Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

valda eesti keelt. Kostja, kes eesti keelt oskab, kasutas elanike keeleoskamatust oma huvides ja moonutas preparaadi kasutusjuhendit, teades, et elanikud ei hakka eestikeelset kasutusjuhendit kontrollima. Kostja on oma kirjaga esitanud hageja kohta valeväiteid ja teda solvanud, mistõttu hageja on õigustatud nõudma kostjalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja psühhoterrori tõttu on hageja üksi elava pensionärina sunnitud taluma tohutut psüühilist pinget ja tarvitama rahusteid. Hageja ei saa enam keskenduda tööle, korteriühistute juhtimisele ega loengutegevusele. Suheldes inimestega Kohtla-Järvel ja Jõhvis on hagejal kui Ida-Virumaal tuntud inimesel, kes on viie kortermaja juhatuse liige, piinlik ja valus pidevalt end õigustada ja kaitsta end kostja levitatava vale ja laimu vastu kolmandate isikute ees. Postitusega FB-s laimas kostja hagejat kõikide vene keelt oskavate FB kasutajate ees. Kostjal on kujunenud harjumuseks levitada hageja delikaatseid isikuandmeid ja laimu telefonivestlustes, mida ta peab valjuhäälelt oma korteris. Samas majas elav hageja on elamu halva heliisolatsiooni tõttu paratamatult sunnitud neid alandavaid telefonivestlusi pealt kuulama. Selle vältimiseks pidi hageja oma korteris kas teleri valjemaks keerama, kõrvaklapid pähe või tropid kõrvadesse panema. Hageja on pidanud kulutama palju aega ja energiat ebameeldivale kirjavahetusele politsei, Andmekaitse Inspektsiooni ja prokuratuuriga kostja õigusvastase käitumise tõkestamiseks ning kandma õigusabikulusid. Hageja hindab kostja ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud kahju kokku 12 000 eurole, kuid taotleb tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

