OÜ LANDCAPITAL hagi Osaühingu Mapri Ehitus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ LANDCAPITAL määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja) OÜ LANDCAPITAL (registrikood 11229728), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Vastustaja (kostja) Osaühing Mapri Ehitus (registrikood 10131080), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-2312480 tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada OÜ LANDCAPITAL määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.OÜ LANDCAPITAL (hageja) esitas 31. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi Osaühingu Mapri Ehitus (kostja) vastu põhivõla 76 910 eurot 22 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 35 411 eurot 89 senti ja alates 1. septembrist 2023 jooksva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 4. mai 2020. a kuupäevaga ehitustööde alltöövõtuleping nr 19-051-013, mille esemeks on lepingu järgi tööde tegemine
objektil Anna Haava 16 ja 18, Tartu. Hageja põhinõue koosneb lepinguliste tööde tasunõudest 49 693 eurot 2 senti ning lisa- ja muudatustööde tasunõudest 27 217 eurot 20 senti, kokku 76 910 eurot 22 senti. Lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisel on õigus nõuda viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja märkis, et kostja esitas 11. mail 2021 hageja vastu hagiavalduse leppetrahvi 113 721 eurot 15 senti ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-21-7518). Hageja on käesolevas hagiavalduses esitatud nõuete osas esitanud tsiviilasjas nr 2-21-7518 alternatiivse vastuväitena menetlusliku tasaarvestusavalduse. Hagiavalduse esitamise hetkel on nimetatud tsiviilasjas menetlus pooleli, kuna hageja on vaidlustanud nimetatud tsiviilasjas Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a kohtuotsuse Tartu Ringkonnakohtus. Sellest tulenevalt esitas hageja hagiavalduses taotluse peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-21-7518 lõpplahendi jõustumiseni. Hageja hagiavalduse alusel algatatud tsiviilasjas menetluse peatamata jätmisel võib tekkida olukord, kus samade nõuete osas on kaks kohtuotsust (sh võimalik, et konkureerivat).
2.Maakohus võttis hageja hagi menetlusse 5. detsembri 2023. a määrusega.
3.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel, sest samade nõuete üle kestab poolte vahel kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-21-7518.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 4. jaanuari 2024. a määrusega hageja hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-21-7518 nõudeks kostja hagi hageja vastu leppetrahvi väljamõistmiseks. Nimetatud tsiviilasjas esitas kostja Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a otsusest nähtuvalt leppetrahvi nõude 113 721 eurot 15 senti seoses tööde tegemisega hageja poolt alltöövõtulepinguga nr 19-051-013. Hageja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse oma töötasunõudega ning alternatiivse tasaarvestuse avalduse, paludes tasaarvestada kostja leppetrahvi nõude oma lisa- ja muudatustööde tasunõudega. TsMS § 423 lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada olukord, kus samad pooled vaidlevad mitmes erinevas menetluses sama nõude üle. Sätte mõtte kohaselt ei ole vahet, kas hageja esitas tsiviilasja nr 2-21-7518 menetluses vastuhagi või menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestuse kasutajal ei ole võimalik tõendada oma nõude olemasolu uuesti pärast seda, kui kohus on üks kord nõude osas juba lõpliku seisukoha võtnud. Kostja peaks kõik oma tõendid ja seisukohad esitama korrektselt sõltumata sellest, kas ta esitab vastuhagi või tasaarvestuse avalduse. TsMS § 457 lg 2 sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Kohus on hageja tasaarvestuse avaldust tsiviilasjas nr 2-21-7518 arvestanud ja selle lahendanud, otsus on (pärast jõustumist) hageja jaoks selles osas siduv. Seega on juba kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel ja maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kui kohus menetleks käesolevat tsiviilasja, peaks selle menetluse peatama kuni tsiviilasjas nr 2-21-7518 tehtud lõpplahendi jõustumiseni. Seejärel peaks kohus lõpetama käesoleva menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 4. jaanuari 2024. a määruse tühistamist, sh menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tsiviilasjas nr 2-21-7518 esitanud mistahes menetluslikku tasaarvestuse avaldust oma töötasunõudega. