2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3.Selgitada: 3.1 vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.2 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.3 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.4 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt K.L. sõlmis 07.07.2023 PLACET GROUP OÜ-ga laenulepingu nr REF3959673 Esto AS ja AS Inbank Finance laenulepingute refinantseerimiseks. Laenulepingu REF3959673 laenusumma 5999,08 eurot. K.L. esitas 03.07.2023 PLACET GROUP OÜ taotluse elektrooniliselt Placet Group OÜ www.laen.ee vahendusel. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele, mis on antud juhul toimunud 03.07.2023 näotuvastuse iDenfy vahendusel, registreeruma Placet Group OÜ kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le taotlus. www.laen.ee veebilehel registreerimise kuupäev: 28.01.2022 kell: 10:30, registreerimise IP 91.129.99.226. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud 2 tarbijakrediidilepinguga. Kuivõrd VÕS § 410 lõikes 1 sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil, ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele VÕS §-st 404 tulenev nõue, mille järgi peab tarbija tahteavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kõik laenulepingu REF3959673 dokumendid olid edastatud kostja taotluses märgitud e-posti aadressile [email protected] lepingu sõlmimisel 07.07.2023. Laenulepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka oma iseteeninduses www.laen.ee veebilehel. Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 72 osamaksena osamakse suurusega 162,47 eurot. Vastavalt laenulepingu nr REF3959673 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 maksete hilinemisega kaasneb krediidiandja õigus: nõuda viivist iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Vastavalt laenulepingu nr REF3959673 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär 31,3%, intressimäär aastas 24,90%, viivisemäär päevas 0,07% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 11997,50 eurot. 29.02.2024 sõlmis kostja laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, mille järgi kohustus kostja tagastama saadud laenu 73 osamaksena, osamakse suurusega 162,47 eurot. Laenulepingu nr REF3959673 laenusumma on 5999,08 eurot. Laenulepingu nr REF3959673 alusel refinantseeriti Esto AS ja AS Inbank Finance laenud. Laenulepingu nr REF3959673 alusel teostas 07.07.2023 PLACET GROUP OÜ väljamakset Esto AS pangakontole summas 1766,76 eurot. Laenulepingu nr REF3959673 alusel teostas 07.07.2023 PLACET GROUP OÜ väljamakset AS Inbank Finance pangakontole summas 2193,32 eurot. Laenulepingu nr REF3959673 alusel teostas 07.07.2023 PLACET GROUP OÜ väljamakset K.L. SEB Pank pangakontole EE571010010493944012 summas 1739,05 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 299,95 eurot. 2
Kokku laenulepingu nr REF3959673 alusel oli teostatud tagasimaksed summas 1288,90 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 280,77 euro ulatuses põhiosa, 866,52 euro ulatuses intressid, 0,93 euro ulatuses viivised, 25 euro ulatuses sissenõudmiskulud ning 115,68 euro ulatuses laenulepingu pikendamine. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 5999,08 – 280,77 = 5718,31 eurot. Laenulepingu nr REF3959673 alusel oli kostja viivituses aprilli 2024, mai 2024, juuni 2024, juuli 2024 ja augusti 2024 osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 08.08.2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 23.08.2024 üles. Kuna ülesütlemise hoiatus edastati K.L.-ile e-posti teel 08.08.2024, siis vastavalt üldtingimuste punktile 13.1.1 on kostja saanud ülesütlemise avaldus kätte 1 kalendripäeva möödumisel, ehk 09.08.2024. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks laenulepingust nr REF3959673 tulenev võlgnevus põhiosas 5718,31 eurot, intressid 662,10 eurot, 03.08.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 1,52 eurot ning 10 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 6391,93 eurot. Edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 04.08.2025 põhinõude 5718,31 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud AET-i kaudu 27.08.2025, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
6.Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud 7.07.2023 laenulepingu nr REF3959673 (dtl 24-63) laenuga 5999,08 eurot; 29.02.2024 laenulepingu muutmise kokkulepe (dtl 65-69).