valetab. Hageja väitis kirjas: „Ülalpool mainitust selgub, et M. Iljinal ei ole ettekujutust, millest ta räägib, ta ei tunne korteriühistute tegevust reguleerivaid seadusi, tegeleb väljamõeldistega. sest selleks on vaja palju teada, palju osata ja omada suuri kogemusi korteriühistu asjaajamistes. Kuid kui oskusi viimases võib aja jooksul ja soovi korral järkjärgult omandada, siis vale ja isiklike eesmärkide saavutamise nimel levitatavad väljamõeldised, inimeste teadlik petmine ei ole korteriühistu liikmele sobivad omadused“. Hageja 10. aprilli 2020. a kiri jätab kostjast inetu mulje. Hageja kutsus sisuliselt üles kostjat boikoteerima. Hageja väidab kirjades, et hageja on pettur, kes manipuleerib ja laimab inimesi, sh majaelanikke. Lisaks väidab hageja, et kõik inimesed väldivad kostjaga suhtlemist ega soovi temast midagi kuulda. Hageja asub jagatud kirjades arvamusele, et kostja tegevus on vastuolus majaelanike huvidega ning temast tuleb eemale hoida. Hageja kirjutas: „Teie võimetes on peatada seda laimu levikut, millesse on M. Iljina meie maja sisse mätsinud. Miks Te kannatate seda kõike ja jätate esitamata seda ainsat küsimust, mis eesmärgil ta seda teeb? Miks lubate endaga manipuleerida selle üksnes omakasu saada püüdva inimese meeleheaks, Teie huve kahjustada ja tekitada suuri materiaalseid kaotusi? Ükskord igale kannatusele tuleb lõpp. Nüüd lõppes minu kannatus. Mulle kirjutatakse ja helistatakse ja kohtumisel jutustatakse ümber seda, mida see inimene minust räägib. Mulle ei mahu pähe, kuidas saab nii jultunult valetada. Kuid seejuures igat pisiasja ta tõlgendab oskuslikult ainult omaenda kasuks ja mitte keegi Teie hulgast ei tee isegi katset teda peatada. Kõik, mida ma praegu kavatsen kirja panna, erinevalt Iljina poolt öeldust on ka tegelikkuses aset leidnud ja sellele on kinnitust, mistõttu ma ei tunne hirmu rääkida tõtt ja ma ei hakka teiste selja taga kedagi halvustama, tungides Teie korteritesse (muuseas Iljinal puudus täielikult õigus sisse tungimiseks ja pärast seda, kui ust lahti ei tehtud, omanike noomimiseks), varitsedes Teid tänaval. Võite viia mu kirja prokuratuuri, politseisse, kohtusse, erinevalt Iljinast ma võin tõestada iga siin kirjutatud sõna. Igaüks Teist, kes avaldab soovi uurida/näha/kuulda neid tõestusi ja tutvuda nendega juba praegu võib tulla minu juurde või ükskõik kuhu mujale pärast eelnevalt saavutatud kokkulepet kohtumisest. KOGU TÕDE SELLEST INIMESEST. Majas, kus ta enne seda elas, tegeles Iljina täpselt samasuguste asjadega nagu siingi: levitas laimu elanike ja esimehe kohta, ei jätnud kedagi rahule. (Iljina eelmise elukoha aadress on: XXXXXXX mikrorajoonis, kindlasti leidub ühiseid selles majas elavaid tuttavaid, sugulasi, kes võivad Teile seda teavet kinnitada). Seetõttu mitte üks minule 2019. aasta augustis tänaval vastu tulnud elanikest (Iljina valest hoolimata ma ei sisenenud tema endistele naabritele kuulunud ühessegi korterisse) ei ilmutanud huvi temast rääkida, vastupidi, kõik panid mu juurest plehku nagu katku eest, kui M. Iljina nime ainult mainiti. Ning ainult üks mitte eriti kaine onkel andis nende käitumisele seletuse: „Ükski hing ei ütle sulle tema kohta midagi! Sõitis ära ja jumalale tänu selle eest. Lõid risti üle rinna ja unustasid, kui hirmsa unenäo. Halba ütelda ei taha, aga head pole midagi ütelda ka! Käi esimehe juures ära, võib olla tema tahab midagi jutustada. Kas teate, ta on petis ja varas, talle meeldib elada võlgu ja korteri eest mitte maksta.” Elu ja endised tööandjad, paraku, kinnitasid seda: jah, töötas, lahkus väga inetult, jah, töötas, tuli lahti lasta päeva pealt, kanti Maxima kaubandusvõrgu musta nimekirja“. Hageja avaldatud ja vastuhagi aluseks olevad tekstid kannavad endas väärtusotsustust, mis annab kostja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Kostja poole on pöördunud mitmed majaelanikud, kes tundsid muret maja finantside osas ja palusid kostja abi korteriühistut puudutavates küsimustes. Sisuliselt sai hageja laimukampaania alguse siis, kui kostja julges hagejale vastu hakata. Hageja käitumine on kättemaks. Hageja edastas kirja korteriühistu liikmetele ning soovis teisi inimesi „hoiatada“. Seega oli hageja eesmärk kostja mainet maksimaalselt kahjustada, välistada kostja häid suhteid teiste korteriühistu liikmetega ja tekitada neis kostja suhtes umbusaldust.

Lisaks edastas hageja kostja tollasele tööandjale (SA Ida-Viru Keskhaigla) kostjat laimava kirja. Hagejal puudus igasugune alus ja õigus seda teha. Seoses hageja avaldatud õigusvastaste väidetega on kostjale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et kostja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja avaldatud tekstist jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui kostja oleks äärmiselt ebameeldiv ja ebaaus inimene, kes punub intriige ning tekitab korteriühistule ulatuslikku kahju. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas. Hageja avaldatud laim põhjustab kostjale ebamugavustunnet naabritega suheldes, mis häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Kostjal on esinenud olulisi meeleolulangusi ja negatiivseid emotsioone. Kostjal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Arvestades kokkuvõtvalt üldist elukalliduse tõusu, hageja hoolimatust ja ükskõiksust kostja au teotamise suhtes, pidas kostja õiglaseks hüvitiseks 3000 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

-

-

-

Hageja väidab, et kostja kihutas hageja terroriseerimisele ka oma abikaasa P. Efimovi, kes ähvardas hagejat telefoni teel füüsilise kättemaksuga. Hageja esitas kohtule helisalvestise koos tõlgitud stenogrammiga (digitoimikus).