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-217518 alternatiivse vastuväitena menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks kostja alusetu nõude mistahes ulatuses rahuldama. Siiski on hageja käesoleva ajani seisukohal, et kostjal puuduvad hageja vastu mistahes nõuded. Seetõttu on hageja ka tsiviilasjas nr 2-217518 tehtud Tartu Maakohtu kohtuotsuse vaidlustanud. Kuna tsiviilasjas nr 2-21-7518 ei ole Tartu Maakohtu otsus veel jõustunud, siis ei saa käesolevas tsiviilasjas Tartu Maakohus sellele mistahes osas tugineda (ei resolutsiooni ega ka põhjenduste osas). Hageja on tsiviilasjas nr 2-21-7518 kostjana esitanud alternatiivse vastuväitena menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks kostja (tsiviilasjas nr 2-21-7518 hageja) alusetu nõude mistahes ulatuses rahuldama. Kuna hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-21-7518 kostjana teinud otsest tasaarvestusavaldust, mida käsitleb TsMS § 457 lg 2 sätestatu, siis ei ole maakohtu seisukohad õiged ning kooskõlas menetlusõiguse normidega. Kuna hageja on tsiviilasjas nr 2-21-7518 esitanud alternatiivse vastuväitena menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks kostja alusetu nõude mistahes ulatuses rahuldama, millega hageja ei nõustu, siis ei vaata ega hinda kohus nimetatud hageja alternatiivse vastuväitena esitatud menetluslikku tasaarvestusavaldust juhul, kui kostja nõue on põhjendamatu. Seega hindab kohus alternatiivse vastuväitena esitatud menetluslikku tasaarvestusavaldust ainult juhul, kui kohus peaks kostja mistahes alusetu nõude mistahes ulatuses rahuldama. Hindamine toimuks ainult selles mahus (summas), nagu kohus peaks mistahes kostja alusetut nõuet põhjendatuks. Kuna Tartu Maakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-217518 hinnanud hageja esitatud nõudeid sellises mahus, nagu hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas, siis on maakohtu seisukohad põhjendamatud ning vastuolus menetlusõiguse normidega. Õige on maakohtu seisukoht, et „Kui kohus menetleks käesolevat tsiviilasja, peaks selle menetluse peatama kuni tsiviilasjas nr 2-21-7518 tehtud lõpplahendi jõustumiseni.“ Seetõttu ongi hageja juba hagiavalduses taotlenud käesoleva tsiviilasja menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-21-7518 lõpplahendi jõustumiseni.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb jätta hageja määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärus muutmata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole kahes paralleelselt kulgevas tsiviilasjas sama õigusvaidluse pidamine lubatav ega võimalik. Määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis saaksid võimaldada kostja leppetrahvinõudele vastuseks esitatud hageja tasaarvestusvastuväitena esitatud tasunõude menetlemist lisaks tsiviilasjale 2-21-7518 ka tsiviilasja 2-23-12480 raames. Võimalust, et kostja saaks esitada menetlusliku tasaarvestusavalduse, mis samal ajal menetluslik tasaarvestusavaldus ei ole, menetlusseadustikust ega ühestki muust seadusest ei tulene. Nii nagu hagejal puudub alates tema enda esitatud tasaarvestusavalduse arvestamisest võimalus vaidlustada kostja (tasaarvestatud) nõuet apellatsioonkaebuse esitamisega, puudub tal võimalus vaidlustada seda ka määruskaebemenetluses. Maakohus on õigesti tuvastanud tsiviilasjade 2-21-7518 ja 2-23-12480 paralleelse menetluse võimatuse ja menetluse õigesti lõpetanud.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud hagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.
10.TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Riigikohus on 3. aprillil 2024 teinud tsiviilasjas nr 2-21-7518 lahendi (p-d 14-21), milles selgitas muu hulgas vastastikuste nõuete tasaarvestamise viise ja menetluses esitatud tasaarvestuse vastuväite toimet. Riigikohus selgitas, et menetlusosaliste vastastikuste nõuete tasaarvestamine on kohtumenetluses võimalik mitmel viisil. Esiteks võib kostja esitada tal hageja vastu oleva samaliigilise nõude vastuhagina. Samas ei pea kostja selleks, et kohus hageja nõude tema nõudega tasaarvestaks, tingimata vastuhagi esitama. Tal on õigus esitada oma nõue menetluses ka tasaarvestuse vastuväitena. Kui tasaarvestuse üle on vaidlus, tuvastab kohus tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise kattuvas ulatuses. Muu hulgas võib kostja esitada tasaarvestusavalduse menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab. Kohus peab kostja tasaarvestuse vastuväite sisuliselt lahendama vaid siis, kui ta leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada. Kui hageja nõue jääb muudel põhjustel rahuldamata, siis ei ole kohtul alust hinnata kostja tasaarvestusnõude põhjendatust