OÜ KASTÖÖR hagi Valdis Oja vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. märtsi 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valdis Oja määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Valdis Oja (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko, advokaat Aljona Burova
esindajad
Vastustaja (hageja): OÜ KASTÖÖR (registrikood 11074438), seaduslik esindaja Marje Lääne
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 29. märtsi 2022 määrus muutmata.
2.Jätta Valdis Oja määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.OÜ KASTÖÖR (hageja) esitas 17. märtsil 2022 maakohtule hagiavalduse Valdis Oja (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 195 718 eurot ning viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja osanikud võrdsetes osades Marje Lääne ja kostja. Mõlemad on ka hageja juhatuse liikmed. Kostja on ka OÜ PROKSI KONSULT ainuosanik ja juhatuse liige. 21. veebruaril 2020 sõlmis kostja nii hageja kui ka OÜ PROKSI KONSULT juhatuse liikmena ettevõtte üleandmise lepingu (tl 8-9), mille alusel andis hageja OÜ-le PROKSI KONSULT üle ettevõtte. Lepingus on loetletud üleantava ettevõtte koosseisu kuuluv vara: sõiduauto Peugeot Expert numbrimärgiga
XXXXXX
VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, sõiduauto Peugeot 2008 numbrimärgiga XXXXXX VINkoodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX liisinguleping; üürileping äriruumide kasutamiseks aadressil XXXXXX; võrguleping elektrienergia kasutamiseks; prügiveoleping; leping vee- ja kanalisatsiooni kasutamiseks; ettevõtte kodulehe ja veebimajutuse leping; koduleht veebiaadressiga https://www.tööriided.ee/; kõik nii suulised kui ka kirjalikud kliendi- ja koostöölepingud ning -kokkulepped; 21. veebruari 2020 seisuga laos olev kaup ning selle müügist saadud tulu. Sõiduauto Peugeot 2008 on tagastatud liisinguandjale.
23.septembri 2021 Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-20-4906 rahuldas kohus hageja hagi OÜ PROKSI KONSULT vastu ja tuvastas 21. veebruaril 2020 sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingu tühisuse. Kuni käesoleva hagi esitamiseni ei ole kostja OÜ PROKSI KONSULT ainuosaniku ja juhatuse liikmena ja hageja 50% osaluse ja juhatuse liikmena teinud samme, et tagastada hagejale alusetult saadu. Kostja on tekitanud hagejale kahju juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Kostja on tegutsenud ilma hageja osanike otsuseta, ettevõtte üleandmise leping on hagejale kahjulik. Ettevõtte üleandmise tehinguga jäi hageja varatuks, kuna saadava vastusoorituse väärtus oli 0. Ettevõtte üleandmise lepingu tulemusena kaotas hageja võimaluse jätkata äritegevusega ja teenida tulu. Kokku on hagejale tekkinud kahju 195 718 eurot. Juhatuse liikme kohustuste rikkumine ja korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimata jätmine on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-20-4906. Kostja on rikkunud lojaalsuskohustust, astunud huvide konflikti ja eelistanud oma isiklikke huve äriühingu huvidele.
2.Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, milles palus seada kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) kohtuliku hüpoteegi summas 196 000 eurot. Kuna kostja on seni käitunud ignorantselt, tegemist on suure rahalise nõudega ja on tõenäoline, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või osutuda võimatuks, on hagi tagamise korras põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvale kinnistule. Hagejale ei ole teada, millised on kostja sissetulekud. Eeldatavasti on kostja
sissetulekuks OÜ-st PROKSI KONSULT saadav tulu. Hageja nõue on lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Hageja taotleb TsMS § 383 lg 12 alusel jätta temalt hagi tagamisel tagatis nõudmata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning seadis kostjale kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasjale, asukohaga XXXXXX IV jakku esimesele vabale järjekohale OÜ KASTÖÖR kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 196 000 eurot käesolevast tsiviilasjast tuleneva nõude täitmise tagamiseks. Maakohus määras 196 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Maakohus jättis hagi tagamise tagatise hagejalt nõudmata. Maakohus leidis, et hageja on põhistanud nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt, et selle alusel otsustada hagi menetlusse võtmine ja otsustada tagamise põhjendatuse üle. Hageja nõuab juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on oma nõude esitanud koos õiguslike põhjendustega ja tõenditega faktiliste asjaolude kohta. Sealhulgas on hageja esitanud tõendid tekitatud kahju suuruse kohta, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Hagi tagamise avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Maakohus leidis, et hagi tagamine on põhjendatud. Hageja nõue on asjaoludega õiguslikult põhistatud ja see on võimalik menetlusse võtta. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei analüüsi kohus tõendeid ega anna hinnangut nõude tõendatusele. Eeldades hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude õigsust, on hagi õiguslikult ja faktiliselt veenev. Esineb oht, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või osutuda võimatuks kui hagi jääb tagamata. Nimelt on kostja oma käitumisega – ettevõtte üleandmisel üleantud vara hagejale tagastamata jätmisega – näidanud, et ta ei saa või ei soovi vara tagastada vaatamata sellele, et on tuvastatud üleandmise lepingu tühisus. Hageja nõue on 195 718 eurot, mida tavapäraselt inimesel n-ö vaba rahana ei ole. Ka on hageja avaldanud, et teadaolevalt kostjal muu vara puudub. Seetõttu on põhjendatud tagada kostjale kuuluva kinnisasja säilimine taotletava kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Selleks sobiv abinõu on kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvale kinnisasjale. Kostjale kuuluv kinnisasi ei ole koormatud, tegemist on elamumaaga suurusega 3934 m2. Hageja ei ole esitanud kostjale kuuluva kinnisasja võimalikku turuväärtust, kuid arvestades kinnisasja pindala ja asukohta, ei ole maakohtul alust arvata, et kostjale kuuluva kinnisasja väärtus ületaks hüpoteegisummat. Kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvale kinnisasjale koormab kostjat minimaalselt. See ei takista kinnisasja kasutamist kostjal endal, ei piira kostja õigust kinnisasju käsutada ega teistele kasutusse anda. Kinnisasi jääb kostjale alles.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kostja leiab, et puudub alus hagi tagamiseks. Puudub alus kahelda kostja maksevõimes. Kostja on maksevõimeline isik. Avalikest andmetest nähtuvalt kuulub kostjale ka muud vara, samas võlad puuduvad. Lisaks kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) kuuluvad kostjale osaühingu osad: OÜ KASTÖÖR (hageja) osa nimiväärtusega 20 000 Eesti krooni, mis moodustab 50% osaühingu osakapitalist; OÜ PROKSI KONSULT (registrikood 14906365) osa nimiväärtusega
2500 eurot, mis moodustab 100% osaühingu osakapitalist; OÜ SORRY (registrikood 14697105) osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis moodustab 50% osaühingu osakapitalist. Kui oletada, et ettevõtte üleandmise lepingu alusel on kostjale kuuluvale OÜ-le PROKSI KONSULT üle antud hageja vara väärtuses 195 718 eurot (millega kostja ei nõustu), tuleb järeldada, et kostja omab ka muud väärtuslikku vara OÜ PROKSI KONSULT osa näol. Kostja vara võimaldab hagi rahuldada mitmekordselt. Seega oleks pidanud jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hagi tagamise korras kostja kinnisvarale kohtuliku hüpoteegi seadmine riivab tugevalt kostja omandit. Hagiavaldus on perspektiivitu. Ettevõtte üleandmise lepingu kohaselt ei antud hageja varasid üle tasuta, hageja vara oli üle antud tingimusel, et omandaja tasub hageja kohustusi, mida omandaja ka tegi. Ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimise tagajärjel ei saanud hageja kahju. Vastavalt hageja 2020. a majandusaasta aruande andmetele oli hageja varude väärtus seisuga 31. detsember 2019 vaid 211 eurot, seega ei saanud kostja üle anda hageja varusid oluliselt suuremas ulatuses. Potentsiaalseks kahjuks, mida saanuks kostjalt nõuda oleks parimal juhul ca 10-15% müügikäibest. See tähendab, et laojäägi summas 189 218 eurot korral oleks võimaliku tekkinud kahju suurus 10 korda väiksem kui laojääk. Kostjal on laenu tagastamise nõue hageja vastu summas 9029,66 eurot. Seega ka juhul, kui hageja kahjunõue on mingis ulatuses põhjendatud, kuulub see tasaarvestamisele kostja nõudega. Ükski hageja taotlus üleantu tagastamiseks ei sisalda üleantud varude nimekirja. Hageja poolt kohtule tõendina esitatud Viru Maakohtu 23. septembri 2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-4906 on kohus tuvastanud, et hageja ei suutnud tõendada, mida peab OÜ PROKSI KONSULT lepingu alusel hagejale tagastama ning jättis hagi saadu tagastamise nõudes rahuldamata. Ettevõtte üleandmise lepingu alusel üleantu vallasvara otsene valdus on hagejal (kostjal kui hageja juhatuse liikmel) ning teisel hageja juhatuse liikmel Marje Läänel puudub õigus nõuda hageja vara üleandmist tema (Marje Lääne) ainuvaldusse ja –kasutusse. Seega on põhinõue perspektiivitu. Juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise hagi ei ole kohane viis osanikevahelise patiseisu lahendamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hagi on lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Osalused äriühingutes ei ole piisav, et hagi rahuldamisel oleks tagatud selle kohene täitmine. On ka ilmne, et kostjale kuuluva kinnistu väärtus ei kata ära kogu nõuet. Kohus ei analüüsi hagi tagamise taotluse lahendamisel tõendeid ega anna hinnangut nõude tõendatusele. Määruskaebuses on toodud välja asja lahendamise sisulised argumendid, millised ei ole lahendatavad määruskaebusega. Hagi tagamine ei koorma kostjat ebaproportsionaalselt ja seda on ka kohus hinnanud. Tegemist on hoonestamata kinnistuga, mille turuväärtus tänaste hindade juures, arvestades asukohta on ca 4 eurot m2. Kostja ei ole ise kinnistu väärtust välja toonud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).
