OÜ Kastöör hagi Valdis Oja vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
211 375,44 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. aprilli 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valdis Oja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
10. september 2024 Hageja (vastustaja) OÜ Kastöör (registrikood 11074438), seaduslik esindaja juhatuse liige Marje Lääne Kostja (apellant) Valdis Oja (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindaja advokaat Märt Mürk ja vandeadvokaadi abi Kristjan Kers
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. aprilli 2024 otsus osas, milles rahuldas OÜ Kastöör nõude Valdis Oja vastu 36 632 eurost suuremas summas ning mõistis välja viivise seda nõuet ületavalt summalt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi vastavas osas rahuldamata, samuti muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
3.1.Rahuldada OÜ Kastöör hagi Valdis Oja vastu osaliselt.
3.2.Mõista Valdis Ojalt OÜ Kastöör kasuks välja kahju hüvitisena 36 632 eurot ja seisuga 26. september 2024 viivis 9807,68 eurot.
3.3.Välja mõista Valdis Ojalt OÜ Kastöör kasuks viivis põhinõudelt (36 632 eurot) tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
3.4.Tartu Maakohtu 29. märtsi 2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb tagama Valdis Oja kohustusi OÜ Kastöör ees kuni kohustuste täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Kastöör (hageja) palub Valdis Ojalt (kostja) välja mõista kahju 195 718 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.
21.veebruaril 2020 sõlmisid hageja ja OÜ Proksi Konsult ettevõtte üleandmise lepingu, millega hageja andis OÜ-le Proksi Konsult üle sõiduauto Peugeot Expert, reg.nr XXXXXX, liisingulepingu sõiduauto Peugeot 2008, reg.nr XXXXXX, kasutamiseks; üürilepingu äriruumide kasutamiseks aadressil XXXXXXXXX, võrgulepingu elektrienergia kasutamiseks, prügiveolepingu, lepingu vee- ja kanalisatsiooni kasutamiseks, ettevõtte kodulehe ja veebimajutuse lepingu, kodulehe veebiaadressiga https://www.tööriided.ee/, kõik suulised ja kirjalikud kliendi- ja koostöölepingud, 21. veebruari 2020 seisuga laos oleva kauba ja selle müügist saadud tulu. Mõlemat ühingut esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liikmena kostja. Hageja osanikud on kostja ja Marje Lääne, kummalegi kuulub 50% osakapitalist, nad mõlemad on ka hageja juhatuse liikmed. Viru Maakohus tuvastas 23. septembri 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-4906 ettevõtte üleandmise lepingu tühisuse. Kostja OÜ Poksi Konsult juhatuse liikme ja ainuosanikuna ei ole alusetult saadut hagejale tagastanud. Sõiduauto Peugeot 2008 on tagastatud liisinguandjale. Kostja on rikkunud juhatuse liikme üldist lojaalsus- ja hoolsuskohustust ja tekitanud sellega hagejale kahju. Kostja tegutses ilma hageja teise osaniku nõusolekuta, leping oli hagejale kahjulik. Kostja eelistas huvide konfliktis isiklikke huve hageja omadele. Hoolsuskohustuse järgimisel ei oleks ettevõtet üle antud. Lepingu tulemusena jäi hageja varatuks ning kaotas võimaluse jätkata äritegevusega ja teenida tulu, sest laos olev kaup anti OÜ-le Proksi Konsult üle tasuta. Hageja hindab tekitatud kahju suuruseks kokku 195 718,16 eurot. Hagejal ei olnud kostja nimetatud kohustusi.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata, sest nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikmena oma kohustusi ja et selle tulemusena tekkis hagejale kahju.
