Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja P M (epost xxx) Kostja: K A (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K Ai (A) vastu xxx-i ja K A ́i vahel 01.12.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx tulenevas võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Ai (A, kostja) vastu. 27.03.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.
2.Hageja esitas 08.04.2025 hagiavalduse ning 30.04.2025 täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid kostja ja xxx 01.12.2022 krediidikonto lepingu nr xxx, mille järgi on kostja saanud limiiti kuni 1000 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 39,72% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 48,62%. 09.02.2023 edastas krediidiandja intressimäära ja seotud tasude muudatuse teate, mille alusel alates 09.02.2023 on intressimäär 37,68% aastas. Korrigeeritud krediidi kulukuse määr on 45,67%. Krediidiandja on teinud perioodil 01.12.2022 kuni 22.01.2024 kostja arvelduskontole väljamakseid summas 1041,73 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 536,84 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 109,08 eurot, intressi katteks 422,14 eurot, võlgnevuse meeldetuletus 5,00 eurot ja viivise katteks 0,62 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 22.01.2024. Edaspidi kostja makseid ei teostanud, millest tulenevalt rikkus omapoolseid kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja saatis 16.04.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 06.05.2024. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks alates 07.05.2025. 29.05.2024 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles teatas, et hageja on omandanud vastavalt xxx-ilt kostja vastu nõudeloovutusega kogu nõude ning sellekohased dokumendid.
3.Hageja nõuab hagis põhivõlgnevust 932,65 eurot, intressi 100,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 323,84 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Kohus on jätnud 30.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning kohustanud hagejat kõrvaldama kohtumääruses märgitud puudused, sh andis võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Hageja esitas 30.04.2025 täiendatud hagiavalduse, kuid ümberarvestust ei esitanud.
5.Kohus toimetas hagiavalduse, hagiavalduse täienduse ja 07.05.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale kätte 29.10.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (teadaande avaldamise kuupäev 13.10.2025). Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud.
7.Kohtule nähtuvalt on hageja esitatud 30.04.2025 täiendatud hagiavaldus hagiavalduse terviktekst. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus asja lahendamisel 30.04.2025 esitatud täiendatud hagiavaldusest.
8.Hageja nõude aluseks on xxx 01.12.2022 krediidikonto leping nr xxx (dtl 86, 362). Hageja nõuab hagis põhivõlgnevust 932,65 eurot, intressi 100,82 eurot, sissenõutavaks 2/7
muutunud viivist 323,84 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni (dtl 361).
9.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
10.Lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Kohtule on esitatud maksekorraldused, mille kohaselt on kostjale 01.12.2022 üle kantud 1000 eurot selgitusega „xxx krediidikonto xxx“ (dtl 118) ning 09.02.2023 summa 41,73 eurot selgitusega „xxx krediidikonto xxx“ (dtl 119). Seega võib eeldada, et kostja on võtnud krediidi kasutusse. Hageja on esitanud laenu tagasimaksete kohta nõudearvestuse (dtl 120-121), kuid sellelt ei nähtu, et tagasimaksed oleks teinud kostja ega ka seda, kellele ja mis lepingu alusel on tagasimaksed tehtud. Siiski on kohtule usutav, et kostja on soovinud esialgse krediidiandjaga lepingulepingu sõlmida ja see on ka sõlmitud. Kostja vastuväidet hageja väidetele kohtule esitatud ei ole. Seega loeb kohus, et krediidikonto lepingu nr xxx vorminõuded olid täidetud ja leping on kehtivalt sõlmitud.
11.Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 536,84 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 109,08 eurot, intressi katteks 422,14 eurot, võlgnevuse meeldetuletus 5,00 eurot ja viivise katteks 0,62 eurot (dtl 366). Kohus on hagile lisatud nõudearvestusest tuvastanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 536,84 eurot (põhiosa katteks 109,08 eurot, intresside katteks 422,14 eurot, teenustasude katteks 5 eurot ja viivise katteks 0,62 eurot) (dtl 120-121).
