Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-135
Kohtuasi
Karl Bilder OÜ hagi OÜ Adele Ehitus, C ja Y vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Karl Bilder OÜ (registrikood lepinguline esindaja Ferenc Koso
10172647),
Kostja Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Tanel Riivits Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2024 määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud solidaarselt teiste kostjatega Y kanda ja jättis Yle hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Y maakohtus kantud menetluskulud Karl Bilder OÜ kanda.
3.Sõnastada kohtumääruse resolutsioon menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas (p-d 2–3) tervikuna järgmiselt:
3.1.Jätta Karl Bilder OÜ maakohtu menetluses kantud menetluskulud solidaarselt OÜ Adele Ehitus ja C kanda. Jätta Karl Bilder OÜ maakohtus kantud menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata.
3.2.Jätta Y maakohtu menetluses kantud menetluskulud Karl Bilder OÜ kanda.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Karl Bilder OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-23-135 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Karl Bilder OÜ (hageja) esitas 04.01.2023 Harju Maakohtule OÜ Adele Ehitus (kostja I), C (kostja II) ja Y (kostja III) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja põhivõla 9599,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 639,62 eurot ja alates 05.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale I kaupu. Kostja I jättis hagejale müügilepingu alusel esitatud arved tasumata. Lisaks sõlmis hageja kostjaga II ja kostjaga III käenduslepingu, mille alusel kohustusid kostja II ja kostja III vastutama solidaarselt kostjaga I müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest.
2.Harju Maakohus võttis 06.02.2023 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjaid hagile 30 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest vastama.
3.Kostja III vaidles 02.03.2023 ja 09.04.2024 vastustes hagile vastu ning palus jätta hagi tema vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi tegi kostja III hagejale ettepaneku hagist tema vastu loobuda. Kostja III vastuväidete kohaselt sõlmis ta hagejaga 03.03.2021 käenduslepingu, teavitas hagejat 08.07.2022 e-kirjas, et ta ei ole enam seotud kostjaga I ja tegi ettepaneku käendusleping lõpetada, misjärel kinnitas hageja töötaja Q 18.07.2022 ja 28.12.2022 e-kirjavahetuses, et käendusleping on lõpetatud, kuid märkis 05.01.2023, et hageja pearaamatupidaja väitel ei ole käenduslepingut lõpetatud ja palus suhelda hageja finantsjuhiga.
4.Kostja I seaduslik esindaja (kostja II) teatas 08.03.2023 kohtule, et hageja, kostja I ja kostja II on saavutanud võla tasumise osas kokkuleppe, kuid kostja III ei ole nõus kompromissikokkulepet allkirjastama.
5.Hageja vaidles 04.09.2023 seisukohas kostja III vastuväitele vastu ja leidis, et käendusleping ei ole lõppenud, sest lepingu lõpetamine oleks tulnud allkirjastada digitaalselt. E-kirjas olev kinnitus ei ole selleks piisav. Hageja märkis, et ta on teinud kostjatele kompromissiettepaneku ja on jätkuvalt seisukohal, et vaidluse võiks lahendada kompromissiga.
6.Hageja esitas 10.04.2024 hagist loobumise avalduse ja palus menetluse lõpetada, sest kõik haginõuded on täidetud. Ühtlasi vastas hageja samal päeval kohtunõudele, et kostjad on tasunud kõik nõuded, sh menetluskulud.
2-23-135 Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus võttis 11.04.2024 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel solidaarselt kostjate kanda, sest hageja loobus hagist seetõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Maakohus ei määranud kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust, sest kostjad on menetluskulude hüvitise hagejale tasunud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Kostja III esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning menetluskulud kindlaks määramata. Kostja III palus teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kostja III menetluskulud kogu ulatuses hageja kanda, mõista hagejalt kostja III kasuks välja menetluskulude hüvitis 900 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt menetluskulud kostjate kanda, kuna hageja väitis eksitavalt maakohtule, et kõik kostjad täitsid hageja nõude. Kostja III ei ole hagejale makseid teinud ja on menetluse vältel hagile vastu vaielnud. Maakohus jättis TsMS § 429 lg 3 järgi küsimata kostjate seisukoha hagist loobumise kohta. Seetõttu ei saanud kostja III esitada maakohtule enda seisukohta ega menetluskulude nimekirja, mis tõi kaasa ebaõige menetluskulude jaotuse. Menetluskulusid jaotades tuleb lähtuda TsMS § 168 lg-st 4, mille järgi kannab hageja hagist loobudes kostja menetluskulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna kostja III ei täitnud hageja nõuet, ei saa hageja menetluskulud jääda kostja III kanda ning hageja peab hüvitama kostja III menetluskulud. Hageja esitas kostja III vastu põhjendamatult hagi.
