nr 2-26-514 Aktiva Finance Group OÜ hagi W.O vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 7309,45 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress XXX) Sigrid Rahkema (XXX)
Kostja
W.O (isikukood XXX; aadress XXX,)
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista W.O-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr L89016802624 alusel põhivõlgnevus 606,08 eurot ja intress 91,64 eurot;
2.välja mõista W.O-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis põhinõudelt (606,08 eurot) alates 10.03.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Mõista W.O-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr L89016802624 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt: maksepäev põhiosa jääk põhiosa intress osamakse 24.03.2026 3 958,52 €
4.Mõista W.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse 2
tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Seoses eelnevaga: 5.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 11% ja hageja kanda 89 %; 5.2 välja mõista W.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 86,35 eurot; 5.3 välja mõista W.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 86,35 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 5.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 5.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 5.6 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud; 6.Selgitada: 6.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 6.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 6.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 6.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 6.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 6.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 6.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud 3
1.Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance ja W.O sõlmisid 01.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr. L89016802624, mille alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Lepingu nr. L89016802624 kohaselt on krediidi kulukuse määr 27,48% aastas ja intressimäär 21,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 5000 eurot, intressimäära 21,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 24.06.2029, osamaksete arv 60, laenulepingu sõlmimise tasu 100 eurot, igakuine lepingu haldustasu 3,90 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.02.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 24.11.2024-24.01.2025 osamaksetega. 26.02.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise teatised olid edastatud kostja lepingujärgsele aadressile XXX, 48103 XXX-i. AS Inbank Finance loovutas 27.02.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 28). Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 24.07.2029-24.06.2029. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 116,89 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 4883,11 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4883,11 eurot, intress 365,55 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 925,84 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 9.01.2026 kuni põhinõude summas 4883,11 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 665 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud AET-i kaudu 19.01.2026, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
6.Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud 01.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr. L89016802624 (dtl 13-17, 19-25) laenuga 5000 eurot (dtl 18).
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance oli oma majandus- ja 4
kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 26.02.2025 (dtl 26-27). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud laenu 5000 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hagiavalduse kohaselt krediidiandja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud pangakonto väljavõtte alusel: sissetulek 2450 eurot, kohustused 400 eurot (dtl 29-31).
11.Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks. Hageja poolt kohtule esitatud pangakonto hõlmab ajavahemikku 23.07.202321.02.2024, mis ei ole seostatud laenulepinguga nr L89016802624. Laenuleping sõlmiti kostjaga 1.07.2024. Samuti kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotluses märgitu vahel. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed AS-ga ESTO ja Holm Bank AS5
ga. Ajavahemikus 23.07.2023-21.02.2024 on kostjale antud laenu erinevate krediidiandjate poolt 13232,38 eurot (dtl 56-79). Ka nähtub kohtule esitatud pangakontost, et 29.11.2023 on kostja Holm Bank AS-ist laenu võtnud 5742 eurot, et tasuda ESTO AS-le võlgnevus 4176,38 eurot (dtl 69).
12.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
13.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Tarbijakrediidilepingu nr. L89016802624 alusel on kostja teostanud makseid kokku 579 eurot (dtl 34).
14.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
15.Hageja on esitanud alternatiivselt nr L89016802624 lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 ümberarvestuse ja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust ja lepingujärgset viivist 21,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
16.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
17.AS Inbank ütles lepingu üles alates 26.02.2025. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil 24.11.2024-24.01.2025. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 6.02.2025. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni 424.07.2024-24.03.2025 ja osaliselt tasutud 24.04.2025 osamakse). Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks maksed alates 24.04.2025-24.02.2026 kokku 606,08 eurot ja intress 91,64 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 6
18.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
19.Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse novembris 2024. Samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
20.Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.
21.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 606,08 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest (10.03.2026) kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
22.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud lepingu nr L89016802624 põhivõlg 606,08 eurot ja intress 91,64 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (606,08 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi ning viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
23.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
25.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 11% ulatuses kostja ja 89% ulatuses hageja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus
7
ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 665 eurot ning õigusabikuludest summas 338 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 785 x 11% = 86,35 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (86,35 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.