Vladimir Malõš-i ja Irina Malõš-i hagi Aleksandr Saveljev-i vastu kahju hüvitamiseks Aleksandr Saveljev-i vastuhagi Vladimir Malõš-i ja Irina Malõš-i vastu tühise tehingu järgi saadu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks, vallasasjade tagastamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
17 301,77 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. veebruari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Saveljev-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hagejad (vastustajad): Vladimir Malõš (isikukood XXX) ja Irina Malõš (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Kostja (apellant): Aleksandr Saveljev (isikukood XXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aleksandr Saveljev-i apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 21. veebruari 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis Aleksandr Saveljev-ilt Vladimir Malõš-i ja Irina Malõš-i kasuks välja 7904 eurot ja jättis vastuhagi rahuldamata. Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Maakohtu otsus on edasikaebamata jõustunud resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, milles maakohus menetluse osaliselt lõpetas.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vladimir Malõš ja Irina Malõš (hagejad) esitasid 3. augustil 2020 Viru Maakohtule Aleksandr Saveljev-i (kostja) vastu hagi 32 340,82 euro saamiseks. 14. mai 2021 nõude täpsustusega taotlevad hagejad kostjalt välja mõista kokku 26 734,99 eurot (ettemaks 75 eurot, kahju 10 825,18 eurot, saamata jäänud tulu 5320 eurot, hagejate isiklike asjade maksumus 10 514,81 eurot). Hagejad ja kostja sõlmisid 6. juunil 2020 lihtkirjaliku kinnisasja müügi eellepingu, millega kostja müüs hagejatele kinnisasja XXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) asukohaga XXXXXX, XXX, hinnaga 180 000 eurot. Ostjad kohustusid müüjale maksma ettemaksu 30 000 eurot lepingu allkirjastamisel ning ülejäänud summa viie aasta jooksul. Eellepingus lepiti kokku, et notariaalne müügileping sõlmitakse hiljemalt 19. juunil 2020. Müüja kohustus vabastama maja asjadest 13. juuniks 2020 ning hiljemalt 6. juuliks 2020 vabastama territooriumi isiklikest asjadest ja tehnikast. Ostja kohustus andma müüjale ja tema vanematele eluaegse aiamaja (ehitisregistri kood XXXXXXXXX) kasutusõiguse. Eellepingu punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et lepingust keeldumise korral kohustub seda algatav pool välja maksma teisele poolele kõik teise poole kantud kulud ja kahjud, sealhulgas ka saamata jäänud tulu. Kostja andis 13. juunil 2020 hagejatele üle maja võtmed ja tagas juurdepääsu maatükile. 24. juunil 2020 teavitas kostja hagejaid, et taganeb lepingust. Kostja nõudis, et hagejad vabastaksid territooriumi 29. juuniks 2020, kuid juba samal päeval saabus kostja XXXXXX kinnistule politseiga ja nõudis hagejate lahkumist. Seega olid hagejad sunnitud lahkuma 24. juunil, omamata seejuures võimalust oma asju kaasa võtta. Kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejatele kahju kantud kulutuste ja saamata jäänud tulu näol. Hagejad kavatsesid taastada kinnistul seal varem asunud hotelli. Kostja tagastas 29. juunil 2020 hagejatele ettemaksu 29 925 eurot. Maksekorralduse selgitusse märkis kostja, et 75 eurot on panga teenustasu. Hagejad taotlevad kostjalt 75 euro väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel. Hagejad soetasid hotelli tarbeks asjad, mis jäid kostja valdusesse, kogumaksumusega 9604,62 eurot. Hagejad tellisid tööd maatüki kasutuskõlblikku seisukorda viimiseks, kandes selleks kulutusi kokku 1220,56 eurot. VÕS § 127 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 alusel taotlevad hagejad kulude hüvitamist, mis olid seotud asjade ja kaupade soetamisega ning territooriumi korrastamisega. Kostjapoolse lepingu lõpetamise tõttu nurjus hotelli käivitamine turismihooajaks. Hagejad olid sunnitud tühistama broneeringud hotelli puhkajatele ning tagastama makstud ettemaksu 5320 eurot. Nimetatud summa on hagejate saamata jäänud tulu. Lisaks vormistasid hagejad
müügiloa ja soetasid kaubad, mida planeeriti müüa puhkajatele. Hagejatel jäi saamata tulu 737,64 eurot (ostuhinna ja müügihinna vahe). Seoses sellega, et hagejad olid 24. juunil 2020 sunnitud kinnistult kiirkorras lahkuma, jäid kinnistule hagejate isiklikud asjad koguväärtuses 15 383 eurot. Kostja ei ole asju tagastanud. Hagejad olid sunnitud majja jäetud asjad asendama uutega. 8. detsembril 2020 said hagejad tagasi isiklikke asju 4848,19 euro väärtuses.
