(Õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohtu nimetus Kohtuniku nimi
Harju Maakohus Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2026.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-10026
Tsiviilasi
W.Q ́u hagi Krediidikaitse Grupp OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 035/2025/1190 ja täiteasjas nr 035/2025/1191
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: W.Q, isikukood: XXX, esindajad vandeadvokaat Marika Kütt, advokaat Hegle Pärna, epost: xxx; xxx Kostja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood: 11693223, esindaja vandeadvokaat Priit Kirotar, e-post: xxx
Menetluse liik Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja Credit Group sõlmisid laenulepingu nr Ci2016111403 11.11.2016 ja laenulepingu nr Ci2016111410 15.11.2016 (Lepingud). Lepingutest tulenevad nõuded on Credit Group OÜ loovutanud Krediidikaitse Grupp OÜ-le (Võlausaldaja). Hageja esitas 12.01.2021 pankrotiavalduse Suurbritannias pankroti väljakuulutamiseks. 13.01.2021 kuulutas Suurbritannia Maksejõuetusasutus hageja suhtes välja pankroti (Määrus). Võlausaldaja nõuded olid toodud Määrusele lisatud võlausaldajate nimekirjas. 3.01.2022 vabastati hageja kohustustest seoses asjaoluga, et pankroti väljakuulutamisest oli möödunud üks aasta. Võlgadest vabastamise otsust kinnitab Suurbritannia Maksejõuetusasutuse väljastatud sertifikaat (sertifikaat). Hageja sai 2025. aasta märtsis teatised Tallinna kohtutäiturilt Hille Kudult, mille kohaselt hageja suhtes on algatatud kaks täitemenetlust Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) rahaliste nõuete täitmiseks – täiteasi nr 035/2025/1190 ning täiteasi nr 035/2025/1191. Täitedokumentideks on Pärnu Maakohtu 24.11.2017 määrus tsiviilasjas xxx (täiteasjas nr 035/2025/1190) ning Pärnu Maakohtu 24.11.2017 määrus tsiviilasjas xxx (täiteasjas nr 035/2025/1191). Viidatud määrustest nähtub, et Krediidikaitse Grupp OÜ sai nõuded Credit Group OÜ-lt loovutuse alusel (lisa 4, lisa 5). Eestis täitmisele antud nõuded kustutati Suurbritannia pankrotimenetluses. Krediidikaitse Grupp OÜ nõudeid on asutud Eestis hageja suhtes täitma, sisaldusid Määruse juurde kuuluvas võlausaldajate nimekirjas (nimekirjas viidatud Credit Group OÜ nõudena, lisa 1). Teisisõnu, on täpselt samad nõuded esitatud hageja suhtes Suurbritannias läbi viidud pankrotimenetluses ning nõuded kustutati, kui hageja vabastati pankrotimenetluse lõpetamisel võlgadest. 15.04.2025 arestiti hageja kontod ning esitati teade sissenõude pööramisest abikaasade ühisvarale (konto arestimise aktid, lisa 6). 15.04.2025 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele. 08.05.2025 tehti otsus, millega W.Qu kaebus jäeti täituri poolt rahuldamata. Otsuses selgitati, et Suurbritannia pankrotimenetlus ega kohtulahend ei mõjuta Eesti täitemenetlust automaatselt ning kohtutäitur ei saa ilma Eesti kohtuotsuseta või tunnustamise menetluseta Suurbritannia lahendeid arvesse võtta (täituri otsus, lisa 7). Hageja on esitanud avalduse Suurbritannia Maksejõuetusasutuse Määruse ja Sertifikaadi tunnustamiseks Eestis (lisa 8). Tartu Maakohus (tsiviilasi nr xxx) rahuldas 11.12.2025 hageja avalduse ning tunnustas ja kuulutas Eestis täidetavaks Suurbritannia Maksejõuetustalituse 13.01.2021 tehtud pankrotimääruse pankrotiasjas nr BKT5117518 koos võlausaldajate nimekirjaga ning 10.04.2025 väljastatud sertifikaadi nr 5117518, mis kinnitab W.Qu (endise nimega Y) kohustustest vabastamise alates 13.01.2022. Tsiviilasja nr xxx lahendamisel on tuvastatud, et Suurbritannia Maksejõuetustalituse 13.01.2021 pankrotimäärus on lõplik, pankrot on välja kuulutatud ning määrusele on lisatud kinnitatud võlausaldajate nimekiri. Seega on tuvastatud, et hageja suhtes esitatud nõuded on maksejõuetusmenetluses lõppenud ning neid ei saa enam täitedokumendi alusel täita. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukoht, et sundtäitmine tuleb täiteasjas nr 035/2025/1190 ning täiteasjas nr 035/2025/1191 hageja suhtes lubamatuks tunnistada.
