Kui kostja jääb punktis 2.1 sätestatud mistahes kompromissisumma osamakse tasumisega osaliselt või tervikuna viivitusse enama kui 7 kalendripäeva võrra, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata kompromissisumma jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub kompromissisumma jäägilt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kompromissisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui kompromissisumma ulatuses.
2.3.Kumbki pool kannab ise oma menetluskulud.
3.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-109271. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 25.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O Slt (kostja) 1378,47 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS xxx ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust.
2.Pärnu Maakohus tegi 28.03.2025 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 24.05.2025. Pooled esitasid 12.06.2025 Pärnu Maakohtule maksegraafiku.
3.Pärnu Maakohus käsitles esitatud maksegraafikut kompromissina, lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetlemise üle Harju Maakohtule.
4.Harju Maakohus jättis 10.09.2025 määrusega kompromissi käiguta ning võimaldas pooltel täpsustada kompromissi ja kompromissi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtumääruse kohaselt tuli hagejal täpsustada nõude tekkimise asjaolusid ja esitada nõude aluseks olevad dokumendid.
5.Hageja selgitas 23.09.2025 vastuses kohtunõudele kompromissi aluseks olevaid asjaolusid ja esitas sellekohased tõendid.
6.AS xxx (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 23.07.2024 järelmaksulepingu nr xxx (leping). Lepingu alusel sai kostja laenu 1402,99 eurot nutitelefoni Apple iPhone 15 Pro Max 256GB ja mobiili tagakaane ostmiseks. Kostja kohustus laenu koos intressiga määras 15,90% aastas tagastama kokkulepitud graafiku alusel perioodil 22.08.2024– 22.01.2025.
7.Kostja tegi lepingu alusel krediidiandjale tagasimakse 252,74 eurot, millest arvestati põhinõude katteks 221,38 eurot ja intressi katteks 31,36 eurot.
2/6
8.Kuivõrd kostja lepingut edaspidi kohaselt ei täitnud, ütles krediidiandja 27.12.2024 lepingu üles.
10.Hageja selgituste ja tõendi kohaselt lähtus krediidiandja kostja sissetuleku ja kostja kohustuste suuruse hindamisel tarbija poolt krediiditaotluses esitatud andmetest.
11.Kohus jättis 04.11.2025 määrusega kompromissi teistkordselt käiguta. Kohus selgitas, et kohtu esmasel hinnangul ei toiminud krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 2 mõttes, ei küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega kontrollinud kostja esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4. Eeltoodust tulenevalt võimaldas kohus pooltel kompromissi täpsustada selliselt, et see hõlmaks kas üksnes kostjal VÕS § 403 4 lg 7 alusel tegelikult olemasolevaid kohustusi hageja ees või kostja selgesõnalist kinnitust, et ta kohustub tasuma hagejale kompromissis sätestatud summad ja soovib kompromissi kinnitamist sõltumata sellest, et krediidiandja võis sõlmida kostjaga kompromissi aluseks oleva lepingu vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes ning kostjal ei pruugi seetõttu tegelikult olla intressi-, viivise ja sissenõudmiskulude tasumise kohustust kompromissis sätestatud ulatuses.
12.Hageja esitas 14.11.2025 nõude ümberarvestuse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt. Ümberarvestusest nähtuvalt oli hagejal 12.06.2025 ehk maksegraafiku koostamise seisuga kostja vastu põhinõue 1155,22 eurot, intressinõue 11,97 eurot, viivisenõue 84,03 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot, millele lisanduvad menetluskulud 20 eurot ja hageja tasutud riigilõiv 65 eurot.
13.Hageja ei põhistanud täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Samuti ei esitanud pooled kohtu selgitustele vastavat kompromissilepingut.
14.Kohus tegi 21.11.2025 kohtunõudes pooltele veelkord ettepaneku esitada kompromissileping, mis vastab VÕS § 403 4 lg 7 kohasele nõude ümberarvestusele või sisaldab varem selgitatud kostja kinnitust.
15.Hageja teatas 09.12.2025 kohtule, et esitas 02.12.2025 kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja kohustub tasuma põhinõude 1155,22 eurot, intressi 11,97 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise 171,09 eurot, riigilõivu 65 eurot ja õigusabikulud 100 eurot ehk kokku 1553,28 eurot 15 kuu jooksul.
16.Kostja teatas 29.01.2026 kohtule, et ei saanud hageja kompromissiettepanekut kätte, sest hageja saatis ettepaneku valele e-posti aadressile. Kostja on nõus tasuma hagejale 1155,22 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma kompromissiettepanekus nimetatud summat 1553,28 eurot, kuivõrd kostja ei saanud hageja kompromissiettepanekut kätte.