2.Kostja hagi ei tunnista. Eelleping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu (AÕS § 119 lg 1, VÕS § 33 lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1, 84 lg 1). Tühise lepingu alusel ei tekkinud kostjal kohustust sõlmida notariaalne müügileping. Hagejate 75 euro nõue on alusetu, sest hagejad nõudsid käsiraha tagastamist pangaülekandega. Kirjavahetuses kinnitasid hagejad, et on nõus sellega, et panga teenustasu makstakse käsiraha arvelt. Hagejad ei ole tõendanud, et neile on kahju tekkinud, ning väidetava kahju suurust, samuti seda, et asjad asuvad kostja valduses. Saamata jäänud tulu nõudes on hagejad esitanud hüpoteetilise broneeringute päeviku, mida hageja ise täitis. Hagejad ei ole tõendanud, et broneeringud olid tegelikult tehtud ega ka kulutuste arvestust, mida hagejad kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Hagejate nõuded on tõendamata.
3.Kostja esitas 12. novembril 2020 vastuhagi hagejatelt vallasasjade väljanõudmiseks või alternatiivselt vallasasjade kaotsiminekust tekkinud kahju 8424,53 euro hüvitamiseks, ehitustöödega tekitatud kahju hüvitisena 1146 euro saamiseks ning tasaarvestuse avalduse. Pärast seda, kui hagejad vabastasid kinnisasja, ei ole nad kostjale tagastanud kõiki kinnisasja päraldisi ja kogu sisustust, mida kostja enne hagejatele valduse üleandmist ära ei jõudnud viia. Kostjale ei ole teada asjade asukoht. Vastuhagi esitamise seisuga pole kostjale tagastatud vara väärtusega 8424,53 eurot. Hagejad alustasid enne müügilepingu sõlmimist kinnistul äritegevust ja ehitustöid, millega nad tekitasid kostjale kahju 1146 eurot. Töid ei olnud kostjaga kooskõlastatud. Kostja oli sunnitud taastama televisiooni ja valvekaamerad, üle värvima seinad ja laed, vahetama lülitid ning tellima hagejate jäätmete väljaveo. Kahju tuleb hüvitada kas lepinguvälise kahju hüvitamise sätete või lepingu rikkumist reguleerivate sätete alusel. Lähtudes asjaolust, et kostja valduses on hagejate vallasvara, esitas kostja tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma nõuded 4150 euro ulatuses hagejate vallasvaraga, mis on kostja valduses, selliselt, et selle vara omandiõigus läheb üle kostjale. Sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele kahju 5420,53 eurot (1146+8424,53-4150).
4.Hagejad vastuhagi ei tunnistanud. Kostja ei ole tõendanud, et vastuhagis nimetatud asjad kuulusid kostjale ja olid kostja territooriumil ajal, mil hagejad seal viibisid. Asjadest tehtud fotode tegemise aeg ja koht ei ole teada. Osasid asju ei ole hagejad näinud, osad jäid majja pärast nende lahkumist. Ei ole tõendatud, et hagejad olid seotud asjade kadumise või hävimisega.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2021 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 7910,18 eurot, kohustas hagejaid tagasi võtma kasutuskõlbliku kange alkoholi ja kostjat see välja andma või väljaandmisest keeldumisel hüvitama hagejatele alkoholi väärtuse 390,48 eurot, kohustas kostjat hagejatele välja andma vallasasjad kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning rahuldas vastuhagi osaliselt ja mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja 600 eurot.
