nr 2-25-5447 Bondora AS hagi J.Y vastu 17.12.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2138510 tuleneva põhivõlgnevuse 7394,41 euro, viivise 3174,86 euro ning alates 09.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni viivise 27,80% aastas ja 09.06.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2273035 tuleneva põhivõlgnevuse 505,14 euro, viivise 231,40 euro ja alates 09.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni viivise 29,66% aastas väljamõistmiseks hagimenetlus 13 511,27 eurot Kadi Karting Bondora AS (registrikood: 11483929)
Hageja lepinguline esindaja
vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Kostja
J.Y (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista J.Y-lt Bondora AS-i kasuks välja põhivõlgnevus 3835,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1481,18 eurot ja alates 20.03.2026 kuni põhivõla tasumiseni jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.
4.Jätta menetluskuludest 39% kostja kanda ja 61% hageja kanda.
Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista J.Y-lt Bondora AS-i kasuks kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 399,75 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse 1
olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 630 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS hagi J.Y vastu (dtl 2-11). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 17.12.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2138510 (dtl 12-32) tulenev põhivõlgnevus 7394,41 eurot, viivis 3174,86 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivist 27,8% aastas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 09.06.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2273035 (dtl 33-52) tulenev põhivõlgnevus 505,14 eurot, viivis 231,40 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest (09.04.2025) kuni põhinõude täitmiseni viivist 29,66% aastas. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda, sh hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Tarbijakrediidilepingu nr BL2138510 kohaselt on laenusummaks 8187 eurot, millest hageja väljastas kostjale 17.12.2020 laenu 7700 eurot (dtl 54), lepingutasu katteks on arvestatud 487 eurot. Laenulepingust tulenevalt pidi kostja tasuma kokku 60 osamakset iga kuu 13. kuupäevaks (dtl 56-58). Esimese makse tähtaeg oli 13.01.2021 ja viimase makse tähtaeg 15.12.2025. Krediidikulukuse määr oli 43,40%, intressimäär 27,80% aastas, tasumisele kuuluv kogusumma 16843,79 eurot.
3.Tarbijakrediidilepingu nr BL2273035 kohaselt on laenusummaks 531 eurot, millest hageja väljastas kostjale 09.06.2021 laenu 500 eurot (dtl 55), lepingutasu katteks on arvestatud 31 eurot. Laenulepingust tulenevalt pidi kostja tasuma kokku 60 osamakset iga kuu 13. kuupäevaks (dtl 59-61). Esimese makse tähtaeg oli 14.06.2021 ja viimase makse tähtaeg 13.05.2026. 2
Krediidikulukuse määr oli 45,90%, intressimäär 29,66% aastas, tasumisele kuuluv kogusumma 1116,94 eurot.
4.Lisaks tarbijakrediidilepingule sõlmisid hageja ja kostja 16.07.2019 lisateenuse lepingu (i) B Secure (dtl 62-63), mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi ekeskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 10 eurot. Lisaks sõlmiti lisateenuse lepingu B On Track (dtl 64-65), mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga.
5.Hageja selgitas lepingu sõlmimise asjaolusid. Hageja hinnangul on sõlmitud lepingud sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PINkoodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpne aega. Samuti edastati kostjale viivitamata nii leping kui ka kogu nõutud teave püsival andmekandjal (dtl 68-81). Lisaks märgib hageja, et isegi võimaliku vorminõuete rikkumise korral on leping muutunud kehtivaks, kuna kostja sai laenu kätte ja asus seda kasutama.
6.Krediidikulukuse määr vastab seaduses sätestatud piirangutele. Hageja on krediidi kogukulukuse määra arvutanud kooskõlas kehtiva korraga ja leidnud, et mõlema lepingu puhul (43,40% ja 45,90%) jääb see selgelt alla lubatud piirmäära, kuna see ei ületa Eesti Panga vastavat keskmist määra enam kui kolm korda. Seetõttu ei ole alust pidada lepinguid sel põhjusel tühiseks.
7.Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnates enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust. Selleks kogus ja analüüsis hageja kostja esitatud andmeid, sh elukoha, perekonnaseisu, ülalpeetavate, hariduse, tööandja ja tööstaaži, sissetuleku, olemasolevate kohustuste, elamiskulude ning muude kulutuste kohta. Samuti kontrollis hageja kostja pangakonto väljavõtteid, veendumaks regulaarse sissetuleku olemasolus, ning maksehäirete puudumist nii enda kui ka kolmandate isikute andmebaasides. Nende andmete põhjal järeldas hageja, et kostja on krediidivõimeline.
