Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

XXXXX,

X küla, X vald, X maakond. Vara hind oli 180 000 eurot. Ostjad kohustusid müüjale maksma ettemaksu 30 000 eurot lepingu allkirjastamisel ning ülejäänud summa viie aasta jooksul, kandes müüja arvele igakuiselt vähemalt 1000 eurot kuu 15-ks kuupäevaks. Eellepingus lepiti kokku, et notariaalne müügileping sõlmitakse hiljemalt 19. juunil 2020. Müüja kohustus vabastama maja asjadest 13. juuniks 2020 ning hiljemalt 6. juuliks 2020 vabastama territooriumi isiklikest asjadest ja tehnikast. Ostja kohustus andma müüjale ja tema vanematele eluaegse aiamaja (ehitisregistri kood XXXXXXXXX) kasutusõiguse. Eellepingu punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et

lepingust keeldumise korral kohustub seda algatav pool välja maksma teisele poolele kõik teise poole kantud kulud ja kahjud, sealhulgas ka saamata jäänud tulu. Kostja andis 13. juunil 2020 hagejatele üle maja võtmed ja tagas juurdepääsu maatükile. 24. juunil 2020 teavitas kostja hagejaid, et taganeb lepingust. Kostja nõudis, et hagejad vabastaksid territooriumi 29. juuniks 2020, kuid juba samal päeval saabus kostja XXXXX kinnistule politseiga ja nõudis hagejate lahkumist. Seega olid hagejad sunnitud lahkuma 24. juunil, omamata seejuures võimalust oma asju kaasa võtta. Kostja tegevuse tagajärjel tekitati hagejatele kahju kantud kulutuste ja saamata jäänud tulu näol. Hagejad kavatsesid taastada kinnistul seal varem asunud hotelli. Kostja tagastas 29. juunil 2020 hageja II kontole käsiraha 29 925 eurot. Maksekorralduse selgitusse märkis kostja, et 75 eurot on panga teenustasu. Hagejad taotlesid kostjalt 75 euro väljamõistmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Hagejad soetasid hotelli tarbeks asjad, mis jäid kostja valdusesse kogumaksumusega 9604 eurot 62 senti (puhastusvahendid 103 eurot 20 senti, ehituskaup 967 eurot 3 senti, murutraktor 2034 eurot 90 senti, tööstuskaup 496 eurot 74 senti, lilled 92 eurot 90 senti, tekid, padjad ja rätikud 518 eurot 24 senti, voodipesu 1664 eurot, kodumasinad 1221 eurot 14 senti, alkohol (müügiks) 891 eurot 99 senti, kaks külmikut 220 eurot, mänguväljak 990 eurot, modem 249 eurot, suupisted (müügiks) 13 eurot 5 senti, viis taburetti 60 eurot). Hagejad tellisid tööd maatüki kasutuskõlblikku seisukorda viimiseks, kandes selleks kulutusi kokku 1220 eurot 56 senti, sealhulgas batuut, veesektori ja sanitaarsüsteemide haldamine ja kontroll, kolme dušisegisti paigaldus, transport 402 eurot 72 senti, fekaalivedu 70 eurot, muru trimmerdamine 205 eurot 92 senti, ohtlike jäätmete äravedu 67 eurot 92 senti, mänguväljaku paigaldus ja transport 474 eurot. VÕS § 127 lg 1 ja AÕS § 85 lg 1 alusel taotlesid hagejad kulude hüvitamist, mis olid seotud vajalike asjade ja kaupade soetamisega ning territooriumi korrastamisega. Kostjapoolse lepingu lõpetamise tõttu nurjus hotelli käivitamine turismihooajaks. Hagejad olid sunnitud tühistama broneeringud hotelli puhkajatele ning tagastama makstud ettemaksu 5320 eurot. Nimetatud summa on hagejate poolt saamata jäänud tulu. Lisaks vormistasid hagejad müügiloa ja soetasid kaubad (lahja ja kange alkohol, karastusjoogid, leiva- ja kartulikrõpsud, sääsetõrjevahendid, pähklid), mida planeeriti müüa puhkajatele. Hagejatel jäi saamata tulu 737 eurot 64 senti (ostuhinna ja müügihinna vahe). Seoses sellega, et hagejad olid 24. juunil 2020 sunnitud kinnistult kiirkorras lahkuma, jäid kinnistule hagejate isiklikud asjad koguväärtuses 15 383 eurot (mööbel, tehnika, riided, tööriistad, jalatsid, ehted jms). Kostja ei ole asju tagastanud. Hagejad olid sunnitud majja jäetud asjad asendama uutega. Hagi täpsustuse kohaselt külastas hageja II 8. detsembril 2020 kinnistut ja sai tagasi isiklikke asju 4848 euro 19 sendi väärtuses.