Lepingu tühisuse tuvastamine ei tähenda tingimata kahju tekkimist. Kuigi vara anti üle tasuta, olid vara hulgas ka hageja kohustused. Kohustusi oli rohkem kui asju ja õigusi, mistõttu ei saanud hageja kahju. Hageja 2020. aasta majandusaasta aruandest on näha, et hageja finantsolukord on pärast ettevõtte üleandmist paranenud. Hageja vara väärus 31. detsembri 2019 seisuga oli vaid 211 eurot, ta ei saanud anda üle vara oluliselt suuremas väärtuses. Väidetav laos olnud kauba kogus on ülepaisutatud, hagejal ei ole kunagi olnud korraga nii palju kaupa. Laoprogrammi väljatrükke ei saa seostada ühegi äriühinguga ega tuvastada väljatrükkides kajastatud andmete õigsust. Kahju suurust ei saa määrata vaid laojäägi alusel, hageja ei ole väidetava kahju suurust tõendanud. Ei ole tõendatud, et hageja oleks tooted OÜle Proksi Konsult üle andnud. Tühise tehingu alusel saadut tuleb tagasi nõuda OÜ-lt Proksi Konsult. Hagi rahuldamisel tekiks muidu olukord, kus hageja saab kostjalt hüvitist ning lisaks jääks talle ka õigus esitada vindikatsiooninõue Proksi Konsult OÜ vastu. See viiks hageja rikastumiseni, mis oleks kahju hüvitamise eesmärgiga vastuolus. Ettevõtte üleandmise lepinguga üleantud vallasvara otsene valdus on hagejal (kostjal kui hageja juhatuse liikmel) ning teisel hageja juhatuse liikmel Marje Läänel puudub õigus nõuda hageja vara üleandmist tema (Marje Lääne) ainuvaldusse. Kuna kohustusi ei ole kehtivalt üle antud, tuleb hagejal need ise täita. Marje Läänel puudus hagiavalduse esitamiseks esindusõigus. Hageja osanikud ei olnud võtnud vastu otsust õigusvaidluse pidamiseks kostjaga ega nimetanud vaidluses osaühingu esindajat.
MENETLUSE KÄIK
3.Maakohus seadis 29. märtsil 2022 hagi tagamiseks kostjale kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXXX kantud kinnisasjale asukohaga X, X küla, X vald, X maakond IV jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi 196 000 eurot tsiviilasjast nr 2-22-3982 tuleneva nõude täitmise tagamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 30. aprilli 2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitisena 195 718,16 eurot ja seisuga 30. aprill 2024 viivise 42 601,47 eurot, viivise tasumisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni ning jättis hagi tagamise abinõu kehtima kuni kohustuste täitmiseni ja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja rikkunud lojaalsuskohustust hagejast äriühingu juhtimisel, kuna ta ei ole ettevõtte ülemineku vormistamisel järginud äriühingu, vaid oma isiklikke huve. Kui kahele osanikule kuuluv ettevõte antakse üle ühele osanikule kuuluvale ühingule ilma vastusooritust saamata, on see tegutsemine ühe osaniku isiklikes huvides. Kostja on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust sellega, et jättis hageja osanike koosoleku kokku kutsumata (ÄS § 181 lg 3) ning sõlmis OÜ-ga Proksi Konsult, mille ainuosanik ja juhatuse liige ta ise oli, ettevõtte üleandmise lepingu, mille tagajärjel hageja ei saa jätkata oma tavapärase majandustegevusega. Kostja tegutses vastuolus hageja huvidega ning eelistas enda huve hageja huvidele. Rikkumise tulemusena on hagejale kuuluv vara väljunud hageja omandist ja hagejale on tekkinud varaline kahju. Kui kostja ei oleks ettevõtte üleandmise lepingut sõlminud, oleks hagejale vara alles jäänud ja ta oleks saanud jätkata oma tavapärase majandustegevusega.
