Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2024, Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-109306
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi U.N-i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
499,23 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, Postiaadress: XXX , 10150, XXX), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: U.N (isikukood XXX, e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
1 (6)
kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
kostjale vastavalt 13.01.2023 ja 10.01.2023 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel ütles krediidiandja lepingud vastavalt 28.01.2023 ja 25.01.2023 üles ja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade. Seega on lepingud kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 403 4 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja.
võtmisel viitab kohtu hinnangul sellele, et kostjal ei jagunud igakuiste kulutuste katteks piisavalt sissetulekuid. Vastupidiselt hageja seisukohale ei ole krediidiandja kohtu hinnangul kostjaga laenulepinguid sõlmides kostja esitatud andmete kontrollil ja analüüsil tegutsenud piisava hoolsusega. Lepingu sõlmimisele eelnevaid andmeid sisuliselt analüüsides ja kõrvutades pidanuks ilmnema, et kostja poolt avaldatud sissetulek ja muud andmed ei vasta tõele. Ka kostja varasemad maksehäired on kohtu hinnangul signaaliks, mille puhul võib järeldada laenusaaja alanenud krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse hindamisel süsteemipõhistele päringutele tuginemine ning pinnapealne konto analüüs võib seega osutuda pealiskaudseks lähenemiseks. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediiti andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, mille puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (vt TrtRngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8). /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.