6.Hagejad esitasid otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotlesid maakohtu otsuse osalist tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega kohustada kostjat hüvitama hagejatele majja jäetud asjade maksumus 10 514,81 eurot ja mõista välja viivis seadusjärgses määras tasumisele kuuluvast summast alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni ning jätta vastuhagi rahuldamata.
7.Kostja esitas samuti otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse osalist tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada vastuhagi täies ulatuses ning hagi rahuldada 4150 euro ulatuses või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, menetluskulud jätta hagejate kanda.
8.Ringkonnakohus tühistas 4. veebruari 2022 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, välja arvatud osas, milles maakohus kohustas kostjat andma hagejatele kümne päeva jooksul alates otsuse jõustumisest välja 44 pudelit kanget alkoholi või tasuma 390 eurot, ning osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Vaidlustamata osas maakohtu otsus jõustus. Ringkonnakohus leidis, et maakohtul tuleb täita selgitamiskohustust ning võimaldada pooltel enda nõudeid ning nende aluseks olevaid asjaolusid selgitada ja tõendada. Maakohus rikkus TsMS §-i 439, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagejad on nõudnud kostjalt raha väljamõistmist. Hagejad ei ole esitanud vindikatsiooninõuet kostja valduses olevate asjade väljanõudmiseks. Samas on maakohus kohustanud kostjat andma hagejatele üle asjade valduse, st lahendanud nõuet, mida ei olnud esitatud. Maakohus jättis ka poolte nõuded sisuliselt õiguslikult kvalifitseerimata, mis tõi kaasa nii eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise kui ka otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise. See, et maakohus ei ole esitatud nõudeid õiguslikult kvalifitseerinud, tõi ilmselt kaasa selle, et maakohus kohaldas materiaalõigust valesti. Ringkonnakohus selgitas AÕS § 80 ning VÕS § 115 ja § 1035 kohaldamise eeldusi. Hagi täienduses on hagejad nõuet vähendanud. Asja uuel läbivaatamisel tuli maakohtul välja selgitada, kas hagejad soovisid sellega nõudest osaliselt loobuda või selle osaliselt tagasi võtta. Menetluse osaline lõpetamine või hagi osaline läbivaatamata jätmine tuli lahendada määrusega. Vastuhagi on esitatud kujul ebaselge. Kostja on esitanud hagejate vastu nõude vallasasjade valduse saamiseks ning alternatiivselt nende väärtuse hüvitamiseks ning samas teinud tasaarvestusavalduse. Ebaselge on, kuidas oleks kostja vindikatsiooninõude rahuldamine esitatud tasaarvestusavaldust arvestades võimalik. Maakohus on jätnud kostja tasaarvestusavalduse tähelepanuta. Kostjal tuli lasta asja uuel läbivaatamisel enda nõuet täpsustada.
MAAKOHTU LAHEND
9.Viru Maakohus 21. veebruari 2024 otsusega lõpetas menetluse hagejate nõudes osa vara väärtuse hüvitamise nõudest loobumise tõttu ja saamata jäänud tulu nõudes jõustunud lahendi olemasolu tõttu, rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 7904,60 eurot ning jättis vastuhagi rahuldamata. Hagiga seotud hageja menetluskulud jättis maakohus 30% ulatuses kostja kanda ja 70% ulatuses hagejate endi kanda, vastuhagiga seotud kulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt luges maakohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid 6. juunil 2020 lihtkirjaliku kinnisasja müügi eellepingu, kostja andis XXXXXX kinnistu valduse hagejatele üle 13. juunil 2020, hagejad elasid kinnistul 13. juunist kuni 24. juunini 2020 ja kavatsesid kinnistu osta hotelli pidamiseks, samuti et 24. juunil 2020 sundis kostja hagejad