tegelikult tehtud ega ka kulutuste arvestust, mida hagejad kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Hagejate nõuded on tõendamata.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus lahendas asja 13. oktoobri 2021. a otsusega järgmiselt: „1. Rahuldada

hagi osaliselt.

laadijad (kaks tükki), jalatsiriiuli, kaks kattemadratsit Dormeo, hagejate isikliku padja ja teki, neli kuivatusresti, tolmuimeja Kärcher, nõud (kausid, teekann, taldrikud, kruusid), triikimislaua, kaks öökappi, meeste-, naiste- ja lasteriided, aknapesumasina Kärcher, kohvimasina Severin, veekeetja Henkle, kohvimasina Philips, viis taburetti, öökapis olevad hagejate isiklikud asjad (meenemünt, tulemasin Zippo, fotoaparaat), kõik eelnimetatud asjad asusid ruumis nr 3. Kostjal tuleb hagejatele välja anda ruumis nr 1asunud asjad: ketaslõikuri, akutrelli Makita koos laadijaga, aku kohvris olevate tarvikutega, akulöökkruvikeeraja Makita, tööriistakasti, akuketassaae Makita, akuuniversaalsae Makita koos kolmeteistkümne saeteraga, kaks akut Makita, tööriistakasti Stabilo koos tööriistade ja tööriistakotiga, silikoonpüstoli, nelja astmega alumiiniumredeli.