8.Hageja toob tarbijakrediidilepingu BL2138510 osas esile, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võeti arvesse tema pangakontolt nähtuvad igakuised kohustused summas 419,43 eurot, hinnangulised elamiskulud 500 eurot ning uue laenu kuumakse 281,22 eurot. Nende andmete põhjal jäi kostjale igakuiselt vaba raha 479,35 eurot, mis ületas arvestusliku elatusmiinimumi, mistõttu oli hageja hinnangul põhjendatud teha positiivne krediidiotsus ning lugeda kostja krediidivõimeliseks.
9.Nõude ulatuse osas selgitab hageja, et kostja kohustus oli tagastada krediit (7394,41 eurot), tasuda intressi 27,8% aastas ning haldustasu 4% aastas, kusjuures tagasimaksed pidid toimuma annuiteetmaksetena 281,22 eurot kuus. Kostja jättis tasumata järgmised maksegraafikujärgsed osamaksed: 13.04.2022 (281,22 eurot), 13.05.2022 (281,22 eurot), 13.06.2022 (281,21 eurot), 13.07.2022 (281,21 eurot) ja 15.08.2022 (281,21 eurot). Lisaks jättis kostja tasumata BSecure teenuse arved (igaüks 10 eurot) ning B On Track teenuse arved (igaüks 1,99 eurot) 15.03.2022, 18.04.2022 ja 16.05.2022 (dtl 82). Samuti lisandusid sissenõudmiskulud 10 eurot (kaks meeldetuletust 5 eurot) (dtl 83-84).
10.Seisuga 23.08.2022 oli kostja võlgnevus osamaksete ja kulude osas kokku 1172,09 eurot (dtl 66). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu 3
23.09.2022 erakorraliselt üles, mille tulemusel muutus kogu nõue sissenõutavaks (dtl 67). Lepingu ülesütlemise seisuga oli koguvõlgnevus 8275,84 eurot, sh põhinõue 7394,41 eurot, intress 563,84 eurot, tasumata arved 217,84 eurot, haldustasu 89,75 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist (3174,86 eurot) (dtl 85) ning edasist viivist kuni kohustuse täieliku täitmiseni, samuti menetluskulude hüvitamist.
11.Hageja toob tarbijakrediidilepingu nr 2273035 osas esile, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestati, et kostjal puudusid pangakonto andmetel regulaarsed kohustused ning elamiskuludeks võeti 518 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset 18,84 eurot ja muid kohustusi 410 eurot, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 782,19 eurot, mis ületas arvestusliku elatusmiinimumi. Seetõttu pidas hageja kostjat krediidivõimeliseks ja leidis, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nõude ulatuse osas märgib hageja, et kostja kohustus oli tagastada krediit 505,14 eurot, tasuda intressi 29,66% aastas ning haldustasu 4% aastas, kusjuures kuumakseks oli 18,84 eurot. Kostja jättis tasumata järgmised maksegraafikujärgsed osamaksed: 13.04.2022, 13.05.2022, 13.06.2022, 13.07.2022 ja 15.08.2022 (kõik summas 18,84 eurot). Seisuga 23.08.2022 oli tekkinud võlgnevus (dtl 66) ning kuna kostja ei tasunud seda ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu 23.09.2022 erakorraliselt üles, mille tulemusel muutus kogu nõue sissenõutavaks (dtl 67). Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 552,07 eurot, sh põhinõue 505,14 eurot, intress 41,11 eurot ja haldustasu 5,82 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist 231,40 eurot (dtl 86) ning edasist viivist kuni kohustuse täieliku täitmiseni, samuti menetluskulude hüvitamist.
12.Hageja esitas 03.09.2025 täiendava seisukoha, milles selgitas, et jääb oma hagiavalduses
esitatud põhjenduste juurde ning leiab, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja seda piisavalt tõendanud (dtl 99-109). Samas esitas hageja juhuks, kui kohus peaks vastupidisele seisukohale jõudma, alternatiivse arvestuse, määrates maksed ümber viisil, kus kõik kostja poolt tehtud maksed arvestatakse üksnes põhikohustuse katteks, intressi ega muid tasusid ei nõuta ning lähtutakse seadusjärgsest nõudeulatusest. Hageja tõi välja, et ka sellise ümberarvestuse korral olid mõlemad lepingud kehtivalt üles öeldud 23.09.2022, kuna kostja oli jätnud tasumata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed. Lepingu nr BL2138510 puhul pidi kostja ülesütlemise hetkeks olema tasunud 5876,56 eurot, kuid oli tasunud vaid 3687,83 eurot ning jättis tasumata 2022. aasta aprilli kuni septembri osamaksed. Seega kujunes selle lepingu alusel põhivõlgnevuseks 4012,17 eurot. Lepingu nr BL2273035 alusel pidi kostja tasuma 288,02 eurot, kuid oli tasunud üksnes 145,19 eurot, mistõttu jäi põhivõlgnevuseks 345,81 eurot. Hageja lisas, et ka ümberarvestuse korral ei tekkinud kostjal ettemakset ning võlgnevus püsis.