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 23.08.2024 (dtl 97-98). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud laenu kokku 5699,13 eurot, millest 1766,76 eurot kanti üle Esto AS-ile võlgnevuse katteks, 2193,32 eurot kanti üle AS-ile Inbank Finance võlgnevuse katteks ja 3
kostja kontole kanti 1739,05 eurot (dtl 93-94). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hagiavalduse kohaselt kostja on enne laenutaotluse REF3959673 rahuldamist esitanud hagejale konto väljavõtte (periood 04.01.2023-03.07.2023). SEB konto väljavõtte analüüsimisel oli tuvastatud kostja sissetulek: Jaanuar 2023 – 1074,77 eurot (06.01.2023 peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt summas 120 eurot, 31.01.2023 töötasu XXX summas 844,77 eurot, 31.01.2021 töötasu XXXlt summas 110 eurot); veebruar 2023 – 1543,51 eurot (01.02.2023 Eesti Haigekassa töövõimetushüvitis summas 25,82 eurot, 08.02.2023 peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt summas 160 eurot, 28.02.2023 töötasu XXXlt summas 1247,69 eurot, 28.02.2023 töötasu XXX-lt summas 110 eurot); märts 2023 – 1 545,89 eurot (08.03.2023 peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt summas 160 eurot, 22.03.2023 Eesti Haigekassa töövõimetushüvitis summas 177,02 eurot, 31.03.2023 töötasu XXXlt summas 1098,87 eurot, 31.03.2023 töötasu XXX-lt summas 110 eurot); aprill 2023 – 1243,16 eurot (06.04.2023 peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt summas 160 eurot, 28.04.2023 töötasu XXXlt summas 923,14 eurot, 28.04.2023 töötasu XXX-lt summas 160,02 eurot); mai 2023 – 1427,36 eurot (03.05.2023 Tervisekassa töövõimetushüvitis summas 88,51 eurot, 08.05.2023 peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt summas 160 eurot ja täiendavad laekumised 15.05.2023 summas 20 eurot ja 19.05.2023 summas 20 eurot, 30.05.2023 Tervisekassa töövõimetushüvitis summas 88,51 eurot, 31.05.2023 töötasu XXX summas 940,34 eurot, 31.05.2023 töötasu XXX-lt summas 110 eurot); Juuni 2023 – 1348,31 eurot (08.06.2023 peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt summas 160 eurot, 30.06.2023 töötasu XXX summas 1078,31 eurot, 30.06.2023 töötasu XXX-lt summas 110 eurot); Eeltoodust tulenevalt võlgniku sissetulek moodustab keskmiselt 4 viimase kuu vältel 1391,18 eurot. SEB väljavõtte (04.01.2023-03.07.2023) analüüsimisel tuvastatud kostja finantskohustused: Bigbank AS laenu kuumakse 150 eurot maksed. TF Bank AB laenu kuumakse 175 eurot. Kuna tagasimaksed BigBank AS-ile ja TF Bank AB-le olid ebaregulaarsed, täpsustas hageja kostjalt BigBank AS-i ja TF Bank AB laenude kuumakse summasid. Kostja teavitas, et BigBank AS laenu kuumakse on 150 eurot ja TF Bank AB laenu kuumakse 175 eurot. Seetõttu võeti arvesse kostja finantskohustustena BigBank AS laen kuumaksega 150 eurot ja TF Bank AB laen kuumaksega 175 eurot. Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustusi summas 325 eurot. Teostati päringud 12.05.2023 Creditinfo.ee ja 29.06.2023 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 03.07.2023 teostati päring Maksuametile, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on X ülalpeetavaid. Lisaks teostati 03.07.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Laenutaotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1400 eurot, finantskohustuseks tarbijalaen/väikelaen 150 eurot ning igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot. Lisaks eelmainitud SEB Pank väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 1391,18 eurot, finantskohustusele 325 eurot, taotleva laenu REF3959673 osamaksele 162,47 eurot, kulud ülalpeetavatele 300 eurot, arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 300 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu REF3959673, sõlmimisel oli: 1391,18 (sissetulek) – 325 (finantskohustused) – 600 (majapidamiskulud + kulud ülalpeetavatele) – 162,47 (taotleva laenu REF3959673 osamakse) = 303,71 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 303,71 eurot (dtl 283-306).
11.Tartu Maakohtu 18.detsembri 2025 puuduste määrusele hageja selgitab, et refinantseerimislepingut REF3959673 tuleks käsitleda kompromissilepinguna, kuna hageja 4
pakkumine oli suunatud AS Inbank Finance ja Esto AS finantskohustuse lahendamiseks. Kostjal oli võimalik kompromissilepingu tingimusi kaaluda, neid võrrelda ning teha iseseisev otsus, kas hageja pakkumine talle sobib ja kas ta soovib sõlmida refinantseerimislepingu (kompromissilepingu) REF3959673. Enne laenulepingu REF3959673 sõlmimist esines ebaselgus kostja AS Inbank Finance ja Esto AS kohustuste täpse koosseisu ja suuruse osas, kuna nende jäägid ei olnud hagejale läbirääkimiste alguses teada. Selle ebaselguse kõrvaldamiseks täpsustas hageja kostjalt vajalikud andmed. Kostja esitas enne laenulepingu REF3959673 sõlmimist hagejale AS Inbank Finance ja Esto AS kohustuste jäägid. Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi ning jõudsid kokkuleppele, mille käigus tehti vastastikuseid järeleandmisi. Kostja taotles esialgu laenu summas 12526,32 eurot, kuid nõustus läbirääkimiste käigus hageja poolt pakutud laenusummaga 5999,08 eurot, tunnistades seeläbi laenu summa vähenemist ja loobudes osaliselt oma esialgsetest soovidest. Hageja omakorda tegi järeleandmist, vähendades lepingu sõlmimise tasu 626,32 eurot 299,95 eurole. Täiendava järeleandmisena hageja poolt tuleb märkida, et hageja võttis endale suurenenud krediidiriski, nõustudes ühendama kostja erinevatel laenulepingutel põhinevad kohustused erinevate krediidiasutuste AS Inbank Finance ja Esto AS ees ning koondama need üheks kohustuseks laenulepingu REF3959673 alusel. Sellega tunnistas hageja varasemad eraldi kohustused üheks ühtseks kohustuseks. Varasemalt oli kostjal kaks eraldiseisvat kohustust, mis olid sõlmitud erinevate krediidiasutustega ning erinevatel lepingulistel tingimustel, kusjuures iga kohustus hõlmas eraldi summasid, tähtaegu, intresse ja viiviseid. Nimetatud kohustuste ühendamisega võttis hageja endale täiendava riski ning tegi järeleandmise kompromissi saavutamise eesmärgil.
