Aktiva Finance Group OÜ hagi H.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1951,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela (epost XXX) Kostja: H.L (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses: XXX-i, e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi H.L vastu osaliselt.
2.Välja mõista H.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja H.L-i vahel 06.03.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr L89007955593 põhivõlgnevus summas 686,27 eurot.
3.Välja mõista H.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o 686,27 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi H.L-i vastu sissenõudmiskulude 50 eurot, haldustasu 10 eurot, intressi 105,04 eurot, viivise 177,05 eurot ja edasise viivis määras 22,90% aastas väljamõismiseks.
5.Jätta menetluskulud 35,17% ulatuses H.L-i kanda ja 64,83% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Välja mõista H.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 160,02 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428, viitenumbriga 717061604.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult H.L (kostja) 1598,53 euro saamiseks. Kohus tegi 08.04.2024 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile ja elukoha aadressile. Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. 31.05.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus kohustas 03.06.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, sh tasuma täiendavalt riigilõivu.
3.Hageja esitas 01.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1309,51 euro, intressi 105,04 euro, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 177,05 euro ning edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud 337 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 06.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89007955593, mille alusel sai kostja krediiti 2000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 07.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28.11.2023 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostjal maksehäireid ei esinenud ja kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
2
4.Pärnu Maakohus võttis 22.11.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 22.11.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte e-posti teel. Kostja on kättesaamist kinnitanud 28.03.2025. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 11.04.2025 (k.a). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (11.04.2025) vastust hagile ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, hinnates tsiviilasjas esitatud tõendeid ja asjaolusid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja seda järgnevatel põhjustel.
6.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
7.Kohtule esitatud andmete kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank Finance AS vahel 06.03.2022 sõlmitud laenuleping nr L89007955593, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti summas 2000 eurot. Kostjal tuli vastavalt lepingule tagastada krediit osamaksetena (kokku 36 osamakset) ajavahemikul 15.04.2022 kuni 15.03.2025 (dtl 19, 3136). AS Inbank Finance loovutas 29.11.2023 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 21, 53) (VÕS § 164 lg 1). Inbank AS saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest, teatis saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile (dtl 21, 53) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et Inbank AS nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le. Kuna Inbank Finance AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.
8.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 03.06.2024 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 14-16).
9.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).
10.Hageja on esitanud kohtule kostjaga sõlmitud väikelaenu lepingu nr. L89007955593 (dtl 31), millest nähtuvalt laenas kostja esialgselt võlausaldajalt 2000 eurot, millise pidi tagastama 3
36 osamaksega suuruses 82,17 eurot. Lisaks pidi kostja tasuma lepingutasu 40 eurot ja haldustasu kuus 2,50 eurot. Laenulepingus on märgitud intressimääraks 22,9% aastas ning krediidi kulukuse määraks 30,48% aastas. Kokku pidi kostja tagastama 2957,71 eurot. Sisestades nimetatud andmed Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud tarbijakrediidi kulukuse kalkulaatorisse (Tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator | https://minuraha.ee) tuleb krediidi kulukuse määraks 30,36% osamakse suurusega 79,82 eurot. Lepingus märgitud osamakse 82,17 eurot suuruse korral on aastaintress 25,14% ja krediidikulukuse määr 33,22%. Väikelaenu lepingu sõlmimise ajal (06.03.2022) oli Eesti Panga poolt viimati avaldatud (30.11.2021) viimase eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Selle kolmekordne kordaja on 50,85%. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine.
11.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6). Kohtule esitatud hagiavaldusest ja lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll tarbijakrediidilepingu nr L899007955593 osas oli ebapiisav. Krediidiandja on krediidilepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt laenutaotluses avaldatule (dtl 54), maksehäireregistri andmetele ja kostja keskmise sissetuleku Maksu-ja Tolliameti (MTA) andmetele. Kohus peab oluliseks välja tuua, et hagiavalduses märgib hageja, et esitab tõendina maksehäireregistri väljavõtte (lisa 7). Nimetatud lisa 7 hageja kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole hageja esitanud kohtule tõendit, millest järeldub, et lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal maksehäired. Lisaks toob hageja välja, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu. Keskmise sissetuleku arvutamise aluseks olid viimase kolme kuu maksed. Keskmine sissetulek MTA andmete põhjal oli 881,44 eurot (hagiavalduse p 1.5 – dtl 22). Kohus leiab, et hageja poolt hagiavaldusse kopeeritud MTA andmetest ei ole võimalik aru saada, kelle kohta, millal ja milliseid andmeid on küsinud. Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks märkida, et isegi kui krediidiandja oleks kogunud andmeid kostjalt ja riiklikest registritest (nagu on hageja hagiavalduses märkinud), ei saaks ikkagi käesoleval juhul pidada vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt täidetuks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime või seda mõjutavate asjaolude kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või seda mõjutavaid asjaolusid (sh TlnRnKo 12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo 8.11.2021 2-20-106661, p 55). Hagiavalduse kohaselt krediidiandja kostja pangakonto väljavõtet kontrollinud ei ole. Seega oleks kohtu arvates igal juhul krediidiandja jätnud enne krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud. Õiged on hageja osundused, et tarbijal tuleb esitada laenu taotlemisel õigeid andmeid, kuid antud asjaolu ei vabasta krediidiandjat täiendavate andmete kogumisest, nende analüüsimisest ja hindamisest. 4
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
12.Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (Tln RnKm 05.02.2020 2-18-134930, p 10).