13.Lisaks nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni summas 1156,49 eurot (lepingu nr BL2138510 alusel) ja 99,68 eurot (lepingu nr BL2273035 alusel) ning edasist viivist kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
14.Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel e-postile XXX kätte toimetatuks loetud 26.04.2025, kuid kostja tähtaegselt (12.05.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
16.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud
ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi 4
rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
17.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõuded rahuldada osaliselt
tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20–23).
18.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud on kvalifitseeritavad VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepingutena. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei pea tarbijakrediidileping olema sõlmitud kirjalikult, st olema mõlema poole poolt allkirjastatud. Tarbijakrediidileping võib olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
19.Hageja on esitanud laenulepingud, mille lõpus on välja toodud poolte kinnitused (dtl 21; 42). Kinnituste kohaselt on kostja kinnitanud tarbijakrediidilepingu nr BL2138510 sõlmimist 17.12.2020 kell 10:20:43 IP aadressilt 81.90.125.59 ning samuti on kinnitanud lepingu sõlmimist hageja 17.12.2020 kell 10:26:15 IP aadressilt 5.28.40.75. Tarbijakrediidilepingu nr BL2273035 sõlmimist on kostja kinnitanud 09.06.2021 kell 9:32:11 IP aadressilt 194.150.65.189 ning hageja on 09.06.2021 kell 9:38:51 IP aadressilt 5.28.40.75 samuti kinnitanud lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditest võib järeldada, et pooled on 17.12.2020 sõlminud kehtivalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tarbijakrediidilepingu nr BL2138510 ja 09.06.2021 tarbijakrediidilepingu nr BL2273035.
20.Lisaks on hageja täitnud oma kohustuse anda krediit kostja käsutusse, kandes laenusummad kostja kontole (dtl 54-55).
21.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga
järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul 5
oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
22.Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt
vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
23.Hageja on hagiavalduses väitnud, et on enne lepingute sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust. Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida, kuidas ja milliste andmete alusel jõuti järelduseni kostja krediidivõimekuses. Eelkõige ei ole esitatud kostja pangakonto väljavõtteid, millele hageja väidetavalt tugines, ega muid objektiivseid andmeid kostja sissetulekute ja tegelike kulutuste kohta (nt Maksu- ja Tolliameti andmed, registriandmed või muud kontrollitavad allikad). Seega piirdub hageja esitatud käsitlus sisuliselt üksnes arvutusliku järeldusega, mille aluseks olevad lähteandmed ei ole kohtule kontrollitavad. Ainuüksi hageja väitest, et krediidivõimelisust hinnati, ei piisa, kuna VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab krediidiandja ka tõendama, et ta on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Tõendite puudumisel ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kostja krediidivõimelisust hinnanud nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mistõttu ei saa kostja krediidivõimelisuse hindamist pidada piisavalt põhjendatuks.
24.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
25.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24 II lõik).
26.Hageja on märkinud hagiavalduses, et mõlema lepingu (17.12.2020 nr BL2138510 ja 09.06.2021 nr BL2273035) maksmisega oli kostja viivituses alates 13.04.2022. Hagiavalduse p
2.2.3.järgi on kostja jätnud tasumata 17.12.2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2138510 järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 13.04.2022 osamakse 281,22 eurot, 13.05.2022 osamakse 281,22 eurot, 13.06.2022 osamakse 281,21 eurot, 13.07.2022 osamakse 281,21 eurot ja 15.08.2022 osamakse 281,21 eurot. Samuti hagiavalduse p 2.3.3. kohaselt 09.06.2021 tarbijakrediidilepingust nr BL2273035 on kostja jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 13.04.2022 osamakse 18,84 eurot, 13.05.2022 osamakse 18,84 eurot, 13.06.2022 osamakse 18,84 eurot, 13.07.2022 osamakse 18,84 eurot ja 15.08.2022 osamakse 6
18,84 eurot. Seega kohtu arvutuste kohaselt, arvestades maksegraafikuid (17.12.2020 nr BL2138510, dtl 56-58; 09.06.2021 nr BL2273035, dtl 59-61) ja nendes kajastatud osamakseid, oli kostja selleks hetkeks tasunud hagejale lepingust nr BL2138510 tulenevalt 4189,28 eurot ja lepingust nr BL2273035 tulenevalt 174,98 eurot.
