Tartu, 14. märts 2026 Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010 Tartu, e-post [email protected])
Tsiviilasja number
2-25-8790
Tsiviilasi
Bondora AS hagi H.Y vastu põhivõla 4132 euro 35 sendi ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
5818 eurot 16 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post XXX) Kostja H.Y (isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistri järgi XXX , e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS 05.06.2025 hagi H.Y vastu põhivõla 4132 euro 35 sendi ja viiviste saamiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista H.Y-lt Bondora AS kasuks välja põhivõlg 4132 eurot 35 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1225 eurot 5 senti perioodi 05.11.2022– 05.06.2025 eest ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (4132 eurot 35 senti) alates 06.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud H.Y kanda. Mõista H.Y-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 695 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (695 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Toimetada tagaseljaotsus H.Y-le kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Hagejad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 05.06.2025 hagi H.Y (kostja) vastu põhivõla 4132 eurot 35 senti ja viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjaga 23.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2868620 (leping), mille alusel sai kostja hagejalt krediiti 4200 eurot, millest 265 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse 04.10.2022. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles 04.11.2022 lepingu erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 4132 eurot 35 senti ning viivis hagiavalduse esitamiseni 1225 eurot 5 senti ning alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. (millest 265 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2.Tartu Maakohus võttis 23.07.2025 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kohus püüdis välja selgitada kostja tegelikku asukohta, tehes päringuid erinevatele finantsasutustele, tele- ja kommunikatsiooniettevõtetele, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele, samuti Politsei- ja Piirivalveametile. Kohus sai telefoni teel ühendust kostja lapse isa Maksim Tjukoviga, kes kinnitas, et kostja elab umbes aastast 2022 Soomes. Kostja maksab lapsele iga kuu elatist, elatis laekub välispanga arvelt.
2.1.Tartu Maakohus jättis 01.12.2025 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja seitse päeva, et põhjendada eeltoodut arvestades kohtualluvust. Kohus selgitas hagejale, et välismaise elemendiga tarbijalepinguid puudutavas vaidluses saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse nr 1215/2012 järgi kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) (määrus) art 17 lg 1 ja 18 lg 2 kohaselt esitada tarbija vastu hagi üksnes selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus märkis, et kostja lapse isa kinnitusest tulenevalt on alust arvata, et kostja harilik viibimiskoht ei ole Eestis. Kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, tuleb TsMS § 363 lg 4 kohaselt hagi esitamist sellele kohtule põhjendada. Kohus selgitas, et hagejal tuleb hagi esitamist Tartu Maakohtule põhjendada, arvestades vajadusel ka rahvusvahelise kohtualluvuse sätteid.
2.2.Hageja esitas 10.12.2025 kohtule seisukoha, milles selgitas, et asi allub Tartu Maakohtule, sest pooled sõlmisid lepingus kohtualluvuse kokkuleppe. Lepingu p 16.3 sätestab, et vaidlus, mida pooled ei suuda mõistliku aja jooksul heausksete läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Eesti pädevas piirkonnakohtus kui esimese astme kohtus. Juhul, kui laenuvõtja asub pärast laenulepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole teada, lepivad pooled kokku, et vaidlused lahendatakse Eesti kohtus. Kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv, sest ka tarbijaga võib Brüsseli I määrue (uuesti sõnastatud) art 19 p 3 ning TsMS § 104 p 2 järgi juhuks, kui kostja asub elama välisriiki. Kohtualluvuse kokkulepe on lubatav, sest kostja elas kokkuleppe sõlmimise ajal Eestis.
3.Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 09.02.2026. Kohus avaldas teate Ametlikes Teadaannetes 24.01.2026, andes kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 28 päeva.
3.1.Kohus selgitas sealjuures teadaandes, et kostjal on õigus esitada kohtule seisukoht selle kohta, millises riigis ta kohtuasja menetlust soovib. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest (RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11) (dtl 122). Eeltoodu on asjakohane ka kehtiva õiguse kontekstis.
3.2.Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 09.03.2026 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Kohus oli proovinud enne avalikku kättetoimetamist toimetada kostjale kätte dokumente järgmiselt (dtl 121): 23.07.2025 Avaliku e-toimiku kaudu kättetoimetatuks tehtud e-postile XXX saadetud 12.08.2025, 11.10.2025 vastust pole rahvastikuregistris telefoninumber XXX – helistatud 12.08.2025. Vastab naisterahvas, kes väidab, et ei ole kostja ning ei tunne sellist inimest. kostja lapse isa M. T. (telefoninumber XXX) kinnitas, et kostja elab alates umbes 2022. aastast Soomes. Kostja maksab lapsele iga kuu elatist, elatis laekub välispanga arvelt. Seisuga 18.09.2025 kostja ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. 11.10.2025 asutustele tehtud päringust uusi andmeid ei ilmnenud 11.10.2025 päringule vastas Politsei- ja Piirivalveamet, Politsei menetlusinfosüsteemis on märgitud H.Y elukohaks XXX ja kontaktnumbriks XXX. Andmed on saadud
06.10.2019 menetlustoimingute käigus. Hilisemad kokkupuuted isikul politseiga puuduvad. PPA poolt antud teledoninumber ja aadress ei kehti rahvastikuregistris.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 104 p 2 mõttes Tartu Maakohtule. Kohus andis hagejale tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks ning kostjale tähtaja anda kohtule teada seisukoht selle kohta, millises riigis ta kohtuasja menetlust soovib. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja esitas kohtule koos hagiavalduses info menetluskulude kohta (dtl 6 ja 7) ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 595 euro suuruse riigilõivu ja 100 eurot fikseeritud tasuna. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse korral kostja seisukohta menetluskuludele. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et 100 eurot fikseeritud tasuna on tüüpiline turuhind standardsete nõuete eest.
7.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjale hageja kasuks välja mõista menetluskulud 695 eurot (km-ta) (riigilõiv 595 eurot ja 100 eurot fikseeritud esindajatasu). Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.