Iris Kangur-Gontšarov, Neve Uudelt ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-18223
Kohtuasi
VirinPro OÜ hagi E-projekt Ehitus OÜ vastu võla ja viivise nõudes E-projekt Ehitus OÜ vastuhagi VirinPro OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
VirinPro OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja VirinPro OÜ (registrikood 14800551), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja E-projekt Ehitus OÜ (registrikood 14152653), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva
Asja läbivaatamine
23.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.08.2023 otsus osas, milles maakohus jättis VirinPro OÜ hagi E-projekt Ehitus OÜ vastu osaliselt rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2.Harju Maakohtu 25.08.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus VirinPro OÜ hagi E-projekt Ehitus OÜ vastu osaliselt rahuldas ja jättis E-projekt Ehitus OÜ vastuhagi VirinPro OÜ vastu rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3).
3.Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-21-18223 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
E-projekt Ehitus OÜ tasub VirinPro OÜ-le kompromissisummana 4000 eurot kolmes võrdses osas, esimene makse toimub 21.10.2024 summas 1333 eurot, teine makse 21.11.2024 summas 1333 eurot ja kolmas makse 23.12.2024 summas 1334 eurot.
3.2.Pooled kinnitavad, et pärast kompromissilepingu sõlmimist ja kinnitamist kohtu poolt ei ole pooltel teineteise vastu seoses 30.09.2020 ja 31.10.2020 arvetega ning 29.10.2019 sõlmitud tööjõurendilepingust tulenevaid nõudeid.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tagastada VirinPro OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o
eurot, ja kanda see VirinPro OÜ arvelduskontole nr EE062200221059223099. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.VirinPro OÜ (hageja) esitas 19.11.2021 E-projekt Ehitus OÜ (kostja) vastu hagi, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 13 966,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1080,35 eurot ja põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 2019. a novembris sõlmitud suuline tööjõurendileping, mille käigus andis hageja kostjale rendile töötajaid kostja ehitusobjektidel, kus töötajad täitsid kostja antud ülesandeid, alludes kostja juhtimisele ja kontrollile. Töö olemasolu tagamine ja töölistele tööülesannete andmine kuulus kostja kohustuste hulka. Töölistele töötasu ja sellega seotud riiklike maksude tasumine kuulus hageja kohustuste hulka. Poolte suulise kokkulepe ja väljakujunenud praktika kohaselt tasus kostja hagejale 11 eurot (lisandub käibemaks) iga töötaja töötunni eest. Hageja esitas osutatud teenuse eest kostjale tasumiseks arved: 1) 30.09.2020 arve nr 030920 summas 20 364,96 eurot 2020. a septembris 1542,8 töötunni eest, mille maksetähtaeg oli 28.10.2020; 2) 31.10.2020 arve nr 031020 summas 1966,80 eurot 2020. a oktoobri 149 töötunni eest, maksetähtajaga 28.11.2020. Kostja tasus esimesest arvest 8364,96 eurot ja teise arve jättis tasumata, mistõttu võlgneb kostja hagejale 13 966,80 eurot (12 000 + 1966,80).
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja esitas 18.03.2022 vastuhagi, paludes mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 9432 eurot ning viivis alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi kohaselt oli poolte vahel 29.10.2019 sõlmitud töövõtuleping, alternatiivselt käsundusleping, mida hageja ei täitnud vajaliku hoolega. Hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, millest kostja teavitas hagejat korduvalt. Hageja töö oli ebakvaliteetne ja vajas parandamist. Hageja keeldus parandustööde tegemisest. Hageja on lepingut oluliselt rikkunud, mis on tekitanud kostjale kahju. Hageja tekitas kostjale kahju Mõigu 11/1-5, Turu plats 5, Mõigu 11-33 ja Mõigu objektidel. Kostja informeeris pidevalt hagejat töös esinenud puudustest 22.09.2020–25.11.2020. Kuna hageja töid ei parandanud, siis lasi kostja need teha kolmandatel isikutel, milleks kulus kokku 9432 eurot.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
5.Harju Maakohus rahuldas 25.08.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4534,80 eurot, viivise 351,77 eurot ja alates 20.11.2021 viivise põhivõlalt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu kahju hüvitamiseks 9432
euro ja viivise väljamõistmiseks alates 18.03.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni, viivise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus nii hagis kui vastuhagis poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
6.Hageja esitas 29.09.2023 vaidlustatud otsuse peale apellatsioonkaebuse (täiendatud 02.10.2023), paludes vaidlustatud otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja hagi ja millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas palub hageja teha uus otsus, rahuldades hagi täies ulatuses ja jättes kõik menetluskulud kostja kanda.
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Pooled sõlmisid 23.09.2024 kohtuistungil kompromissi, palusid selle kinnitada ja tsiviilasja menetluse vaidlustatud ulatuses lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium osaliselt asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tühistatud osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hageja hagi osaliselt rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata, mistõttu on vaidlustatud otsus selles osas jõustunud (TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teine lause).
10.Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
11.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
12.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise.
13.Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (840 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Hageja palus riigilõivu tagastada arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti.
14.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissilepingus leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.