Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli
17.märtsil 2026.a, Tallinnas
2-24-3976 EMIKA FASHION OÜ hagi SIA BEAUTY OÜ vastu 1032,50 euro saamiseks 1032,50 eurot nende Hageja: EMIKA FASHION OÜ (registrikood 14727838, asukoht J. Poska tn 4 // J. Vilmsi tn 44, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo CLARUS, Tartu mnt 50, 10115 Tallinn; epost xxx) Kostja: SIA BEAUTY OÜ (registrikood 14728745, asukoht Vana-Lõuna tn 39-79, 10134 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ, Tulika 19, 10613 Tallinn; e-post xxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata EMIKA FASHION OÜ hagi SIA BEAUTY OÜ vastu.
3.Määrata kindlaks kostja, SIA BEAUTY OÜ, menetluskulu 855 eurot. Välja mõista hagejalt, EMIKA FASHION OÜ, kostja, SIA BEAUTY OÜ, kasuks menetluskulu summas 855 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, 1
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.EMIKA FASHION OÜ esitas Harju Maakohtule hagi SIA BEAUTY OÜ vastu 1032,50 euro saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 18.08.2023 kostja poole fotosessiooni teostamiseks ja fotode töötlemiseks viisil, et fotosid oleks võimalik kasutada sotsiaalmeedias, nimelt Instagramis ja Facebookis.
1.2.Hageja selgitas kostjale tellimuse sisu, et pildistada tuleb 18-20 riietuse komplekti, vähemalt 5 fotot iga komplekti kohta. Fotod peavad olema kõrgkvaliteediga ja fotodele peab olema tehtud nn „post-production“ ehk „töötlemine“. Kokku fotode hulk peab olema ca 100 tk. Kostja on nõustunud tingimustega ja pooled leppisid kokku, et teenuse hinnaks on 220 eurot. Kostja on esitanud arve ja antud summa on tasutud täies ulatuses.
1.3.Pooled leppisid kokku, et fotosessioon toimub 12.09.23 ajavahemikul 12:00-14:00 restoranis ISSEI, mis asub Radisson Collection Hotelli viimasel korrusel. Enne fotosessiooni oli kostjale edastatud eelmiste fotosessioonide näidised ja oli ammendavalt selgitatud, kuidas tuleb pildistada: fotod täiskasvus, et oleks nähtavad jalad, sh jalatsid, riietus. Põhiaktsent tuli teha riietusele, et foto järgi oleks nähtav riietusega loodud stiil (nn „look“). Pildistamiseks oli ettevalmistud mitu riietuse komplekti, kuid kokkulepitud ajavahemikul alates 12:00 kuni 14:00 on kostja jõudnud pildistada vaid 15 komplekti, mis tähendab, et kostja pidi hagejale andma üle vähemalt 75 töödeldud fotot vastavalt eelnevalt kokkulepitule.
1.4.Kostja ei teinud kokkulepitud tööd ega andnud hagejale fotosid kokkulepitud mahus ja kvaliteediga. Fotod olid niivõrd madala kvaliteediga (fotode suurus on ca 300kb), et fotosid ei saanud kasutada sotsiaalmeedias ning fotodele ei saanud teha post-production ehk „töötlemist“. Fotode arv ei vastanud kokkulepitule, kuna kostja pidi tegema vähemalt 75 fotot, kuid oli tehtud vaid ca 40. Fotod ei vastanud kokkulepitule, kuna ei olnud tehtud 5 fotot iga riietuse komplekti kohta ja fotod olid tehtud vastuolus tellimuse tingimustega: modelli ei olnud pildistatud täiskasvus, et oleks nähtav stiil (nn „look“) tervikuna. Hageja ei ole kostja poolt tehtud töid kasutanud, kuna hageja ei ole ebakvaliteetseid töid vastu võtnud.
1.5.Kuna töös esinenud puuduseid oli võimalik kõrvaldada vaid uue töö tegemisega, ei näinud hageja võimalust uuesti kasutada kostja teenust. Hagejal on tekkinud põhjendatud kahtlus kostja võimekuses kvaliteetsete fotode tegemisel, kuna kostja pärast ebaõnnestunud fotosessiooni tegemist avaldas hagejale, et kostjal „ei ole kogemust riietuse pildistamises“, mis tähendab, et kostja ei ole pädev oma puuduseid ise kõrvaldama. Hageja on töövõtulepingust taganenud.
