepingu sätte (p 11.2) kohaselt tekib hagejal õigus lõppsummat vähendada ka juhul, kui valmis töö hagejale üle antakse, st et hageja saab kostjalt nii toimiva ja lepingutingimustele vastava veebilehe, kui ka vähendab veebilehe eest tasumisele kuuluvat summat vastavalt töövõtulepingu punktis 11.2. sätestatud valemile. Kuna säte asub töövõtulepingus leppetrahvi peatüki all, siis käsitlebki hageja eeltoodud kokkulepet leppetrahvina töö tähtaegselt üle andmata jätmise tõttu. Hageja teavitas enne hagiavalduse esitamist kostjat oma õigusest leppetrahvi nõuda 27. mail 2020. a toimunud koosolekul (Hagiavalduse lisa nr 3), kus hageja selgitas kostjale, et juhul kui kostja on nõus asja kohtuväliselt lahendama ning tagastab hageja poolt juba makstud summad, ei nõua hageja kostjalt töövõtulepingu punktis 11.2 sätestatud leppetrahvi, mida aga kohtusse pöördumisel tehakse. Hageja leiab, et alternatiivse nõudealusena on tal tekkinud õigus ka hinna alandamise tõttu nõuda kogu lepingu alusel tasutud raha tagasi. Hageja leiab alternatiivselt, et tema 01.07.2020 esitatud taganemise teadet saab lugeda ka hinna alandamise avalduseks. Hageja on 01.07.2020.a hinna alandamise avalduse tulemina alandanud hinda nullini. Nullini hinna alandamine on lepingu kohaselt lubatav (lepingu punkt 11.2, mis näeb ette hageja õiguse vähendada tööde eest tasumisele kuuluvat summat 200 eurot + KM iga ületatud päeva pealt) ja käesoleval juhul põhjendatud. Kuivõrd hageja on lepingu hinna alandanud nullini on hagejal õigus hinna alandamise tulemina nõuda kostjalt tagasi 26 362.5 eurot. Hagejal on õigus küsida hinna alandamise tulemina tagasi nõutavalt summalt viiviseid vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Kostja sai hinna alandamise avalduse kätte 01.07.2020.a ning tähtaeg, mis hageja poolt anti, oli 08.07.2020.a. Seega on kostja olnud viivituses 26 363.5 euro tagastamisega alates 09.07.2020.a. Viivisnõudeks perioodi 09.07.2020 – 31.12.2023.a eest on olnud 5232.22 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et 01.07.2020 avaldus ei ole käsitletav hinna alandamisena, esitab hageja 13.03.2024 menetlusdokumendiga alternatiivse hinna alandamise avalduse. VÕS § 112 lg 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja palub lugeda 13.03.2024 menetlusdokument alternatiivseks hinna alandamise avalduseks.

2-20-18884

Asjaolu tõttu, et kostja ei saanud tellitud tööd tähtaegselt valmis, pidi hageja lisaks tegema investeeringuid oma olemasolevale veebilehele summas 2844 eurot. Hageja on kostjale selgitanud, et olemasolev veebileht on vana ega rahulda enam hageja vajadusi piisavalt, seetõttu telliti ka uus veebileht. Kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud, ei oleks pidanud hageja oma olemasolevat veebilehte täiendama hakkama ning viidatud kahju ei oleks hagejale tekkinud. Samuti on hageja sõlminud lepingud Maanteeametiga ning tasunud vastavalt ka arveid. Samas, kui hageja ei ole saanud teenust kasutada, kuna kostja ei ole veebilehte tänaseni valmis saanud. Selliselt tekitas kostja hagejale kahju summas 1409.23 eurot. Maanteeametiga sõlmis hageja lepingu kostja juhendamisel ja kostja poolt antud valeinformatsiooni tõttu maksis hageja mitu kuud Maanteeametile saamata vastavat teenust kasutada. Hageja selgitab, et kostja andis hagejale teada, et viimane peab sõlmima Maateeametiga lepingu (Hagiavalduse lisa nr 11), mida hageja ka tegi. Seega on hageja käitunud kostja juhiste järgi ning seetõttu vastutab kostja tekkinud kahju eest. Lepingu p 5.1 järgi on pooltel õigus kaasata hindamiseks sõltumatu ekspert, kelle kulud on kohustatud kandma lepingut rikkunud pool. Hageja on pidanud asja lahendamiseks pöörduma nii eksperdi TK poole kui ka Advokaadibüroo LMP poole ning kandud sellega seoses kahju summas 2259.20 eurot (1500 eksperthinnang ja 795.20 Advokaadibüroo LMP tasu). Eksperdi kulud summas 1500 eurot on mõistlikud ning praktikas ka tavalised. Eksperdile tasuti sularahas. Kahju tõendavate arvete kohta märgib hageja, et hageja juhatuse liikmele kuulub kaks ettevõtet A-Velg OÜ ning Veljekoda osaühing. Ettevõtted on omavahel tihedalt seotud, A-Velg OÜ tegeleb veebilehega ning Veljekoda osaühing pakub eeltoodu veebilehe kaudu oma tooteid ja teenuseid. Seetõttu läheb üsna tihti ka sassi, millise ettevõtte alt teenuseid tellitakse ning kumb ettevõtte teenuse eest tasub (nt ka riigilõiv on tasutud kogemata just Veljekoda osaühing kontolt). Hiljem on toimunud aga ka tasaarveldus ning A-Velg on Veljekoda osaühingule viimase poolt tasutud summad tagastanud. Sisuliselt on Veljekoda osaühing ajanud A-Velg asja ning nende vahel on käsundita asjaajamise suhe. Seega näitavad ka Veljekoda osaühingule esitatud arved hageja poolt kantud kahju suurust, kuna nad on lihtsalt ekslikult esitatud valele ettevõttele ning asjaajamise lihtsustamiseks on Veljekoda osaühing need ka tasunud. Advokaadibüroo poolt väljastatud arvete kohta selgitab hageja, et hageja lepinguline esindaja töötas varasemalt Advokaadibüroos LMP, mis aga alates 07. oktoobrist 2020. a jagunes ning alates 07. oktoobrist 2020. a töötab hageja lepinguline esindaja Advokaadibüroos Pallo&Partnerid. Kui lepinguline esindaja soovis süsteemist LawTime enda arvuti kõvakettale salvestada hagejale Advokaadibüroo LMP poolt esitatud arved, siis süsteem LawTime pani päiseks ning arve saajaks automaatselt Advokaadibüroo Pallo&Parnterid. II Kostja vastuväited