kinnistult lahkuma. Notariaalselt tõestatud müügilepingut ei sõlmitud, hagejad tasusid kostjale ettemaksuna 30 000 eurot ja said sellest tagasi 29 925 eurot. Kuivõrd tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada, mõistis maakohus kostjalt hagejate kasuks välja tagastamata ettemaksu 75 eurot. Maakohus luges hagejate 14. mai 2021 hagi täpsustuse, milles hagejad kinnitasid, et on osa isiklikke asju tagasi saanud, hagist osaliseks loobumiseks ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus lõpetas menetluse hagejate saamata jäänud tulu nõudes otsust tegemata, sest see nõue on juba lahendatud Viru Maakohtu 13. oktoobri 2021 otsusega, mis on vastavas punktis jõustunud. Hagejad ei ole olnud nõus tagasi võtma kostja valduses olevaid isiklike asju, sest osa neist (sh tehnika) on muutunud kasutuskõlbmatuks, osa asju kasutab kostja hotelli majandustegevuses ning osa asju on hagejad asendanud uutega. Osade asjade väärtuse on kostja olnud nõus tasaarvestusena hagejatele hüvitama. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et asjad, mille väärtust on kostja olnud nõus hüvitama, kuuluvad üleandmisele kostja omandisse ja kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista hüvitis 5750,73 eurot. Ülejäänud asjade kohta leidis maakohus, et kahju hüvitamise nõue võiks kõne alla tulla juhul, kui asjad oleks riknenud, kasutuskõlbmatud või hävinenud. Antud juhul ei esine aga asjaolusid, millest tulenevalt võib hageja olla kaotanud huvi asjade tagastamise vastu. Kasutuskõlbmatuks on muutunud vaid realiseerimistähtaja ületanud joogid ja toidukaup, mille eest tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista hüvitis 359,77 eurot. Lisaks mõistus maakohus kostjalt hagejate kasuks välja hüvitise üheaastaste lillede eest 92,20 eurot, Bauhofi kauplusest ostetud kaupade eest 174,79 eurot + 116,03 eurot ning kostja hotellis kasutusel olevate asjade eest mõistlikkuse põhimõtte alusel 518,24 eurot. Maatüki kasutuskõlblikusse seisukorda viimise tööde hüvitisena mõistis maakohus kostjalt hagejate kasuks välja kokku 817,84 eurot (70+205,92+67,92+474), sest nende töödega soodustati kostjat. Maakohus jättis arvestamata asjadega, mis on ilmselgelt kasutustähtaja ületanud või mille omandiõigus ja valdus ei ole tõendatud. Vastuhagi nõude kohta leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et hagejate valduses on kostjale kuuluv vara või see vara oleks hävinenud. Kostja ei ole täpsustanud vastuhagi aluseks olnud asjaolusid. Kohtukõne teesides esitas kostja uued nõuded mõista hagejatelt välja vallasasjade kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitis 5897,17 eurot ning kohustada hagejaid kõrvaldama kostja omandiõiguse rikkumine vastavalt AÕS §-le 89 ja võtma hagejate asjad ära kostjale kuuluvast kinnistult. Tulenevalt TsMS § 402 lg-st 2 ei ole aga kohtukõne teesides lubatud esitada uut nõuet (omandiõiguse rikkumise kõrvaldamine).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. veebruari 2024 otsuse p-de 3, 4 ja 5 tühistamist ning hagi täies ulatuses rahuldamata jätmist, vastuhagi rahuldamist, hagejatelt kostja kasuks vallasasjade kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitisena 5897,17 euro väljamõistmist ja hagejate kohustamist kõrvaldama kostja omandiõiguse rikkumine vastavalt AÕS §-le 89 ja võtma enda asjad kostjale kuuluvalt kinnistult. Kostja leiab, et maakohus ei ole tuvastanud AÕS § 84 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldusi. Hüvitamise kohustus tekib vaid asja pahausksel valdajal. Kuigi kostjal puudus õiguslik alus hagejate asju vallata, tegi ta kõik endast sõltuva, et asju tagastada. Hagejad keeldusid õigustamatult asjade vastuvõtmisest. Maakohus leidis, et ei esine asjaolusid, millest tulenevalt võivad hagejad olla kaotanud huvi asjade tagastamise vastu, ning maakohus ei nõustunud hagejatega, et osa kostja valduses olevast varast on muutunud kasutuskõlbmatuks. Seetõttu jääb ebaselgeks, miks peab kostja maksma asjade eest, mida ta püüdis hagejatele