ja isegi kui kohus seda teeb, ei ole kohtuotsusel sellisel juhul tasaarvestusnõude seisukohast poolte jaoks siduvat toimet TsMS § 457 lg 2 mõttes. Kui kohus leiab, et kostja tasaarvestuse vastuväitena esitatud nõue on sedavõrd ebaselge, et pole võimalik aru saada, millise nõudega on tegu, peab kohus lahendi põhjendavas osas märkima, et nõude ebaselguse tõttu pole tasaarvestusavaldust võimalik sisuliselt lahendada, mitte jätma tasaarvestusnõuet tunnustamata. Ka sel juhul ei ole kohtuotsusel tasaarvestusnõude seisukohast TsMS § 457 lg 2 järgi siduvat toimet, sest kohus ei ole saanud seda nõuet sisuliselt lahendada. Kostja vastunõude ja tasaarvestuse tunnustamata jätmine TsMS § 457 lg 2 järgi tähendab, et kohus tuvastab, et kostjal ei ole väidetavat nõuet hageja vastu. Seega viidatud sätte järgi on pooltele siduv ka see, kui kohus tasaarvestuse vastuväite rahuldab ehk tuvastab, et kostjal on hageja vastu nõue. TsMS § 442 lg 5 ja § 457 lg 2 koostoimest tuleneb, et resolutsioonis sellist tasaarvestust ei märgita ja õigusjõu tekkimiseks piisab, kui tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu tuvastamine nähtub kohtulahendi põhjendustest. Riigikohus asus määruse punktis 19 seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-21-7518 esitas kostja tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude. Kostja soovis hageja nõudega tasaarvestada kokkulepitud põhitööde tasunõude ning alternatiivselt lisatööde nõude. Maakohus lahendas kostja tasaarvestusavalduse kohtuotsuse IV osas. Maakohus on otsuse p-des 80 ja 81 jõudnud järeldusele, et kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus on põhjendatud põhitööde tasu- ja viivisenõude osas (49 693 eurot 2 senti koos käibemaksuga, millele lisandub alates 9. märtsist 2021 viivis lepingujärgses määras). Lisaks on maakohus
otsuse p-s 88 leidnud, et kostja alternatiivne tasaarvestusavaldus, milles kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega ka oma lisa- ja muudatustööde tasunõude, ei ole põhjendatud. Kohtulahendi õigusjõud laieneb tasaarvestuse vastuväitele siiski vaid juhul, kui kohus on selle sisuliselt lahendanud (vt otsuse p-d 16 ja 17). Kui hagi jääb muul põhjusel rahuldamata või läbi vaatamata ja tasaarvestuse vastuväite põhjendatust ei ole vaja kontrollida, ei takista see kostjal panna tasaarvestuseks esitatud nõuet maksma eraldi menetluses (vt ka nt RKTKo, 17.11.2010, 3-2-1-104-10, p 14). Kuna maakohus lahendas põhjendavas osas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse, seob kohtuotsus selle jõustumisel TsMS § 457 lg 2 järgi nii pooli kui ka kohut kostja tasaarvestusavalduse põhjendatust (põhitööde tasunõue) puudutavas osas. Selle tagajärjel ei saa kostja hageja nõudega kattuvas ulatuses panna seda nõuet hageja vastu maksma enam ka eraldi hagimenetluses. Olukorras, kus kostja esitab hageja nõudega tasaarvestamise eesmärgil mitu alternatiivset tasaarvestusavaldust ja kohus peab kostja esimest tasaarvestusnõuet põhjendatuks ning tasaarvestab hageja nõude sellega, ei ole kohtul põhjust hinnata seda, kas kostja alternatiivses tasaarvestusavalduses esitatud nõue on põhjendatud või mitte. Kui kohus seda lahendis siiski hindab, ei ole kohtulahend selles osas pooltele siduv.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades hageja poolt tsiviilasjas nr 2-21-7518 esitatud tasaarvestuse vastuväite (juhuks, kui kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude) olemust, on põhjendamatu asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-21-7518 on menetluses sama asi sama eseme kohta samal alusel ja jätta esitatud hagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Tsiviilasja nr 2-21-7518 menetlus ei ole jõustunud lõpplahendiga lõppenud. Hageja poolt tsiviilasjas 2-21-7518 esitatud tasaarvestuse vastuväitele kohtulahendi õigusjõu ulatus selgub lõpplahendi jõustumisel ning alles pärast seda on võimalik otsustada, millises osas ei saa hageja oma võimalikku nõuet eraldi hagimenetluses enam kostja vastu maksma panna. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejal oma õiguste kaitseks keelatud paralleelselt teises menetluses esitatud tasaarvestuse vastuväitega esitada samade nõuete osas ka hagiavaldus. Ringkonnakohus nõustub, et sellises olukorras on põhjendatud menetluse peatamine kuni tsiviilasjas nr 2-21-7518 tehtud lõpplahendi jõustumiseni. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tagasi menetluse jätkamiseks.
12.Ringkonnakohus selgitab, et maakohus jätkab asja menetlust. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.