2-20-18884

(XML). BlueGlass Interactive OÜ pidi seadistama toodete impordi kodulehele, aga kohe algusest A-Velg OÜ ei esitanud piisavalt informatsiooni ja ei esitanud kõiki faile, mille järgi Blueglass Interactive OÜ pidi tööd tegema. Tööde lõpetamiseks kogu vajalikku XML informatsiooni ei esitanud A-Velg OÜ, mis tõttu ei saanud nimetatud osas BlueGlass Interactive OÜ töid ka teostada. Kostja küsis seda XML-i e-kirjaga (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 2 ja lisa 7, lk 3 ja 4), 06.02.2019 andis AVelg OÜ teada, et pole XML faili saanud (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 2 ja lisa 7, lk 1 punkt 1). See fail ei olnud olemuselt aga piisav nagu nähtub A-Velg OÜ enese vastusest kliendihalduse tarkvaras (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 4 ja lisa 8, lk 1 punkt 1). Kahjuks esitas A-Velg OÜ BlueGlass Interactive OÜ-le ainult 1 faili selles etapis (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 1 rida 4 ja lisa 9, lk 1 punkti 1 ees). Seega puudub alus etteheideteks töövõtjale, et tööd pole tervikuna lõpetatud. Töid ei saanudki tervikuna lõpetada, sest hageja jäi oma kohustustega täitmisega viivitusse (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 10, lk 9 e-kiri 18.02.2021 kell 11:34). Veebipoe enda arendamise alustamiseks kasutati aega, mis ilmus kaupadega failide puudumise tõttu, sest A-Velg OÜ ei edastanud kõike, mis oli vajalik enne etapi alustamist. A-Velg OÜ oli nõus edasi liikuma teise etappi (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6, rida 5, lisa 10 – 21.02.2019 kell 14:48 e-kiri lk 8, lk 9 e-kiri 18.02.2019 11:26 ja lk 3, 25.03.2019 e-kiri 10:59) ja tasus arve esimese etapi eest (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 2, lisa 11 (arve invoice 348 tasumine) lisa 6 rida 5 ja selle kohta ka lisa 12, lk 1 05.03.2019 e-kiri 14:06 tasumise kinnitus). St A-Velg OÜ võttis selle 1. etapi vastu endast lähtuva puuduse tõttu, nõustus selle kõrvaldamisega hiljem ja BlueGlass Interactive OÜ liikus edasi teise etappi. Töövõtja tegi omalt poolt tööd vastutustundlikult ja korrektselt arvestades A-Velg OÜ-st tulenevaga. Teine etapp “html/css” - see tähendab eelmises etapis tehtud disaini interaktiivseks tegemist. St, et nupud saab hõljuma ja klikkida ja tuleb teha kujundus, mis töötab iga ekraani suurusega. Selles etapis BlueGlass Interactive OÜ kodeerib lehe välimuse kujunduse järgi, teeb vaate mobiili sõbralikuks ja et see välja näeb sama kõigis brauserites. Selle etapi käigus oli plaanitud ka liidestada XML failid toodetega ja alustada liidestust majandustarkvaraga. 05.03.2019 saadi A-Velg OÜ käest veel 1 fail toodetega, nüüd sai edasi tegeleda veel ühe XML faili integreerimisega (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 7 ja lisa 12, lk 1 all 05.03.2019 e-kiri 14:06). Sellest nähtub selgelt, et A-Velg OÜ oli teabe edastamisega viivituses, kuna saatis 05.03.2019 alusinformatsiooni, mis tuli esitada esimeses etapis (punkt 3.4.2 ja 3.22.1). Blueglass Interactive OÜ esitas selle etapi tööd e-kirjas ülevaatamiseks 10.03.2021 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 8 ja lisa 10, lk 3, 11.03.2019 kell 11:17 e-kiri). Seejuures A-Velg OÜ ei vastanud ning BlueGlass Interactive OÜ saatis 15.03.2019 e-kirja kell 9:50 (lisa 10, lk 4) ja 19.03.2019 11:24 e-kiri kokkuvõte toimunud telefonikõne kohta, millega selgitati, et oodatakse jätkuvalt infot (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 10 ja lisa 19, lk 3). Seejuures lubas AVelg OÜ esindaja sellega tegeleda ise alles alates 19.03.2019 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 10, lk 3, 19.03.2019 12:15 e-kiri). BlueGlass Interactive OÜ saatis 25.03.2019 e-kirja kell 10:59 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 10, lk 2, e-kiri 25.03.2019 kell 10:59, mis oli arve II etapi eest (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 3) ja selgitas, et AVelg OÜ-le vastused on pikalt veninud ja seetõttu ei saa lepingu tähtajad enam paika pidada (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 10, lk 2). 25.03.2019 esitas klient palve, et BlueGlass Interactive OÜ suhtleks hoopis ise Maanteeametiga (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 12 ja lisa 10, lk 2 – 25.03,2019, e-kiri kell 13:26), kuid see ei olnud võimalik. Seejärel edastas kostja väga detailsed juhised, et see oleks A-Velg OÜ-l endal võimalik (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 12, 13 ja lisa 10, lk 1, 26.03.2019 e-kiri kell 11:22). A-Velg OÜ siiski esitas taotluse ise ja andis selles teada projektihaldus tarkvaras 28.03.2019 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 10, rida 14 ja lisa 13, lk 1, 3 lõik). Samuti andis AVelg teada, et tal on jätkuvaid probleeme XML failidega ja selle tõttu oli takistatud kostja töö teostamine (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 14 ja lisa 13, lk 1, punkt 2 lehekülje all). BlueGlass Interactive OÜ sai ligipääsu majandus- ja laotarkvarale Erply hageja poolt alles 28.03.2019, see on 10 päeva pärast II etapi algust (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 15 ja

2-20-18884

lisa 14). Nüüd oli A-Velg nõus edasi liikuma kolmanda etapi juurde, sest tasus arve teise etapi eest (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 11 01.04.2029 invoice nr 349 tasumine). Töövõtja tegi omalt poolt tööd vastutustundlikult ja korrektselt. Kolmas etapp oli arendus. See tähendab, et BlueGlass Interactive OÜ teeb kogu funktsionaalsuse osa, ehk siis kõik integratsioonid ladudega, Maanteeametiga, e-poe funktsionaalsus, maksmine, tarne jne. Kuna see etapp oli väga mahukas, siis selleks oli töövõtulepingus, et esimene etapp (disain) sisaldab lao integreerimist paralleelselt disainiga, muidu ei jõuaks kogu arendust valmis teha kolmanda etappi lõpuks. Arendusetapis tehti tööd veebipoe installeerimisel ja seadistamisel, funktsionaalsuse juurutamisel, toodete parameetrite filtreerimise funktsionaalsuse loomisel. Tööd takistas kõigi kaupadega seotud XML failide puudumine, kuna kõik filtreerimisel kuvatavad parameetrid ja nende seosed ei olnud teada. Tuletasime A-Velg OÜ-le meelde failide puudumist ja palusime need esitada (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 14, lisa 13, lk 1 all ja lisa 10 lk 5, punkt 5). 11.04.2019 saabus fail koos kaupadega (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 17 ja lisa 15), mis osutus liiga suureks ning oli vaja luua faili lisatöötlus, et välistada kõik selles sisalduvad kauba duplikaadid ja vähendada kaupade arvu 70 000 kuni ~3 000, klienti teavitati sellest õigeaegselt (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 19 ja lisa 16, lk 2 ja 3). Selles faasis sai ka lepingu tähtaeg kliendiga arutatud ja A-Velg OÜ aktsepteeris, et lepingu tähtajad enam ei pea paika (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 20 ja lisa 17 lk 8, e-kiri 13.05.2019 kell 17:33). Samas e-kirja palus A-Velg OÜ ka ajapikendust 3. etapi arve tasumiseks. 3. arenduse etapi eest tasumiseks BlueGlass Interactive pakkus, et arve tasumine võib toimuda 50% ja 50% osamaksetena (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 21 ja lisa 17, lk 8). Tasuti 31.05.2019 lõpuks arved ilma (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 17, lk 6, lisa 4 ja lisa 11 [arve invoice 350 tasumised 20.05.2019 ja 31.05.2019], et selle eest oleks pretensioone esitatud. Samas oma kohtusse esitatud menetlusdokumentides väidab A-Velg OÜ et töid ei lõpetatud, kui nii, siis mille eest üldse A-Velg OÜ raha maksetähtaja pikendust paludes tasus? Siiski on vaja siin märkida, et selles etapis toimus ka esimese etapi töid, mida A-Velg viivituste tõttu ei olnud võimalik varem lõpetada. Edastatud süstematiseerimata XML failide töötlemine võttis palju lisaaega, mis polnud sugugi plaanis ja oli põhjus, miks väljuti esialgsest töömahust. Nt 25.05.2019 teatas A-Velg OÜ, et ta pole Maanteeametist ikka vastust saanud (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 23 ja lisa 18, lk 2). 31.05.2019 edastas kostja genereeritud võtmed, mis ta pidi saatma pangale, et saada pangalinkide ning Liisi järelmaks liigipääsud (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 24 ja lisa 19, lk 1). 10.06.2019 saatis BlueGlass Interactive e-kirja, kus selgitas, et ootab ikka vastuseid oma küsimustele ja infot: - Maanteeameti infot – küsis kostja ca 3 kuud tagasi; - Pankade vastus – edastasime, mida vaja on; - Racingline velgede hinnad + info velgede kohta; - Latakko velgede ja rehvide hinnad (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 25 ja lisa 17, lk 4 10.06.2019, e-kiri kell 11:33). Samas e-kirjas selgitas BlueGlass Interactive OÜ ka väga selgelt:“... Loodan, et saate aru, et selliselt tööprotsess ei toimi ja igakord kui tuleb info, mida me enne ei teadnud tuleb meil asju jälle sättida ja vahest ka ümber teha, sest ma ei osanud mingite asjadega arvestada sest projekti informatsioon on puudulik. Siinkohal sooviksime teie kommentaare, kuidas me projektiga lõpuni jõuame ja, et me püsiksime arvestatud eelarves on meil vaja kogu informatsiooni korraga kätte saada.“ (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 26 ja lisa 17, lk 4 10.06.2019 e-kiri kell 11:33). A-Velg OÜ annab sellele oma vastuse kuid märgib, et ootab jätkuvalt ise Akud'e XML Latakko poolt (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6, rida 27 ja lisa 17, lk 3), mis tõttu oli tööde takistus jätkuvalt A-Velg OÜ poolt. 20.06.2019 sai kostja lõpuks ligipääsu Maanteeameti infosüsteemile, mis oli üle 3 kuu hiljem, kui etapi alguse tähtaeg 18.03.2021 (lisa 6 rida 28 ja lisa 17, lk 1 keskel ja lk 3). Perioodis 20.06.2019 kuni 16.08.2019 sai teostatud väiksemaid ülesandeid vastavalt A-Velg OÜ antud infole (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 read 30 kuni 36). 20.06.2019 seisuga ei olnud BlueGlass Interactive OÜ-le edastatud Aludiski (edasimüüja XML toodetega) hindasid, see oli omakorda seotud jätkuvalt XMLi ja majandus- ja laotarkvara arendusega, st selles osas ei saanud kostja tööd jätkata. 28.06.2019 tuli A-Velg OÜ välja uue sooviga, et ta soovib lisada otsingu uudiste lehele, mis