tagastada, kuid mille vastuvõtmisest nad põhjuseta keeldusid. Asju ei saa jätta kostjale tema tahte vastaselt. Ka aegunud kauba hüvitamise kohustus on ebaõiglane, sest kostja püüdis seda hagejatele tagastada, kuid hagejad keeldusid kaupa tagasi võtmast. Maakohus ei ole põhjendanud, millise normi alusel ta mõistis kostjalt välja hüvitise maatüki kasutuskõlblikkusse seisukorda viimise eest. Kui maakohus juhindus käsundita asjaajamise sätetest, juhib kostja tähelepanu sellele, et VÕS § 1023 lg 3 kohaselt peab kulutuste hüvitamiseks tuvastama, et asjaajamisele asumisel oli asjaajajal kavatsus nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Maakohus ei ole aga sellist kavatsust tuvastanud ning kostja meelest ei saanud ka seda olla, sest hagejad asusid kulutusi tegema algusest peale tühise müügilepingu alusel. Kulutuste hüvitamise kohustus ei põhine õigusnormidel, vaid „mõistlikkusel“, täitmata on põhjendamiskohustus, otsus on segane ja vastuoluline. Vastuhagi rahuldamata jätmist ei ole maakohus põhjendanud. Faktilised asjaolud on õigusnormidega sidumata. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega. Vastuhagi on seotud põhihagiga ja neid ei saa lahendada eraldi. Hagejate asjade ebaseadusliku hoiustamisega kostja kinnistul rikutakse kostja omandiõigust. Hagejad on ka kostja arvel rikastunud, sest pärast nende kinnistult lahkumist on osa kostja asjade asukoht teadmata, võimalik, et hagejad on need hävitanud või ära visanud.
11.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei vasta tõele kostja väide, et ta tegi hagejatele asjade tagastamiseks kõik endast oleneva. Enne kohtumenetlust keeldus kostja asjade tagastamise arutamisest. Hagejad soovisid asjad ära viia pärast nende hoiustamiseks vajaliku ruumi leidmist, kuid siis ei reageerinud kostja enam hagejate pöördumistele. Maakohus rakendas AÕS § 84 sätteid õigesti. Asjas on tuvastatud, et kostja kasutab hagejate ostetud ja hotelli tööks vajalikke asju. Kostja valdus on pahauskne, ta pole olnud huvitatud asjade tagastamisest. Vastuhagi hagejad ei tunnista ja nõustuvad maakohtu järeldustega. Kostja ei ole tõendanud, et tema loetletud asjad olid üldse olemas või et need oleks hävinud, samuti ei ole tõendatud asjade hind. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et majas remonttöid ei tehtud. Puuduvad tõendid, et kostja oleks kandnud mingeid remondiga seotud kulusid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, välja arvatud maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, milles maakohus menetluse osaliselt lõpetas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
13.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5, s.o osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 7904 eurot ja jättis vastuhagi rahuldamata. Seega ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus menetluse osaliselt lõpetas st hageja nõuetes hüvitada printeri Epson ecotank, laminaatori, ehtelaeka, laeka käekelladega, Jeep Grand Cherokee ja MB R class võtmete, kolme laste seljakoti, nelja infrapunakiirtega mängurelva väärtus ning saamata jäänud tulu. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, rikkunud selgitamiskohustust, jätnud välja selgitamata poolte väited ja nõuded ning jätnud otsuse olulises ulatuses põhjendamata, mis tingib maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Ringkonnakohus ei saa maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asi saadetakse maakohtule tagasi eelmenetluse staadiumisse. Maakohtul tuleb täita selgitamiskohustust ning võimaldada pooltele enda nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid selgitada ning tõendada. Maakohus on järginud ringkonnakohtu varem antud juhiseid vaid osaliselt.
