Kodumaa Kapitali HLÜ hagi F.D vastu põhivõla, intressi ja viivise nõudes
Hagihind
2204,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kapitali HLÜ (registrikood 12782505) Hageja lepinguline esindaja: Marge Rebane Kostja: F.D (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kodumaa Kapitali HLÜ hagi F.D vastu.
2.Mõista välja F.D-lt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks 2038,78 eurot, millest põhivõlg on 1547,73 eurot, intress 112,18 eurot ja 13.03.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 378,87 eurot.
3.Mõista välja F.D-lt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks viivis põhivõlalt 1547,73 eurolt 0,065% päevas alates 14.03.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Mõista välja F.D-lt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks menetluskulud summas 1508,85 eurot.
6.Mõista välja F.D-lt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks menetluskuludelt, 1508,85 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt 1
2-25-13910 mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kodumaa Kapitali HLÜ (hageja) esitas 26.08.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.D (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täpsustas 08.10.2025. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1547,73 eurot, intressi 112,18 eurot, 25.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 177,67 eurot ja viivise põhivõlalt alates 26.08.2025 kuni võla tasumiseni 0,065% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.08.2021 laenulepingu nr L21131168, mille alusel sai kostja laenu summa 2100 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 18% aastas ja krediidi kulukuse määr 21,49% aastas. Väljamakstavast laenusummas arvestati maha 100 eurot sissemakstava osakapitali summana, mille aluseks oli poolte poolt 02.08.2021 allkirjastatud osakapitali sissemakse taotlus. Pooled sõlmisid 19.01.2022 laenulepingu nr L21131168 lisalaenu väljastamise ja tähtaja pikendamise kokkuleppe. Pooled leppisid kokku, et suurendavad laenu põhitingimustes kokkulepitud laenu 1103 euro võrra. Väljamakstavast laenusummast arvestati maha 50 eurot lisakokkuleppe sõlmimise tasu eest ning 53 eurot täiendava osakapitali eest. Kostja kohustus laenumakseid tasuma vastavalt maksegraafikule, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu andis hageja kostjale 25.02.2025 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja 13.03.2025 lepingu üles. Hageja teavitas kostjat 14.03.2025 e-kirjaga, et nende vahel sõlmitud laenuleping on üles öeldud ning kostja on kohustatud tagastama hagejale kogu tagasi maksmata laenusumma, arvestatud intressid ja viivised. Hageja palus kostjal võlg tasuda hiljemalt 16.04.2025. Kostja seda ei teinud. Laenu andmisel kontrollis hageja kostja maksevõimet ja hindas kostja laenuvõimeliseks. Kostja maksevõime hindamisel võttis hageja aluseks kostja pangakonto väljavõtte, tema sissetulekute suuruse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, kostja hariduse ning perekonnaseisu.
2.Kohus võttis hagiavalduse 20.10.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja esitas 04.11.2025 kohtule vastuse, milles vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et laenu andmisel rikkus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja väitel oli tal hagejalt laenu küsimusel juba olemas mitmeid laene teistelt krediidiasutustelt. Sissetulekutest oli kostjal sellel perioodil kindel sissetulek SA TÜ Kliinikumist. F.D OÜ-st saadud sissetulek ei olnud igakuine ja püsiv, mida on näha konto väljavõtetelt. F.D OÜ käive oli 2020. aastal 16 895 eurot ja 2021. aastal 20 761 eurot ja F.D OÜ ei olnud isegi käibemaksukohuslane. Seda oleks saanud kontrollida avalikest andmebaasidest ja see oleks pidanud olema laenuandjale üks riskifaktoreid. Kostja toob välja, et algselt täitis ta lepingut nõuetekohaselt, aga hiljem sattus töökaotuse tõttu makseraskutesse. Kostja leiab, et hageja laenuandja ei prognoosinud piisavalt hoolikalt selliste võimalike probleemide teket. Arvestades ka kostja rasket majanduslikku olukorda, tema vanust ja töötuks jäämist, palub hageja menetlus lõpetada. Kostja märgib, et ta ei pea võimalikuks menetluse lõpetamist kompromissiga, kuna kompromissi täitmine ei oleks ilmselt võimalik, sest kostjal puuduvad rahalised vahendid ning raha maksmine võtaks liiga kaua aega.
4.Hageja esitas 23.12.2025 kohtule arvamuse, milles kostja seisukohtadega ei nõustu. Hageja täpsustas täiendavalt kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise asjaolusid.