Hageja vara tuleb tuvastada ettevõtte üleandmise seisuga 21. veebruaril 2020. Tunnistajate ütlused ja poes 3. märtsil 2020 tehtud fotod on kooskõlas laoprogrammi 27. veebruari 2020 kuvatõmmistega. Pood ei olnud ettevõtte üleandmise ajal tühi. Hageja majandusaasta aruannetes tuleb lähtuda mitte varudest, vaid müügitulust, mis näitab, kui palju pidi hagejal olema aasta lõikes kaupa. Müügikäive on jälgitav hageja arveldusarvetel. Hageja on aastatel 2013–2019 tegutsenud ühetaoliselt. Ühelgi aastal ei ole kogu kaupa aasta lõpuks maha müüdud ja soetatud uut kaupa vähemalt 150 000 euro ulatuses. Müügitulu ja müügikäive on üldjoontes samas suurusjärgus (laekumised mõnevõrra suuremad kui müügitulu). Kohus tuvastas, et ettevõtte ülemineku ajal oli kauplus kaupa täis ning aastavahetuseks 2019/2020 ei müüdud kaupa maha. Ei ole usutav, et majandusaasta aruande koostamise (31. detsember 2019) ja ettevõtte ülemineku (21. veebruar 2020) vahel suudeti kogu kaup realiseerida. Samas ei ole majandusaasta aruannetes kajastatud ja arvelduskontodel nähtuv müügitulu kooskõlas aruannetes esitatud andmetega kauba soetamise kohta. Majandusaasta aruannete võltsimistunnuste tõttu on alustatud kriminaalasi. Kostja ei ole tõendanud, millised kohustused OÜ-le Proksi Konsult üle anti. Hageja on tõendanud VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused, st hageja ja kostja vahel kehtinud juhatuse liikme suhte ehk käsunduslepingulaadse suhte olemasolu, juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise, hagejale tekkinud varalise kahju ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Kostja ei ole tõendanud, et on täitnud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtule ei ole esitatud ka muid asjaolusid, mis välistaksid kostja vastutuse või oleksid aluseks kahjunõude vähendamisele. Hageja nõue kuulub rahuldamisele kogu ulatuses, s.o 195 718,16 eurot. Hagi on esitatud õige isiku vastu. Tehingu teine pool ei ole saadut tagastanud. VÕS § 113 lg 1 alusel mõistis maakohus kostjalt välja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. aprilli 2024 otsuse tühistamist ning asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist või uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebust põhjendab kostja järgmiselt.
4.1.Ei ole õige väide, et kostja tekitas hagejale 195 718,16 euro ulatuses kahju. Maakohus on valesti tuvastanud, nagu oleks hagejal olnud ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimise ajal peaaegu 200 000 euro väärtuses kaupa. Hagejal ei ole oma tegevusajaloo jooksul kordagi niivõrd suures ulatuses kaupa olnud ning see kajastub ka hageja majandusaasta aruannetes. Varasematel aastatel on hageja müünud maha sisuliselt kogu kauba, mis sisse osteti. Hageja 2019. aasta majandusaasta aruandes on märgitud vara 18 888 euro ulatuses, sh varusid 221 euro eest. Maakohus on ekslikult järeldanud, nagu oleks hageja poes olnud korraga kohapeal enam kui terve aasta müügi jagu kaupa. Maakohus ei ole arvestanud, et hageja on viimase majandusaasta aruande esitanud pärast praeguses asjas hagiavalduse esitamist. Hageja esitatud laoprogrammi väljavõtted ei ole usaldusväärsed tõendid. Need tegi Marje Lääne tütar, kes on kostja suhtes negatiivselt meelestatud. Asjatundja on selgitanud, et laoprogrammis võib kasutaja sisestada andmeid vastavalt oma soovile. Tunnistajate ütlused on vastuolulised, mis seab nende usaldusväärsuse kahtluse alla. Hageja esitatud tõendid on vastuolus hageja majandusaasta aruannetega, aruanded on seejuures usaldusväärsemad tõendid, sest on koostatud aastaid enne vaidluse tekkimist, erinevalt tõenditest, mille hageja on loonud pärast vaidluse tekkimist.
Maakohus on leidnud, et majandusaasta aruannetes ja arvelduskontode väljavõtetes toodud müügitulu ja -käibe andmed on üldjoontes samas suurusjärgus, kuid ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta majandusaasta aruannetes märgitud vara väärtust. Maakohus ei ole arvestanud kohustuste üleminekuga. Ettevõtte üleandmise leping ei olnud hageja jaoks kahjumlik, sest kohustuste ulatus, millest hageja vabanes, oli suurem kui varade väärtus, mille hageja üle andis. Hageja on ise menetluse kestel esitatud majandusaasta aruandes kinnitanud, et ettevõtte üleandmise tagajärjel hageja varade ja kohustuste suhe paranes. Seega ei ole hagejale kahju tekkinud. Maakohus on rajanud otsuse hageja paljasõnalisele väitele kohustuste puudumise kohta, mis on vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega.
4.2.Maakohus on jätnud arvestamata, et hageja oleks pidanud esitama vindikatsiooninõude OÜ Proksi Konsult vastu, kellele hageja vara ettevõtte üleandmise lepingu alusel üle läks. Kostja ei olnud ettevõtte üleandmise lepingu pooleks. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole OÜ Proksi Konsult vastu kohtusse pöördunud. Hagi rahuldamine viiks hageja alusetu rikastumiseni, hageja on valinud oma õiguste kaitseks ebakohase vahendi.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus analüüsinud tõendeid ja jõudnud põhjendatult järeldusele, et hageja ladu oli kaupa täis. Maakohus on õigesti tuvastanud, et laos oli kaupa 189 218,16 euro väärtuses. Kostja ei ole tõendanud, milliseid kohustusi hagejal oli, mis lepinguga üle anti. Hagejal ei olnud kohustust esitada vindikatsioonihagi OÜ Proksi Konsult vastu. Kui kostja ei oleks hageja juhatuse liikmena käitunud ettevõtte huvide vastaselt, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Lisaks oli kostjal OÜ Proksi Konsult ainuosanikuna võimalik saadu tagastada, mida ta ei teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 30 132 eurot ületavas ulatuses ning mõistis välja viivise seda nõuet ületavalt summalt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus muudab eelmärgitust lähtuvalt ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude kostja kui juhatuse liikme vastu äriseadustiku § 187 lg 2 alusel.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on tõendanud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste esinemise. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi.
10.Ringkonnakohtu meelest on maakohus aga kahju suuruse tuvastamisel andnud tõenditele ebaõige hinnangu. Hageja nõuab kahjuna ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimise ajal laos olnud kauba ja ühe sõiduki väärtuse hüvitamist. Kõigepealt leidis maakohus ekslikult, et hagejale kuuluv vara on väljunud hageja omandist (maakohtu otsuse p 32). Kuivõrd ettevõtte üleandmise leping oli tühine, ei kaotanud hageja asjade omandit, kuid kaotas asjade valduse.
10.1.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõiduki väärtus oli 6500 eurot, vaidlus on hageja laos olnud kauba koguse ja väärtuse üle. Hageja hinnangul oli ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimise ajal laos kaupa 189 218,16 euro väärtuses. Kostja hinnangul oli kauba kogus ja seega väärtus umbes kümme korda väiksem. Hageja esitas oma väite tõenduseks lao seisu 27. veebruaril 2020 Exceli tabeli kujul, väljatrüki programmist Odoo, 3. märtsil 2020 kaupluses tehtud fotod ja tugines lisaks tunnistaja A.A. ütlustele. Kostja tugineb hageja majandusaasta aruannetele aastatest 2013– 2020. Maakohus on lähtunud majandusaasta aruannetes märgitud müügitulust ja hageja arveldusarvete aastakäivetest, põhjendusega, et need on üldjoontes samas suurusjärgus ning kattuvad tõendatud asjaoluga, et ladu oli ettevõtte ülemineku ajal kaupa täis. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa müügikäivete ja arveldusarvetele laekumiste pinnalt teha järeldusi laojäägi kohta. Aastatel 2013–2019 on müügitulu olnud vahemikus 95 515 kuni 174 442 eurot aastas ning laekumised arveldusarvetele vahemikus 39 869,57 kuni 224 278,42 eurot aastas. 2013. ja 2014. aastal on laekumisi olnud müügitulust vähem (vastavalt 41% ja 84% müügitulust), ülejäänud aastatel on müügitulu olnud laekumistest vähem (55–84% laekumistest). Aastakäibed on tõesti enamusel aastatest olnud samas suurusjärgus hageja esitatud laoprogrammi andmetega, kuid see ei näita midagi käibekiiruse kohta. Müüjal võib näiteks laos olla üks paar sokke, mida ta iga päev ühe euro eest müüb ja 50 sendi eest uue paari asemele ostab. Aasta lõikes on laekumised sel juhul 365 eurot ja müügitulu 182,50 eurot, millest ei tulene iseenesest kuidagi, et nii aasta alguses kui ka lõpus oli sokipaaride arv laos just üks. Alternatiivselt võib laos olla 100 paari sokke, hinnaga 10 eurot/paar, millest aasta jooksul ei õnnestu midagi ära müüa, mille puhul nii müügikäibeks kui ka laekumisteks on null, millest samuti sokikoguse kohta laos järeldusi teha ei saa. Varude real aastaaruandes on aga esimese näite puhul 1 euro, teise puhul 1000 eurot. Maakohus on lähtunud sellest, nagu oleks hageja laos olnud korraga enam kui terve aasta müügi jagu kaupa. See tähendaks, et iga ese müüakse ära keskmiselt aasta jooksul. Kogu laos olev kaup võidi aga ära müüa kiiremini või aeglasemalt kui ühe aastaga. On iseenesest usutav, et igat sortimenti kuuluvat eset suudeti aasta jooksul müüa 5–10 korda. Arvestades kaubasortimendi muljetavaldavalt pikka nimekirja ei ole aruannetes märgitud varude kogus tingimata vastuolus poes tehtud fotode ja tunnistajate ütlustega – esemeid oligi palju.
10.2.Kostja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei arvesta majandusaasta aruandes märgitud vara väärtust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on põhjendanud aruannetes märgitu arvestamata jätmist sellega, et hageja kinnitusel korraldas kostja ühingu raamatupidamist, registrile esitatud dokumentide suhtes on võltsimiskahtlus ning et 2020. a majandusaasta aruanne on puudustega, sest hageja juhatuse liige ei pääsenud ligi dokumentidele (maakohtu otsuse p 36). Maakohus ei ole samas andnud hinnangut sellele, et hageja on esitanud oluliselt erineva varude koguse 17. märtsil 2022 hagiavalduses ja 3. juunil 2022 majandusaasta aruandes. Lisaks on maakohtu viidatud kriminaalmenetlus seotud mitte hageja, vaid OÜ-ga Sorry (dtl 492). Mis puudutab 2020. a majandusaasta aruannet, milles varude kogus erineb hagiavalduses märgitust, siis juhib ringkonnakohus tähelepanu, et hageja nõuab kauba väärtuse hüvitamist valduse kaotamise seisuga 21. veebruaril 2020. 2020. a aruanne kajastab seisu 2020. aasta lõpus. 2020. a aruande kohta on ka hageja ise kinnitanud, et andmed ei ole õiged. Valduse kaotamisele ajaliselt lähemal on 2019. a majandusaasta aruanne, mille varude väärtuse järgi saaks hagejale tekkinud kahju suurust hinnata ja mille on allkirjastanud kostja. Hageja majandusaasta aruannete lisa 4 järgi kajastub varude all müügiks ostetud kaup. 2019. aasta aruandes on aasta lõpu seisuga varusid märgitud 221 euro väärtuses (dtl 271). Seda kogust ei saa pidada õigeks, sest umbes kuu aega pärast ettevõtte üleandmise lepingu
sõlmimist tehtud fotodelt näha, et laos on tunduvalt rohkem kaupa kui 221 euro eest (dtl-d 555–562). Kostja ei ole väitnud, et kahe kuuga osteti juurde nii suur kogus kaupa. Aastatel 2013–2018 oli hagejal varusid aastate lõikes 7147 – 33 582 euro väärtuses (dtl-d 578–651), keskmiselt 20 509,83 euro eest. Aastatel 2015–2017 oli varude jääk väiksem ning aastal 2018 tõusis taas 2014. aasta tasemele. 2018. aasta lõpu seisuga oli varusid 30 132 euro väärtuses, sealt edasi majandusaasta aruannetes usaldusväärsed andmed puuduvad.