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud kostja III kanda. Kuna põhivõlgnik täitis oma kohustused kogu ulatuses, luges maakohus õigesti solidaarvõlgnike kohustuse täidetuks ja jättis õigesti menetluskulud kostjate kanda. Kostja III väited käenduslepingu lõpetamisest on paljasõnalised ja tõendamata. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus kostjat III puudutavas menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja III maakohtus kantud menetlusulud hageja kanda.
2-23-135
12.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja III vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kumbi pool ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse. Kuna määruskaebuse esitas üksnes kostja III, kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus jaotas kostjat III puudutavalt menetluskulud ja jättis kostja III kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise.
13.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus eksis TsMS § 429 lg 3 vastu, kui jättis hageja loobumisavalduse saamise järel küsimata kostjate seisukoha. Hageja võib TsMS § 429 lg 2 järgi hagist loobuda suuliselt istungil või kirjalikult kohtule esitatud avalduses ning kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, peab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist TsMS § 429 lg 3 järgi teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja, sh peab kostja vastuses märkima, kas ta soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Siinsel juhul ei teavitanud maakohus kostjaid hageja loobumisavaldusest ja võttis hagist loobumise vastu ilma kostjatelt seisukohta küsimata. Sellega eksis maakohus menetlusõiguse normide vastu, kuid ainuüksi see ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Määruskaebemenetluses on kostja III oma seisukoha esitanud ja ringkonnakohus saab sellega arvestada.
14.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et kõik asjas tekkinud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 alusel solidaarselt kõigi kostjate kanda.
14.1.Iseenesest saab kohus jätta hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 3 solidaarselt kõigi kostjate kanda, kui kasvõi üks solidaarvõlgnikust kostja täidab kohtumenetluse ajal hageja nõude. Kui hageja loobub hagist, kannab ta TsMS § 168 lg 4 järgi kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluses seadustikus ei ole täpsemalt sätestatud, kes kannab hageja menetluskulud olukorras, kus hagi on esitatud mitme kostja (põhivõlgniku ja käendaja) vastu solidaarselt ning hageja loobub hagist seetõttu, et üks kostja (põhivõlgnik) täitis hageja nõude. Seetõttu tuleb sellises olukorras tõlgendada TsMS § 168 lg-t 4 ja 5 koosmõjus võlaõigusseaduses käenduse ning solidaarvõlgnike kohta sätestatuga. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral üldjuhul solidaarselt. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt ning kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud VÕS § 67 lg 1 I lause järgi enam kohustust täitma. Seega saab lugeda võlausaldaja nõude täidetuks, kui üks solidaarvõlgnik selle täidab, ning sellest tulenevalt saab kohus jätta TsMS § 168 lg 5 alusel hageja menetluskulud solidaarselt kõigi kostjate kanda sõltumata sellest, et hageja nõude täitis vaid üks kostjatest. Ka Riigikohus on enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sarnase sätte tõlgendamisel leidnud, et käendaja vastu esitatud hagi puhul saab hageja nõude täitmiseks lugeda ka menetlusse kaasamata põhivõlgniku (VÕS § 78 tähenduses kolmanda isiku) poolt hageja nõude täitmist kohtumenetluse ajal ning vastupidine seisukoht ei oleks käendussuhte õigusliku iseloomuga kooskõlas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastava sätte eesmärk on