1.6.Seoses ebaõnnestunud töödega on hagejal tekkinud järgmised kulud: hageja fotosessiooni teostamiseks üüris ruumid, maksis modellile, keda tuli pildistada, modellile oli tehtud meik. Töös oli kasutatud assistendi abi, kellele ka hageja tasus kokkulepitud tasu. Kokku hageja kulud seoses ebaõnnestunud fotosessiooniga moodustasid 470 eurot.
1.7.Antud juhul kuulus hagejale tagastamisele tema poolt makstud tasu 220 eurot, mille kostja hagejale on 11.12.2023 tagastanud, kusjuures see juhtus vaid siis, kui hageja pöördus advokaadi poole ja kostja sai nõudekirja kätte, mis oli koostatud advokaadi poolt.
1.8.Kuna hageja ei saanud saavutada kostjaga kokkulepet kahju hüvitamise osas ja läbirääkimised on tulnud nn „ummikseisundisse“, pöördus hageja advokaadi poole õigusabi saamiseks eesmärgiga proovida lahendada olukorda kohtuväliselt. Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks Advokaadibüroo CLARUS poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju kokku summas 562,50 eurot pluss käibemaks. 2
Kostja viide proovifotosessioonile ei ole asjakohane, kuna leppisid pooled kokku teha täisväärtusliku fotosessiooni. Kostjale oli tasutud 2 tunnise fotosessiooni eest ja antud fakt välistab lugeda toimunud fotosessiooni nn „proovifotosessiooniks“ kestusega maksimaalselt 30 minutit.
1.10.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 280 eurot ja esindajakulu summas 2638,50 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
2.1.Kohe peale hageja poolt kostja poole pöördumist hageja teatas, et soovib kostjalt tellida alguses just proovi fotosessiooni. Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja teeb proovi fotosessiooni jooksul fotod hageja jaoks: a) kõrge kvaliteediga; b) vähemalt 5 fotod iga riietus komplekti kohta; c) 18-20 riietuse komplektist, st kokku ca 100 fotot.
2.2.Poolte vahel puudub töövõtuleping konkreetsete täpselt määratletud tingimustega ning hageja ei ole vastupidist tõendanud.
2.3.Kostja ei saanud ette näha, et isegi kui eeldada, et proovi fotosessioon ebaõnnestus, et tema jaoks see tähendaks, et tema tegi oma tööd tasuta ning peaks veelgi sellele lisaks kandma proovi fotosessiooni tellinud isiku lisakulusid.
2.4.Kostja ei ole lepingu tingimusi/ kohustusi rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled on kokku leppinud fotode konkreetset kvaliteeti. Lisaks sellele hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt temale üle antud fotode kvaliteet ei sobi fotode avalikustamiseks sotsiaalmeedias, nimelt Facebook’is ja Instagram’is. Hageja ei ole tõendanud, et modell ei olnud pildistatud täiskasvus.
2.5.Hageja kasutas kostja poolt fotosessiooni kestel tehtud elavad videod („reels“) Instagram’is enda kontol ning reklaamis müümiseks ettevalmistatud riietust fotosessioonilt. Hageja märkis antud videote all ka kostjat.
2.6.Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks eeldused ei ole täidetud.
2.7.Hagiavalduses hageja väidab, et kandis seoses fotosessioonile kutsutud modelliga kahju summas 200 eurot. Kostja vaidleb sellele vastu, kuna hageja tasus modellile 12.09.2023.a toimunud fotosessiooni eest 150 eurot.
2.8.Hageja lepingulise esindaja poolt saadetud nõudekirja ja kostja poolt teostatud ülekande vahel puudub seos, kuna hageja kasutas advokaadi teenust ühekordselt. Peale nõudekirja saatmist 06.11.2023.a ei ole advokaat kostjaga ühtegi korra ühendust võtnud või mõned läbirääkimisi pidanud. Kostja seisukohalt ei olnud mõislik ega põhjendatud hageja poolt kuulutada 562,50 eurot (675 eurot koos käibemaksuga) selleks, et esitada kostja vastu nõudeavalduse 690 eurot tasumiseks.