2-20-18884

kujutas endast lisatööd. 01.07.2019 sai kostja viimaks Aludiski toodete hinnad A-Velg OÜ-lt. Samas andis A-Velg teada, et seal tuleb arvestada täiendavad hinnad olemasolevale hinnakirjale (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 31 ja lisa 20). See omakorda nõudis täiendavat arendusaega kostjalt. Blueglass Interactive OÜ edastas 09.07.2019 e-kirja, et kostja ootab ikka Latakko Akude XML faili. 24.07.2019 edastati kliendile atribuutide nimekiri, mida ja kuidas saab kasutada Erply's. Täna väidab klient, et kostja ei ole teinud Erply integratsioon üldse ja ei suhelnud temaga selle teemast isegi (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 33). 23.08.2019 sai BlueGlass Interactive OÜ EveryPay (pangalingid) vajalikud andmed, mis vajalik maksemooduli seadistamiseks (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 34, lisa 21, lk 3, e- kiri 23.08.2019 11:30:37). 16.08.2019 edastas klient info selle kohta, et on sõlminud lepingu Itella Smartpostiga ja on edastanud selle kohta info, mida tuli arendusel täiendavalt arvestada. 16.08.2021 andsime projektihaldus tarkvaras kliendile teada, et vaja on nüüd lahendada küsimus 4. etapi arvega seonduvas (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 36 ja lisa 22, lk 1 ja 2). BlueGlass Interactive OÜ annab väga detailse ülevaate, kus selgitab, et töötamine olukorras, kus alusinfot edastatakse mitme kuu hilinemisega ei ole aktsepteeritav ...“ Mis puudutab arvet, siis saame aru, et tahate testida jne enne, kuid testimise periood oleks pidanud olema mitu kuud tagasi. Praegu on olukord selline, kus meie ootasime informatsiooni ning seetõttu kannatame meie ning teostatud tööde eest tasu ei saa. Nagu ka enne oleme korduvalt öelnud, siis meie tahame teiega tööd edasi teha ning kuskile ära ei kao, kuid leiame, et arve tasumine võiks siiski olla tänase päeva jooksul ehk jääks juulikuusse ning informatsiooni puudumine meie tööd mõjutada ei tohiks ja ei saa.“ Pärast seda toimus kliendiga 23.08.2019 suhtlus, kus klient asus seisukohale, et veebilehe disain on vaja olulises osas ümber teha. See kohtumine on ka lindistatud kliendi poolt, kus klient vaid süüdistas, kuid jättis tähelepanuta omapoolse tegevuse tähtaegade mittejärgimisel (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 22, lk 1 ja 2, hageja vastused rasvase trükiga). Tulemusena tegi kostja disaini ülesehituse ümber A- Velg OÜ jaoks tasuta ja ümber (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6, rida 37, lisa 23 vs lisa 24), kuigi see kujutab endast projekti välist lisatööd, sest disain oli 1 etapis juba kinnitatud (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 23 ja ka lisa 17, lk 1 keskel disaini kinnitamise kohta). Kohtumisel arutati detsember 2019 tähtaega eeldusel, et klient edastab tööde lõpetamiseks kogu vajaliku informatsiooni. Sellele, et koostöö jätkus viitab ka asjaolu, et A-Velg OÜ soovis kasutada kostja disainmaterjale motoshow reklaamides (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6, rida 38 ja lisa 25, lk 1), mida kostja ka võimaldas. Lehe arendustööde jätkamiseks küsisime 09.10.2021 krüpteeritud file (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 39), mis neile saatis Maanteeamet ja edastada meile edasi, et tegeleda autonumbri otsinguga. Lisaks küsime auto parameetrite otsingu kohta täiendavat informatsiooni. A-Velg ei reageerinud sellele 2 nädalat, kuigi väidetavalt oli tal objekti lõpetamisega väga kiire nagu selgub hagiavaldusest ja selle täpsustusest (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 40, lisa 26 leht 1). Vastus edastati alles 22.10.2021 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 40 ja lisa 26 leht 2). Kliendi edastatud Maanteeameti andmetest aga selgus, et Maanteeameti AVP teenuses ei sisaldu kliendi poolt soovitud põhiandmeid ning selles osas tuleb sõlmida uus leping (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 41 ja lisa 27 lk 3). See takistas lehekülje edasiarendust, sest lahendust polnud võimalik teostada konkreetsel viisil nagu klient oma uute muutunud soovide kohaselt soovis. Klient oli kõige sellega kursis ja esitas ka täpsustatud päringu Maanteeametile (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 27, lk 8). Seejärel jäid asjad kliendi poolt taas venima. 15.12.2019 toimus kliendiga kohtumine, kus sai arutatud, et eeldusel, et kliendi poolt kõik vajalik informatsioon, mis on arenduse lõpetamiseks laekub, saab tööd lõpetada aprill-mai 2020 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 42). Kliendile saadeti seejuures meeldetuletus kiri 03.01.2020 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 43 ja lisa 27, lk 34). Kliendile sai selgelt rõhutatud kuniks küsimused ei ole Maanteeametiga lahendatud ei saa sisuliselt edasi liikuda (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 27, lk 54, e-kiri 3. jaanuar 2020, 11:03). Seejärel tõusetus 09.01.2020 aga juba järgmine probleem, mis seisnes kliendi tarnija hindade ja lõppmüügi hindade kajastamises, selleks tuli leida konkreetne lahendus arvestades kliendi tarkvara. Kliendile esitati selles osas konkreetsed küsimused, mis on vajalikud selle arenduse lõpule viimiseks. Nimetatud küsimused

2-20-18884

on jätkuvalt vastuseta ja A-Velg poolt vastamata (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 44 ja lisa 28 lk 2, e-kiri 9. Jan 2020, 16:48). 20.01.2020 saatis Maanteeamet uued API teenuse andmed, mis lõpuks võimaldas omavahel siduda wheel-size (Auto parameetrite otsingu) ja liiklusregistri otsingu. 06.02.2020 teavitas kostja hagejat, et Maanteeameti põhiandmed ei klapi sõidukitel olevate ja neid omavahel siduda ei ole võimalik (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 47). Seega oli kliendi jaoks lisaarendusena tehtud suur töö, kuid lahendus polnud sisuliselt võimalik, sest Maanteeameti poolt edastatud info alusel ei olnud võimalik varasemalt tuvastada (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 28 lk 4-5, e-kiri 6. veebruar 2020, 16:34). Seejärel 12.02.2020 soovis kostja edasi liikuda, et vastaks viimastele küsimustele ja asuks lehte sisuliselt testima. Samal ajal kostja omaltpoolt uuris, kuidas toodete sünkimise saab veel paremaks teha ja alustati uue sünkimise lahenduse arendusega. 19.02.2020 kirjutab klient, et leht ei leia tema autonumbriga õiget tooteid (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 39 ja lisa 29, e-kiri 19. veeb. 2020, 21:36). Oleme küsinud täpsustusi, et kuidas saab parandada parameetri otsingut, aga ei saanud vastust siiamaani (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 30 – e-kiri 20. veebruar 2020, kell 10:54). 27.03.2020 klient küsis luba kolmandale isikule leht üle vaadata, et oma poolt hinnang teha. Andsime loa (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 50). Selles etapis saidi ka juurdepääs laoprogrammile ning integreeritud andmevahetusele saidi ja laoprogrammi vahel (tellimused, kaubad, kliendid). Kostja integreeris aja broneerimise mooduli ja laiendas selle funktsionaalsust vastavalt kliendi soovile ja lepingus täpsustatule. Töötati välja peidetud lehed, et kuvada kliendi autoteeninduses broneeritud aeg iga tõstuki jaoks. Lisatud on velgede ja rehvide otsing parameetrite järgi kliendi pakutava teenuse kaudu (wheel-size.com). Samuti, palju hiljem, kuna klient ei sõlminud Maanteeametiga lepingut õigeaegselt (tuletasime meelde ja küsisime andmeid mitu korda), lisasime rehvide ja velgede otsingu auto numbri järgi (Maanteeamet). See oli A-Velg jaoks suurim probleem, nagu hiljem selgus, on enamik pretensioone algas sealt. Samas läks see kavast välja A-Velg OÜ enda tõttu, kuna edastatud alusteave oli esitatud oluliselt hiljem ja puudustega, mis ei lähtunud BlueGlass Interactive OÜ-st. A-Velg OÜ oli teadlik sellest, et aeg mis oli planeeritud (veebruar - mai 2019) projektiga tegemiseks on lõppenud, tellija oli sellest teadlik ja peale maikuu 2019 ei saanud enam kohese valmisoleku vormis tegeleda projektiga, sest oli juba ette planeeritud teised projektid. Jätkasime projekti kallal tööd kahjumiga, töötades õhtuti, sest tahtsime klienti aidata ja projekti lõpule viia. Lepingu perioodist oluliselt hiljem toimus 15.12.2019 koosolek, kus klient avaldas soovi ühtlustada otsing auto numbri ja parameetrite järgi. Sellega seoses tehti tohutut tööd, kuna selle käigus selgus, et Maanteeamet tagastab andmed auto kohta väga kaootilises vormis ja isegi ühe automudeli puhul saab auto nime märkida täiesti erineval viisil. Mis takistas meil otsingut täielikult ühendamast, seda selgitati ka A-Velg OÜ-le (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 47, lisa 28 lk 4-5). Neljas etapp – testimine kliendipoolt. Kuna iga klient teab oma ärist palju rohkem ja seal on palju spetsiifilisi asju, siis selleks oli mõeldud testimise etapp kliendi vajaduste viimistlemiseks. Kliendi tagasiside järel saab loodut täpsustada, täiendada ning kõrvaldada arendustegevuse ebakõlad. Nii saab ebakõlad funktsionaalsuses kõrvaldada, täiendada ja täpsustada. Selles etapis peab klient katsetama saidi toimimist ja esitama aruande dokkimata jätmise ja puuduste kohta, mille BlueGlass Interactive OÜ peab parandama. Kaupade veebipoe otsing sisaldab paljusid konkreetseid parameetreid, mida ei saa ette näha ja need pidi klient esitama testimise käigus. Vähemasti ta lubas seda teha, aga lõpuks ei esitanud üksikasjalikku 4. testimise etapi parandusvajaduste kirjeldust kunagi. Selgitame, et 17.04.2020 A-Velg saatis kolmanda isiku kommentaarid (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 51), mille osas oleme oma tagasisidega vastanud igale punktile (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 51 ja lisa 30 ja selle alalisad [tuleb käsitleda koonddokumendina], kommentaarid track changes funktsioonis, ka lisa 31).

2-20-18884

Kliendi viidatud vead ei olnud vead, vaid hagejast tulenevad väga spetsiifilised puudused, mis on lõpetamata arendustööle omased ja nende likvideerimine nõuab abi ja testimist kliendi poolt. Klient seda valmis võimaldama ei olnud, kuigi tööde teostamine oli kliendist tulenevalt veninud üle igasuguse mõistliku projekti teostamise aja. Ootasime kliendi poolt tagasiside, sest ei osanud ja saanud iga väikest detaili ise tuvastada, kuna see sõltub kliendi vajadusest. BlueGlass Interactive juhib siinkohal tähelepanu, et projekt oli A-Velg minetuste tõttu veninud enam kui aasta plaanitust pikemaks, ometi suutis hageja juba eeldatavasti 27.04.2020 jõuda seisukohale, et enam sellist kodulehte ei taha, miks muidu oleks klient jätnud sisuliselt BlueGlass Interactive OÜ lisas 30 toodud kommentaaridele ja märkustele vastamata. Sellele viitab ka see, et 27.05.2021, mille kohta on hageja esitanud lindistuse ei ole koostöö arutamine, vaid püüdlus leida võimalusi lepingust väljumiseks. Selle kinnituseks on TK koostatud (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 37) ja Y allkirjastatud ettepanek (22.12.2020 hagiavalduse lisa 4). Olukorras, kus hagejal oli enam kui aasta aega anda info töö lõpetamiseks seda ei tehtud. Nüüd oli vaja aga mingil põhjusel leping lõpetada võimalikult kiiresti, ilma andmata täiendavaid tähtaegasid või võimaldada 4 etapp lõpetada. Kostja on lasknud tööd üle vaadata osas, mis on võimalik teostada, sõltumatul asjatundjal, kelle sõnul on samuti etapid 1, 2, 3 valminud ning 4. etapi testimist pole võimalik kontrollida, sest AVelg OÜ pole esitanud üldse sisulist dokumenti, mida saaks pidada loogiliselt struktureeritud infotehnoloogilise testimise töödokumendiks (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 40 eksperdihinnang-AS). Blueglass Interactive OÜ teostas töid vastavalt punktile 3.4 (töövõtulepingu punkt 3). Tööd valmisid etapi kaupa nii nagu lepingus kirjas on, seda mahus mis oli võimalik saavutada A-Velg OÜ poolt viivituse pärast ja ebatäieliku infot arvestades. Blueglass Interactive on teinud oma töö hoolikalt ja vastutustundlikult. Osas, mis see on tegemata, ei saanud seda teha kliendi materjalide puudumise tõttu. A-Velg OÜ-le kirjutati mitmel korral (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 17 lk 4, e-kiri 10. Jun 2019 kell 11:33), et kostjal ei olnud võimalust seda teostada ja oodatakse materjale kliendilt ja et meil muud teised projektid ootel. Hoiatati, et on väga raske tema projektiga tegeleda väljas pool kokkulepitud tähtaegasid. A-Velg OÜ ise aktsepteeris ja nõustus, et enam ei pea lepingu tähtaegadest kinni pidama, sest põhjus, miks töö on tegemata on temast lähtuv. Töö on valmis üle 92.5% nagu poolte poolt on arveldatud. E-pood toimib, majandustarkvara liidestatud, toodetega failid liidestatud, broneerimissüsteem tehtud, otsing parameetrite ja auto numbri järgi tehtud, kõik muu ka tehtud. Väikesed vead esinesid viimases etapis, kus klient hakkas tööd ülevaatama ja leidis väga spetsiifilised puudused auto numbri järgi otsingus, kuid see ongi kliendi poolse testimise ehk viimase etapi eesmärk. Väike osa tööst on lõpetamata, sest A-Velg ei ole seniajani tehtud tööd põhjalikult testinud ja andnud sisulist konstruktiivset tagasisidet (17.04.2021 tagasiside ei ole kindlasti selleks). Lisaks pole käesoleval juhul hageja tõendanud lepingutingimustele mittevastavust tööde üleandmise või vastuvõetuks lugemise hetkel ja see mittevastavus ei tulenenud ühelgi juhul hagejast endast. Hageja kohustus on käesoleval juhul tõendada, et VÕS § 642 lg 1 järgi koosmõjus VÕS § 643 ja 644 lg 1, 2 ja 645 lg 2 töö ei vasta vastuvõetud osas lepingutingimustele ja sellest on kostjale tähtaegselt teatatud. Hageja pole selliseid asjaolusid ega tõendeid lepinguga mõistlikus seoses välja toonud. A-Velg OÜ poolt oli lepingu kontaktiks Y, kes suhtles BlueGlass Interactive OÜ- ga perioodil 20.11.2018 kuni 27.03.2020. Samuti kaasati 2019 aasta teisel poolel W ja hiljem kaasas 2020 aastal TK A-Velg OÜ esindajana (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 37 dokumendi koostamise