6) kaubad, mis osteti Pepco kauplusest 10. juunil 2020 summas 83 eurot 13 senti. Kaupade (köögitarbed, seebidosaatorid, WC harjad koos hoidikutega) osalises olemasolus veendus kohus vaatlusel. Kohus ei kahelnud, et osa kaupa on kasutusel hotelli tubades või köögis; 7) kaubad, mis osteti A1000 Marketi kauplusest 10. juunil 2020 summas 64 eurot 61 senti. Kohus ei kahelnud, et kaubad (õhuvärskendajad, WC paber) on ära kasutatud või asuvad hotellis (seinakell, veekeetja); 8) kaubad, mis osteti Juhani istikuärist 10. juunil 2020 summas 92 eurot 20 senti. Petuuniad istutati rõdukastidesse (I kd, tl 76, 78); 9) kaubad, mis osteti Jysk kauplusest 11. juunil 2020 summas 518 eurot 24 senti. Kohus oli veendunud, et kaup on kasutusel hotellis; 10) kaubad, mis osteti Koduparadiis OÜ-st 11. juunil 2020 summas 580 eurot. Hagejad esitasid kohtule ostuarve (I kd, tl 34), mis tõendab kaupade ostmist; 11) kodumasinad, mis osteti Expert Eesti AS-i kauplusest 11. juunil 2020 summas 1221 eurot 14 senti ja 18. juunil 2020 summas 220 eurot. Kodumasinate eest tuleb kostjalt välja mõista 1404 eurot 47 senti, sest kostja on ise soovinud kodutehnika osas tasaarvestust oma nõudega (II kd, tl 57-58); 12) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 12. juunil 2020 summas 174 eurot 79 senti. Tegemist on materjalidega, mida on ilmselt kasutatud hotelli remonditöödel; 13) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 13.juunil 2020 summas 173 eurot 11 senti. Kaupade (sh LED lamp, kastmispüstol, muruseeme, voolikukäru, voolik) olemasolus veendus kohus vaatlusel. Kostja kinnitas, et nimetatud vara kuulub hagejatele; 14) kaubad, mis osteti Maxima kauplusest 13.juunil 2020 summas 170 eurot 40 senti. Kaupade (taldrikud, veekeetja HENSKE, köögitarvikud (potid, pannid), salatikausid, klaasid jms) olemasolus veendus kohus vaatlusel; 15) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 14. juunil 2020 summas 110 eurot 40 senti. Kaupade olemasolus veendus kohus vaatlusel; 16) kaubad, mis osteti Monotal AS-ist 17. juunil 2020 summas 603 eurot 87 senti (I kd, tl 4243) ja kaubad, mis osteti Maxima kauplusest 21. juunil 2020 summas 288 eurot 12 senti (ostutšekk I kd, tl 51). Kaubaks olid alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid (siider, alkoholivaba õlu, brändi, rumm, viski, long drink). Vaatlusel selgus, et hagejatele kuuluv alkohol ja mittealkohoolsed joogid asuvad eraldi ruumis. Kohus leidis, et hagejad peavad kasutuskõlbliku kange alkoholi (10 pudelit Clansman šoti viskist, 12 pudelit viina Vozduh ljogkaja, 11 pudelit viina Vozduh Alpha ljogkaja, 3 pudelit brändit St Remy, 3 pudelit rummi Captain Morgan, 3 pudelit viskit Grants, 2 pudelit viskit Jim Beam White Label) tagasi võtma ning kostja on kohustatud selle välja andma, väljaandmisest keeldumise korral peab kostja hüvitama hagejatele alkoholi väärtuse 390 eurot 48 senti. Kostja on kohustatud hüvitama hagejatele puuduoleva kange alkoholi 35 eurot 99 senti (puudu oli 1 pudel viina Voxduh Alpha ljogkaja, 2 Clansman šoti viskit ja 1 viski Jim Beam White Label) ja aegunud kauba väärtuse 323 eurot 78 eurot; 17) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 19. juunil 2020 summas 90 eurot 94 senti (I kd, tl 49). Kaupade olemasolus veendus kohus vaatlusel; 18) kauba, mis osteti Mas Grupp OÜ-lt (laste mänguväljak) 19. juunil 2020 summas 990 eurot (I kd, tl 45). Kostja taotles mänguväljaku osas tasaarvestust (II kd, tl 57);

