Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-119142/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.09.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 821

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Bondora AS11483929(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-119142

Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Bondora AS hagi M.L.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

7402,16 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas Kostja: M.L. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista M.L.ilt Bondora AS kasuks 24.06.2022.a laenulepingust nr BL2870001 tulenev põhivõlgnevus 1760,42 eurot ning viivis võlgnevuselt (1760,42 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 22.05.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3.Välja mõista M.L.ilt Bondora AS kasuks 08.09.2022.a laenulepingust nr BL3013575 tulenev põhivõlgnevus 718,66 eurot ning viivis võlgnevuselt (718,66 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 22.05.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

4.Jätta rahuldamata Bondora AS hagi M.L.i vastu 24.06.2022.a laenulepingust nr BL2870001 tuleneva lepingutasu nõude 259 euro, intressi nõude 312,40 euro, lepingu haldustasu nõude 109 euro, viivise nõude 91,18 euro ja sissenõudmiskulude nõude 15 euro väljamõistmiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

10.Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kostja igakuiseks sissetulekuks on laenuandja arvestanud 436,86 eurot (leping BL3013575) ja 401,43 eurot (leping BL2870001), krediidi kogukulu moodustas vastavalt summas 3689,61 eurot ja 7933,65 eurot. Kostjal lasusid juba laenutaotluse esitamisel igakuised kohustused Julianus Inkasso OÜ ees. Nagu nähtub kostja arvelduskontode väljavõtetest oli kostjal harjumus osaleda erinevates hasartmängudes (AS Eesti Loto, Olympic Casino). Kostja tasus regulaarselt makseid eraisikutele selgitustega „makse“, „võlg“, „raha“. Samuti oli kostjal mitmeid täitemenetlusi erinevate kohtutäiturite juures nagu näiteks kohtutäitur Elin Vilippus (täiteasjad nr 022/2008/2630, 022/2019/3429) ja kohtutäitur Risto Sepp (täiteasi nr 027/2020/887). Arvestades kõike eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on antud juhtumil vastutustundliku 2 (3)