2-25-17327/8 - Võlaõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

hüvitamise nõudest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.06.2024 laenulepingu nr XXX, mille puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mis sõlmiti sidevahendi abil VÕS § 52 lg 3 tähenduses. Leping sõlmiti järgmistel tingimustel: laenusumma 1500 eurot, lepingu tasu 75 eurot, aastane intressimäär 35%, krediidi kulukuse määr 49, 41%, laenu summa kuulus tagastamisele 24 osamaksena tähtajaks 10.06.2026. Hageja kinnitab, et tuginedes VÕS § 406 2 on laenulepingus kajastatud krediidi kulukuse määr ning selle arvutamiseks kasutatud andmed vastavad seaduse nõuetele. Lepingu sõlmimise ajal oli krediidi kulukuse määr 49, 41%, mis vastas seaduses sätestatud piirmäärale (01.01.202430.06.2024 perioodil kehtis piirmäär 52,08%). Hageja kinnitab, et hageja poolt järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas laenu taotluse juurde AS XXX pangakonto väljavõtted perioodi 09.12.2023-06.06.2024 kohta, mida hageja töötles. Hageja tuvastas, et kostja tegelik keskmine neto sissetulek viimase kuue kuu jooksul oli ca 2195,70 eurot ning kostjale laekus püsiv ja korrapärane töötasu tööandjatelt XXX OÜ ja XXX OÜ, mille alusel võis järeldada, et kostja on krediidivõimeline. Lisaks kogus ja hindas hageja kostja kohustusi, mille kohaselt hageja tuvastas, et kostjal on laenulepingu sõlmimise ajal laenukohustus AS XXX eest kuumaksega 184, 27 eurot. Lisaks oli kostjal jooksvad, püsivad kohustused: elatise näol kuus 300 eurot, majapidamiskulud: eluasemekulude, toidu- ja esmatarbekaupade näol, transpordikulud ja muud vältimatud väljaminekud. Hageja hindas majapidamiskuludeks 692 eurot. Eelöeldu tulemusena järeldas hageja, et kostja igakuistest kuludest summas 1176, 27 (184, 27+300+692) eurot, jäi kostjale üle vaba raha 1019,32 eurot. Selle tulemusena koostas hageja kostjale pakkumise, mille kohaselt kujunes laenu kuumakse suuruseks 90,98 eurot, mille tulemusena jäi kostjale järgi vaba rahavoona 928,54 eurot kuus. Hageja poolt tehtud päringute tulemusena puudusid kostjal maksehäired. Seega leiab hageja, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Laenu andmisel on kostja isik nõuetekohaselt tuvastatud, talle on edastatud krediidilepingu olulised tingimused isiklikule e-postile: XXX koos lepingu dokumendi ja kinnituskutsega. Lepingu sõlmimisega nõustus kostja hageja portaali kasutustingimuste ja hinnakirjaga, millega oli kostjal võimalik tutvuda. Hageja tõendab laenusumma 1500 eurot välja maksmist kostjale 06.06.2024 maksekorraldusega, millelt nähtub summa 1500 eurot üle kandmine kostja arvelduskontole XXX AS XXX. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja sõlmitud lepingut, kuna ei tasunud makseid vastavalt lepinguga kokku lepitud maksegraafikule. Kostja tasus lepingu sõlmimise ja selle ülesütlemise vahelisel perioodil kokku 407,71 eurot. Viimane makse tehti kostja poolt 18.09.2024, mida arvestati juuli kuni oktoober 2024 maksegraafikus ette nähtud maksete katteks. Peale seda ei ole kostja ühtegi makset lepingu alusel teinud. Seoses kostja poolt maksete lõppemisega ja kolme järjestikuse osamakse tasumata jätmise tõttu edastas hageja kostjale 10.01.2025 kirjaliku hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, milles anti täiendav tähtaeg 14 kalendripäeva võlgnevuse tasumiseks so kuni 24.01.2025. Kuna kostja selleks tähtajaks võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja lepingu üles 25.02.2025. Lepingu ülesütlemisega seotud dokumendid edastati kostja epostile: XXX ning seega on kostja hageja avaldused lepingu ülesütlemisega seoses kätte saanud. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutusid hageja nõuded laenulepingust sissenõutavaks. Laenulepingu ülesütlemise seisuga 25.02.2025 oli sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa summas 1357, 42 eurot; perioodil 10.11.2025-25.02.2025 arvestatud ja tasumisele kuuluv intress aastase määraga 35% summas 168, 69 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja täiendavalt võlateatiste edastamise eest 19.11.2024 ja 19.12.2024 10 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt viivist lepingus kokku lepitud määraga 0,10% päevas perioodil 3