6.Kostja vaidlustab maakohtu hagi tagamise määruse täies ulatuses, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus saab seega hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). Hagi tagamise eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus juhuks, kui hagi rahuldatakse, st lihtsustada tulevase kohtuotsuse täitmist. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõu mh kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine.
8.Hagis on esitatud osaühingu nõue juhatuse liikme vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks (äriseadustiku § 187 lg 2). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et esinevad alused hagi tagamiseks. Hagi tagamise taotlus on selles osas piisavalt põhistatud (TsMS § 381 lg 2). Kostja on seisukohal, et täitmata on hagi tagamise eeldus, s.o ei ole alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja nõuab kostjalt kui füüsiliselt isikult kahjuhüvitisena 195 718 eurot koos lisanduva viivisega. Kostja on nõustunud, et tema varaks on hoonestamata kinnisasi aadressil XXXXXX küla, XXXX. Lisaks tõi kostja välja, et talle kuuluvad osad kolmes osaühingus (nimiväärtustega 20 000 krooni, 2500 eurot ja 1250 eurot). Kostja ei ole nimetanud, mis on tema varade tegelik väärtus. Hageja on põhistanud, et kinnistu väärtus on alla hageja nõude suurust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi tagamisel lähtunud õigesti hagi tagamise eesmärgist – lihtsustada tulevase kohtuotsuse täitmist. Hagi tagamiseks annab alust nii nõue suurus kui ka asjaolu, et kostja on füüsiline isik, kelle jooksvad sissetulekud ei pruugi võimaldada kohtuotsuse täitmist hagi rahuldamisel. Kostja ei ole kaebuses esitanud ühtegi sellist asjaolu või tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Kostja on esitanud üksnes paljasõnalise väite, et talle kuuluv vara võimaldab hagi rahuldada mitmekordselt.
9.Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on perspektiivitu. Lisaks vaidleb kostja vastu hageja nõude suurusele. Ringkonnakohus selgitab, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
Kostja tugineb hagiavalduse perspektiivituse hindamisel aga hagi sisulist lahendamist puudutavatele väidetele ja tõenditele. Seejuures ei väida kostja, et hageja esitatud asjaolude korral ei oleks nõuet isegi hageja viidatud õiguslikult alusel (ÄS § 187 lg 2) võimalik lahendada. Samuti viitab kostja justkui hageja nõuaks temalt kui OÜ PROKSI KONSULT juhatuse liikmelt kahju hüvitamist (või asjade tagastamist). Samas nähtub hagiavaldusest, et hageja nõue on esitatud kostja vastu seoses kostja tegutsemisena hageja juhatuse liikmena. Maakohus ei pidanud ega saanudki arvestada hagi tagamisel asja sisulist vaidlust puudutavate väidetega ega pidanud hindama hageja väidete tõendatust. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hagi on õiguslikult perspektiivikas. Ka vaidlus kahjuhüvitise suuruse või kostja õigus nõue (osaliselt) tasaarvestada, ei muuda hagi õiguslikult perspektiivituks.
10.Kostja leiab, et hagi tagamise korras kostja kinnisvarale kohtuliku hüpoteegi seadmine riivab tugevalt kostja omandit. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kostja ei ole määruskaebuses selgitanud, milles tugev omandiriive praegusel juhul seisneb või milline oleks võimalik vähemkoormav abinõu hagi tagamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei koorma valitud hagi tagamise abinõu kostjat liigselt. Kuna hagi tagamiseks valitud vahend ei tohi piirata kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks, siis piisab rahalise nõude täitmise tagamiseks TsMS § 378 lg 1 p 1 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ulatuses. Maakohus viitas õigesti, et kohtuliku hüpoteek ei takista kostjal kinnisasja kasutamist, ei piira kostja õigust kinnisasja käsutada ega teistele isikutele kasutusse anda. Kinnisasi jääb kostjale alles. Lisaks on kostjal võimalik kohtulikust hüpoteegist vabaneda 196 000 euro tasumisel kohtu tagatiste kontole või selles summas pangagarantii andmisel (TsMS § 385). Maakohus on hagi taganud mõlema poole huve kaaludes. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
11.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.