2-23-135 panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise, ning käendaja, kes ei täida vabatahtlikult käenduslepingust tulenevat kohustust, on põhjustanud tema vastu hagi esitamise (vt RKTKo 09.03.2005, 3-2-1-5-05, p 15–21). Sisuliselt sama on Riigikohus möönnud ka kehtiva seaduse alusel ja leidnud, et kui hageja loobus hagist kostja kui käendaja vastu seetõttu, et menetlusse kaasamata põhivõlgnik tasus menetluse ajal võla, saaks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda juhul, kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult (vt RKTKm 27.05.2024, 2-21-3088, p 10). Kuigi Riigikohtu lahendid puudutavad olukorda, kus hagi oli esitatud üksnes käendaja vastu, ei ole see olemuslikult erinev olukorrast, kus hagi on solidaarselt esitatud nii käendaja(te) kui ka põhivõlgniku vastu. Siinses asjas esitas hageja hagi solidaarselt põhivõlgniku (kostja I) ja käendajate (kostja II ja kostja III) vastu. Kostja I (põhivõlgnik) ei olnud hagi esitamise ajaks hageja ja kostja I vahel 03.03.2021 sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning kostja III vastutas 03.03.2021 hagejaga sõlmitud käenduslepingu alusel ning kostja II 18.07.2022 sõlmitud käenduslepingu alusel hageja ja kostja I vahel 03.03.2021 sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kuni 13 000 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt oli põhivõlgnikul hageja ees tasumata võlg ning kostja I või kostja II tasus kohtumenetluse ajal võla. Seega, arvestades hagiavalduses esile toodut, pöördus hageja justkui põhjendatult kõigi solidaarvõlgnike vastu kohtusse ning kuna üks solidaarvõlgnikest täitis hageja nõude, saavutas hageja hagiga taotletud eesmärgi. Sellises olukorras on põhjendatud jätta hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 3 solidaarselt kõigi kostjate kanda.
14.2.Samas võib kohus jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, kui hageja pöördus kostja(te) vastu kohtusse põhjendamatult (vt RKTKm 27.05.2024, 2-21-3088, p 10), või TsMS § 162 lg 4 alusel täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui hageja menetluskulude väljamõistmine kostja(te)lt oleks TsMS § 168 lg 5 järgi äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15). Siinses asjas leidis kostja III, et hageja pöördus tema vastu kohtusse põhjendamatult, sest tema ja hageja vahel sõlmitud käendusleping oli lõpetatud. Selle kinnituseks esitas kostja III e-kirjavahetuse hageja töötajaga, kes oli allkirjastanud hageja nimel käenduslepingu (Q), mille kohaselt teatas kostja III 08.07.2022 hagejale, et ta ei ole enam ettevõttega seotud ja tegi ettepaneku käendusleping lõpetada, mille peale hageja töötaja teatas, et käendusleping on lõpetatud (dtl 44–45). Arvestades seda, et kostja III sõlmis käenduslepingu füüsilise isikuna, on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 tähenduses. Tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu võib käendaja VÕS § 154 lg 1 järgi igal ajal üles öelda. Siinsel juhul saab kostja III 08.07.2022 e-kirja pidada käenduslepingu ülesütlemisavalduseks ning sellisena on mõistnud seda ka hageja töötaja, kes kinnitas 18.07.2022 e-kirjas käenduslepingu lõpetamist. Samal päeval on hageja sõlminud ka kostja I uue juhatuse liikmega (kostjaga II) käenduslepingu (dtl 19). Seega saab kostjaga III sõlmitud käenduslepingu lugeda alates 08.07.2022 lõppenuks. Pärast tarbijakäenduslepingu ülesütlemist jääb käendus VÕS § 154 lg 2 järgi kehtima enne ülesütlemist tekkinud kohustuse eest. Arvestades seda, et hageja nõudis hagis kostjatelt 31.10.2022, 13.11.2022 ja 30.11.2022 arvete tasumist, ei olnud hageja nõue tekkinud kostjaga III sõlmitud tarbijakäenduslepingu kehtimise ajal. Seega esitas hageja põhjendamatult kostja III vastu hagi ning hageja peab hagist loobumise tõttu kandma TsMS § 168 lg 4 alusel kostja III menetluskulud.
15.Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud solidaarselt teiste kostjatega kostja III kanda ja jättis kostjale III hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määramata, ning teeb asjas uue määruse, millega
2-23-135 jätab kostja III menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 hageja kanda.
16.Kuna maakohus ei määranud kindlaks kostjale III hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist (vt ka RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 21–23).
17.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.