12.Hageja on esitanud faktiväite, et hageja edastas kostjale 29.05.2024 nõudekirja, milles teatas, et hageja on omandanud xxxilt kostja vastu nõudeloovutusega kogu nõude ning sellekohased dokumendid. Hageja andis kostjale ühtlasi teada, et vastavalt VÕS § 76 ja § 82 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse ja lepingu sätetele ning VÕS § 113 lg 1 järgi on kostja kohustatud viivitamise eest tasuma viiviseid (dtl 367). Kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kohtule ka kostjale saadetud nõudekirjad, milles muuhulgas teavitas nõude loovutamisest (dtl 129-131). Nõudeloovutuse lepingut hageja esitanud ei ole, kuid kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
13.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 48,62% aastas (dtl 86, 362). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,90%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.09.02.2023 teavitas krediidiandja kostjat, et alates 09.02.2023 on krediidikonto lepingu nr xxx intressimäär 37,68% aastas ning krediidi kulukuse määr 45,67% (dtl 116, 363). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt 3/7
eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr ka intressimäära ja seotud muudatuste teate edastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
17.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Hageja selgituste kohaselt teeb kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks esialgne krediidiandja ise või kolmanda isiku (xxx) poolt xxx-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Pensioniregister ja EMTA. Taotlus aktsepteeriti manuaalprotsessis ning kliendi regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti aluseks pangakonto väljavõte. Kliendi poolt oli taotlusesse sisestatud sissetulek 1000 eurot, majapidamiskulud 90 eurot, finantskohustused 90 eurot. Taotluse kohaselt ülalpeetavad puudusid ning töökoht oli xxx-s. Väljavõtte põhjal tuvastati sissetulekuna xxx 500 eurot ning kulud laenudele 156 eurot. Hageja on välja toonud laenuteenindamise suhtarvu (39%) ning vaba raha jäägi arvutuskäigu (89,40 eurot) (dtl 364-366). Hageja esitas tõenditena vastutustundliku laenamise selgitused (dtl 133-136) ja pangakonto väljavõtte (dtl 137-348).
18.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
18.1.Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja regulaarsete sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
18.2.Hageja selgituste kohaselt on regulaarse netosissetuleku hindamisel võetud aluseks pangakonto väljavõte. Kuigi taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1000 eurot ning tööandja xxx tuvastati väljavõtte põhjal sissetulekuna xxx summas 500 eurot (dtl 73-74). Seega esinevad laenuandjale esitatud andmetes märkimisväärsed vastuolud kostja sissetuleku osas. Hageja ei ole selgitanud, kas enne lepingu sõlmimist on kostja regulaarset sissetulekut ning töötamist täpsustatud ning mis põhjusel on krediidiandja asunud seisukohale, et xxx 500 eurot oli kostja püsiv sissetulek.
18.3.Hagiavalduse kohaselt on kostja taotlusel märkinud finantskohustustena 90 eurot ning krediidiandja tuvastanud väljavõtte põhjal kulud laenudele summas 156 eurot (dtl 364-365). Kohtule nähtub esitatud pangakonto väljavõttelt 4/7
mitmeid makseid eraisikutele, mille osas ei ole hagiavalduses selgitatud, kas neid on krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud.
18.4.Hagiavalduse kohaselt on kostja taotlusel majapidamiskuludena märkinud 90 eurot ning krediidiandja majapidamiskuludena arvestanud 200 eurot (dtl 365366). Hagiavaldusest jääb ebaselgeks, mille põhjal on krediidiandja kostja majapidamiskuludena arvestanud 200 eurot. Seejuures nähtub esitatud pangakonto väljavõttest, et ainuüksi kostja keskmised kulud toidule olid 714,52 eurot kuus (dtl 141) ning keskmised transpordikulud 225,50 eurot (dtl 145).
18.5.Eelnimetatust tuleb järeldada, et krediidiandja ei ole kindlaks teinud kostja tegelikke igakuiseid finantskohustusi ja majapidamiskulusid ning neid krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.
18.6.Kuigi hagiavalduse selgituste kohaselt on krediidivõimelisuse hindamise protsessis tehtud päringud ka päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee, www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Pensioniregister ja EMTA (dtl 364), siis ei ole kohtule esitatud ühtegi vastavat tõendit. Seega ei ole tõendatud kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine lepingu sõlmimise eelselt.
18.7.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata ja analüüsimata andmed kostja tegelike sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll ning andmetes esinevad olulised vastuolud.
18.8.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
18.9.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
20.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
21.Kohus jättis 30.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta, selgitas muuhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtet, juhtis tähelepanu hagist nähtuvatele probleemidele vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel ning andis võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Ühtlasi tuli hagejal esitada seisukoht lepingu ülesütlemise kehtivuse osas 5/7
muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (dtl 354-359). Hageja esitas 30.04.2025 täiendatud hagiavalduse, kuid ei kõrvaldanud probleeme vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise selgitamisel, ei esitanud ümberarvestust ega esitanud seisukohta lepingu ülesütlemise kehtivuse osas.
22.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 punktis 12.2 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
23.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka hoolimata 30.04.2025 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), siis asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Seetõttu jätab kohus hagi kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
27.Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega jääb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
28.Kostjale on hagiavaldus, täiendatud hagiavaldus ja menetlusse võtmise kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressidel, kostja võimalikel elukoha aadressidel ning helistanud kohtule teadaolevatele telefoninumbritele, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata ja kehtida võivad kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
29.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.