2-20-18884

info alusel on TK koostanud 29.05.2021 A-Velg OÜ dokumendi [22.12.2020 hagiavaldus lisa 4], mille siis Y on digitaalselt allkirjastanud), kes faktiliselt tegutses A-Velg OÜ projektijuhina alates 27.03.2020. St TK ei saa olla nn sõltumatu ekspert, kuna ta on selgelt tegutsenud ühe poole juhise alusel ja pärast seda kui kõik tähtajad olid A-Velg OÜ poolt ületatud. A-Velg OÜ esindaja TK esitatud nn sõltumatu eksperthinnang ei ole asjas tähendust omav tõend, sest nimetatud dokumendist ei selgu üldse üksikasjalikud etteheited (struktureeritud testimise töödokument), mida oleks võimalik lepingu etappidega siduda. Hageja sõltumatu eksperdi käsitlus jääb lepingu täitmise raames arusaamatuks, sest TK ei saa olla samal ajal hageja testija ja sõltumatu ekspert. Lisaks teatud vigade esinemine käesolevas etapis on täiesti tavaline ja aktsepteeritud, sest töö on jätkuvalt A-Velg OÜ tõttu pooleli neljandas etapis. Tellija ülesanne oli e-poodi testida ja vigu tuvastada, mille järel on ta kohustatud andma BlueGlass Interactive OÜ-le võimaluse tööde parandamiseks. Seda ei ole tänaseni A-Velg OÜ poolt lõpuni tehtud. Kui töö protsessis tekib vaidlusi või seisakuid, mis ei sõltu töövõtjast ja segavad töö jätkamist, siis üle 2 (kahe) päeva viivitusest lükkub valmimistähtaeg edasi vastava päevade arvu võrra (Töövõtuleping punkt 3.1.5). Nimetatud punkti alusel ei saa väita, et pooltel oleks üldse lepingus olnud siduvad tähtajad, kui esineb tellija ehk hageja enese informatsiooni andmise viivitus. Tellija kohustuseks oli varustada kostjat tööde tegemiseks vajaliku informatsiooniga (töövõtulepingu punkt 5.4). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole loogiliselt ära selgitanud, kuidas ja milliseid tähtaegasid kostja rikkus ning milles rikkumine tegelikult töövõtulepingu mittetäitmise osas seisnes. Vastavalt töövõtulepingu punktile 7.1 antakse töö või selle osas üle kirjalikult kontaktiisikut teavitades e-posti teel. Osades, milles lepingu täitmine on võimalik teavitati hageja kontaktiisikut e-posti teel. Seejuures ei vasta tõele käsitlus, mida on kirjeldanud hageja, vaid kui e-posti teel vastavalt lepingu punktile 7.3 hageja vastuväiteid ei esita 5 tööpäeva jooksul, siis loetakse tööd vastuvõetuks. See on kooskõlas ka lepingu punktiga 5.2. Sellega on kooskõlas ka poolte praktikaga, kus A-Velg OÜ on esitatud arved tasunud. Miks peaks lepingu järgi A-Velg OÜ tasuma tööde eest, mille osas on tal pretensioone. Väited, et tal on lepinguga teostatud tööde osas pretensioone asus kõigi etappide lõikes avaldama alles 27.05.2020 ehk siis väljaspool lepinguga määratud pretensiooni tähtaega. Selles osas tuleb hageja väited jätta tähelepanuta kui asjakohatud. BlueGlass Interactive OÜ vaidlustab tervikuna hageja avaldusi tähtaegade osas. Kostja ei ole rikkunud lepingu tööde üleandmise tähtaegasid. Kostja on tööd teinud ulatuses, mis hageja sisendit arvestades oli võimalik ning selles ulatuse sai tööd lugeda vastuvõetuks lepingu järgi. Lõpetamata osas on viivitus tingitud A-Velg OÜ-st, mitte kostjast. Isegi kui ei ole selgesõnaliselt e-kirjas hageja aktsepti, siis lepingu vastuvõtmise tingimusi arvestades tuleb tööd nimetatud osas lugeda vastuvõetuks ja seda kinnitab ka hageja poolt arvete tasumine. Miks muidu hageja oleks need arved tasunud. Tööde valmimine jäi sõltuma tervikuna hageja enese tegevusest, kuna kostja andis hagejale teada, et tööd on võimalik teha aktiivse tööplaani väliselt ja vastavalt võimalusele. Seda aktsepteeris ka hageja ise. Erinevalt hageja avaldatust pole ta sisuliselt kunagi andnud täiendavat tähtaega viisil, et tööd oleks võimalik lõpuni teha. Hageja pole ühelgi juhul määratlenud, mis on tema jaoks lepingu rikkumine ja kas üldse saab rääkida kostja rikkumisest viisil, et rikkumine on oluline. Üksnes selgelt määratletud täiendava tähtaja andmine koos arusaadava ja sisuliselt hinnatava pretensiooniga saab endast kujutada VÕS järgi olulist lepingu rikkumisest teavitamist ja täiendava tähtaja määramist kostjale. Hageja pole tänaseni esitanud informatsiooni, mis oleks võimalik ja vajalik tööde lõpuni tegemiseks.

2-20-18884

Hageja etteheited töövõtulepingule ja nende tingimustele on asjakohatud, sest poolte vahel valmistati ette lepingut mitu nädalat (perioodis 20.11.2018 kuni 31.01.2019) ja selle tingimused räägiti üksikasjalikult läbi. Kostja esitatud projektihalduse tarkvara ja e-kirjad tõendavad, et esiteks on kostja püsivalt palunud hagejalt vajalikku informatsiooni, mille esitamisega venitas hageja, kuid pole seda andnud tänaseni. Teiseks on e-kirjavahetusega tõendatud ka see, et hageja ise andis kostjale teada, et tal ei õnnestu järgida lepingu tähtaegasid ja see on sobilik. Kolmandaks kuna tööd jäid venima hagejast tulnud põhjustel, siis pooled ei määranud üldse tööde lõplikku valmimise tähtaega, vaid sõltus hageja poolse vajaliku teabe esitamisest, mida ei esitatud vajalikul kujul kunagi. Hageja väidetav käitumine arvestades tema enese selgitusi ei ole järjekindel, miks oleks pidanud hageja tasuma töövõtulepingu järgselt etappide kaupa tööde osas, mille järgi ta oleks pidanud laskma selle VÕS § 643 järgi üle vaatama. Samuti mistahes pretensioonidest teavitamine oleks pidanud toimuma lepingus määratletud 5 tööpäevase tähtaja jooksul. Seejuures tegelikkuses on hageja tasunud tööde eest, mis oli võimalik hageja enese viivitusi arvestades BlueGlass Interactive OÜ-l teostada. Nimetatud osas on tööd vastuvõetud ja selles osa puudub alus mistahes pretensioonideks. Seda kinnitab ka tegelikkuses hageja poolt tasumine. Hageja oleks pidanud käesoleval juhul VÕS § 116 lg 1 alusel taganemise realiseerimiseks andma kostjale kohaselt täiendava mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks VÕS § 114 järgi alates hetkest, kui tema poolt oli lepingu täitmiseks kogu vajalik informatsioon esitatud. Lisaks on taganemist käesoleval juhul vaja käsitleda VÕS § 647 erisätte alusel. Nende sätete alusel järeldub, et isegi kui tööl esinevad puudused on olulised ning takistavad selle eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi lepingutingimustele mittevastavas kaasa veel olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandamise või uue toot tegemisega kõrvaldada ja töövõtja on valmis seda tegema. Olulisele lepingurikkumisele tuginemise võimalus tekib tellijal seega alles juhul kui ta on esmalt pakkunud töövõtjale võimalust rikkumise parandamise või uue töö tegemisega heastada, andes selleks töövõtjale täiendava tähtaja või nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 järgi. Nimetatud eelduseid aga hageja ei täitnud. Kostja on seisukohal, et taganemise avalduse tegemine on töövõtu olemust arvestades käesoleval juhul tagajärjetu, sest ei vasta VÕS § 116 lg 4 lause I toodud tingimustele. Kostja vaidlustab kõik hageja poolt taganemise õigustuseks toodud faktiväiteid, kuna need ei vasta tõele. Kostja ei ole välja toonud, mida ta sisuliselt käsitleb lepingu rikkumisena, et see lepingu rikkumine oleks oluline ja et asjas oleks hageja viivitust arvestades üldse esitatud täiendav tähtaeg, mida saaks täita. Hageja viidatud TK nn ekspertiisakt ei vasta olemuselt mistahes kujul ekspertiisiaktile mõistlikult esitatud tingimustele või IT auditi dokumendile. Pigem nähtub dokumendist, et hageja on isikule andnud ülesande ja selle pinnalt on kirjutatud, mida hagejale vaja on. Kostja viitab, et hageja avaldatu ebajärjekindlust viitab seegi, et töövõtulepinguga seotud asjaoludel, et saa hageja käsitleda töövõtulepingust taganemist ja lepingu ülesütlemist ühe dokumendi pinnalt samal viisil. Hageja taganemine ja õigus leping üles öelda ei ole õiguslikult samatoimelised. Analüüsides lepingu ülesütlemise kohta hageja dokumentides toodut, siis hagejal näib olevat jäänud tähelepanuta töövõtulepingu tellija poolse ülesütlemise erinorm, mis muundab täiesti asjakohatuks selle, mida hageja on avaldanud 22.12.2020 hagiavalduse punktis