27.Hageja esitas kohtu nõude täitmiseks alternatiivselt nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 alusel. Ümberarvestuse kohaselt arvestas hageja kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks ega nõudnud intressi ega muid lepingujärgseid tasusid. Ümberarvestuse kohaselt oli kostja lepingu nr BL2138510 alusel tasunud 3687,83 eurot, mistõttu jäi põhinõudeks 4012,17 eurot ning lepingu nr BL2273035 alusel oli tasutud 145,19 eurot, mistõttu jäi põhinõudeks 345,81 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist vastavalt 1156,49 eurot ja 99,68 eurot. Hageja leidis, et ka ümberarvestuse korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud, kuna kostja oli viivituses enam kui kolme järjestikuse osamaksega.
28.Kohus märgib esmalt, et hageja on nii hagiavalduses kui ka 03.09.2025 esitatud seisukohas selgelt väitnud, et kostja jäi mõlema lepingu osas osamaksete tasumisega viivitusse alates 13.04.2022. Hageja ei ole väitnud ega toonud esile, et kostja oleks enne seda kuupäeva tasunud makseid väiksemas ulatuses kui lepingujärgsed osamaksed ette nägid. Vastupidi, hageja käsitluse kohaselt tekkis võlgnevus just alates nimetatud kuupäevast. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kõik enne 13.04.2022 sissenõutavaks muutunud osamaksed on kostja poolt nõuetekohaselt tasutud. Sellest tulenevalt ei saa kohus lähtuda hageja ümberarvestuses toodud väiksematest tasutud summadest, vaid võtab aluseks maksegraafikujärgse tegeliku tasumise ulatuse. Kohtu arvutuste kohaselt pidi kostja olema tasunud lepingu nr BL2138510 alusel kokku 4189,28 eurot (mitte 3687,83 eurot) ning lepingu nr BL2273035 alusel kokku 174,98 eurot (mitte 145,19 eurot).
29.Kohus märgib, et VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse tegemisel on krediidiandjal võimalik valida, kas jätta tagasimaksed ümber määramata ning lähtuda algse maksegraafiku põhiosamaksetest või jaotada laenusumma võrdseteks osadeks kogu perioodi peale. Käesolevas asjas on hageja lähtunud algse maksegraafiku põhiosamaksetest. Sellisel juhul pidi kostja lepingu nr BL2138510 ülesütlemise hetkeks olema tasunud kokku 5876,56 eurot, kuid oli tasunud üksnes ligikaudu 4189 eurot. Seega oli kostja viivituses enam kui kolme järjestikuse osamaksega VÕS § 416 tähenduses, mistõttu oli hagejal õigus leping üles öelda ning ülesütlemine on kehtiv.
30.Lepingu nr BL2273035 osas leiab kohus, et ülesütlemise hetkeks kujunes sissenõutavaks muutunud maksete kogusummaks 269,18 eurot. Kostja oli selleks ajaks tasunud 174,98 eurot, mistõttu oli ta viivituses 94,20 euro ulatuses. Seega oli kostja viivituses enam kui kolme järjestikuse osamaksega VÕS § 416 tähenduses, mistõttu oli hagejal õigus leping üles öelda ning ülesütlemine on kehtiv.
31.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul välistatud. Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu nr BL2138510 alusel tasunud kokku 4189,28 eurot. Arvestades, et nimetatud lepingu alusel anti kostjale krediiti 7700 eurot, võlgneb kostja hagejale 3510,72 eurot (7700 4189,28). Samuti on kohus tuvastanud, et kostja on lepingu nr BL2273035 alusel tasunud kokku 174,98 eurot. Arvestades, et selle lepingu alusel anti kostjale krediiti 500 eurot, võlgneb kostja hagejale 325,02 eurot (500 - 174,98). Seega on kostja koguvõlg hageja ees 3835,74 eurot (3510,72 + 325,02). 7
32.Hageja nõuab viivist lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast arvates.
33.Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja
põhivõlalt 3835,74 eurolt viivise perioodi 24.09.2022 - 19.03.2026 eest 1481,18 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
34.Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist.
ulatuses,
mille
nõuded
ületavad
väljamõistetud
Menetluskulud
35.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 39% ulatuses (5315,85 : 13511,27 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 61% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (910 eurot), kulutused õigusabile (115 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 399,75 eurot (1025 × 39%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.