19) kauba mis osteti Elisa Eesti AS-ilt (üle õhu modem) 20. juunil 2020 summas 249 eurot (I kd, tl 50). Modemi olemasolus veendus kohus vaatlusel; 20) kaubad, mis osteti Optimus Mööbel OÜ-lt 22. juunil 2020 summas 60 eurot (I kd, tl 54). Kostjal tuleb hagejatele hüvitada järgnev tööde maksumus, et viia maatükk kasutuskõlblikku seisukorda: 1) Viru Improve OÜ 17. juuni 2020. a arve 402 eurot 72 senti (I kd, tl 47). Kostja taotles batuudi osas tasaarvestust (II kd, tl 57); 2) Jundema OÜ 19. juuni 2020. a arve 70 eurot (I kd, tl 44). Tehinguga korrastati kostja kinnisasja; 3) Viru Improve OÜ 19. juuni 2020. a arve 205 eurot 92 senti (I kd, tl 41). Muru trimmerdamisega korrastati kostja kinnisasja; 4) Viru Improve OÜ 19. juuni 2020. a arve 67 eurot 92 senti (I kd, tl 48). Ohtlike jäätmete kogumise ja äraveoga korrastati kostja kinnisasja; 5) Mas Grupp OÜ 19. juuni 2020. a arve 474 eurot (I kd, tl 55). Kostja tasaarvestas mänguväljaku paigaldamise oma vastuhagis (II kd, tl 57). Maakohus jättis rahuldamata hagejate saamata jäänud tulu nõude 5320 eurot. Hageja esitas tõendina arvutis koostatud dokumendi (I kd, tl 129-132), milles olid märgitud erinevate isikute poolt tehtud broneeringud. Kohus ei lugenud esitatud tõendit usaldusväärseks. Hagejad ei ole tõendanud, et puhkajate poolt tehti ettemaks ja puhkajatele tagastati 5320 eurot. Hagejad ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud puhastuluga. Kohus jättis rahuldamata ka hagejate hüpoteetilise saamata jäänud tulu nõude summas 737 eurot 64 senti (puhkajatele müümata jäänud kauba ostuhinna ja müügihinna vahe (kasum)). Hagejad taotlesid isiklike asjade eest kahju hüvitamist summas 10 514 eurot 81 senti (II kd, tl 195-200). Kostjal puudub seaduslik alus vallata hagejate isiklikke asju. Kostja on võtnud kasutusse hagejate vara kogusummas 5551 eurot 71 senti (murutraktori, tõmbekapi, integreeritava ahju, pesumasina, kuivati, viis külmikut, kaks mikrolaineahju, batuudi, mänguväljaku), mille ta soovis tasaarvestada hagejate nõudega. Kohus ei nõustunud hagejatega, et kostja peaks hagejate isiklikud asjad hüvitama rahas, sest asjad on alles ja kasutuskõlblikud. Kahju hüvitamise nõue võiks kõne alla tulla juhul, kui asjad oleks riknenud, kasutuskõlbmatud või hävinenud. Kohus ei nõustunud hagejatega ka selles, et kaks kontinentaalvoodit (suur ja väike) on kasutuskõlbmatud ainuüksi seetõttu, et ühe voodi peal oli hiire/roti sitt. Voodi on võimalik puhastada ja kasutada vastavalt otstarbele. Kohus kohustas kostjat tagastama hagejatele nende isiklikud asjad, mis on loetletud täpsustatud hagiavalduse kolmanda punkti tabelis (II kd, tl 197-198) ning milliste olemasolu tuvastas kohus vaatlusel (III kd, tl 48-51). Välja tuleb anda ka muud vaatluse protokollis märgitud, kuid hagiavalduses märkimata hagejate isiklikud asjad. Kohus ei arvestanud asjadega, mis on ilmselgelt kasutustähtaja ületanud (autoapteek, kuivained, erinevad ravimid). Kohus leidis, et tõendamatuse tõttu tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue teemandiga sõrmuse ja teemandiga kõrvarõngaste eest kahju hüvitamiseks, sest pelgalt vara nimekirjaga ei saa asjade omandiõigust ja kostja ebaseaduslikku valdust tõendada. Kostja nõuab vastuhagis asjade väärtuse hüvitamist summas 8424 eurot 53 senti. Maakohus hindas kostja kahju, mis on välja toodud vastuhagi tabelis nr 1 (II kd, tl 51-54). Kostja nõudis plastikust kasvuhoone mõõtudega 4,3 x 6,5 meetrit väärtuse 2000 euro ja kasvuhoone mõõtudega 3,5 x 2,3 meetrit väärtuse 600 euro hüvitamist. Kostja esitas

kasvuhoone kohta foto ja lingi. Kohus märkis, et foto ja lingiga ei saa tõendada asja omandiõigust. Fotost (II kd, tl 104) nähtub, et XXXXX kinnistul aia ääres asus kaks kasvuhoonet. Seejuures on kasvuhooned välimuse järgi mitte kaasaegsed plastikust kasvuhooned vaid nö „kokku klopsitud“. Kohus leidis, et suure kasvuhoone väärtus on 300 eurot ning väikese kasvuhoone väärtus 100 eurot. Kohus leidis, et kasvuhoonete eemaldamise eest vastutavad hagejad. Hageja esitatud fotodelt on nähtav, et territooriumile paigutati batuut ja laste mänguväljak. Tõendatud ei ole hagejate väide, et kostja lammutas ise kasvuhooned. Maasikapeenar 2,4 x 3,1 meetrit väärtusega 500 eurot. Kostja esitas nõude tõendamiseks foto (II kd, tl 105). Kohus leidis, et kostja nõue on põhjendatud summas 100 eurot. Kohus leidis, et kostja nõue seoses kinnistul asuvate põõsaste ja puudega on tõendamata. Vaatlusel selgitas kostja, et tema vastuhagi nõude tabelis 1 nimetud asjade olemasolu enne kinnistu valduse üleandmist hagejatele on tõendatud vastuhagile lisatud fotodega. Kohus leidis, et pelgalt fotode (II kd, tl 106-118, 121-132) ja kahe arvega (külmikud, II kd, tl 119-120) ei ole võimalik tõendada seda, et hagejate valduses on kostja vastuhagis nimetatud vara või hagejad on nimetatud vara hävitanud. Vastuhagis esitas kostja hagejate vastu kahju hüvitamise nõude summas 1146 eurot. Kostja pole oma nõuet kulutuste kandmise kohta tõendanud. Kohus mõistis rikutud kapi ja riiuli eest välja 100 eurot. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus vastuhagi summas 600 eurot. Seoses hagi ja vastuhagi osalise rahuldamisega jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