2.9.Kostja on seisukohal, hageja ei ole tõendanud, et kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning et taganemine lepingust oli kehtiv.
2.10.Kostja palub vähendada kahju hüvitamise nõuet, kuivõrd see on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
2.11.Kostja on seisukohal, et tema tegi tööd kvaliteetselt, andis hagejale kõike tehtud töödeldud pilte; tekkinud konflikti tõttu tagastas hagejale tema poolt makstud 220 eurot ning seega hageja käesolevas kohtumenetluses olevad pretensioonid ega nõuded kostja vastu on põhjendamatud.
2.12.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja esindajakulu summas 855 eurot. Kohtuotsuse selgitused
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 07.09.2023 määruse punktis 2 (dtl 48). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
3
Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 2 1 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 1032,50 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid:
Hageja saatis 18.08.2023 kostjale sõnumi, millisega tegi kostjale ettepaneku fotograafi teenuste osutamiseks püsitellimuse alusel. Tingimuseks oli, et pildistamised toimuksid 23 korda nädalas 2 tunni kaupa, tööpäevad on neljapäev või kolmapäev kl 12-14, 18-20 riideeseme ühikut. Valmis on vähemalt 5 fotot logoga. Need 18-20 korrutada 5 tk. Valmis fotod edastada nädala jooksul, osade kaupa, kui valmis saavad (dtl 12).
Kostja nõustus ettepanekuga, pooled leppisid kokku kostja tasu suuruses 220 eurot 2 tunni eest (dtl 18).
Esimene pildistamine toimus 12.09 kell 12-14. Pooled kinnitasid üle, et 2 tundi pildistamist maksab 220 eurot (dtl 17).
Kostja on edastanud hagejale lingi tehtud fotodega 18.09 kell 22:31 (dtl 20; dtl 46).
Kostja on hagejale tagastanud saadud tasu summas 220 eurot.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse 4
esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 ja p 2 alusel töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, tööl ei ole kokkulepitud omadusi; ja kokkuleppe puudumisel tuleb hinnata, kas töö sobib otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, või vähemalt tavapäraseks otstarbeks. VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb lepingujärgne kohustus täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, milleks on ka kahju hüvitamise nõude esitamine töövõtja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kahju nõude esitajal ehk antud asjas hagejal. Kohus on seda pooltele kirjalikult ka selgitanud (dtl 403-406).
Pooled sõlmisid lepingu kostja poolt fototeenuse osutamiseks 18.08 edastatud sõnumitega (dtl 12). Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et 2023. aasta sügisel sõlmiti tasuline kokkulepe fotosessiooni(de) tegemiseks hinnaga 220 eurot / kaks tundi. Vaidlus seisneb 5
eelkõige selles, millised olid lepingu täpsed tingimused ja kas kostja täitis oma kohustuse lepingukohaselt. Hageja on käsitanud pooltevahelist suhet töövõtulepinguna ning väitnud, et kostja pidi tegema 18–20 riietuskomplektist vähemalt viis kvaliteetset töödeldud fotot iga komplekti kohta. Kostja omakorda ei ole töövõtulepingu olemasolule vastu vaielnud, kuid on järjekindlalt vaidlustanud, et pooled leppisid kokku just hageja kirjeldatud mahus, kvaliteedis ja vormis tulemuses. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja saavutama kokkulepitud tulemuse ja tellija maksma selle eest tasu. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Omaksvõtt vabastab tõendamisest üksnes ulatuses, milles vastaspool on asjaolu selgelt omaks võtnud. Käesolevas asjas on kostja omaks võtnud lepingu olemasolu, kuid mitte hageja väidetud üksikasjalikke tingimusi. Seega lasus hagejal kohustus tõendada nii lepingu sisu selles ulatuses, millele ta oma nõude rajas, kui ka selle rikkumine, kahju ja põhjuslik seos.