-

-

-

Hageja väidete kohaselt koostas kostja 12. detsembril 2020 ja pani majaelanike postkastidesse kaks hagejat solvavat ja tema kohta valeväiteid sisaldavat kirja, millest esimene kiri algab lausega „Seda, mida Birjuk meie postikastidesse kirjadena röhitseb, on ilma okserefleksita võimatu lugeda!“. Järgneb kriitika hageja tegevusele korterühistu juhatuse liikmena, sh puuduste kohta elamu küttesüsteemis, süüdistused võltsimises, kuritarvitustes ja üleskutsed majaelanikele mitte pöörata tähelepanu hageja kirjadele ja mitte tasuda elamu majandamiskulude arveid. Teises kirjas laimab kostja hagejat desinfitseerimisvahendi Halamid ostmise pärast, justkui see oleks ette nähtud üksnes tööstuslikuks ja põllumajanduslikuks kasutamiseks. Kiri algab lausetega: „XXXX on elamu!!! Mitte laut, siin elavad inimesed!!!! Mitte veised ega väikesarvilised, mitte kalad ... ega linnud!!!!!“. Edasi on kirjas: „KUI LUGESITE TÄHELEPANELIKULT ... - see aine ei kaitse COVID 19 eest /.../ Kirjelduses on loetletud loomade, mitte inimeste haigused. Jääb mulje, et me pole Birjuki jaoks inimesed ...“.

-

Kostja eitab, et tema koostas ja pani majaelanike postkastidesse eelmises punktis nimetatud kirjad.

Maakohus leidis, et igale keskmisele mõistlikule lugejale jääb kostja postitusest FB-s ja majaelanike postkastidesse pandud kirjadest mulje, et kostjal on kindlatel tõenditel põhinev

teadmine, et hageja tegevus koolitaja ja KÜ juhatuse liikmena on õigusvastane, ebapädev ja vastuvõetamatu. Kostja rikkus oma väidetega hageja head nime. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud mõjutavad inimese mainet negatiivselt. Teistel inimestel tekib hagejast täiesti vale ettekujutus, justkui oleks ta pettur ja KÜ juhina ebapädev, saamatu ja raiskaks alusetult ja õigusvastaselt KÜ raha. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Riigikohtu seisukoha kohaselt (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-4309) on ebakohased väärtushinnangud (väärtusotsustused) need, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu. Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Hageja kohta avaldatud postitusega FB-s, tema seadusevastaselt hangitud delikaatsete isikuandmete levitamise ja kirjade postitamisega korteriühistu liikmete postkastidesse tekitas kostja avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi. Esitatud valeväited on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele moraalseid üleelamisi. Maakohus nõustus hagejaga selles, et FB-s kostja poolt avaldatud kuulutus, milles kostja „otsib inimesi ja ettevõtteid, keda Lilia Biryuk on petnud või „rahaga tõmmanud“, või sai tema kursustelt ebapädeva koolituse ja pidi seetõttu ümber õppima /.../“ lõi tavalises mõistlikus lugejas hagejast kuvandi kui inimesest, kes on ebaaus ja petab inimestelt raha välja. Samuti võib sellist kostja tegevust hinnata kui ebaseaduslikku eraviisilist jälitustegevust. Kostja tegevust ei õigusta kostja väide, et teda hakkas huvitama ühistu koosolekul kuuldud info hageja kohta, see ei anna kostjale õigust kontrollida „antud infot kõikide temale kättesaadavate vahenditega“. Selline tegevus peab jääma kehtiva õiguskorra ja viisakuse raamidesse. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p-s 25 avaldamist defineerinud kui faktiväidete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemist, avaldajaks loetakse ka internetikommentaari kirjutajat (RKTKo 31.10.2007, 3-2-1-73-07, p-d 1, 4). FB grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule. Seega on ilmne, et kostja on teinud oma 8. veebruari 2022. a postitusega ebaõige väite teatavaks kolmandatele isikutele. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja poolt kahele maksekorraldusele märgitud selgitus „et sa kärvaksid elajas“ on inimväärikust alandav, vulgaarne, on suunatud hagejale ning ei ole Eesti kultuuriruumis aktsepteeritav. Käesolevas vaidluses ei ole üheselt tõendatud hageja väide selle kohta, et kostja vaatas IVKH töötamise ajal ebaseaduslikult hageja kohta käivaid delikaatseid terviseandmeid ja levitas neid. IVKH vastused on oma sisult vastuolulised. Maakohus ei nõustunud hagejaga ka selles, et kostja abikaasa tegevust saab omistada kostjale, kuna tõendatud ei ole, et kostja agiteeris oma abikaasat hagejale helistama ja teda ähvardama (*mida kohus loomulikult ei õigusta). Kostja abikaasa on korteriomandi XXXX ühisomanik, seega KÜ liige, mis ei välista seda, et tal on omapoolne arvamus hageja kui KÜ juhatuse liikme töö ja juhtimisstiili kohta.

