Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal
Kohtuasi
Osaühingu Mapri Ehitus hagi OÜ LANDCAPITAL vastu 113 721 euro 15 sendi suuruse leppetrahvi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ LANDCAPITAL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Osaühing Mapri vandeadvokaat Taivo Ruus
Ehitus,
Kostja
OÜ LANDCAPITAL,
vandeadvokaat Sven Veltmann Asja läbivaatamine
lepinguline
lepinguline
esindaja
esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-7518 ja saata asi samale ringkonnakohtule OÜ LANDCAPITAL apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
1.Mapri Ehitus OÜ (hageja) esitas 11. mail 2021 Tartu Maakohtule OÜ LANDCAPITAL (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja leppetrahvi 113 721 eurot 15 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2217 eurot 56 senti ja edasiulatuva viivise 0,05% tasumata summalt päevas hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. mail 2020 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja tegema Tartus A. Haava 16 ja 18 asuvate hoonete fassaadi ja rõdu viimistlustöid. Tööde tähtaeg oli 26. august 2020. Lepingus oli kokku lepitud, et kui kostja viivitab tööde tegemisega, peab ta maksma leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Kostja rikkus tööde graafikut ja
2-21-7518 ei teinud töid õigeks ajaks valmis. Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ajavahemiku
26.augustist 2020 kuni 18. detsembrini 2020 ehk 114 päeva eest. Leppetrahvinõue on kokku 113 721 eurot 15 senti. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest ja rikkumine ei ole vabandatav. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Lepingutingimused ei ole tüüptingimused, kuna need on poolte vahel läbi räägitud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, kuna hageja nõue on tõendamata, tüüptingimustel sõlmitud leping on tühine ja leppetrahvinõue on esitatud hilinemisega. Leppetrahv on ka ebamõistlikult kõrge (68,4% lepingu hinnast) ja seda tuleb vähendada. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, esitas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja nõude oma põhitööde tasunõude, alternatiivselt lisa- ja muudatustööde tasunõudega.
3.Tartu Maakohus jättis 20. juuni 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, kuna leppetrahvikokkulepe on kehtiv, kostja rikkus lepingut ja vastutab selle eest ning hageja esitas leppetrahvinõude õigel ajal. Maakohus leidis aga, et leppetrahvi tuleb vähendada. Nõue on põhjendatud 45 488 euro 46 sendi ulatuses, mis on õiglane, arvestades lepingu asjaolusid ja esitatud tõendeid, kostja kohustuse täitmise ulatust, hageja kui lepingupoole õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslikku seisundit. Maakohus asus seisukohale, et menetluslik tasaarvestusavaldus on põhjendatud 49 693 euro 2 sendi (sh käibemaks) ehk põhitööde tasunõude ja alates 9. märtsist 2021 kohalduva lepingujärgses määras viivise ulatuses. Kostja väidetavalt tehtud lisatööde tasunõude osas pidas maakohus tasaarvestusavaldust põhjendamatuks. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kuna hageja nõue kostja vastu on tasaarvestusega lõppenud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus leidis, et hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue, ja jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet. Kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tulnuks hagi jätta rahuldamata põhjusel, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet. Selles olukorras ei oleks maakohus saanud hageja nõuet kostja nõudega tasaarvestada. Hagejal ei ole kostja vastu leppetrahvinõuet, sest kostja ei viivitanud töödega. Pooled muutsid lepingut korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Kostja ei ole tööde tähtaegasid rikkunud. Leppetrahvinõude eeldused ei ole täidetud. Isegi kui hagejal on leppetrahvinõue, siis tuleb leppetrahvi vähendada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus keeldus 28. augusti 2023. a määrusega kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa kaebuses toodud väidete õigsust eeldades apellatsioonkaebust rahuldada ja kaebus on õiguslikult perspektiivitu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6). Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, st lahendas haginõude resolutsiooniga kostja kasuks, ei saa kostja taotleda apellatsioonkaebuses hagi rahuldamata jätmist, 2(6)
2-21-7518 sest hagi on juba tervikuna rahuldamata jäetud. Riigikohtu praktika järgi saab vaidlustada üksnes kohtuotsuse resolutsiooni ning lahendi põhjendav osa ei ole ilma resolutsiooni vaidlustamata iseseisvalt vaidlustatav.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt keeldus ringkonnakohus alusetult apellatsioonkaebust menetlemast. Maakohus leidis ekslikult, et hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole tehtud kostja kasuks, sest sellest ei nähtu kostja tasaarvestus. Ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi ei saa kostja kohtuotsuse põhjendusi vaidlustada, piirab tema kaebeõigust. See on vastuolus põhiseaduse ja õiguskirjanduses avaldatuga.