17.Kohus määras kompromissi arutamiseks kohtuistungi 10.03.2026 kell 10.00.
18.Kohtuistungil sõlmisid pooled uue kompromissi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
19.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
3/6
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
20.Pooled on 10.03.2026 sõlminud uue kompromissi, mille pooled on esitanud kohtule kinnitamiseks 12.06.2025 sõlmitud maksegraafiku asemel. Kohus ei kinnita seetõttu poolte vahel 12.06.2025 sõlmitud maksegraafikut kompromissina. Kohus kinnitab poolte vahel 10.03.2026 sõlmitud kompromissi.
21.Kohus on seisukohal, et 10.03.2026 kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
22.Hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
23.VÕS § 421 kohaselt on VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohtupraktikas on leitud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib võlatunnistus kui leping olla tühine VÕS § 421 alusel, kui selle võlatunnistusega on loobutud vastuväidete esitamisest, millest tarbija tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18 , p 14.1.2; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 27). See kehtib ka juhul, kui võlatunnistus sisaldub kompromissilepingus (TlnRnKo 07.08.2024, 2-21-135781/12, p 10-11).
24.Seetõttu peab kohus ka niisugusel juhul omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 28; TlnRnKo 07.08.2024, 2-21135781/12, p 11).
25.Leping on kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Seega on kostja avaldus krediidilepingu sõlmimiseks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis VÕS § 404 lg 1 kohaselt.
26.Lepingu sõlmimise ajal 23.07.2024 oli kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 49,95% (16,65% × 3). Lepingu kohaselt on kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr 30,85%. Seega ei ületanud kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ning leping ei ole seega tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel.
27.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
28.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja lepingu sõlmimisel järginud vastustundliku laenamise põhimõtet vastavalt VÕS §-le 4034.
29.Hageja selgituste ja tõendi kohaselt lähtus krediidiandja tarbija sissetuleku ja tarbija kohustuste suuruse osas tarbija poolt krediiditaotluses esitatud andmetest.
4/6
30.Krediidiandja ei ole kontrollinud, kas tarbija poolt krediiditaotluses osutatud sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS § 4034 lg 2 ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi.
31.Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja tarbija teised varalised kohustused VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes.
32.Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele.
33.Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda krediiditaotlusest ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet tarbija sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
34.Kohus leiab seega, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud.
35.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
36.Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi, mis lähtub hageja 14.11.2025 nõude ümberarvestusest vastavalt VÕS § 4034 lg-e 7.
37.Hageja on 14.11.2025 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti määranud, arvestades krediidisumma 1402,99 katteks tehtud tagasimaksed 252,74 eurot 247,77 euro ulatuses põhiosa katteks ja 4,97 euro ulatuses intressi katteks. Kostja krediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse suurus on seega 1155,22 eurot.
38.Nõude ümberarvestuse kohaselt oli kostja ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal osaliselt viivituses 22.09.2024 osamakse tasumisega ja täielikult viivituses 22.10.2024 ja 22.11.2024 osamaksete tasumisega. Seega olid lepingu ülesütlemise hoiatuse esitamise ajal 05.12.2024 ja lepingu ülesütlemisel 27.12.2024 täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimused ning leping on kehtivalt üles öeldud.
39.Lähtudes VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast ning arvestades, et krediidileping on 27.12.2024 üles öeldud ja kostja on tasunud intressi katteks 4,97 eurot, on kostjal tasumata intress perioodi 23.08.2024–27.12.2024 eest 12,07 eurot.
40.Krediidilepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 15,9% aastas ja 0,04% päevas. Kompromissi sõlmimise seisuga on kostjal viivisevõlgnevus perioodi 28.12.2024– 10.03.2026 eest 220,41 eurot.
41.Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu 10.03.2026 seisuga lepingust tuleneva põhivõla tagastamise ning seadusjärgse intressi ja viivise tasumise nõue 1387,7 euro ulatuses.
5/6
42.Lisaks on hageja esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 50 euro ulatuses ning hageja on kandnud menetluskulusid, sh maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot vastavalt TsMS § 4842 ja riigilõiv 65 eurot.
43.Kohtu hinnangul vastab kompromiss seega VÕS § 403 4 lg 7 järgsele nõude ümberarvestusele, samuti ei esine asjaolusid, mis annaks alust pidada kompromissi VÕS § 421 alusel tühiseks.
44.Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
45.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
46.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
47.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
48.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool kannab ise oma menetluskulud. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
49.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaega lühendamises ühe päevani. Kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 saab seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.