2-23-137546 Aktiva Finance Group OÜ hagi G.F väljamõistmiseks
Hagi hind
1991eurot 16 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)
vastu võla
Kostja: G.F (ik XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista G.F-ilt, 08.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L464551 alusel, Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksed 806 eurot 88 senti.
3.Mõista G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 806 eurot 88 senti kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
4.Mõista G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed järgmise graafiku kohaselt:
5.Mõista G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
8.Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda ning välja mõista G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 350 eurot 35 senti.
9.Välja mõista G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (350 eurot 35 senti) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi G.F (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja 08.11.2022 tarbijakrediidilepingu nr L464551, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Kostja kohustus tagastama COOP Finants AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud
maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 30.03.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 22.04.2023. Laenuandja ütles 27.04.2023 kostjaga sõlmitud lepingu üles, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 17.11.2023 loovutas COOP Finants AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
3.Hageja esitas tõendina krediidivõimelisuse hindamise alustega dokumendi, millest nähtub, et laenuandja on enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja sissetulekud EMTA kaudu ja on veendunud, et ta on piisava sissetulekuga ja on võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma.
4.Kostja on teinud tagasimakseid laenuandjale kogusummas 198,33 eurot (31,14 eurot põhiosa katteks + 30,69 eurot intressi katteks + 35,00 lepingutasu katteks + 1,50 haldustasu katteks). Peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud hagejale 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1301,67 eurot (1500-198,33). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.
5.Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 15.06.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 636,46 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 198,33 eurot seega võlgnevuses on 438,13 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 8. osamaksest 15.07.2023.
6.Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 438,13 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
8.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 29.02.2024 tähtsaadetisega. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
9.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
10.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
11.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 08.11.2022 tarbijakrediidilepingu nr L464551, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot.
12.Kohtu hinnangul vastab viidatud leping ja selle lisa tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku
laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403 4 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
13.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 403 4 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
15.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
16.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.
17.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
19.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 198,33 eurot. Kui arvestada kõik kostja poolt esialgsele võlausaldajale tehtud tagasimaksed 98,33 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 1401,67 eurot (1500 eurot laenusumma – tagasimaksed 98,33 eurot). Kui arvestada kõik kostja poolt hagejale tehtud tagasimaksed 100 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 1301,67 eurot (1401,67 eurot laenusumma – tagasimaksed 100 eurot).
20.Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja hageja lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.
21.Hageja palus välja mõista tulevikus alates 15.07.2023 kuni 15.07.2025 sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed vastavalt lepingus toodud maksegraafikule.
22.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
23.Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse enne 15.04.2023. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle aasta, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
24.Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on hageja poolt tehtud lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu. Seega on tarbijakrediidileping kehtiv.
25.Kohtuotsuse tegemise ajal on maksegraafiku järgi muutunud sissenõutavaks osamaksed kuni 15.09.2024, so. põhiosa summas 806,88 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud põhiosa katteks juba 198,33 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku 608,55 eurot. Kuna lepingu sõlmimise ajal 08.11.2022 oli seadusjärgne viivisemäär 0%, ei mõista kohus põhinõudelt hageja kasuks välja intressi ega viivist.
26.Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.10.2024 kuni 15.11.2025. Seega rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 693,12 eurot.
27.Hageja on palunud mõista edasiulatuvad osamaksed välja vastavalt esialgsele laenugraafikule.
28.Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise juba sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 806,88 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Samuti rahuldab kohus hageja taotluse mõista kostjalt välja viivise edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt, alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
MENETLUSKULUD
29.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
30.Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 673 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel. Eelnevast tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruseks 455 eurot (315+20+120). Arvestades hagi rahuldamise proportsiooni jätab kohus hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
32.Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 350,35 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.