Hageja väitel rikkus kostja lepingut sellega, et töö ei vastanud kokkulepitud mahule ega kvaliteedile (vt dtl 3, ptk 2.2): 1) Fotode kvaliteet oli liiga madal (failid ca 300 kb), mistõttu neid ei saanud sotsiaalmeedias kasutada ega nõuetekohaselt töödelda. 2) Lubatud järeltöötlus (post-production) jäi tegemata või oli puudulik. 3) Fotode hulk ei vastanud kokkuleppele: kokkulepe nägi ette u 100 fotot (või vähemalt 75 fotot 15 pildistatud komplekti korral), kuid üle anti ligikaudu 40. 4) Ei tagatud vähemalt 5 fotot iga komplekti kohta. 5) Ei järgitud pildistamise juhiseid: modell polnud pildistatud täiskasvus (täispikkuses), jalad/jalatsid ja komplekti terviklik “look” ei olnud nähtav. Hageja hinnangul ei saanud fotosid seetõttu lepingu eesmärgil (Instagrami/Facebooki turunduses) kasutada, mis kujutab endast olulist lepingurikkumist.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled nendes tingimustes kokku leppisid.
11.1.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud lepingu sisu selles ulatuses, nagu see on hagi rahuldamiseks vajalik. Kohus juhtis 26.03.2025 selgituses (dtl 403-406) poolte tähelepanu sellele, et hagejal tuleb tuua täpselt välja, milles pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppisid, ning osundada konkreetselt, kus see asjaolu tõenditest nähtub. Selle peale viitas hageja 14.04.2025 seisukohas peamiselt kirjavahetusele, milles hageja kirjeldas soovitud tulemust sõnadega „18–20 riideeseme ühikut. Valmis on vähemalt 5 fotot logoga. Need 18–20 korrutada 5 tk. Meile nädala jooksul anti valmis“ ning kostja vastusele „kuid me võime teha 220 € (2 tundi)“ (dtl 410, p 4). Sellest tõendist nähtub küll kokkulepe vähemalt tasu ja fotosessiooni kestuse kohta, kuid sellest ei nähtu, et kostja võttis siduva kohustuse otsuse punktis 10 viidatud tingimustele (hageja kirjeldatud hulga, tehnilise taseme ja kompositsiooniga fotod) üle anda.
11.2.Hageja on tuginenud kõigepealt sellele, et kostja tehtud fotode failimaht ja resolutsioon oli oluliselt väiksem, kui teisel fotograafil. Kohtu hinnangul näitab selline võrdlus eelkõige hageja rahulolematust ning tema ootust teistsuguse tulemuse suhtes, kuid ei tõenda, et pooled leppisid sellistes foto parameetrites kokku. Samuti ei tõenda teise fotograafi tööd, et ka kostja fotod peavad vastama samadele nõuetele – hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja pidi olema neist teadlik ja aktsepteeris neid nõudeid. Kostja ei ole omaks võtnud, et hageja saatis talle lingi teise fotograafi töödega ja kohtu toimikus vastavat tõendit selle saatmise kohta hagejalt kostjale ei ole. Hageja ei ole tõendanud 6
poolte kokkulepet konkreetses faili suuruses, resolutsioonis, formaatides või muudes objektiivselt kontrollitavates tehnilistes näitajates.
11.2.1.Samuti ei ole tõendatud, et kostja töö ei vastanud VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses tavapärastele nõuetele (ei sobinud sotsiaalmeedias kasutamiseks). Kostja on esitanud vastupidist kinnitavad arvamused (dtl 331-337; 341-348) ja põhistanud, et sellise suurusega (mahuga) fotosid oli võimalik kasutada sotsiaalmeedias. Kuigi hageja on esitanud vastupidised arvamused, mis fotode mahtu ja kvaliteeti kritiseerivad (dtl 303310), siis puudub kohtul alus eelistada hageja tõendeid. Hageja nendest arvamustest ei nähtu, milline on need esitanud isikute pädevus ja kogemus sellise hinnangu andmiseks, ning need on antud üksikute fotode kohta. Seega asub kohus seisukohale, et hageja kostja vastupidiseid tõendeid ja nendes esitatud arvamusi ümber lükanud ei ole ja hageja väide, et fotosid ei olnud võimalik kasutada sotsiaalmeedias, on tõendamata.