2-20-18884

Kuna käesoleval juhul ei ole täidetud taganemise eeldused ja tehtud taganemise avaldus on õiguslikult tagajärjetu, siis ei teki käesoleval juhul ka tagasitäitmise võlasuhet. Ebaselgeks jääb ka see, et kui hageja ei ole väidetavalt lepingu järgi ühtegi tööd üle andnud, siis mille eest on hageja lepingu järgi üldse tasunud. Vastupidiselt hagejale on kostja seisukohal, et ta on tööd etapi kaupa üle andnud ja tööd on kas vastuvõetud, sest nende eest on tasutud. Esitatud leppetrahvinõue on tervikuna põhjendamata, sest selle esitamise eeldused ei ole täidetud ning hageja ei ole oma menetlusdokumentides tõendanud, et tal on lepingujärgne leppetrahvinõue. Kogu projekt jäi venima hageja viivituse tõttu info edastamisel ja kolmandate osapoolte poolt info mitte saamisel, mis oli hageja enese vastutusalas. Hageja aktsepteeris viivitusi ja muuhulgas seda, et töö on tervikuna võimalik lõpetada väljaspool lepingus toodud ajagraafikut. Muudes lõpptähtaegades pooled enam kokku ei leppinud, sest see polnud ka võimalik, kuna hagejal tuli esitada info, mida lõppastmes üldse ei esitatud. Seega ei saa rääkida ka leppetrahvinõudest. Töövõtulepingu punkti 11.2 tingimust arvestades saab teha lõppastmes vähendusi, kuid selle alusel ei saa esitada eraldi nõuet. Konkreetses sättes on räägitud lõppsumma vähendamisest arvutusliku tehte eeldusena, mis tähendab, et leppetrahvi arvutuskäik ei saa minna negatiivseks nagu seda on käsitlenud hageja. Hageja ei saa kohtumenetluses esitada negatiivse tehtena tulemusena miinusmärgiga nõuet. Kostja ei nõustu, et hageja oleks üheski dokumendis arusaadavalt andnud oma pretensioonidest kostjale teada leppetrahvi osas. Maanteeameti lepingu osas esitatud nõue on asjakohatu, kuna konkreetne vajadus lähtus hageja enese soovist. Selleks, et vastavat funktsionaalsust luua pidi hageja sõlmima lepingu Maanteeametiga, ilma selleta ei oleks olnud võimalik üldse saavutada lehel vajalikku funktsionaalsust. St kuna soov vastav funktsionaalsus saavutada lähtus hageja enda soovist ei ole selle saavutamise vajalikud tingimused ka kostjale kuidagi ette heidetavad, mille tõttu Maanteeameti arvete osas esitatud nõue on asjakohatu ja kahju nõude eelduste osas põhjendamata. „Sõltumatu eksperdi“ kulu ei ole käesoleval juhul mõistlikult üldse seotud töövõtulepinguga. Tegemist oli hageja poolt palgatud isikuga, kes kaasati selleks, et asuda kostja loodud e-poe süsteemi testima. Vähemasti väideti nii seda kostjale. Hiljem selgus aga hageja käsitleb isikut kui sõltumatut eksperti. Tegemist ei ole sõltumatu eksperdiga, kui isik tegutseb hageja esindaja ja koostab talle dokumente. Investeeringud vanasse kodulehte summas 2844 eurot ei ole loogiliselt kuidagi seotud töövõtulepinguga. Selles osas on kahjunõude eeldused täitmata ning selline vajadus ei saaks kostjale ka olla kuidagi moodi ettenähtav kahjunõude eeldusena. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma kahju nõude esitamiseks vajalike asjaolusid hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud. Kahju nõude eeldused on tõendamata ja põhistamata. Samavõrd on arusaamatu kogu hageja käsitlus kahjust nii selle tekkimise aluste kui ka kahjunõude objektiivse suuruse osas. Kostja on seisukohal, et kostjal välja toodud kulutused ei ole mõistlikud ega vajalikud. Kostja on seisukohal, et tööde etapi kaupa teostamises ei saa lepingu järgi olla vaidlust. Töövõtulepingu tähenduses on hageja tööd etapi kaupa vastu võtnud 1-st kuni 3-nda etapini, millele lisandub 4 etapist 50% ja on nende eest tasunud. Töövõtulepingu punktide 7.1, 7.2 ja 7.3 valguses tuleb lugeda etapid 1 kuni 3 vastuvõetuks ja tööd on pooleli etapis 4. Kostja rõhutab, et hagejal oli lepingu järgi tööde ülevaatamise kohustus ja ta pidi seda lepingu järgi täitma. Hagejale vajaliku veebilehe kui lõppeesmärgi käsitlus ei ole asjakohane, sest see ei vasta lepingule ja seal kokkulepitud tingimustele. Kostja pidi vastava eesmärgi saavutama etappide

2-20-18884

kaupa vastavalt töövõtulepingu punktile 3. Kostja osutab ka tähelepanu, et veebilehe kui ainukese tähtsust omava lõppeesmärgi tõlgenduse puhul puuduks kostjal igasugune huvi sellist töövõttu sellisel viisil teostada. Veebilehe tööde teostamine etapi kaupa võimaldab selgelt hinnata vastavalt lepingule lepingujärgsete tööde teostamist. Samuti aitab see projekti teostamise kulgu jälgida. See annab nii tellijale ja töövõtjale kindluse, et tööde teostamine toimub vastavalt kokku lepitud lepingutingimustele ja tähtaegadele. Vaheetappide täitmine võimaldab projekti osade kaupa üle vaadata, vajadusel korrigeerida ning anda tagasisidet ning tagab, et projekti tööd on lõpuks kokkulepitud tingimustele vastavad. Veel võimaldab vaheetappide täitmine hinnata tööde kulgu ning kulude kasvu. Samuti, kes ei ole lepingu täitmisel kohaselt käitunud, millise poole käitumise osas esineb minetusi. Vaheetappide puudumine võib aga põhjustada ebaselgust ning võib muuta projekti sujuva kulgemise täiesti jälgimatuks. Vaheetappide tähtsus seisneb ka selles, et nendega kaasneb tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ja selle eest rahaline tasu töövõtjale. See tähendab, et teenuseosutaja saab iga vaheetapi lõpetamisel tasu, mis aitab vähendada tema riske ja tagab, et ta ei kaota töö eest tasu, kui tellijal tekib makseraskusi või juhtuvad muud ootamatud asjaolud, mis võivad projekti kulgu mõjutada. Samuti aitab see teenuseosutajal paremini planeerida oma tööd ja ressursse ning tagab, et tööd ei jää kinni tellija rahaliste vahendite puudumise või lõppemise taha. Käesoleval juhul juhtus tööde etappide mõttes eelkõige see, et hageja ise ei täitnud lepingut, mis oli tööde etappide kaupa teostamiseks vajalik. Selle asemel, et tööd seisma panna nõustus kostja teostama etapid lepingu osas nii nagu see oli võimalik ning nagu hageja andis nendele aktsepti. See ei ole käesoleval juhul vaidluse all. Nii täideti etapid 1 kuni 3 ja neljandas etapis pani hageja tööd seisma. Hageja käsitlus töö teostamise ja vastuvõtmise etappide väidetava puudumise kohta on täiesti arusaamatu. Kui tööde etappidel ei ole üldse lepingu järgse töö teostamise seisukohalt tähendust, siis ei saanud hagejal olla ka etappide ülevaatamise, vastuvõtmise ja tasu maksmise kohustust. Sellise hageja tõlgenduse alusel tekib küsimus, mille eest on siis hageja maksnud, kui konkreetsetel etappidel ei ole üldse töö kui terviku seisukohalt mingit tähtust. Isegi juhul kui kostja oleks lepingut rikkunud (kostja sellega ei nõustu), siis igal juhul ei saa hageja lepingust kostjaga taganeda sellisel viisil nagu hageja on esitanud. Hageja oleks pidanud käesoleval juhul VÕS § 116 lg 1 alusel taganemise realiseerimiseks andma kostjale kohaselt täiendava mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks VÕS § 114 järgi alates hetkest, kui tema poolt oli lepingu täitmiseks kogu vajalik informatsioon esitatud. Lisaks on taganemist käesoleval juhul vaja käsitleda VÕS § 647 erisätte alusel.