10.3.Kostja meelest ei ole hageja esitatud laoprogrammi väljavõtted usaldusväärsed tõendid, need on hageja majandusaasta aruannetega vastuolus. Aruanded on kostja meelest usaldusväärsemad tõendid, sest need on koostatud aastaid enne erimeelsuste tekkimist, laoprogrammi väljavõte aga pärast seda. Maakohus ei ole laoprogrammi kuvatõmmiseid pidanud ebausaldusväärseks vaatamata sellele, et need tegi hageja juhatuse liikme tütar ja et andmeid programmis on põhimõtteliselt võimalik lihtsalt muuta. Maakohtu hinnangul on väljavõtted kooskõlas poes tehtud fotode ja tunnistajate ütlustega. Vastuolu tunnistajate ütluste vahel on maakohus on analüüsinud ja leidnud sellele selgituse. Maakohtu järeldused ei ole meelevaldsed. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad tunnistajate ütlused ja fotod, et ladu oli kaupa täis, mille üle ei ole ka vaidlust, kuid need tõendid ei näita kauba kogust. Kogust võiks näidata laoprogramm ja vahetult pärast ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimist tehtud inventuur. Hageja esitatud laoprogrammi väljavõte on tehtud 27. veebruaril 2020, inventuur tunnistajate kinnitusel 2020. aasta märtsi teises pooles ehk umbes kuu aega hiljem. Võimalikud ebakõlad programmi ja lao tegeliku seisu vahel pidid inventuuri käigus välja tulema. Inventuuriakti ei ole menetluses esitatud ja kostja, kes tunnistajate kinnitusel inventuuri tegemise juures viibis, ei ole esitanud ka tõendeid, kas ja mis ulatuses oli programmi sisestatud valeandmeid. Samas on laoprogrammi ja majandusaasta aruannete varude andmed omavahel vastuolus. Mõlemad tõendid on poolte endi koostatud ja põhimõtteliselt vabalt muudetavad. Üheks erinevuseks nende vahel see, et majandusaasta aruanded on koostatud enne poolte erimeelsuste tekkimist ja laoprogrammi väljavõte pärast seda, nagu kostja ka viitab. Kui kuni 2018. aasta lõpuni oli hagejal laos varusid kuni 33 000 euro eest, ei ole usutav, et varude hulk suurenes kahe aastaga rohkem kui viis korda, ilma et hageja käive oleks samavõrra suurenenud. Et hageja tegutses läbi aastate ühetaoliselt – tellides ära ostetud kauba asemele kohe uue, on kinnitanud mõlemad pooled. Kumbki pool ei ole viidanud kaubakoguse hüppelisele kasvule. Ringkonnakohus peab seetõttu majandusaasta aruannetest kuni 2018. aastani nähtuvat usaldusväärsemaks tõendiks kui laoprogrammi väljavõtet.
10.4.Kuivõrd 2019. aasta lõpu andmed varude kohta ei ole ilmselt õiged, ei ole kohtule esitatud tõendeid kahju suuruse kohta asjade valduse kaotamise ajal. Arvestades hageja tegutsemismustrit, ei saa tekkinud kahju olla oluliselt suurem kui varude jääk 2018. aasta lõpus ehk 30 132 eurot. See on viimane teadaolev hageja kauba väärtus, seda ületavas osas ei ole kahju tekkimine tõendatud. Hagejale tekkinud kahju suuruseks kokku saab seega pidada 30 132 (kauba väärtus) + 6500 (sõiduki väärtus) = 36 632 eurot.