menetluskulud

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ettemaksu. Teiseks soovivad hagejad, et kostja hüvitaks hagejatele neile kuuluvate vallasasjade väärtuse, mis jäid kostja valdusesse. Kolmandaks soovivad hagejad kostjalt kulutuste hüvitamist, mille hagejad tegid kostja kinnisasjale ajal, mil see oli hagejate valduses. Hagejate esimese nõude on maakohus õigesti kvalifitseerinud tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõudena alusetu rikastumise sätete järgi. Hagejate nõude asjade väärtuse hüvitamiseks on maakohus osaliselt rahuldanud ja osaliselt jätnud rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendustest võib järeldada, et maakohus lähtus seejuures eelkõige sellest, kas kostjal on võimalik hagejate asju enda hotellis kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see, kas kostjal on võimalik enda valduses olevaid hageja asju enda majandustegevuses kasutada või mitte, asja lahendamisel üldse tähtis. Ringkonnakohus selgitab, et kui asi on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asja väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi AÕS § 80 lg 1 järgi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui hagejate asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik. Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju, aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule välja andmast (VÕS § 115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 3) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-127-08, p 12; 31. oktoobri 2018. a otsus nr 2-15-1663, p 21 ja 20. märtsi 2019. a otsus nr 2-16-6563, p-d 25 ja 30). Hagejad on eristanud enda isiklikke asju ja asju, mida nad ostsid kostjalt omandatava hotelli majandustegevuse tarbeks. Nimetatu ei oma tähendust AÕS § 80 kohaldamisel, küll aga olukorras, kus kinnisasja omandamise eelleping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, võib VÕS § 15 lg 1 järgi olla võimalik nõuda kahju hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et lepingupool uskus, et leping on kehtiv, sh kasutuks muutunud tehtud kulutuste hüvitamist. Samas on selle nõude eelduseks asjaolu, et teine lepingupool oli kohustatud lepingut ettevalmistama või teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Neid asjaolusid ei ole hagejad välja toonud. Seega saab senises menetluses esitatud asjaolude pinnalt olla ka nende asjade väärtuse hüvitamise aluseks VÕS § 115 lg-d 2 ja 3. Hagejate kulutuste hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 1033 lg 2, mille alusel hagejad saaksid nõuda kostja kinnisasjale ajal, mil see oli hagejate valduses, tehtud kulutuste hüvitamist juhul, kui hagejad uskusid saadu omamise kestmisse ja on kulutusi teinud sellest lähtudes. Saaja heausksust hinnatakse VÕS § 1035 lg‐te 1 ja 2 järgi (vt Riigikohtu 15. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 17).

Kostjal tuleb täpsustada ka enda nõude aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et asjade valduse väljanõudmise eelduseks on AÕS § 80 lg 1 järgi see, et kostjale kuuluvad vallasasjad on hagejate ebaseaduslikus valduses. Asjade väärtuse hüvitamist saab kostja nõuda VÕS § 1032 lg 2 järgi juhul, kui kostja on andnud asjade valduse hagejatele üle tühise eellepingu täitmiseks ning asjad on seejärel hävinud või nende tagastamine kostjale ei ole muul põhjusel võimalik. Kui kostja ei ole enda vallasasju hagejatele üle andnud eellepingu täitmisena, kuid hagejad on kostja vallasasjad hävitanud või neid kahjustanud, võib kostjal olla deliktiõiguslik kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.