2 (4)
Kostja seisukoht Võttes arvesse, et 11.12.2025 kohtumäärus asjas xxx on jõustunud, võttis kostja hagi õigeks. Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oli esitatud ennatlikult. Juhul, kui hageja oleks enne hagi esitamist oodanud ära välisriigi lahendi tunnustamise kohtu poolt, ei oleks tekkinud tarbetuid menetluskulusid pooleliolevas menetluses. Koheselt pärast hagi esitamist ei olnud kostjal võimalik hagi õigeks võtta, sest polnud teada, kas kohus tunnustab Suurbritannia Maksejõuetustalituse 13.01.2021 tehtud pankrotimäärust. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Hagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 23.02.2026 avaldusega. Hageja vastuväiteid ei esitanud. Kooskõlas TsMS § 444 lg 3 ei põhjenda kohus otsust, kuna kostja võttis hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks või mitte. Tegemist on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mis tähendab, et hageja esitas hagi olukorras, kus tema suhtes oli kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlused. Hageja poolt esitatud 10.03.2025 täitetoimingust teatamise teatistest (dtl 22, 29) ja 15.04.2025 kontode arestimise aktidest (dtl 41, 43) nähtub järgmine: arestimisele kuuluvad Swedbank AS, AS SEB Pank, AS LHV Pank, Coop Pank AS, Citadele banka AS, AS Pocopay ja Luminor Bank AS poolt võlgniku kontol 4105,36 eurot, kui nõue täidetakse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul; arestimisele võlgniku kontol 4434,76 eurot, kui nõue ei ole elektroonilise arestimissüsteemi kaudu täidetud kolme tööpäeva jooksul. Lisaks kuulub Maksuja Tolliameti ning Tervisekassa poolt kuulub arestimisele 4434,76 eurot. Selleks, et kontodel olevat vara kasutada, sai hageja ainsa õiguskaitse vahendina valida sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise. Seega puudub alus TsMS § 168 lg-s 6 ettenähtud võimaluse kohaldamiseks ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja põhjustas ülalmärgitust tulenevalt hagi esitamise. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 1741 lg 1 mõistab kohus hageja taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, kostjalt hageja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud – hagejate poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja õigusabikulud. Kohtu arvates ei ole vaieldav riigilõivu kui menetluskulu suurus 490 euro ulatuses. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus õigusabile 20 tundi, tunnitasumäär 170 eurot ja 295 eurot, kokku 4347,50 eurot. Kohtu arvates on menetluskulude nimekirjas ülepaisutatud dokumendi (so hagi) ettevalmistamisele, analüüsile, õiguslikule analüüsile, dokumendi koostamisele, kommunikatsioonile, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg. Kohus märgib, et käesolevas asjas on hageja esitanud üksnes hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse täitemenetluse peatamiseks, misjärel kohus 05.08.2025 menetluse peatas ning 15.01.2026 uuendas, teavitanud tsiviilasjas nr xxx lahendist, esitanud 05.02.26 seisukoha kostja 3 (4)
õigeksvõtu taotlusele ning menetluskulude nimekirja ja vastuväited kostja menetluskuludele. Kohus märgib, et käesolev asi ei ole keskmisest keerukam ning Suurbritannia maksejõuetuslahendite tunnustamise analüüs (menetluskulude kirjed nt 19.05.2025) on pigem tsiviilasja nr xxx seotud kulud. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja kuludeks saab pidada ikkagi käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide koostamise ja esitamise kulud, mis asja arvestades on põhjendatud 20 tunni asemel 5 tundi (sh hagi ja hagi tagamise esitamine, seisukoht ja menetluskulude nimekirja koostamine ja vastuväidete esitamine). Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud töötunni hinnaks 170 eurot ja 295 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 295 eur/h tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline, tegemist on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga/täitemenetluse peatamisega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 170 eurot. Seega põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud käesolevas menetluses on 850 eurot (5*170). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja kulud 1340 eurot (490+1340), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1340 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Otsust tagab 26.06.2025 seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas kohtutäitur Hille Kudu täiteasjades nr 035/2025/1190 ja nr 035/2025/1191 menetluse. Otsuse jõustumisel tühistada eelviidatud hagi tagamine. Tulenevalt TsMS § 132 lg 5 on hagihind 3500 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.