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. Seadus ei võimalda taotleda apellatsioonkaebuses üksnes maakohtu otsuse põhjenduste muutmist. Menetlusliku tasaarvestusavalduse tulemusel hagi rahuldamata jätva maakohtu otsuse vaidlustamine on vastuolus nii tasaarvestuse kui ka kaebeõiguse olemusega. Hagi rahuldamata jätmine saab rikkuda üksnes hageja, mitte kostja õigusi. Kostjal oli võimalus esitada oma nõue vastuhagi, mitte tasaarvestusavaldusena. Kostja alternatiivsete tasaarvestusavalduste esitamine on muutnud poolte vaidluse keeruliseks ja tekitanud ka teise vaidluse, mida kohus menetleb tsiviilasjas nr 2-23-12480.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebust menetlemast seetõttu, et maakohus jättis otsuse resolutsioonis hagi rahuldamata. Sellest järeldas ringkonnakohus, et maakohtu lahend on tehtud kostja kasuks, ja märkis, et pool ei saa tema kasuks tehtud otsust vaidlustada. Riigikohtu varasematele seisukohtadele tuginedes leidis ringkonnakohus, et lahendi põhjendav osa ei ole iseseisvalt vaidlustatav.
10.Riigikohus on oma varasemas praktikas tõepoolest korduvalt leidnud, et üldjuhul on menetlusosalistele siduv vaid kohtulahendi resolutsioon. See reegel tuleneb TsMS § 457 lg-st 1, mis näeb ette kohtuotsuse materiaalse õigusjõu. Viidatud sätte kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
11.Nii on Riigikohus 31. oktoobril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07 tehtud otsuses (vt p-d 9 ja 14) eitanud ringkonnakohtu otsuse põhjenduste peale kassatsioonkaebuse esitamise õigust olukorras, kus kostja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse põhjendustes pooltevahelisele lepingule antud õiguslikku hinnangut ja lepingu sisu tõlgendamist. 13. aprilli 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 (p-s 58) on Riigikohus leidnud, et kostja ei saa esitada kaebust vaid selle osa peale kohtuotsusest, millega kohus märkis otsuse põhjendavas osas, et kostja andis raamatupidajale üleandmiseks kaks fiktiivset laenulepingut, mille eesmärk oli varjata kassa puudujääki, ja et sellega võis kostja panna toime kuriteo. 7. aprilli 2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09 (p-s 16) on Riigikohus asja lahendades 3(6)
2-21-7518 jätnud samal põhjusel tähelepanuta hageja etteheited ringkonnakohtu otsuse põhjendavale osale, milles ringkonnakohus leidis, et palga- ja puhkusetasunõude suurendamine menetluse kestel on hagi aluse ja eseme muutmine. 7. juuni 2017. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17 (p-s 15) on Riigikohus eitanud võlgniku õigust kaevata maakohtu määruse põhjenduste peale olukorras, kus võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale ja maakohus tühistas kohtutäituri otsuse. 10. detsembri 2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-128-14 (p-s 12) on Riigikohus märkinud vaid seda, et olukorras, kus maaja ringkonnakohus tegid otsuse kostja kasuks, ei pidanud kostja esitama kaebust kohtuotsuste põhjenduste peale ega saanudki seda teha, kuid et asja lahendamisel kõrgema astme kohtus tuleb kostja menetluse kestel väljendatud seisukohtadega arvestada.
12.Eelnevast nähtub, et kolleegium ei ole oma varasemas praktikas käsitlenud olukorda, kus kostja vaidlustab kohtuotsust osas, millega hageja nõuet tema suhtes tunnustati, kuid kus hagi jääb rahuldamata kostja tasaarvestusnõude tunnustamise ja hageja nõudega tasaarvestamise tõttu.
13.TsMS § 457 lg-s 1 ette nähtud põhireeglist, mille kohaselt on menetlusosalistele siduv kohtulahendi resolutsioon, sätestab erandi TsMS § 457 lg 2, mis laiendab kohtuotsuse materiaalse õigusjõu ka otsuse põhjendavale osale juhul, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite ja kohus on selle sisuliselt lahendanud. Sellisel juhul seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Kolleegiumi arvates tuleneb eelnimetatud erandjuhtumist praegusel juhul kostja kaebeõigus maakohtu otsuse põhjenduste peale ja see on põhjendatav alljärgnevalt.