12.1.Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna lepingu nr L899007955593 osas käsitletav laenulepingu tasu ja igakuiselt tasutav haldustasu, mis on arvestatud osamaksete hulka. Lepingu nr L899007955593 lepingutasuks on 40 eurot ja haldustasu 2,50 eurot kuus (dtl 31). Nimetatud lepingutasu ja haldustasu kostjalt lepingu osalise tühisuse tõttu nõuda ei ole õigustatud, kuna tegemist on muu tasuga VÕS § 403 4 lg 7 mõttes.
12.2.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o 15.08.2023 kuni ülesütlemiseni 28.11.2023.a kokku summas 105,04 eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega jätab kohus hageja intressinõue rahuldamata.
12.3.Hagiavalduse p 1.6 on hageja esitanud ümberarvutused, juhuks kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud (dtl 23-24). Hageja esitas vastavad ümberarvestused VÕS § 403 4 lg 7 järgi ja taotleb, et sellisel juhul tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 686,27 eurot. Arvestades, et kostja on lepingu alusel saanud kokku laenu summas 2000 eurot (dtl 37) ning lepingu katteks on kostja poolt lepingu kehtivusel tagasimakseid tehtud kokku summas 1313,73 eurot (hagiavalduse punkt 1.6 – dtl 24, 38-41), kujuneb hageja põhinõudeks 686,27 eurot (2000-1313,73), mis tuleb kostjalt välja mõista.
13.VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hagiavalduse kohaselt jäi kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse kolme järjestikuse tagasimaksega (15.08.2023, 15.09.2023 ja 15.10.2023) (dtl 25). Sellest tulenevalt andis krediidiandja kostjale vastavalt 07.11.2023 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.11.2023 (dtl 20, 49). Kuna kostja ei täitnud kohustusi täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu 28.11.2023 teatega üles (dtl 20, 51) ja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade (dtl 53). Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt ei ole ülesütlemine olnud kehtiv, kuna kostja ei olnud viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Nimelt tuli lepingu kohaselt kostjal tasuda hagejale igakuiselt osamakseid alates 15.04.2022 kuni 15.03.2025. Kohus arvestab 5
kostja poolt teostatud maksed summas 1313,73 eurot põhiosa katteks. Sellisel juhul ei olnud kostja alates 15.08.2023 tagasimaksetega viivituses nagu hageja on hagi punktis 2.2 märkinud (s.o 15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023 ja 15.11.2023). Kuna kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses, ei olnud hagejal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigus lepingut üles öelda. Eeltoodust tulenevalt oli lepingu ülesütlemine tühine.
14.Hageja on esitanud alternatiivselt kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes, juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Sellisel juhul poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ning hageja palub mõista kostjalt välja sissenõutavaks põhiosa summas 686,27 eurot. Hageja on esitanud ümberarvutused (dtl 24) ja selgitas, et lepingu alusel sai kostja krediiti summas 2000 eurot (dtl 37). Kostja pidi tagastama igakuiselt 15. kuupäeval osamaksega 82,17 eurot kuus perioodi 15.04.2022-15.03.2025 jooksul. Kostjalt toimus makseid summas 1313,73 eurot, mida hageja arvestab kõik põhiosa katteks. Seega on kostjal muutunud sissenõutavaks summas 686,27 eurot (2000 – 1313,73). Käesolevalt poolte vahel sõlmitud leping lõppes 15.03.2025. Kostjal on tagastamata saadud laenust 686,27 eurot, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist (VÕS § 82 lg 7). Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja on võlgnikuna rikkunud raha maksmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kokku summas 686,27 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest ning viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
15.Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud tasulised meeldetuletused 12.01.2024 (25 eurot), 20.03.2024 (5 eurot) ja 25.03.2024 (5 eurot). Lisaks on tekkinud muud makse viivitusega seotud kulud 15 eurot (st nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ning emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud (dtl 25–26, 55-59). Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja poolt lepingu ülesütlemine oli tühine (vt otsuse p 13.1) ja hageja ei ole esitanud sissenõudekulude nõuet VÕS § 1132 lg 1 alusel. Kohus märgib, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas VÕS § 1132 lg 1 alusel ei oleks ka õigustatud, sest hageja ei ole edastanud kostjale vähemalt ühte tasuta meeldetuletust (VÕS § 1132 lg 1). Seega jätab kohus sissenõudekulude nõude summas 50 eurot rahuldamata. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 6
17.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 1951,48 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (686,27 eurot ehk 35,17%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 35,17% ulatuses kostja kanda ja 64,83% ulatuses hageja kanda.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot, õigusabikulud 338 eurot (2h x 169 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 61-62). Summad ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Kohus leiab, et riigilõiv 315 eurot on hageja kuludest vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 338 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud hagi esitamiseks täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule dokumentide esitamisele 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Seega on põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus hindab hagi esitamiseks põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 455 eurot (315+20+120). Kostjal tuleb hagejale hüvitada 160,02 eurot (35,17% 455-st).
19.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
20.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
21.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.