15.Ringkonnakohus saatis 4. veebruari 2022 otsusega asja maakohtule tagasi eelmenetluse staadiumisse, kuid eelmenetluse ülesanded on endiselt täitmata. Maakohus ei ole selgitanud välja poolte nõudeid ning faktilisi ja õiguslikke väiteid nõuete kohta, ei ole üheselt arusaadav, millised nõuded on menetluses. Ei ole ka selge, millal eelmenetlus lõppes, kohus ei ole andnud pooltele nõuete täpsustamiseks tähtaega. Asja uuel läbivaatamisel korraldas maakohus eelistungi menetluse jätkamise arutamiseks, seejärel tegi pooltele kompromissettepaneku, millega hagejad olid nõus, kuid kostja mitte. Pärast aastast pausi korraldas maakohus uue istungi, kus arutas asja sisuliselt, ja tegi pärast pooltele lõplikeks seisukohtadeks tähtaja andmist otsuse. Eelistungi lõpus teatas maakohus, et kui kompromissi ei saavutata, annab kohus pooltele tähtajad (dtl 845). Kohtu kompromissettepanekule vastates on kostja kirjutanud, et ootab kohtu edasisi korraldusi (dtl 848). Hagejad ei täitnud kohtu e-kirjas antud juhiseid, seda ilmselt põhjusel, et nad olid kompromissettepanekuga nõus, kuid leidsid, et kokkuleppe sisu tuleb täpsustada (dtl-d 851–859). Enne uue kohtuistungi määramist maakohus pooltele tähtaegu ei andnud ega selgitanud, et kavatseb istungil asja sisuliselt arutada (dtl 863). Istungil ei ole kummagi poole esindajal olnud arusaadav, millises menetluse faasis ollakse. Kostja esindaja eeldas, et tegemist on korraldava istungiga, ta oli kindel, et kohus annab mõlemale poolele tähtaja nõuete täpsustamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks vastavalt ringkonnakohtu juhistele. Maakohus on seepeale selgitanud, et vastuväited hagile ja vastuhagi põhjenduse võib kostja esitada kohtukõne teesides. Hagejate esindaja küsis pikemat tähtaega kohtukõne teeside esitamiseks juhuks, kui kostja esitab täiendavad seisukohad, arvamuse või avaldab uusi fakte (kohtuistungi salvestus 5:42–5:58). Maakohus rahuldas pikema tähtaja andmise taotluse ega selgitanud pooltele, et kohtukõnes ei saa esitada täiendavaid seisukohti ega uusi asjaolusid. Kohtuotsuses on maakohus leidnud iseenesest õigesti, et kostja ei ole täpsustanud vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid, ning et uut nõuet (omandiõiguse rikkumise kõrvaldamine) ei saa kohtukõne teesides esitada (p 66.8). Samas on menetluses jäänud pooltele ja jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks, millal eelmenetlus lõppes või mis kuupäevani oleks pooled saanud nõudeid täpsustada.
16.Maakohtul tuli täita selgitamiskohustust, mida maakohus on osaliselt teinud ja selgitanud
24.oktoobri 2022 e-kirjas hagejatele valduse väljaandmise nõude primaarsust ning kostjale, et tema asjade asumine hagejate valduses on tõendamata (dtl 846). Maakohus ei ole selgitanud kostjale nõude ja tasaarvestuse avalduse täpsustamise vajadust ega andnud kummalegi poolele oma nõude täpsustamiseks tähtaega.
17.Eelneva tõttu ei ole vastuhagi ka sisuliselt menetletud.
12.novembril 2020 esitatud vastuhagis (dtl-d 291–301) nõudis kostja tühise tehingu alusel saadu tagastamist VÕS § 1028 alusel (kostja asjad, mis väidetavalt kadusid kinnistult ajal, mil see oli hagejate valduses) või alternatiivselt kahju hüvitamist VÕS § 132 lg 1 alusel, remonttöödega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tegi vallasasjade vindikatsiooninõudes tasaarvestuse selliselt, et kostja käes olevate hagejate asjade omandiõigus läheb üle kostjale.
14.veebruari 2022 otsuses leidis ringkonnakohus, et vastuhagi on esitatud kujul ebaselge, lisaks on maakohus jätnud kostja tasaarvestusavalduse tähelepanuta. Maakohus pidi asja uuel
läbivaatamisel andma kostjale võimaluse nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustada (ringkonnakohtu otsuse p 16).