11.3.Hageja ei ole tõendanud, et lepiti kokku järeltöötluses (post-production), mis olid selle tingimused ja et kostja jättis selle tegemata või tegi puudulikult (ja sellisel juhul milles need puudused seisnesid milliste fotode puhul). Hageja vastavad väited on üldsõnalised, mille alusel ei saa tuvastada kostja poolt lepingu rikkumist.
11.4.Samuti ei ole hageja tõendanud, et fotosessioonil oli riidekomplekte selles mahus, nagu hageja väidab. Hagiavalduses on küll märgitud, et pildistamiseks oli ette valmistatud mitu riietuse komplekti ning et kostja jõudis kahe tunni jooksul pildistada 15 komplekti, millest hageja tuletas vähemalt 75 foto üleandmise kohustuse. Hageja viidatud 18.08.2023 sõnumivahetusest (dtl 12) nähtub esialgne, orienteeruv soovitud maht, kuid mitte see, et vaidlusalusel fotosessioonil oli tegelikult kohal või pildistatud just niisugune arv riidekomplekte. Kostja on sellele vastuväitele menetluses läbivalt tuginenud.
11.5.Samuti ei ole hageja tõendanud, et täispikkuses pildistamine oli poolte siduv kokkulepe. Tõenditest nähtuvalt tekib see tingimus tagantjärgi pärast fotosessiooni kui pretensioon tehtud töö osas. Asjas pole tõendeid, et pooled leppisid selles kokku eelnevalt. Vastava siduva kokkuleppe puudumisel ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et töös (fotodes) olid puudused, kuna „modell ei olnud pildistatud täiskasvus, mistõttu kogu „look“ ei olnud nähtav“.
12.Kokkuvõtvalt, eeltoodu alusel ei ole hageja kohtumenetluses tõendanud, et kostja tegi lepingule mittevastava töö ja rikkus sellega lepingut. Seega ei ole hageja tõendanud esimest kohustuslikku elementi kahju hüvitamise nõudes, mistõttu ei ole vaja hageja nõuet edasi analüüsida, sest seda nagunii võimalik rahuldada ei ole.
13.Kohus ei tuvastanud, et hagi oleks õiguslikult võimalik rahuldada muul alusel.
14.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
15.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et 12.09.2023 oli tegemist proovisessiooniga. Kostja on viidanud 22.08.2023 toimunud sõnumivahetusele, kui arutatakse poole kuni tunniajast proovisessiooni korraldamise võimalust (dtl 273). Samas ei nähtu hilisemast kirjavahetusest, et selles tegelikult ka kokku lepiti. Hageja viidatud tõenditest tulenevalt lepiti 30.08-04.09.2023 kokku fotosessioon kaks tundi koos modelli, meigi ja koha broneeringuga ning kinnitati üle kostja tasu (dtl 17-18). Viidet sellele, et tegemist oli proovisessiooniga, sõnumivahetuses pole. Samas pole see asja lahendamisel oluline, kuna
7
hagi jääb rahuldamata seetõttu, et hageja ei tõendanud nõude aluseks olevaid konkreetseid lepingutingimusi ega rikkumist.
16.Asja lahendamiseks pole samuti vaja käsitleda küsimusi seoses reels’idega, kuna nendega seoses pole hageja esitanud pretensioone ega nõuet ning asjas ei nähtu, et pooled oleksid nende kostja poolt tegemise ja tingimuste osas sõlminud siduva kokkuleppe.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 1032,50 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
19.1.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.
20.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
21.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 855 eurot (dtl 443-444). Hageja kostja esindajakulu osas vastuväiteid esitanud ei ole.
21.1.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja antud tunnitasu määradele vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa sarnase kvaliteediga õigusteenuse turuhinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
21.2.Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 7 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele.
22.Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 855 eurot (700 eurot + käibemaks 22% summas 155 eurot). Kostja on esitanud kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.