Kostja eitab oma autorsust 12. detsembril 2020 koostatud ja majaelanike postkastidesse pandud kahe kirja osas. Kohus leiab, et kostja selgitus ei ole usutav. Kirjas, mis algab lausega „See mida Birjuk meie postkastidesse kirjadena röhitseb, on võimatu ilma okserefleksita lugeda!“ on mh viidatud, sellele, et „maksame 1 euro korteri ruutmeetri eest: MILLE EEST!“, „samuti on alates 2018. aastast meie maja peale töölepinguga vormistatud inimene. Reeglina on see majahoidja, koristaja ja me maksame talle palka...ja keda keegi pole ihusilmaga näinud. Kuna meil on palgatud töötaja, ei peaks me trepikodasid oesema ja territooriumi koristama...Birjuk ütleb „jah, ma vormistasin puudega inimese, et minu eest vähem maksu maksta““, /.../me ei hakka kinni maksma ebakompetentsust ja saamatust...Tal jätkub veel häbematust meid süüdistada, et me oma korterites meelega midagi juurde keerame – SKISOFREENIKU SONIMINE“, „selle ajaga raiskas ta meie raha oma arvuti remondiks, tarbetutele siltidele prügikastidele ja ustele (rumal poosetamine avalikkuse jaoks), kaotatud kohtuasjadele – umbes 10000 eurot, dokumentide tõlkimiseks – kui keelt ei oska tõlgi omal kulul!!! /.../ TOBEDA PÕLLUMAJANDUSE OTSTARBEGA HALAMIDILE“, /.../ „Teades et ta ei saa häälteenamust, ja teades, et ta ei tunne seadusi, prindib ta koosoleku sisule mittevastava protokolli ja kasutab kohalolijate lehti hääletamissedelitena. Et oma ühistu juhatuse liikme volitusi pikendada, saadetakse registrisse originaalhääletusprotokoll koos – tema SAADAB VÕLTSITUD DOKUMENDID MEIE ALLKIRJADEGA...“. Tunnistaja I.I. ütluste kohaselt sai ta 12. detsembri 2020. a kirja kostja käest. Telefonivestlusest, mis toimus kostja ja I.I. vahel, on arusaadav, et kirjades ja telefonivestluses on kostjale iseloomulikke väiteid, mis kattuvad majaelanike postkastidesse pandud kirjade sisuga. Nimelt, „Ta toob oma trükitud jama, mida ei ole võimalik kusagilt kontrollida. Ei anna panga väljavõtteid. Siin korraldati skandaal ja siin on terve lugu, kulutab raha..., ...peale, oma arvuti remontimisele, kulutab väga palju juristide peale /.../ ...“Tema omavoliliselt ise pikendab ennast ilma koosolekuta ja hääletamiseta pikendab oma tegevust registris“, /.../ „Ma ütlen teile...Teie maja...Jääte kõik ilma aluspüksteta! Meie maksame euro m2. Euro. Saate aru?“, „Ta ostis graanulid, 200 euro eest?! Graanulid, saad aru? /.../ Õigemini see firma, on seotud veistega: sead, lehmad, mis teenindab talusid“ /.../ Ma helistasin sellesse firmasse, algul leidsin internetist, mõtlen, mis siia graanulid puutuvad ja veterinaaria? Need graanulid ei ole kuidagi seotud inimeste desinfitseerimisega“. Kostja on ebaõigete faktiväidete avaldamisega hageja kohta käitunud õigusvastaselt, sest ei ole nende esinemise kohta esitanud tõendeid. Kostja on tekitanud sellega hagejale mittevaralist kahju, mis tuleb hüvitada. Ebaõiged faktiväited tuleb ümber lükata. Lisaks on kostja avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, millega on samuti tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mis tuleb hüvitada. Põhjendatud ei ole hageja nõue kohustada kostjat saatma Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonna eriasjade uurija T. Gorbunovale järgmine valeväidet ümberlükkav teade. Kohtu arvates puudus igasugune õiguslik alus sellise teate saatmiseks uurijale, kelle poolt on kriminaalmenetlus alustamata jäetud. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise intensiivsust, oli maakohtu arvates mittevaralise kahju eest õiglaseks hüvitiseks 10 000 eurot. Maakohus ei nõustunud kostja käsitlusega kirjade osas, mida hageja jagas majaelanike postkastidesse 9. septembril 2019 ja 10. aprillil 2020. Hageja veendumuse kohaselt ongi kostja korteriühistu juhtimises ebapädev, õiguskauge, valelik, laimaja ja intrigant. Kostja senine tegevus on hagejale sellisteks hinnanguteks piisavalt alust andnud. Korteriühistu liikmetele saadetud kirjad ei ole oma sisult kostjat halvustavad.