17.1.Maakohus ei ole kostjale vastuhagi täpsustamiseks tähtaega andnud, kuigi on eelistungil lubanud seda teha. 24. oktoobri 2022 e-kirjas on maakohus vaid märkinud, et tõendamata on kostja asjade asumine hagejate valduses (dtl 846) ning 9. jaanuari 2024 kohtuistungil sellele lausele viidanud (dtl 875). Kuna maakohus ei andnud kostjale võimalust nõude täpsustamiseks, on kuni asja sisulise arutamise lõpuni menetletud vastuhagi endiselt ebaselgel kujul. Alles lõplike seisukohtade esitamiseks antud ajal loobus kostja vastuhagi täpsustuses tasaarvestusest, esitas negatoornõude AÕS § 89 alusel ja vähendas vallasasjade kaotusest tekkinud kahju hüvitamise nõuet 30% võrra. Maakohus leidis, et kostja vallasasjade kaotamisega tekitatud kahju on tõendamata, ja et kohtukõne teesides ei saa esitada uut nõuet (negatoornõuet). Vastuhagi on maakohus jätnud rahuldamata. Samas ei ole maakohus kostja uue nõude kohta väljendanud, kas ka see on jäetud rahuldamata või jättis maakohus selle menetlusse võtmata. Kostjal võis uue nõude esitamiseks pärast eelmenetluse lõppu olla mõjuv põhjus TsMS § 329 lg 1 teise lause mõistes. Kostja ei ole otsesõnu taotlenud, et negatoornõuet menetletaks ainult vastuhagina, mis võib anda aluse selle menetlusse võtmiseks eraldi nõudena TsMS § 373 lg 3 teise lause alusel. Nõude hilinenult esitamine ei ole alus selle rahuldamata jätmiseks.
17.2.Maakohus ei ole käsitlenud remonttöödega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, mida kostja ei ole vastuhagi täienduses enam nimetanud. Nõue on seega lahendamata. Maakohus ei ole hinnanud, kas selle nõude nimetamata jätmine lõplikes seisukohtades on nõude tagasivõtmine või nõudest loobumine. Otsuses nimetab maakohus vallasasjade kaotusest tekkinud hüvitisnõuet 30% võrra vähendatud summas ega nimeta tasaarvestust, millest võiks järeldada, et maakohus on kostja nõude vähendamist ja tasaarvestusest loobumist arvesse võtnud, kuid kuni otsuse tegemiseni ei ole pooltel olnud teada, kui suures summas ja milliseid nõudeid kohus menetleb.
17.3.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lasta kostjal vastuhagi nõudeid täpsustada sh selgitada, kas remonttöödega tekitatud kahju hüvitamise nõudest on kostja loobunud või selle tagasi võtnud või soovib ta endiselt selle lahendamist. Samuti tuleb anda hagejatele võimalus kostja nõuetele vastata.
18.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on jätnud kostjalt hüvitise väljamõistmise nõuetekohaselt põhjendamata ja õiguslikult kvalifitseerimata. Maakohus ei ole arutanud menetlusosalistega asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist, mistõttu on kostja saanud väljendada oma arvamust kohtu antud õigusliku hinnangu kohta alles apellatsioonkaebuses.
18.1.Ringkonnakohus selgitas 14. veebruari 2022 otsuses asja väärtuse hüvitamise eeldusi AÕS § 80 ja VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 alusel. Kui eeldused ei ole täidetud, ei ole alust hüvitist välja mõista. Seda pidi maakohus hagejatele selgitama ning võimaldama hagejatel asjade väärtuse hüvitamise nõuet põhjendada ja esitada tõendeid. Põhjenduse ja tõendite puudumisel oleks maakohus pidanud jätma hagejate nõude rahuldamata. Maakohus on seda hagejatele selgitanud, kuid ei ole seda ise järginud. Hüvitise nõude lahendamisel on maakohus viidanud AÕS §-le 80, mis annab omanikule õiguse asja ebaseaduslikult valdajalt välja nõuda, ja sellele, et asja asemel saab hüvitist nõuda siis, kui asi on hävinud (AÕS § 84 lg 1) või kui omanik on viivituse tõttu kaotanud huvi asja tagastamise vastu (VÕS § 115 lg 2 teine lause). Samas ei ole maakohus neid sätteid järjekindlalt kohaldanud.