14.Hageja ja kostja vastastikuste nõuete tasaarvestamine on kohtumenetluses võimalik mitmel viisil. Esiteks võib kostja esitada tal hageja vastu oleva samaliigilise nõude vastuhagina. Kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad (eelkõige rahalised) nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, peab kohus TsMS § 442 lg 5 järgi võtma hageja nõude ja kostja vastunõude kohta seisukoha otsuse resolutsioonis ja poolte rahuldatud nõuded ise tasaarvestama (vt nt Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 22). Sellisel juhul peavad otsustused hagi ja vastuhagi rahuldamise kohta olema kajastatud kohtulahendi resolutsioonis ning juhul, kui rahuldati tasaarvestuslik vastuhagi (TsMS § 373 lg 1 ja § 445 lg 1 teine lause), tuleb kohtulahendi resolutsioonis teha eraldi otsustus tasaarvestuse kohta ja märkida, kumma poole kasuks ja missuguses ulatuses hagi või vastuhagi pärast tasaarvestuse tegemist rahuldatakse.
15.Samas ei pea kostja selleks, et kohus hageja nõude tema nõudega tasaarvestaks, tingimata vastuhagi esitama. Tal on õigus esitada oma nõue menetluses ka tasaarvestuse vastuväitena. Kui tasaarvestuse üle on vaidlus, tuvastab kohus tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise kattuvas ulatuses. Muu hulgas võib kostja esitada tasaarvestusavalduse menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab.
16.Kohus lahendab tasaarvestuse vastuväite otsuse põhjendavas osas. Kui kohus jätab hagi rahuldamata, peab otsuse põhjendavast osast nähtuma, kas kohus jätab hagi rahuldamata tasaarvestuse tõttu või muudel põhjustel. Kohus peab kostja tasaarvestuse vastuväite sisuliselt lahendama vaid siis, kui ta leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada. Kui hageja nõue jääb muudel põhjustel rahuldamata, siis ei ole kohtul alust hinnata kostja tasaarvestusnõude põhjendatust ja isegi kui kohus seda teeb, ei ole kohtuotsusel sellisel juhul tasaarvestusnõude seisukohast poolte jaoks siduvat toimet TsMS § 457 lg 2 mõttes.
17.Kolleegium selgitab lisaks, et kui kohus leiab, et kostja tasaarvestuse vastuväitena esitatud nõue on sedavõrd ebaselge, et pole võimalik aru saada, millise nõudega on tegu, peab kohus lahendi põhjendavas osas märkima, et nõude ebaselguse tõttu pole tasaarvestusavaldust võimalik sisuliselt 4(6)
2-21-7518 lahendada, mitte jätma tasaarvestusnõuet tunnustamata. Ka sel juhul ei ole kohtuotsusel tasaarvestusnõude seisukohast TsMS § 457 lg 2 järgi siduvat toimet, sest kohus ei ole saanud seda nõuet sisuliselt lahendada.
18.Kostja vastunõude ja tasaarvestuse tunnustamata jätmine TsMS § 457 lg 2 järgi tähendab, et kohus tuvastab, et kostjal ei ole väidetavat nõuet hageja vastu. Kolleegium selgitab, et viidatud sätte järgi on pooltele siduv ka see, kui kohus tasaarvestuse vastuväite rahuldab ehk tuvastab, et kostjal on hageja vastu nõue. TsMS § 442 lg 5 ja § 457 lg 2 koostoimest tuleneb, et resolutsioonis sellist tasaarvestust ei märgita ja õigusjõu tekkimiseks piisab, kui tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu tuvastamine nähtub kohtulahendi põhjendustest.
19.Praeguses asjas on kostja esitanud tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude. Kostja soovis hageja nõudega tasaarvestada kokkulepitud põhitööde tasunõude ning alternatiivselt lisatööde nõude. Maakohus lahendas kostja tasaarvestusavalduse kohtuotsuse IV osas. Maakohus on otsuse p-des 80 ja 81 jõudnud järeldusele, et kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus on põhjendatud põhitööde tasu- ja viivisenõude osas (49 693 eurot 2 senti koos käibemaksuga, millele lisandub alates 9. märtsist 2021 viivis lepingujärgses määras). Lisaks on maakohus otsuse p-s 88 leidnud, et kostja alternatiivne tasaarvestusavaldus, milles kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega ka oma lisa- ja muudatustööde tasunõude, ei ole põhjendatud.
20.Kolleegium märgib, et üldjuhul ei laiene kohtulahendi õigusjõud kostja vastuväidete kohta võetud seisukohtadele, sest haginõude lahendamisel on neil üksnes eeldusküsimuse tähendus. Tasaarvestuse vastuväide on siinkohal erand. Haginõude ja tasaarvestuse vastuväite lahendamisele samaväärse õigusjõu andmise eesmärk on võrdsustada menetlusega kaasnevate riskide jaotus hageja ja kostja vahel. Kui kohtulahendi õigusjõud tasaarvestuse vastuväitele ei laieneks, saaks kostja panna oma nõude hilisemas menetluses uuesti maksma, mis oleks aga vastuolus sama asja korduva lahendamise keeluga (TsMS § 371 lg 1 p-d 4–7). Kohtulahendi õigusjõud laieneb tasaarvestuse vastuväitele siiski vaid juhul, kui kohus on selle sisuliselt lahendanud (vt otsuse p-d 16 ja 17). Kui hagi jääb muul põhjusel rahuldamata või läbi vaatamata ja tasaarvestuse vastuväite põhjendatust ei ole vaja kontrollida, ei takista see kostjal panna tasaarvestuseks esitatud nõuet maksma eraldi menetluses (vt ka nt Riigikohtu 17. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-10, p 14).