Vastuhagis viidatud kirjade tõlgendus on eksitav ega ava poolte suhete tegelikku konteksti. Vastuhagi paradigma kohaselt peaks hageja justkui kostja ründeid FB-s, pangaülekannetes ja postkastidesse pandud kirjades vastuvaidlematult taluma ega tohiks sellest kedagi, sh teisi ühistu liikmeid, teavitada. Kostjal oleks justkui piiramatu voli hageja tegevust ühistu juhatuse liikmena alusetult kritiseerida, teda kuritarvitustes süüdistada, tema kohta sotsiaalmeedias häbistavaid kuulutusi avaldada, teda ühistule suunatud maksekorraldustes ähvardada, hageja sellest kõigest aga juhatuse liikmeid teavitada ei tohi. Vastuhagi esemeks olevate kirjade väärtushinnangud tuginevad põhihagis esitatud kostja tegevuste episoodidele. Kostja on ise pikaajaliselt hagejat solvanud ja laimanud. Sellise tegevusega on kostja ise loonud endale keskmise mõistliku inimese silmis halva maine. Hageja ei saanud oma kahe teavituskirjadega ühistu liikmetele seda mainet enam kuidagi rohkem kahjustada. Kiri IVKH-le on eelkõige teabenõue haiglale hageja delikaatsete isikuandmete töötlemise kohta. Lõik kirjas „Kuidas juhtus nii, et inimese kes lahkus „inetult“ Kukruse kultuurimajast; vallandati sündsusetute tegude eest Viru Vanglast; sattus firma Maxima musta nimekirja kogu Eestis, vahetanud Ida-Virumaal veel hulgaliselt töökohti ja ameteid, võib vaid oletada, kuid fakt jääb faktiks...võtsite ametisse, mis eeldab juurdepääsu patsientide isikuandmetele, mida tegelikult peab kaitsma EV Isikuandmete kaitse seadus?“ ei ole alavääristav ega halvustav.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kohus kuulas tunnistajad üle 19. märtsi 2024. a kohtuistungil. Ühegi tunnistaja ütlused ei toetanud hageja oletust, et XXXX maja postkastidesse edastatud kirja autoriks ja jagajaks on kostja. Ükski tunnistaja ei näinud, et kostja oleks laimava kirja koostanud või postkastidesse jaganud. Selles osas ei saanudki tunnistajad usaldusväärseid ütlusi anda. G.B. kolis KÜ XXXX majja 2021. aastal, aga laimav kiri oli väidetavalt avaldatud 2020. aastal. J.M. ja I.I. ei ole XXXX maja elanikud. Järelikult ei saa ka neil olla mitte mingisugust ülevaadet majas toimuvast. Seega ei suutnud hageja tõendada tunnistajate ütlustega, et kostja on 12. detsembri 2020. a kirja autor ja jagaja. Maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid kogumis, jättis osa kostja esitatud tõendeid valikuliselt arvestamata ega märkinud, miks nendega ei arvestatud. Maakohus tugines otsuse tegemisel tõendina helisalvestisele, mille vastuvõtmisest oleks kohus pidanud keelduma. Tõend on kogutud õigusvastaselt, kuna kostjat ei teavitatud salvestamisest. Kostja lepingulised esindajad vaidlesid tõendi vastuvõtmisele vastu 19. märtsil 2024 toimunud kohtuistungil. Maakohus ei ole võtnud otsuses seisukohta, kas tõend võib olla lubamatu. Maakohus ei võtnud otsuses seisukohta I.I. ütluste usaldusväärsuse osas. Kostja juhtis 22. aprilli 2024. a menetlusdokumendi p-des 12-16 kohtu tähelepanu sellele, et I.I. ütlused ei ole usaldusväärsed ning palus kohtul jätta nendega arvestamata. Kostja esitas selle asjaolu tõendamiseks kaks tõendit, millega maakohus otsuse tegemisel ei arvestanud ega põhjendanud otsuses nendega arvestamata jätmist. Maakohus jättis arvestamata kostja esitatud tõendid. Kostja põhjendas 8. juuli 2022. a menetlusdokumendis, et teistel ühistu liikmetel on sama negatiivne suhtumine hagejasse ja esitas selle kohta tõendid, et ühistul on võlad. Hageja pole põhjendanud, miks on nimetatud võlad tekkinud, ühistu liikmetel tekkis umbusaldus hageja vastu. Samuti viitas kostja kohtuvaidlusele Toru-Jüri OÜ-ga, mille menetluskulud jäid ühistu kanda. Hageja tekitas kahju ühistu liikmetele ja seda ilma, et ühistu liikmed oleksid asjaga kursis. Kostja tõendas, et 23. augustil 2010 Delfi infoportaalis avaldati artikkel, milles J. Leonova jagas oma negatiivset õppimiskogemust hageja endise õppeasutuses õppimisest. J. Leonova kinnitas, et peale 23. augustil 2010 Postimehe artikli avaldamist pöördus tema poole mitu naisterahvast, kes olid samuti hageja pettuse ohvrid. Maakohus leidis sisuliselt, et kostja käitumine andis hagejale põhjuse kostja laimamiseks. Maakohus ei arvestanud, et hageja alustas laimukampaaniaga esimesena. Maakohus tuvastas, et hageja jagas kostjat halvustavaid kirju majaelanike postkastidesse 9. septembril 2019. Hageja tugines sellele, et kostja avaldas FB postituse 25. juulil 2020 ning jagas korteriomanike postkastidesse kirja 12. detsembril 2020. Isegi kui kohus pidas kostjat 12. detsembril 2020 jagatud teate autoriks, siis hageja alustas kostja kohta õigusvastaste väidete avaldamisega ajaliselt varem – vastavale asjaolule tugines kostja ka vastuhagis. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kostja õiguste rikkumise tõi kaasa kostja enda tegevus. Seetõttu ei olnud maakohtul alust jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Kostja põhjendas, et hageja 9. septembri 2019. a kirja põhjuseks oli see, et XXXX elanikud kahtlustasid hagejat pettustes. Sel põhjusel soovisid korteriomanikud läbi viia revisjoni. Hageja oli aga revisjoni korraldamise vastu. Kostja pakkus, et võiks mõelda ka raamatupidamise teenuste osutaja vahetamisele ning selle tulemusel otsustati vahetada ühistu raamatupidajat (kes oli hageja sõbranna). On eluliselt usutav, et selline kostja ettepanek mõjutas hageja suhtumist kostjasse. Hageja käitumine on ilmselt kättemaks. Hageja alustas kostja kohta õigusvastaste väidete avaldamisega ajaliselt varem.

