Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindajad esindaja Marie Tsine Kostja A.H (isikukood XXX, elukoht teadmata) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata
2.Menetluskulud jätta OK Incure OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus A.H-le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.OK Incure OÜ (hageja) nõuab A.H-lt (kostja) põhivõla 1952,02 euro, intressi 250,22 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 452,44 euro ja 35 euro suuruse sissenõudmiskulude tasumist.
Kostja ja ESTO AS (krediidiandja) sõlmisid 19.06.2020 tähtajatu krediidilepingu nr 9773441489, mille alusel anti kostjale krediiti 2000 eurot.
3.Kostja on saanud perioodil 19.06.2020 – 14.02.2023 krediiti summas 2407 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 153,88 eurot.
4.Kostja kohustus tagastama igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuise kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidist, intressist, kuutasust ja väljavõtutasust, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.
5.Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud tagasimakseid kokku 2382,85 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 454,98 eurot, intressi katteks 1670,90 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 195 eurot, kliendilepingu muutmise tasu 15 eurot, krediidiskooringu tasu 15 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 30 eurot ja konto tasu 1,98 eurot. Seega on kostja põhiosa võlgnevus hageja ees 1952,02 eurot (2407-454,98).
6.Kuivõrd kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning ta oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, st november, detsember 2022 ja jaanuar 2023, ütles krediidiandja lepingu üles 14.02.2023 ning loovutas nõude hagejale.
7.Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 40,9%. Krediidiandja arvestas intressi katteks kostja tasutud tagasimaksetest 1670,90 eurot. Seega on kostjal intressi võlgnevus summas 250,22 eurot perioodi 19.06.2020 (alates lepingu sõlmimisest) – 14.02.2023 (kuni ülesütlemiseni).
8.Perioodi 15.02.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) – 24.10.2023 (kui hagiavalduse esitamiseni) eest nõuab hageja viivist intressimääraga 40,9 % võrdses määras summas 452,44 eurot.
9.Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale 10.03.2023 (25 eurot), 17.0.2023 (5 eurot), 24.03.2023 (5 eurot) nõudekirjad nii kostja postiaadressile kui ka eposti aadressile. Seetõttu soovib hageja sissenõudmiskulu hüvitamist 35 eurot ulatuses.
10.Lepingust tulenevalt on krediidi kulukuse määr (KKM) 59,28% aastas. See on arvutatud eeldusega, et 2000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 40,9% aastas, väljavõtu tasuga 65,50 eurot, krediidi kogukuluga 4787,63 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.
11.Krediidiandja täitis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud sissetulekut 750 eurot kuus, AS-lt Pensionikeskus (kolme kuu keskmine sissetulek 718,50 eurot) ja arvelduskonto väljavõttelt, milles arvestati sissetulekuna Eesti Töötukassa hüvitist 373,98 eurot ja töötasu 144,60 eurot, kokku 518,58 eurot. Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste kohta mis oli 150 eurot (igakuised väljaminekud). Päringuid teostati ka avalikest andmebaasidest, mh Ekrediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika analüüsi tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et on krediidivõimeline, tegemist oli vaba tagasimakse tootega, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 60 (krediidilimiit 3000 eurot x 0,11 %x30 päeva), millele lisandub krediidisumma tagasimakse 33,33, eurot ehk kokku 99,33 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas ning seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused konservatiivsete arvutuste kohaselt suurusjärgus 48,08 eurot, mis oli mõistlik kohustus.
12.Krediidiandja ei ole välja toonud alternatiivnõuet ega uut arvestust juhul, kui ta ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
13.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 385 eurot (riigilõiv).
14.Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht
15.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
16.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude, so hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1952,02 eurot, intressi 250,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 452,44 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
17.Kostja ja krediidiandja sõlmisid 19.06.2020 krediidilepingu nr 9773441489, mille kohaselt sai kostja kasutada krediiti summas 2000 eurot. Esile toodud asjaoludel andis krediidiandja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on krediidiandja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
18.Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakseid perioodil 19.06.2020 – 14.02.2023 kokku 2407 eurot. Vastavalt lepingule tuli kostjal tagastada kasutatud krediit ja muud kulud igakuiselt 15ndal kuupäeval selliselt, et tasuda tuli 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ning kasutatud krediidilt tuli tasuda ka intressi ja kuutasu (krediidilepingu tingimused).
19.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (RKTKm nr 2-21-13098 p-d 14).
20.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 20,52%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*20,52% = 61,56%. Kostjale antud laenu KKM oli 59,28% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
21.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (RKTKm nr 2-21-13098 p-d 17).
22.Riigikohus on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Krediidiandja
peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
23.Seega kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
24.Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks kostja krediidivõimelisust: sissetuleku arvutamiseks tehti päring AS Eesti Pensionikeskusesse, kus nähtus kolme kuu keskmine sissetulek 718,50 eurot, kostja arvelduskontolt arvestati sissetulekuna Eesti Töötukassa hüvitis 373,98 eurot ja töötasu 144,60 eurot kokku 518,58 eurot, kostja enda poolt öeldud sissetulekut 750 eurot kuus ning kostja kohustused 150 eurot kuus ning kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta tehti päring E-krediidiinfo andmebaasi, Taust.ee andmebaasi ja rahvastikuregistrisse.
25.Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse punktis 2 nimetatud teave). Krediidiandja on lähtunud finantskohustuste arvestamisel laenutaotluses märgitust, kuid on jätnud välja selgitamata finantskohustuste tegeliku suuruse. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks arvestanud kostja majapidamiskulusid, seega on krediidiandja jätnud välja selgitamata selliste kulude tegeliku suuruse. Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada kõik laenutaotleja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt varaliste kohustuste kohta
täiendavat teavet, sh nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust.
26.Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
27.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude saab hageja nõuda nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud.
28.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
29.Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 2407 eurot. Krediidilepingus lepiti kokku, et kostjal tuleb tagasimakseid teostada igakuiselt – kostja pidi krediidi koos intressiga tagastama igakuiselt 15. kuupäevaks kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimaksena. Seejuures ei leppinud krediidiandja ja kostja kokku konkreetses maksegraafikus, vaid selles, et kostja peab tasuma vähemalt minimaalse osamakse (võimalus oli ka tasuda laen tagasi suuremas ulatuses). Krediidikonto väljavõttest järeldub, et kostja pole pärast 14.10.2022 igakuist krediidi tagasimaksmise kohustust täitnud. Krediidiandja on andnud kostjale 30.01.2023 täiendava tähtaja 13.02.2023 võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg 1) ning selgitanud, et kui võlgnevust ei tasuta, siis loetakse leping ülesöelduks täiendava tähtaja möödumisest alates. Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 14.02.2023. Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so november, detsember 2022 ja jaanaur 2023 eest (VÕS § 416 lg 1). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati e-posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud. Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt ülesöelnud.
30.Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik kostja tehtud tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (VÕS § 403 4 lg 7). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakseid perioodil 19.06.2020 – 14.02.2023 kokku 2407 eurot ning kostja on hagejale teinud makseid kokku 2382,85 eurot. Samuti on hageja välja toonud, et laenu väljamaksmisel arvati maha laenu väljavõtte tasu 153,88. Kostja on teinud kokku tagasimakseid summas 2536,73 eurot (2382,85 eurot +153,88). Seega on kostja teinud tagasimakseid summas, mis ületab põhinõuet ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
31.Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Rahaliselt kindlaksmääratavad ja väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
32.Kuivõrd kohtule ei ole teada kostja elukoht on kohus tsiviilasja materjalid kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kättetoimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.