21.Kuna maakohus lahendas põhjendavas osas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse, seob kohtuotsus selle jõustumisel TsMS § 457 lg 2 järgi nii pooli kui ka kohut kostja tasaarvestusavalduse põhjendatust (põhitööde tasunõue) puudutavas osas. Selle tagajärjel ei saa kostja hageja nõudega kattuvas ulatuses panna seda nõuet hageja vastu maksma enam ka eraldi hagimenetluses. Niisuguses olukorras peab kostjal olema võimalik maakohtu otsust vaidlustada vaatamata sellele, et maakohus jättis otsuse resolutsioonis hagi rahuldamata. Lisaks märgib kolleegium, et olukorras, kus kostja esitab hageja nõudega tasaarvestamise eesmärgil mitu alternatiivset tasaarvestusavaldust ja kohus peab kostja esimest tasaarvestusnõuet põhjendatuks ning tasaarvestab hageja nõude sellega, ei ole kohtul põhjust hinnata seda, kas kostja alternatiivses tasaarvestusavalduses esitatud nõue on põhjendatud või mitte. Kui kohus seda lahendis siiski hindab, ei ole kohtulahend selles osas pooltele siduv.
22.TsMS § 633 lg 3 p 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses muu hulgas märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue. Ta märgib lisaks, et kuna hagejal ei ole tegelikult kostja vastu ühtegi nõuet, ei olnud alust ka tema menetluslikku tasaarvestusnõuet hageja nõudega tasaarvestada. Seega vaidlustab kostja maakohtu otsust mh osas, milles maakohus „kasutas ära“ tema tasaarvestusnõude. Kostja palub 5(6)
2-21-7518 apellatsioonkaebuses jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hageja nõue on põhjendamatu, mitte seepärast, et hageja põhjendatud nõue on kostja põhjendatud nõudega menetluslikult tasaarvestatud. Hageja nõude põhjendamatuse tuvastamisel ei saaks kohus võtta lahendis tasaarvestusnõude põhjendatuse kohta seisukohta ja kostja saaks oma nõuet edaspidi eraldi menetluses maksma panna. Kuigi kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni, väidab ta apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus tegi hageja nõuet tunnustades ebaõige otsuse, st rahuldas ekslikult hageja nõude.
23.Seega on kostjal praegusel juhul õigus esitada maakohtu otsuse põhjenduste peale apellatsioonkaebus. Kostja kaebeõigus ei saa erineda sõltuvalt sellest, kas ta esitab menetluses vastuhagi või menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kui kostja oleks esitanud tasaarvestusliku vastuhagi, oleks ta saanud maakohtu otsuse peale kaevata osas, millega hageja nõue tema vastu rahuldati, ehk hageja nõude tunnustamist puudutavas osas. Samamoodi on kostjal praegu õigus vaidlustada maakohtu otsust osas, millega kohus luges hageja leppetrahvinõude tunnustatuks.
24.Kolleegium märgib, et maakohtu otsus ei ole praegusel juhul tehtud kostja kasuks vaatamata sellele, et resolutsioonis on märgitud, et hagi jääb rahuldamata. Otsus on vähemalt osaliselt tehtud kostja kahjuks, kuna maakohus tunnustas hageja leppetrahvinõuet ja seejärel tegi põhjendavas osas ka otsustuse kostja tasaarvestusnõude tunnustamise kohta, mille tulemusena ei ole kostjal lahendi jõustumisel seda nõuet enam eraldi menetluses võimalik maksma panna.
25.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kui ringkonnakohus jõuab asja sisulisel läbivaatamisel järeldusele, et maakohus on ekslikult pidanud hageja nõuet põhjendatuks, tuleb maakohtu otsuse resolutsioon küll jätta muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb hageja nõude rahuldamist puudutavas osas muuta. Lisaks tuleb sel juhul põhjendavas osas selgelt märkida, et kostja tasaarvestusnõude põhjendatust või põhjendamatust käesolevas asjas ei hinnata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb sel juhul rahuldada. Kui aga ringkonnakohus jõuab asja sisulisel läbivaatamisel järeldusele, et maakohus on hageja nõude õigesti rahuldanud, tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.