Kostja leidis, et FB postituse osas täitis kostja hoolsuskohustuse ning kostjal oli õigustatud huvi andmete avaldamise suhtes. Seega on kostja väidete õigusvastasus välistatud. Kostjal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi, sest kostja soovis seista majaelanike huvide eest. Kostja kontrollis avaldatud andmeid piisava hoolsusega – avaldamisel oli kostjale teada, et mitmetel inimestel on olnud probleeme hagejaga, korteriühistul olid võlad ning otsused ei olnud liikmetega kooskõlastatud. Maakohus ei ole nende asjaoludega arvestanud. Kostja ei andnud hagejale alust kostja suhtes laimukampaania algatamiseks. Maakohus rikkus mittevaralise kahju õiglase hüvitise suuruse määramisel kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust. Mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot on Eesti senist kohtupraktikat arvestades pigem väga erandlik. Maakohus ei ole märkinud, millistele asjaoludele tuginedes on niivõrd suure hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Maakohtu välja mõistetud hüvitis ei ole õiglane ega vasta väidetavale rikkumisele. Maakohus ei tuvastanud, et hagejale oleks tekitatud suur mittevaraline kahju. Maakohus ei arvestanud, et hagejal kui korteriühistu juhatuse liikmel on selgelt kõrgendatud talumiskohustus. Avaldatud väited puudutavad vaid hageja juhatuse liikme ülesannete täitmist. Samuti ei arvestanud maakohus kostja varalist seisundit. Maakohus ei arvestanud, et hageja alustas laimukampaaniaga esimesena ning kostja avaldas postituse tulenevalt hageja käitumisest (juhatuse liikmena ühistule kahju tekitamine). Hageja käitumine kostja suhtes on jätkuvalt terroriseeriv.