2-20-18884

vajalikku informatsiooni esitanud. Hageja ei ole 4 etapis esitanud üldse asjakohast testimisel põhinevat tagasisidet (testimise raamdokumenti), mille alusel oleks kostja saanud vead kõrvaldada. Lõpuks ei lubanud hageja töid lõpetada sõltumata kostja antud tagasisidest. Hagejaga arutatud tööde lõpetamise eeldatavad tähtajad on olnud seotud tingimusega, et hageja esitab tööde lõpetamiseks kogu vajaliku informatsiooni. Seda pole aga hageja jätkuvalt teinud. Nii ei ole üldse sisuliselt kohane hageja käsitlus väidetavatest kostja poolse töö kvaliteedi, tähtaegsuse ning töö täiendavaks tähtajaks teostamata jätmise osas. Need väited pole lihtsalt tõesed. Kostja on seisukohal, et ükski hageja hinna alandamise avaldus ei täida hinna alandamise materiaalseid ja formaalseid eelduseid. Täitmisega hilinemine, mis lähtus hageja kooskõlastusest ei saa aga olla VÕS § 112 lg 1 järgi hinna alandamise aluseks. Lisaks peaks hinna alandamiseks olema hageja võtnud vastu kohustuse mittekohase täitmise, kuid hageja on hoopis väitnud, et ta pole midagi vastu võtnud. Hageja on hinna alandamise avalduse esitanud 13.03.2023, samas kui tema enese väiteid lepingu mittekohase täitmisega on esitatud 24.05.2019 seisuga. Sellises tähenduses on igasugune mõistlik tähtaeg selliseks hinna alandamiseks möödunud ning selline hinna alandamine tuleks lugeda VÕS § 118 lg 2 mõttes tühiseks, kuna on tehtud alles 13.03.2023 seisuga. Selline kujundusõigus, millele analoogia korras rakendub VÕS § 118 lg 2 tuleb lugeda konkreetse sätte kaudu aegunuks TsÜS § 146 lg 1 alusel. III Kohtu põhjendused

2-20-18884

VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 648 sätestab, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui: 1) töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö; 2) tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.

2-20-18884

Maanteeameti lepingu osas esitatud nõue on asjakohatu, kuna konkreetne vajadus lähtus hageja enese soovist. Selleks, et vastavat funktsionaalsust luua pidi hageja sõlmima lepingu Maanteeametiga, ilma selleta ei oleks olnud võimalik üldse saavutada lehel vajalikku funktsionaalsust. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma kahju nõude esitamiseks vajalike asjaolusid hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud. Kahju nõude eeldused on tõendamata ja põhistamata.

2-20-18884

tulenes kostjast. Kohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest ja asjaoludest, et kostjal puudus vajalik info viia töö lõpuni lepingus kokku lepitud tähtajaks ning hageja on nõustunud, et lepingu tähtajad ei pea enam paika. Pooled on kohtumistel arutanud töö valmimise aega, kuid selle eelduseks oli tööks vajaliku alusinfo olemasolu, mida kostjal ei olnud. Lepingu kohaselt sisaldas esimene etapp liidestust failidega, mis hoiavad toodete infot (XML). Esimene etapp lõppes lepingu punkti 3.1. alusel 22.02.2019. Pooltevahelisest e-kirja vahetusest nähtub, et tööde lõpetamiseks kogu vajalikku XML informatsiooni hageja esimeses etapis ei esitanud. 05.03.2019 e-kirjas nähtub, et hageja saatis alusinformatsiooni, mis tuli esitada esimeses etapis. 28.03.2019 e-kirjaga andis hageja teada, et tal on jätkuvaid probleeme XML failidega. Kostja sai ligipääsu majandus- ja laotarkvarale Erply hageja poolt alles 28.03.2019, see on 10 päeva pärast II etapi algust. Kolmandas etapis takistas tööd kõigi kaupadega seotud XML failide puudumine, kuna kõik filtreerimisel kuvatavad parameetrid ja nende seosed ei olnud teada. Kostja tuletas 01.03.2019 e-kirjaga hagejale meelde failide puudumist ja palus need esitada. 11.04.2019 saabus fail koos kaupadega, mis osutus liiga suureks ning oli vaja luua faili lisatöötlus, et välistada kõik selles sisalduvad kauba duplikaadid ja vähendada kaupade arvu 70 000 kuni ~3 000. Hagejat teavitati sellest 12.04.2019 e-kirjaga. 25.05.2019 e-kirjas teatas hageja, et ta pole Maanteeametist ikka vastust saanud, kuigi töö pidi olema valmis 24.05.2019. 10.06.2019 saatis kostja e-kirja, kus selgitas, et ootab ikka vastuseid oma küsimustele ja infot: Maanteeameti info –kostja küsis ca 3 kuud tagasi; Pankade vastused – edastasime, mida vaja on; Racingline velgede hinnad + info velgede kohta; Latakko velgede ja rehvide hinnad. 20.06.2019 sai kostja ligipääsu Maanteeameti infosüsteemile, mis oli üle 3 kuu hiljem, kui etapi alguse tähtaeg 18.03.2021. 01.07.2019 sai kostja hagejalt Aludiski toodete hinnad ning kostja andis hagejale teada, et seal tuleb arvestada täiendavad hinnad olemasoleval hinnakirjale. See omakorda nõudis täiendavat arendusaega kostjalt. 23.08.2019 sai kostja hagejalt EveryPay (pangalingid) vajalikud andmed maksemooduli seadistamiseks. 23.08.2019 asus hageja seisukohale, et veebilehe disain on vaja olulises osas ümber teha. Disain kinnitati esimeses etapis, mis lõppes lepingu punkti 3.1. alusel 22.02.2019. Lehe arendustööde jätkamiseks küsis kostja 09.10.2021 hagejalt Maanteeameti krüpteeritud faili, et tegeleda autonumbri otsinguga. Lisaks küsiti auto parameetrite otsingu kohta täiendavat informatsiooni. Hageja vastas päringule 2 nädalat hiljem. Kliendi edastatud Maanteeameti andmetest aga selgus, et Maanteeameti AVP teenuses ei sisaldu kliendi poolt soovitud põhiandmed ning selles osas tuleb sõlmida uus leping. See takistas lehekülje edasiarendust. Hageja oli kõige sellega kursis ja esitas ka 07.11.2019 täpsustatud päringu Maanteeametile. 03.01.2020 saatis kostja hagejale e-kirja, milles selgitati, et kuni küsimused ei ole Maanteeametiga lahendatud ei saa sisuliselt edasi liikuda. 09.01.2020 selgus uus probleem, mis seisnes hageja tarnija hindade ja lõppmüügi hindade kajastamises, selleks tuli leida konkreetne lahendus arvestades hageja tarkvara. Hagejale esitati selles osas konkreetsed küsimused, mis on vajalikud selle arenduse lõpule viimiseks, kuid hageja neile ei vastanud. 09.01.2020 laeti veebileht üles testimiseks ning hagejale edastati ligipääsuks vajalik info. 20.01.2020 saatis Maanteeamet uued API teenuse andmed, mis lõpuks võimaldas omavahel siduda wheel-size (auto parameetrite otsingu) ja liiklusregistri otsingu. 06.02.2020 teavitas kostja hagejat, et Maanteeameti põhiandmed ei klapi sõidukitel olevate ja neid omavahel siduda ei ole võimalik. Seega oli kliendi jaoks lisaarendusena tehtud suur töö, kuid lahendus polnud sisuliselt võimalik, sest Maanteeameti poolt edastatud info alusel ei olnud võimalik seda varasemalt tuvastada. 27.03.2020 küsis hageja luba, kas kolmas isik võib lehe üle vaadata. Kostja selgitas 25.03.2019 e-kirjas, et hageja vastused on pikalt veninud ja seetõttu ei saa lepingu tähtajad enam paika pidada. 13.05.2019 e-kirjas kinnitas hageja, et kokkulepitud tähtajad ei pea enam paika, just põhitarnija käitumise tõttu. 10.06.2019 e-kirjas selgitas kostja: “... Loodan, et saate aru, et selliselt tööprotsess ei toimi ja igakord kui tuleb info mida me enne ei teadnud tuleb meil asju jälle sättida ja vahest ka ümber teha, sest ma ei osanud mingite asjadega arvestada, sest projekti informatsioon on puudulik. Siinkohal sooviksime teie kommentaare, kuidas me

