Võlaõigus

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

2

Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jättis maakohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Poote sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098). Krediidi kulukuse määr 16,36% aastas ei ületanud lepingus märgitud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on laenuleping kehtiv. Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga laenulepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 8. juulil 2025 hagi täpsustuse, kuid ümberarvestust ei pidanud vajalikuks esitada. Maakohtu hinnangul ei olnud hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgimises. Kohus leidis, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Põhjendatud on arvestada laenulepingu järgset viivist 12,90% aastas põhivõlalt 5000 eurolt alates 26. oktoobrist 2024 kuni 16. maini 2025 summas 358 eurot 40 senti ja edaspidi lepingujärgses määras. Poolte vahel sõlmitud rendileping on üürileping VÕS § 271 tähenduses. Vastuseks kohtule selgitas hageja 8. juuli 2025. a hagi täienduses, et lepingu lõpetamise tasu on kolm korda 92 eurot 24 senti, kuid nõude kujunemist ega alust ei täpsustanud. Kuivõrd hageja ei ole hagis toonud välja asjaolusid ega põhjendanud, mis alusel on lepingu lõpetamise tasu nõue esitatud, ei pidanud kohus seda põhjendatuks. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hageja nõue laenulepingu alusel on põhjendatud põhinõude 5000 euro ulatuses ja kõrvalnõuete viivise hagi esitamise seisuga 358 eurot 40 senti ja sissenõudekulude 50 euro ulatuses. Hageja nõue üürilepingu alusel on põhjendatud tasumata kuumaksete 276 euro 72 sendi ja seadme maksumuse 941 euro 94 sendi osas ning seadusjärgse viivise osas, mis hagi esitamise seisuga on 77 eurot 96 senti. Hageja põhinõue on seega põhjendatud 6218 euro 66 sendi ulatuses, viivis hagi esitamise seisuga 436 euro 36 sendi ulatuses ja võla sissenõudmiskulud 100 euro ulatuses. Maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata põhivõla 737 euro 92 sendi (lepingu sõlmimise tasu) ja kõrvalnõuete 258 osas 94 euro osas (intress 200 eurot 4 senti, viivis 47 eurot 20 senti ja haldustasu 11 eurot 70 senti).

3

Arvestades hagi osalist rahuldamist jättis maakohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 1050 eurot (sh riigilõiv 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses 330 eurot (ilma käibemaksuta)). Maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 913 eurot 50 senti. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4

Maakohtu otsus ei põhine esitatud tõenditel, maakohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid (TsMS § 231 lg 1), mistõttu on jõudnud ekslikule järeldusele. Maakohtu 27. mai 2025. a määruse kohaselt tuli hagejal täpsustada rendilepingust tuleneva nõude aluseks olevaid asjaolusid ja nõude summade kujunemist. Hageja täitis 27. mail 2025 kohtunõude, täpsustades lisaks hagiavalduses esitatule 8. juulil 2025 rendilepingust tulenevate nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja nõude summade kujunemist. Kui kohtule jäi midagi ebaselgeks, oleks kohtul tulnud anda hagejale täiendav tähtaeg selgituste esitamiseks (k.a osalisest nõudest loobumiseks). Maakohus on teinud tagaseljaotsuse ilma täiendavalt hagejale selgitusi andmata ja hagejalt selgitusi küsimata, millega kohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus on hinnanud hageja esitatud tõendeid vääralt või jätnud tõendid tähelepanuta, mistõttu on ekslikult jõudnud järelduseni, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud või kohtunõue on jäänud täitmata. Kohtuotsus on vastuoluline ja üllatuslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5