kostjale õigust avaldada kümme aastat hiljem sotsiaalmeedias hagejat isiklikult solvavat ja tema seaduslikku koolitustegevust ruineerivat kuulutust. Maakohtu väljamõistetud hüvitis vastab igati õigluse, õiguse ja kohtupraktika kriteeriumitele. Kostja on maakohtu menetluses saanud lubada endale kahte lepingulist esindajat korraga, lisaks advokaadibüroo EmeraldLegal advokaadile ka kohalikku juristi M. Fedotovit. See asjaolu ei anna indikatsiooni kostja kehvast varalisest seisundist. Kostja pole oma senisest õigusvastasest käitumisest aru saanud ja jätkab hageja terroriseerimist. Kostja ei ole seadnud kahtluse alla maakohtu otsust osas, milles maakohus nõustus hagejaga, et kostja poolt kahele korteri majandamiskulu maksekorraldusele märgitud selgitus „et sa kärvaksid, elajas“ on inimväärikust alandav, vulgaarne, on suunatud hagejale ning ei ole Eesti kultuuriruumis aktsepteeritav. Seega ei saa apellatsioonkaebus esitatud kujul kaasa tuua maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ja hüvitise välja mõistmata jätmist. Arusaamatuks jääb kostja taotlus, mille kohaselt kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse jõusse, siis tuleb maakohtu otsus tühistada välja mõistetud menetluskulude ulatuse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

käitumisest on vastavuses tegelikkusega. Seejärel tuleb kohtul hinnata, kas tegemist on õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047). VÕS § 1047 lg 4 järgi võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Väärtushinnangu puhul tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas tegemist on ebakohase ja seega õigusvastase väärtushinnanguga. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 alusel ei pea lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Maakohus nõustus hagejaga otsuse p-s 48.16, et kostja poolt kahele maksekorraldusele märgitud selgitus „et sa kärvaksid elajas“ on inimväärikust alandav, vulgaarne, on suunatud hagejale ning ei ole Eesti kultuuriruumis aktsepteeritav. Maakohus ei ole võtnud seisukohta selle kohta, kas tegemist on avaldamisega ja kas avaldajaks oli kostja.

Asja uuel menetlemisel peab maakohus andma hagejale võimaluse oma seisukohtade täpsustamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on õigust rikkudes tutvunud hageja terviseandmetega. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb Ida-Viru Keskhaigla vastusest hagejale selgelt, et sisekontrolli juhtumi käigus tuvastati kostja rikkumised ja temaga lõpetati tööleping (I kd, tl 26).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.