2-20-18884

projektiga lõpuni jõuame ja, et me püsiksime arvestatud eelarves on meil vaja kogu informatsiooni korraga kätte saada.“ Toimunud kohtumistel arutati, et eeldusel, et hageja poolt laekub kõik arenduse lõpetamiseks vajalik informatsioon, saab tööd lõpetada esmalt 2019. aasta lõpus ning seejärel aprill-mai 2020. a. Kohus selgitab, et VÕS § 641 lg 3 alusel ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Eelnevast tulenevalt, ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja on rikkunud tööde teostamise tähtaega. Juba enne lepingu tähtaega avaldas kostja hagejale, et kuna hageja vastused on pikalt veninud, ei saa enam lepingu tähtaegadest lähtuda. Hageja on ka ise kinnitanud, et kokkulepitud tähtajad ei pea enam paika. Kohus on seisukohal, et lepingu tähtaja jooksul ei esitanud hageja tööde lõpetamise jaoks vajalikke andmeid ning esitas need alles pärast kokkulepitud tähtaega (XML-id, ligipääs majandus- ja laotarkvarale Erply, Maanteeameti infosüsteem, EveryPay andmed), mistõttu ei olnudki võimalik töid kokkulepitud ajaks lõpule viia. Asjaoludest nähtub, et kostja on avaldanud, et töö võiks valmida 2019. aasta lõpus ning 2020. a aprill-mai. Tööde valmimise eelduseks on alusandmete olemasolu. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik 2019. aasta lõpuks töid lõpule viia, kuna hageja ei olnud selle eelduseid täitnud ega olnud Maanteeametiga sõlminud puuduvate andmete saamiseks vajalikku lepingut, kostja sai vajaliku andmed alles 20.01.2020. Aastal 2020 selgus, et auto parameetrite otsingut ja liiklusregistri otsingut ei ole võimalik omavahel siduda. Lisaks ilmnes probleem tarnija hindade ja lõppmüügi hindade kajastamises, mis tulenes hageja poolt edastatud infost. Kostja palus hagejalt täiendavat infot probleemide lahendamiseks, mida kostja ei saanud. Kohus on seisukohal, et arendustegevuse eelduseks oli poolte vaheline koostöö. Enne lepingust taganemist ei vastanud hageja enam kostja päringutele ning selgitustele, mistõttu puudusid kostjal alusandmed töö lõpule viimiseks. Hageja on rõhutanud, et e-poe loomisega on kiire ning kokkulepitud tähtaegadest kinni pidamine oli hageja jaoks äärmiselt oluline, kuid kohtu hinnangul ei pidanud hageja lepingus sätestatud tähtaegadest kinni ning ei teinud koostööd kostjaga, et tööd lõpule viia. VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita kokkulepitud tähtajaks, kuid tulenevalt hageja eelviidatud viivitustest leiab kohus, et hageja tegevust tuleb käsitleda tellija poolse viivitusena VÕS § 652 lg 1 ja 2 mõttes. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei vastuta selle eest, et tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks.

2-20-18884

2-20-18884

registreerimisnumbri alusel teostada rehviotsingut. Praktikas selgus aga pärast liidese arendamist, et Maanteeameti info osutus ebakvaliteetseks. Maanteeameti alusandmed ei kajastanud sõiduki rehvide informatsiooni tegelikkusele vastavalt. Kuna tarnija Erimell kasutab oma loogikat hindadega, tuli leida lahendus, kuidas saaks õigeid hindu kodulehel näidata. Hagejale on seejuures kirjalikult välja pakutud, kuidas on seda võimalik teha ja küsiti lisaküsimusi. Kostja vastust ei saanud ja selle asemel pani hageja 2020. a aprillikuu lõpus tööd seisma. Kostja toob välja, et neljandas etapis toimub testimine kliendi poolt, kuna iga klient teab oma ärist palju rohkem ja seal on palju spetsiifilisi asju. Neljas etapp oli projekti lisatud kliendi vajaduste viimistlemiseks. Kliendi tagasiside järel saab loodut täpsustada, täiendada ning kõrvaldada arendustegevuse ebakõlad. Nii saab ebakõlad funktsionaalsuses kõrvaldada, täiendada ja täpsustada. Selles etapis peab klient katsetama saidi toimimist ja esitama aruande dokkimata jätmise ja puuduste kohta, mille kostja peab parandama. Kaupade veebipoe otsing sisaldab paljusid konkreetseid parameetreid, mida ei saa ette näha ja need pidi klient esitama testimise käigus. Kostja selgitab, et hageja kodulehel ei ole üldse eraldi mobiililehte, mobiil ja desktop on üks ja sama leht, mis adapteerub kõigile ekraanidele vastavalt päringu parameetritele. Kostja tagasiside testikasutamisest ilmnenud puudustele: Õigus, lahendatud; vajadusel võib lisada; Maksab ikka; Tõlgid ei ole lõpuni sees, prioriteedis praegu funktsionaalsus; Palun täpsustage; Kui jutt browseri oma validaatori sõnumist, siis see sõltub browseri keelest; Poes näidiseks seadistatud allahindlused; See on settingu küsimus, tegime aktiivseks checkout lehel ka; Tõlgitud; Tõlgid ei ole lõpuni sees, prioriteedis praegu funktsionaalsus; Tõlgid ei ole lõpuni sees, prioriteedis praegu funktsionaalsus; Praeguse lahendusega saab ainult 1 teenuse korraga broneerida; Õigus, lahendatud; Oli loogika sees, et kalender kaob ära kui autoremont valitud. Panime tagasi, sest ei leidnud kuskilt miks nii oli tehtud...; Panime xxx; Firmal vist pole instagram lehte?; Vajadusel saab lisada vabalt; Ei olnudki planeeritud; Funktsioon tuleb iframiga Holm lehelt. Edasi on meil checkoutis Liisi makse võimalus ka (panime just tagasi). Oli maha võetut, sest ei saanud teilt Liisi võtmeid seadistamiseks, aga ilma nendeta annab moodul vigu; Vabandust? Liisi on Holm panga teenus ju?; Wheel Size päringu vastuses on muutunud struktuur, mis katkestas korrektse töötamise. Parandatud; Uuel oli plaanitud Itella ja Kuller; Aadressi sisestamisel aadress otsitakse googlist, ja valimisel täidab fieldid automaatselt. Postiindeksi välja saame piirata ainult numbri sisestamiseks; Kuidas nii? Te olite küsinud: "Paneme oma logo, kuna uue järelmaksu nimetus on "A-VELG järelmaks", ESTO ise saatis meile sisu teksti koos kirjaga: "Järelmaks läheb kodulehele kui ""A-velg järelmaks"" - logo ja sisuleht manuses!“; Menüüs mõtlete?; Kus kohas mõtlete? checkout'is ju näha et Itella Smartpost või eraldi Kuller; See tuleb Latakko XML'ist, <retread> parameetril neil kas "New" või "Retread", praegu kui Retread siis importakse nagu kasutatud; Leiame parema pildi; Sisu puudub; Võiks jah; Kopisime "Ostuinfo" praeguselt lehelt. Kostja on lasknud tööd üle vaadata osas, mis on võimalik teostada, sõltumatul asjatundjal, kelle sõnul on samuti etapid 1, 2, 3 valminud ning 4. etapi testimist pole võimalik kontrollida, sest AVelg OÜ pole esitanud üldse sisulist dokumenti, mida saaks pidada loogiliselt struktureeritud infotehnoloogilise testimise töödokumendiks (ekspert AS).

2-20-18884

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

2-20-18884

Erply süsteemile enam ei toiminud. Kostja on esitanud kohtule video valminud tööst, kust nähtub, et lepingus kokkulepitud kodulehe moodulid on olemas. Kohus on seisukohal, et vastavalt hageja soovile sidus kostja auto parameetrite otsingu ja liiklusregistri otsingu, kuid andmete puudulikkuse tõttu ei olnud võimalik konkreetse auto numbri järgi rehve/velgi valida. Hindade info õigsus sõltub hageja poolt esitatud alusandmetest. VÕS § 641 lg 3 alusel ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtu hinnangul ei ole kostja keeldunud ka VÕS § 647 lg 1 alusel õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast ning on teinud parandusi mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest teada saamist. Kohus on seisukohal, et otsing auto numbri järgi ei olnud võimalik Maanteeameti andmete tõttu ning korrektsete hindade ja info kuvamiseks oli vajalik poolte koostöö. Võttes arvesse neljanda etapi eesmärki, ei saa kohtu hinnangul testikasutamisest ilmnenud puuduseid lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks. Lisaks on kostja enamus puuduseid kõrvaldanud ja kõrvaldamata puuduste (nt tõlke tagamine) osas tuleb käsitleda kostja rikkumist vabandatavana (VÕS § 103 lg 1). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ei esinenud olulist lepingu rikkumist, mille alusel oleks hageja saanud lepingust taganeda. Hageja lepingust taganemine ei olnud õiguspärane, mistõttu ei ole põhjendatud ka hageja nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks. II

2-20-18884

Lepingu p 5.1 järgi on pooltel õigus kaasata hindamiseks sõltumatu ekspert, kelle kulud on kohustatud kandma lepingut rikkunud pool. Hageja on pidanud asja lahendamiseks pöörduma nii eksperdi TK poole kui ka Advokaadibüroo LMP poole ning kandud sellega seoses kahju summas 2259.20 eurot (1500 eurot eksperthinnang ja 795.20 eurot Advokaadibüroo LMP tasu).

2-20-18884

hindamiseks sõltumatu ekspert. Ekspertiisi kulud tasub pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hageja nõude rahuldamata, jäävad eksperthinnangu ja Advokaadibüroo LMP tasu hageja enda kanda. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju nõuded ei ole põhjendatud. IV

2-20-18884

2-20-18884

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb nii hageja kui kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.