OK Incure OÜ hagiavaldus L M vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
1029,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja D S Kostja: L M (isikukood xxx), e-post : xxx
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
kirjalik (liht)menetlus
1.Jätta OK Incure OÜ hagi L M vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-23-140778 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.xxx AS ja kostja sõlmisid 15.12.2018 krediidikontolepingu nr xxx, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 1100 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud krediiti perioodil 15.12.2018 – 03.12.2019 kokku summas 1163,22 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 2505,55 eurot, sellest 399,86 eurot on arvestatud põhiosa, 2044,86 eurot intressi, 5,83 eurot viivise ja 55 eurot teenustasude katteks.
2.Kostja rikkus krediidikontolepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 23.05.2023 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 12.06.2023. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 13.06.2023 üles ja loovutas nõude hagejale. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 763,36 eurot, intressi 82,22 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 153,67 eurot.
3.Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti päring taust.ee andmebaasi (maksehäired puudusid).
4.Kohus võttis hagi 22.11.2023 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte.
5.Kohus andis hagejale 27.08.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja esitas 10.09.2024 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 1163,22 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 2505,55 euro ulatuses. Kui kõik maksed arvestada põhiosa katteks, on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas.
7.Kohus andis menetlusosalistele 10.09.2024 tähtaja menetluskulude nimekirjade, lõplike seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks vastaspoole menetluskulude nimekirjale.
8.Kohtu määratud tähtajaks hageja ega kostja menetluskulude nimekirju ei esitanud. Kostja esitas 24.09.2024 vastuse, milles taotleb hagi rahuldamata jätmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees krediidikontolepingust tulenevat võlgnevust.
2/5
2-23-140778
10.xxx AS ja kostja sõlmisid 15.12.2018 krediidikontolepingu nr xxx, mille alusel võimaldati kostjal kasutada 1100 eurot krediiti (dtl 27-56). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
11.Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 1163,22 eurot (dtl 57). Lepingu üldtingimuste p 11.1 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele minimaalse kuumakse ulatuses. Minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaalse kuumakse arvutamise perioodi vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu.
12.Eesti Panga poolt 25.06.2018 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,97% (kohaldus alates 01.07.2018 väljastatud laenudele). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,97% = 59,91%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt krediidikontolepingule 59,28% aastas (kehtis 1100 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise korral). Sarnase tulemuse (58,27%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
13.Kostja on hageja kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 2505,55 eurot (dtl 61-62). Sellest 399,86 eurot on arvestatud põhivõla, 2044,86 eurot intressi, 5,83 eurot viivise ja 55 eurot teenustasude katteks. Hageja nõuab põhivõla (763,36 eurot), intressi (82,22 eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (153,67 eurot) tasumist.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav
16.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.
16.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline 3/5
2-23-140778 krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
16.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv
(VÕS § 403 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.
16.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
16.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18.Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 1163,22 eurot ja teinud tagasimakseid summas 2505,55 eurot. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas. Kuni 01.01.2023 oli VÕS § 94 järgne intressimäär null ning alates 01.01.2023 oli see 2,5% aastas. Kostja tagastas põhivõla enne 01.01.2023 (dtl 61-62), seega ei ole hagejal kostja vastu intressinõuet. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet. 4/5
2-23-140778
19.Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud xxx AS-iga sõlmitud krediidikontolepingust tulenevad kohustused. Hageja nõuab täiendavalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot ning seda 04.07.2023, 17.07.2023 ja 31.07.2023 saadetud pretensioonide ja hagihoiatuse eest. Kuivõrd kostja oli nõudekirjade saatmise ajaks tagastanud esialgsele krediidiandjale kogu võla (dtl 61-62), ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks alust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
20.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
21.Kostja menetluses esindajat ei kasutanud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.