Hageja AS DECORA (registrikood 10150195), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post XXX)
hagi
Q.J-i
vastu
võlgnevuse
Kostja Q.J (isikukood XXX, elukoht XXX-i, epost XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS DECORA 04.11.2025 hagi Q.J-i vastu võlgnevuse saamiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista Q.J-ilt AS DECORA kasuks välja põhivõlg 2498 eurot 28 senti ja 04.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2498 eurot 28 senti tulenevalt poolte vahel 04.08.2023 sõlmitud käenduslepingust nr KL_34547.
3.Jätta menetluskulud Q.J-i kanda. Mõista Q.J-ilt AS Decora kasuks välja menetluskulud 680 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (680 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hagejad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS DECORA(hageja) esitas 12.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aarde Grupp OÜ (põhivõlgnik) ja Q.J-i (kostja) vastu 4761 euro 75 sendi saamiseks. Kohus tegi põhivõlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus tegi põhivõlgnikule 27.10.2025 maksekäsu. Pärnu Maakohus lõpetas 27.10.2025 määrusega kostja osas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja oli esitanud maksekäsule vastuväite. Harju Maakohus edastas 08.12.2025 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule, kuna kostja ning hageja vahel sõlmitud lepingu kohaselt lahendatakse TsMS § 71 mõttes vaidlused kokkuleppe mittesaavutamisel Tartu Maakohtus.
2.Hageja esitas 04.11.2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2498 eurot 28 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 2498 eurot 28 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja põhivõlgnik 07.08.2023 tähtajatu müügilepingu nr 34547 kaubakrediidina (leping), millega hageja andis põhivõlgnikule krediiti 5000 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 04.08.2023 käenduslepingu, milles leppisid kokku, et kostja vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käendaja vastutuse ülempiir oli 15 000 eurot. Hageja saatis ostetud kauba eest põhivõlgnikule 31.01.2025 arve 30015867, mille järgi oli maksetähtpäev 14.02.2025 ja tasuda tuli 2498 eurot 28 senti. Põhivõlgnik seni arvet tasunud ei ole. Hageja palub kohtul kostjal välja mõista põhivõlg 2498 eurot 28 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 2498 eurot 28 senti. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis.
3.Tartu Maakohus võttis 29.12.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas Kohtute Infosüsteemi andmetel kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte Avaliku e-toimiku kaudu 08.01.2026 kl 11.02. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus kuni 29.01.2026. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
2
4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 71 kohaselt Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
6.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Hageja esitas 04.11.2025 koos hagiga menetluskulude nimekirja (dtl 74), milles palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 918 eurot, millest 560 eurot on riigilõiv, 20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses ning 358 eurot lepingulise esindaja kulud kahe tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja lepinguline esindaja märkis TsMS § 174 lg 10 mõttes, et hageja on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvutada ning palus seetõttu mõista menetluskulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja käibemaksuta.
6.1.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 560 eurot. Riigilõiv on menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb TsMS § 138 lg 2 kohaselt seadusest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 20 eurot menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. kuludest hüvitatakse TsMS § 4842 järgi 20 eurot.
6.2.Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
6.3.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu tundi aega ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga ning sarnase teenuse turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana 85–100 eurot. Põhjendatud ajakulu tund aega hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi, 3
hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide esitamist kohtule.
6.4.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks TsMS § 175 lg 1 mõttes 680 eurot (riigilõiv 560 eurot + kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 100 eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
6.5.Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.