10.5.Kostja hinnangul paranes ettevõtte üleandmisega hageja varade ja kohustuste suhe, aga maakohus ei ole kohustuste üleminekuga arvestanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohustustega arvestamine ei ole põhjendatud. Ettevõtte üleandmise leping oli tühine, mistõttu hageja kohustused OÜ-le Proksi Konsult üle ei läinud. Hageja majanduslik olukord seega ei paranenud. Hageja kahju ei tule kindlaks teha mitte hüpoteetilises olukorras, milles hageja oleks olnud, kui leping oleks olnud kehtiv, vaid olukorras, mis on lepingu sõlmimise järgselt tegelikult tekkinud. Hagejal on endiselt kohustused ja omand üleantud asjadele, kuid ta on kaotanud asjade valduse, mis takistab hagejal majandustegevuse jätkamist. Asjade väärtust ei ole hagejale ka hüvitatud. Isegi kui lepingu kehtivuse korral oleks hageja majanduslik seis paranenud, siis tühisel lepingul sellist
tagajärge ei olnud. Lepingu tühisuse aluseks oli selle sõlmimine väljaspool hageja igapäevast majandustegevust sisuliselt juhatuse liikmega ja ilma osanike sellekohase otsuseta, mitte lepingu majanduslik sisu.
11.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud hageja vindikatsiooninõudega OÜ Proksi Konsult vastu. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmise õigust tuleb arvesse võtta, kuid see ei välista kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul saab kahjuna olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (Riigikohtu 30. mai 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-07, p 13). Kahju hüvitamise nõude suurust mõjutab hageja võimaliku nõude perspektiivsus ning selle eduka sissenõudmise väljavaated, samuti kulutused, mida hagejal tuleks teha nõude maksmapanekuks. Hageja on tühise lepinguga üleantud asju OÜ-lt Proksi Konsult nõudnud tagasi kohtuväliselt novembris ja detsembris 2021 ning jaanuaris 2022 (hagiavalduse lisad 5, 6 ja 7), aga pole asju tagasi saanud. Kostja kinnitusel on vähemalt osa kaupa juba müüdud, kuid need on asendatud. Arvestades, et kohtuväliselt ei ole nõude maksmapanek õnnestunud, tuleb selle väärtusest maha arvata vähemalt kohtukulu. Ettevõtte üleandmise lepingu tühisuse tuvastamise menetluses ei suutnud hageja andmete puudumise tõttu tõendada, millist vara ta tagasi nõuab. Seetõttu on tsiviilasjas nr 2-20-4906 Viru Maakohtu 23. septembri 2021 otsuse p-s 36 ja resolutsiooni p-s 3 jäetud hageja hagi OÜ Proksi Konsult vastu saadu tagastamise nõudes rahuldamata, kuigi kohus on samas ka selgitanud, et hageja saab nõude uuesti esitada. Hageja ligipääs andmetele ei ole paranenud ja mida rohkem aega üleandmisest mööda läheb, seda keerulisem on ilmselt üleandmise seisu taastamine. Senise pinnalt võib järeldada, et ka nõude kohtu kaudu rahuldamise perspektiiv ei ole hea. Lisaks on tühise tehingu alusel saadu tagastamine faktiliselt kostja kontrolli all. Kostja ei ole aga tagastanud ka seda osa kaubast, mille üleandmise üle vaidlust ei ole. Eelnevast tulenevalt võib hageja vindikatsiooninõuet pidada väärtusetuks ning see ei anna alust hageja kahju hüvitamise nõuet vähendada.
12.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 17. märtsist 2022 seadusjärgses määras. Kuna ringkonnakohus rahuldas hageja nõude väiksemas määras kui maakohus, tuleb muuta kohtuotsuse tegemise seisuga välja mõistetud viivise suurust. Sissenõutavaks muutunud viivis otsuse tegemise seisuga on 9807,68 eurot.
13.Seoses maakohtu otsuse tühistamise ja hagi osalise rahuldamata jätmisega tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt, samas hagejale kahju tekkimine on tõendatud. TsMS § 163 lg 1 alusel peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.