nõude

osaliselt

rahuldamata

Maakohus määras 27. mai 2025. a määrusega hagejale tähtaja mh nõude lauseks oleva laenulepingu osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Maakohus selgitas hagejale mh seda, et üldjuhul tuleb krediidiandjal küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei ole piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises ning krediidiandja on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Hagiavaldusest ja 8. juulil 2025 esitatud hagiavalduse täpsustusest nähtub, et krediidiandja kasutas laenu andmise otsustamisel kostja poolt laenutaotluses kinnitatud sissetulekuid (805 eurot) ja kohustusi (803 eurot) ning arvestas, et kostja igakuisest sissetulekust peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum (345 eurot 80 senti). Hageja märkis, et lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Hageja märkis samuti, et kostjalt küsiti tema sissetuleku kontrollimiseks pangakonto väljavõtet. Kostja andis krediidiandjale ligipääsu oma pangakonto andmetele ja krediidiandja saab edastada analüüsi. Hageja andis teada, et palus konto väljavõtte edastada krediidiandjal otse maakohtule. Krediidiandja edastas 9. juulil 2025 kohtule kostja pangakonto väljavõtte analüüsi (dtl 130–132). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda hageja esitatud andmed asuda seisukohale, et krediidiandja omandas kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavalt teavet ja on kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega hinnanud (VÕS § 4034 lg-d 1 ja 2). Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt teavet tema tegelike igakuiste majapidamiskulude suuruse kohta. Hageja märgib, et krediidiandja on arvestanud kostja krediidivõimelisuse hindamisel statistikapõhise arvestusliku elatusmiinimumiga. Kuigi hageja esitatust nähtuvalt kostja andis krediidiandjale juurdepääsu oma pangakonto andmetele, ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel üldse arvestatud kostja pangakonto andmetest nähtuvaid asjaolusid kostja kohustuste ja igakuiste kulutuste suuruse kohta. Kohtul ei oleks kohtule esitatud pangakonto väljavõtte analüüsi põhjal võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt tulnuks maakohtul, leides, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt selgitanud, anda hagejale veelkord tähtaeg selgituste ja tõendite esitamiseks. Hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisega seotud asjaolusid ka apellatsioonkaebuses täiendavalt selgitanud. Hageja märgib, et hagejale tulnuks anda täiendav tähtaeg VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestuse esitamiseks. Hageja ei tugine aga asjaoludele, mille kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleks nõue rahuldada suuremas ulatuses kui maakohus hageja nõude rahuldas.

6

lepingu lõpetamise tasu on 276 eurot 72 senti. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja lepingu lõpetamise tasu nõude 276 eurot 72 senti. Ringkonnakohtu hinnangul märgib maakohus põhjendatult, et hageja ei ole toonud välja asjaolusid ega põhjendanud, mis alusel on lepingu lõpetamise tasu nõue esitatud. Maakohus määras 27. mai 2025. a määrusega hagejale tähtaja mh rendilepingust tuleneva nõude aluseks olevate asjaolude ja nõude summade kujunemise täpsustamiseks. Maakohus juhtis tähelepanu, et hagist ei selgu nende summade kujunemine ega alus. Hageja täpsustas 8. juulil 2025 esitatud hagiavalduse täienduses lepingu lõpetamise tasu suurust, kuid ei selgitanud, mis alusel tal on õigus nõuda kostjalt lepingu lõpetamise tasu (nt viidates vastavale lepingu üldtingimuste punktile). Hageja märgib üksnes, et antud lepingus on lõpetamise tasu ekslikult arvestatud vastavalt vanadele tingimustele, mis kehtisid lepingu sõlmimise hetkel. Vahepeal need aga muutusid ning õige lõpetamise tasu on tõesti 3*92.24 eurot. (dtl 122). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitamiskohustust rikkunud. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja lepingu lõpetamise tasu nõude rahuldamata. Kohus ei pea hagimenetluses asuma ise asjaolusid välja selgitama. Hageja ei märgi ka apellatsioonkaebuses selgelt, mis alusel on lepingu lõpetamise tasu nõue esitatud ega too välja asjaolusid, mille alusel oleks võimalik hinnata lepingu lõpetamise tasu nõude põhjendatust. Hageja on kopeerinud apellatsioonkaebusesse hagiavalduse lisade 6–8 teksti. Ringkonnakohus märgib, et nõude aluseks olevad asjaolud tuleb märkida hagiavalduses ning isegi kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei saa kohus neid asjaolusid tagaseljaotsuse tegemisel arvesse võtta. Ringkonnakohus märgib ka, et hagiavalduse lisadest 6–8 nähtuvad asjaolud ei võimaldaks hageja lepingu lõpetamise tasu nõuet rahuldada. Hageja viidatud lepingu ülesütlemise hoiatuses ja teatises (hagiavalduse lisad 7 ja 8) on üldine viide, mille kohaselt nendes toodud nõudele võib lisanduda lisanõudeid vastavalt täisteenusrendi üldtingimuste p-dele 16 ja 17. Hageja viidatud Inbanki selgitustes (hagiavalduse lisa 6) on toodud link üldtingimustele (täisteenusrendi üldtingimused), täisteenusrendi üldtingimusi kohtule tõendina esitatud ei ole.

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.