12.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. VÕS § 4034 mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).
13.Nõude aluseks olevast lepingust nähtub, et tegemist oli refinantseerimislepinguga. Kui refinantseerimise lepingu sõlmimisel laenu juurde ei anta, siis algse, refinantseeritud, laenu andmisel pidi krediidiandja ikkagi vastutustundliku laenamise kohustust täitma. Kui laen refinantseeriti seetõttu, et kostja oli sattunud makseraskustesse, tuli valida laenu restruktureerimise meetmed, nagu seda on selgitanud Finantsinspektsioon „Krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul võidakse algselt sõlmitud lepingu tingimusi muuta, ent seda tuleb teha vastavalt viidatud reeglitele. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul ei saa krediidiandja olukorra arvelt edasi rikastuda seeläbi, et pakub tarbijale aina refinantseerimist, muutes eelmise laenu maksmata intressid, viivised ja muud tasud uue 5
laenu põhiosaks, millelt hakkab uuesti arvestama intresse ja viiviseid ning lisaks võtab lepingutasu, hindamata seejuures, kas tarbija ka tegelikult kohustusi täitma võimeline on. Seega algsete laenude andmisel tuli igal juhul täita vastutustundliku laenamise kohustust ning viivislaenu puhul restruktureerimismeetmed õigesti valida. Kui üks neist nõuetest on nõuetekohaselt täitmata, on krediidiandja rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid. Samuti kohus märgib, et lepinguga refinantseeriti osa laenudest ja pangakonto väljavõttest nähtub, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele (TF Bank AB, Bigbank, AS ESTO, Inbank AS), samuti laenud eraisikutelt. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Hageja ise on märkinud hagiavalduses, et kostja tagasimaksed BigBank AS-ile ja TF Bank AB-le olid ebaregulaarsed. Kohus märgib, et hageja mitte ainult ei refinantseerinud kostja kohustusi, vaid andis hagejale täiendavat laenu summas 1739,05 eurot, lisaks juba varasemale suurele laenukoormusele. Asja materjalidest ei nähtu, millest koosnesid refinantseeritud summad. Kostjale täiendava laenu andmise asemel pidanuks hageja vastutuslikku laenamise põhimõtet järgides suunama kostja näiteks võlanõustamisteenusele, mitte tekitama kostjale kohustusi juurde. On üldteada, et kohustuse refinantseerimisel tasutakse senisele krediidiandjale nii põhivõlg kui intress ja juhul, kui varasema kohustusega oldi viivituses, siis ka viivis või muud tasud. Kohtul ei ole alust kahelda, et ka refinantseeritud kohustused olid tarbijakrediidilepingud ja eelduslikult kõrgete intressimääradega. Nimetatu omakorda tähendab, et hageja poolt kostjale laenu andmise tulemusena muutus senine osaline intressikohustus (mille kehtivus VÕS § 4034 lg 7 alusel on kaheldav) läbi refinantseerimise põhikohustuseks ja kostja tasub sellelt uuesti intressi. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
14.Hagiavalduse täienduses hageja märgib (dtl 273-280), et juhul, kui kohus leiab, et lepingu REF3959673 sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet siis mõista kostjalt välja hageja kasuks laenulepingust nr REF3959673 tulenev võlgnevus põhiosas 4602,27 eurot, intressid 87,96 eurot, kokku 4690,23 eurot. Edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 04.08.2025 põhinõude 4602,27 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Hageja palub kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat tasuma hagejale viivist kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
15.Hageja ütles lepingu üles alates 23.08.2024. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil aprill 2024-august 2025. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 8.08.2024. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni august 2025). Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda ning seetõttu ei ole lepingut kehtivalt ülesöeldud. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. 6
16.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
17.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.