5.Kohus otsustas 02.02.2026 määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja, 21 päeva alates määruse kättetoimetamisest, esitada kohtule täiendavaid avaldusi, dokumente ja menetluskulude nimekiri. Samuti määras kohus kohtuotsuse teatavaks 2
2-25-13910 tegemise aja.
6.Hageja esitas 23.02.2026 kohtule seisukoha, milles teatab, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja täpsustas, et kostjale antud laenu otstarve oli veoauto remont, mille kohta esitas kostja ka remondi kalkulatsiooni. Hageja kontrollis kostja maksevõimelisust, sh tuvastas hageja, et kostjal oli kinnisvaralaen SEB pangas. Hageja on kontrollinud kostja arvelduskontode väljavõtteid. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud ning täiendavaid seisukohti ega dokumente ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et Kodumaa Kapitali HLÜ hagi F.D vastu põhivõla, intressi ja viivise nõudes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Arvestades hagi hinda menetleb kohus asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras ja TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 02.08.2021 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 2100 eurot ja 19.01.2022 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale täiendavalt laenu 1103 eurot ning lepiti kokku kostja maksetähtaja pikendamises. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust, ei tasunud võlgnevust ka hageja antud täiendava tähtaja jooksul ning 13.03.2025 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Hageja nõuab hagis kostjalt tagastamata laenu põhiosa, intressi ja viivist laenu põhiosalt lepingus kokkulepitud määras. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagile vastu vaieldes tugineb kostja sellele, et pärast laenu saamist kaotas ta töö ja tal puudub sissetulek ning laenu andmisel ei järginud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kontrollinud piisavalt kostja maksevõimet ega prognoosinud kostjal võimalike probleemide teket.
10.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguna. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on kohustatud krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid 3
2-25-13910 tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja leiab, et on nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja põhjendab, et kostja maksevõime hindamiseks küsis ta kostjalt pangakonto väljavõtet. Kostja tõi laenutaotluses (dtl 40–45) välja, et tal on oma maja, ta on abielus, tal on kaks tööandjat (SA TÜ Kliinikum ja F.D OÜ), tema igakuine sissetulek on 1630 eurot ja leibkonna sissetulek on 3430 eurot, igakuised kulud 220 eurot ja leibkonna kulud kokku 650 eurot, lisaks kinnisvaralaen 550 eurot kuus. Kostja soovis laenu veoautoremondiks. Hageja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte (dtl 48–57) alusel, et kostja igakuine sissetulek on ca 1700 eurot ja igakuised kulud 597 eurot. Kostja töötas SA TÜ Kliinikum raamatupidajana ning tema krediidiinfo oli laitmatu. Hageja kontrollis kostja maksevõimelisust ka enne lisalaenu andmist. Kostja tõi taotluses (dtl 71–78) välja enda igakuise sissetulekuna 1480 eurot ning kohustusena 440 eurot. Kostjale kuulusid taotluse kohaselt Mäetaga kinnistu väärtusega 130 000 eurot, maa väärtusega 10 000 eurot ja sõiduauto väärtusega 7000 eurot. Kostja oli olemasolevat laenu teenindanud korrektselt. Hageja küsis kostjalt uuesti pangakonto väljavõtet (dtl 82–94). Hageja poolt kostjale antud laenu tagasimaksed oli algselt 69,96 eurot kuus ja pärast lisalaenu andmist 79,44 eurot kuus. Eeltoodud asjaolude ja tõendite põhjal hindab kohus, et hageja on kostjale laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kohaselt. Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei prognoosinud kostja võimalikku töökaotust. Kohus leiab, et hagejal ei olnud kohustust ega võimalust kostja võimalikku töökaotust ette prognoosida. Kostja on laenutaotluses märkinud, et kostja töösuhe on tööandjate juures alanud 15.07.2001 (dtl 75). Kostja pangakontode väljavõtetest nähtuvad regulaarsed töötasu maksed sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum. Kostja ei olnud katseajal, samuti ei nähtu muid andmeid, mis oleksid viidanud töökaotuse ohule. Kohus selgitab, et töökaotusest tulenevat riski kannab laenuvõtja. Kostja ainus finantskohustus oli tema pangakontode väljavõtetest nähtuvalt kodulaen AS-is SEB Pank. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul järginud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Hageja põhi- ja intressinõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude rahuldamise eelduseks on seega kostja poolt lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine. Kohustuse rikkumise tuvastamiseks on vajalik eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. Kostja oli kohustatud tagastama hagejale laenusumma koos intressidega vastavalt maksegraafikule. Kostja jäi viivitusse 25.10.2024, 25.11.2024, 25.12.2024, 25.01.2025 ja 25.02.2025 osamaksete tasumisega, mistõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu VÕS § 416 alusel üles 13.03.2025. Pärast laenulepingu ülesütlemist muutus veel tasumata põhivõlg sissenõutavaks. Hageja andis kostjale laenu kokku 3203 eurot. Hageja on toonud välja, et kostja on tasunud hagejale põhivõla katteks kokku tagasimakseid summas 1655,27 eurot. Seega on kostjal tasumata sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1547,73 eurot. Hageja arvestuse kohaselt on kostjal intressivõlgnevus summas 112,18 eurot, intressi on arvestatud kuni lepingu ülesütlemiseni. Hageja esitatud tõendite kohaselt oli lepingu nr L21131168 järgi intressimäär 18% aastas (dtl 14). Kostja jättis tasumata maksegraafikujärgsed 25.10.2024, 25.11.2024, 25.12.2024, 25.01.2025 ja 25.02.2025 osamaksed, sh intressimaksed vastavalt summas 21,89 eurot, 21,74 eurot, 20,19 eurot, 19,96 eurot, 19,05 eurot ning intress kuni lepingu ülesütlemiseni 9,35 eurot (dtl 140). Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud intress summas 112,18 eurot. Kohus leiab, et kostja väited temal piisava sissetuleku puudumise tõttu, ei anna alust kohustuse täitmisest keelduda ega jätta hagi rahuldamata. 4
2-25-13910
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,065% päevas iga osamakse tasumisega viivitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja esitatud viivisearvestuse (dtl 157) kohaselt on viivisenõue osamaksetelt hagiavalduse esitamise seisuga 145,48 eurot ning perioodil 25.07.2025– 25.08.2025 on viivisenõue 32,19 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 378,87 eurot ((145,48 + 32,19 + 201,20 (perioodil 26.08.2025–13.03.2026 määraga 0,065% päevas põhivõlalt 1547,73 eurolt)).
13.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1547,73 eurot, intressi 112,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 378,87 eurot ja viivise põhivõlalt 1547,73 eurolt 0,065% päevas alates 14.03.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 2036,48 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot, kinnistusraamatu väljavõtted summas 12 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 1674,48 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.
15.1.Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 350 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu summas 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 350 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.
15.2.TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja on taotlenud kinnistusraamatu väljavõtete kulu summas 12 eurot väljamõistmist kostjalt. Kohus leiab, et kuigi selline kulu võiks olla hüvitatav asja läbivaatamise kuluna, siis ei ole hageja menetluses esitanud kostja osas ühtegi kinnistusraamatu väljavõtet. Seega ei ole antud kulu põhjendatud ja vajalik.
15.3.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline taotleb tasu tunnihinnaga 105 eurot, millele lisandub käibemaks, ning alates 5
2-25-13910 01.01.2026 sooritatud toimingute eest tasu tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on järgmine: -
Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Hageja lepinguline esindaja on märkinud hagiavalduse koostamisele ja selles esinevate puuduste kõrvaldamisele kulunud ajaks kokku 6 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et eelviidatud toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks saab lugeda 4 tundi. Samuti on hageja lepinguline esindaja märkinud 23.12.2025 seisukoha koostamisele kulunud ajaks kokku (sh kostja vastusega tutvumine) 4 tundi ja 20 minutit. Kohus leiab, et eelviidatud toimingute osas on põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Muude toimingute osas on märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusele saab kokku lugeda 8 tundi ja 55 minutit. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 105 eurot, millele lisandub käibemaks, ning 115 eurot, millele lisandub käibemaks, st vastavalt kehtivale käibemaksumäärale 128,10 eurot, 130,20 ja 142,60 eurot tunnis ületab osaliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele ning ei ole advokaat. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et te ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 105 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Kohus arvestab perioodil 07.05.2025– 11.06.2025 osutatud toimingute eest tasu käibemaksumääraga 22% ning alates 01.07.2025 osutatud toimingute eest tasu käibemaksumääraga 24%. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 8 töötunni ja 55 minuti eest kokku 1158,85 eurot (1 * 128,10 + 7,91667 * 130,20). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1508,85 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1158,85 eurot. 6
2-25-13910
15.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.