18.2.Hagejad on kostja valduses olevad vallasasjad jaganud nendeks, mida oli vaja plaanitava hotelli tööks ja territooriumi korrashoiuks, ning isiklikeks asjadeks. Isiklikud asjad on hagejad asendanud samaväärsetega, mistõttu võivad nad olla kaotanud huvi nende asjade
tagastamise vastu. Hotelli tööks soetatud asjade puhul hagejad ei nimeta, mis alusel tuleks hüvitisnõuet eelistada asjade tagastamisele. Maakohtu otsuse p-s 63.5 loetletud asjade kohta on maakohus leidnud, et kuna kostja on olnud nõus hüvitama nende väärtuse, nimetades seda vastuhagis ekslikult tasaarvestuseks, kuuluvad need üleandmisele kostja omandisse ja kostjalt tuleb nende eest välja mõista hüvitis 5750,73 eurot (maakohtu otsuse p-d 63.6). Maakohus on justkui lähtunud poolte kokkuleppest, kuigi pooled kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu jääb selgusetuks, mis on sellise sundomandamise õiguslik alus. Samal ajal on maakohus leidnud, et asjad on alles ja kasutuskõlblikud (neil on väärtus) ning hagejatel puudub alus keelduda nende vastuvõtmisest (maakohtu otsuse p-d 63.14, 63.15). Kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et osade asjade puhul võib olla tegemist olukorraga, mil kostja ei vaidle vastu hagejate väitele, et hagejad on viivituse tõttu kaotanud huvi asja tagastamise vastu, võib hüvitise väljamõistmise aluseks olla VÕS § 115 lg 2. Samas on kostja algses vastuhagis tasaarvestanud enda nõude hagejate vastu hagejate nõudega hüvitada kostja valduses olevate asjade väärtus (dtl-d 299–300), seega on kostja nõustumine asjade talle jäämisega olnud seotud kostja enda hüvitisnõude rahuldamisega. Edaspidises menetluses on kostja hagejate kahjunõudele täies ulatuses vastu vaielnud. Kostja negatoornõue on suunatud kõigi vallasasjade tagastamisele, v.a asjad, mille osas Viru Maakohtu 13. oktoobri 2021 otsus jõustus (otsuse resolutsiooni p 3), ja tasaarvestuse avalduse on kostja võtnud tagasi (dtl 901). Neid asjaolusid tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel arvesse võtta.
18.3.Otsuse p-s 63.16 on maakohus vallasasjade väärtuse hüvitamise kohustust põhjendanud mõistlikkusega või jätnud üldse põhjendamata. Maakohus on leidnud, et asjade tagastamine ebaõnnestus mõlemast poolest tulenevatel põhjustel (otsuse p 63.10), kuid ei ole seda arvestanud tähtaja ületanud kauba väärtuse väljamõistmisel (p 63.14). Kostja märgib õigesti, et maakohus ei ole põhjendanud, millise normi alusel on ta kostjalt mõistnud välja hüvitise maatüki kasutuskõlblikku seisukorda viimise eest. Ringkonnakohus on varasemas otsuses selgitanud, et hagejate kulutuste hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 1033 lg 2, mille alusel hagejad saaksid nõuda kostja kinnisasjale ajal, mil see oli hagejate valduses, tehtud kulutuste hüvitamist juhul, kui hagejad uskusid saadu omamise kestmisse ja on kulutusi teinud sellest lähtudes. Saaja heausksust hinnatakse VÕS § 1035 lg-te 1 ja 2 järgi (vt Riigikohtu 15. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 17).
18.4.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata hüvitise välja mõistmise põhjendatust, arvestades ringkonnakohtu antud juhiseid.
19.Arvestades menetluse kestust, nõuete tõendamise perspektiivi ja seda, et rahalise hüvitise maksmine on eelduslikult pooltele koormav, on ringkonnakohtu hinnangul pooltel mõistlik lõpetada menetlus kokkuleppega. Senist menetlust arvestades võiks ringkonnakohtu arvates olla kokkuleppe lähtepunkt see, et hagejad võtavad kostja valdusest oma asjad, mis soetati hotelli tegevuseks, kostja hüvitab hagejatele isiklike asjade väärtuse ja ülejäänud osas loobuvad pooled oma rahalistest nõuetest.
20.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.