lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-137172/8

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 18.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-24-137172/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1318
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-137172

KOHTUOTSUS

Tagaseljaotsus

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

Asja lahendamise viis

Pärnu Maakohus Leanika Tamm Triin Lind 18. märts 2026.a, Pärnu 2-24-137172 B2 Impact OÜ hagi XX vastu võla nõudes

1209,35 eurot nende Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046, aadress: XXX, 10617 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: MM, e-post: x Kostja: XX , isikukood XXX, Rahvastikuregistrijärgne lisa-aadress: XXX, XXX, epost:x Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Jätta B2 Impact OÜ hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kui kohtuotsuse kätte toimetamine kostjale kohtule teadaolevatel kontaktidel ei õnnestu, toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sel juhul lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 1/4

2-24-137172 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE

1.ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja XX sõlmisid 19.12.2019 tähtajatu krediidilepingu nr. x, 2000 eurot ning kogu krediidilepingu vältel krediidiandja kandis kostja kontole kokku 4270 eurot (perioodil 19.12.2019 – 01.02.2022). XX kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 41,9% aastas. Krediidi kulukuse määr oli 54,16%. Hagiavalduse kohaselt kohustus XX tegema laenuandjale igakuiseid tagasimakseid kostjale väljastatud arvel näidatud minimaalse kuumakse suuruses. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud XX lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt (oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse arve – 01.04.2024, 01.05.2024, 01.06.2024, 01.07.2024 tasumisega), mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 01.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti talle täiendav tähtaeg kuni 15.04.2024 ning leping loeti ülesöelduks 15.04.2024. Nõuded loovutati hagejale 01.08.2024.
2.Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitas hageja, et krediidiandja analüüsis võlgniku regulaarset sissetulekut ja finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal, teostati päring pensioniregistrisse, creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Kostja pangakonto väljavõtteid ei ole küsitud. 2/4

2-24-137172

3.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 820,14 eurot, intressi 130,12 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 128,63 eurot ning alates 30.11.2024 sissenõutavaks muutuvad viivised kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus menetleb hagi lihtmenetluses, sest hagihind on 1209,35 eurot. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel 30.03.2025 TsMS § 317 lg 1 – 3 alusel, sest kohtul ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Poolte vahel sõlmiti tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 järgi.
5.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Samas lahendis on kõrgeima astme kohus selgitanud, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
6.Käesoleval juhul hinnati kostja maksevõimet kostja esitatud taotluses toodud andmete ja avalike registripäringute põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Ehkki laenuandja on laenutaotluse saamisel formaalselt kogunud kostja krediidivõime teadasaamise kohta andmeid ning neid automatiseeritult analüüsinud, ei ole kohtu hinnangul seda tehtud piisava põhjalikkusega ega teostatud andmete sisulist kontrolli. Kostja tegelikke kulusid, sh finantsilisi ning muid igapäevaseid kulusid ei ole kindlaks tehtud. Kostja osas on seega rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Registripäringutest ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada, sh finantsilisi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on, et kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa 3/4

2-24-137172 (VÕS § 4034 lg 7). Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ehkki kohus on menetlusse võtmise määruses andnud hagejale võimaluse hagiavalduse täpsustamiseks.

7.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on ajavahemikul 19.12.2019 – 01.02.2022 saanud kokku 4270 eurot. Kostja tegi perioodil 13.01.2020 – 19.03.2024 tagasimakseid, mille krediidiandja arvestas põhiosa katteks, summas 3449,86 eurot. Perioodil 19.12.2019 – 15.07.2024 on kogunenud välja laenatud põhiosa kasutamisest intressi 2213,45 eurot. Perioodil 13.01.2020 – 19.03.2024 on kostja teinud intresside katteks tagasimakseid summas 2083,32 eurot. Eeltoodust nähtub, et kostja on kokku tasunud 5533,18 eurot. Võttes arvesse, et kostja tasutud summad tuleb arvestada kõik põhiosa katteks ning muid tasusid, sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne, on kostja saadud summad hagejale tagastanud. Kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0% ning kuni selle ajani ei saa hageja põhiosa jäägilt kostjalt intressi nõuda. Ülejäänud aja eest oleks hagejal õigus seadusjärgset intressi nõuda. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud nõude ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik seda ise välja arvutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.TsMS § 162 lg 1 alusel määrata, et kõik hageja menetluskulud jäävad hageja kanda. Rahaliselt hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja