Aktiva Finance Group OÜ hagi G.W vastu 950 euro suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
2314 eurot 99 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja G.W (isikukood XXX, elukoht XXX-i, , XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ 18.06.2025 hagi G.W vastu 950 euro suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Keelduda G.W 19.02.2026 esitatud tõendite asja juurde võtmisest, sest tõendid on esitatud hilinenult ja need on korduvad.
4.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi
taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.06.2025 hagi G.W (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 950 eurot ja kõrvalnõuded tulenevalt Placet Group OÜ (võlausaldaja) ja kostja vahel 24.04.2018 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3273077 (leping). Hagiavalduse kohaselt sai kostja võlausaldajalt lepigu alusel krediiti 500 eurot, arvestusperiood 36 kuud, aastane intressimäär oli 39,99% ja krediidikulukuse määr 49%, lepingutasu 0 eurot ning igakuine haldustasu 0 eurot (dtl 12). Pooled sõlmisid 25.10.2018 lepingut muutmise kokkuleppe ning tõstsid krediidisummat. Kostja sai lepingu muutmise järel krediiti 1000 eurot, arvestusperiood 36 kuud, aastane intressimäär oli 39,98% ja krediidikulukuse määr 49%, lepingutasu 0 eurot ning igakuine haldustasu 0 eurot (dtl 13). Hageja selgituste kohaselt järgis võlausaldaja lepingu sõlmimisel ja muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta kontrollis lepingu sõlmimisel kostja esitatud teavet, avalikke andmebaase. Igakuise sissetulekuna arvestati 983 eurot 4 senti ning väljaminekuid 100 eurot. Võlausaldaja kontrollis lepingu muutmisel kostja esitatud teavet, avalikke andmebaase. Igakuise sissetulekuna arvestati 629 eurot 36 senti ning väljaminekuid 100 eurot (dtl 5–7). Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, kui ta jättis 20.02.2023, 20.03.2023 ja 20.04.2023 kolm järjestikust osamakset tasumata. Võlausaldaja andis 22.04.2023 kostjale lepingu rikkumise tõttu võlgnevuse tasumiseks VÕS § 416 lg 1 mõttes täiendava tähtaja kuni 06.05.2023 ning hoiatas kostjat, et kui kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasu, ütleb võlausaldaja lepingu alates 07.05.2023 üles (dtl 24). Kuna kostja tähtaegselt lepingust tulenevat võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja 07.05.2023 lepingu üles ning loovutas 09.05.2023 enda lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl 25). Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Hageja palub kostjalt välja mõista: põhivõlg 950 eurot intress 132 eurot 90 senti sissenõudmiskulud 50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 802 eurot 28 senti 08.05.2023–17.06.2025 eest edasiulatuv viivis 39,98% aastas põhivõlalt (950) alates 18.06.2025 kuni täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot ning seadusjärgne viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 23.07.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 01.08.2025 kl 07.55 kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu.
3.Kostja esitas 21.08.2025 hagile vastuse, milles märkis, et võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna jättis kostja maksevõime hindamata. Lepingu üldtingimustes on kirjas, et laenuandjal on õigus laenulimiidi kasutamine peatada, kui selgub laenusaaja finantsolukord on halvenenud, aga võlausaldaja seda teinud ei ole. 2
Kostja on võlausaldajat teavitanud, et olukord on kehvemaks läinud ja palunud maksetähtaega pikendada. Kostja edastas võlateatise info, kust peaks tema hinnangu olema hagejale juba selge, et raskused on tekkinud, kuid seda ei panda üldse tähele, selleks hetkeks on krediidikonto peatatud ja kohe kui makse on tehtud, siis kohe aktiveeritakse ja antakse kohe uus limiit kasutusele, mitte ühtegi täiendavat kontrolli ei tehta peale maksehäire ja taust.ee, pangaväljavõtet pole kordagi küsitud. Krediidilimiit oli 1000 eurot, olen krediiti kasutanud kokku 2273 eurot ja tagasi maksnud 4392 eurot 87 senti, lisaks Julianus Inkassole 50 eurot, kokku olen tagasimakseid teinud seega 4442 eurot 87 senti.
4.Kohus andis hagejale 27.01.2026 tähtaja, mille palus esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvutuse. Kohus saatis hagejale koos tähtaja andmise määrusega ka selgitusse ja näitliku tabeli, mille palus ümberarvutuse andmetega täita. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ümberarvutust kohtule tabeli kujul ei esita, siis võib kohus jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja esitas vastuseks kohtule 05.02.2026 seisukoha (dtl 176), kus tõi välja, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku 3811 eurot. Kostja tegi tagasimakseid esialgsele võlausaldajale kokku summas 3468 euro 37 senti, mida tõendab krediidikonto väljavõte (dtl 180–194). Kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summast tagasi maksmata põhiosa 342 eurot 63 senti (3811 – 3468,37). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 07.05.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja selgitas, et lepingu kohaselt oli laenu tagastamise periood 36 kuud. Kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi arvete alusel. Kostja võttis viimati krediidi kasutusele 18.01.2023 (162 eurot) (dtl 180), mis tähendab, et viimase tagasimakse tasumise tähtpäev oli 20.12.2025, lepingu lõpptähtpäev on saabunud ning kõigi osamaksete ümberarvutust esitada ei tule. Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist on rikutud tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 342 eurot 63 senti, viivis aastase intressimääraga võrdses viivisemääras 39,98% põhivõlalt (342 eurot 63 senti) alates 21.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
6.Tartu Maakohus määras 06.02.2026 määrusega, et kohtuasi lahendatakse TsMS § 403 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses poolte kokkuleppel. Kohus määras pooltele eelmenetluse lõppemise tähtaja ning selgitas tõendamiskoormist. Kohus määras TsMS § 403 lg 2 kohaselt lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade ja neile vastuste esitamise tähtaja ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus märkis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama krediidiandja. Kohsu lisas, et on juba 27.01.2026 juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning palunud hagejal esitada VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvutuse tabeli kujul, hoiatades hagejat, et muul juhul võib kohus jätta hagi rahuldamata. Kohus lisab veelkord, et ümberarvutuseta (sh toomata välja ümberarvutusele vastavat viivist) on hageja nõue ebaselge, eelmenetluse lõppemiseni on võimalik esitada nõue VÕS § 4034 lg 7 järgides.
6.1.Hageja esitas 11.02.2026 täiendavad seisukohad (dtl 201), milles tõi välja, et on esitanud ümberarvutuse lähtuvalt antud Riigikohtu põhimõttest ja selliselt, et arvestanud kogu väljastatud krediidist maha kõik kostja poolsed tagasimaksed põhiosa katteks ja on välja toonud, et kostja on seega ümberarvestuse korral põhivõlg 342 eurot 63 senti eurot ja viivis aastase intressimääraga võrdses viivisemääras 39,98% põhivõlalt (342,63 eurot) edasiulatuvalt alates lepingu lõppemisest 21.12.2025, seisukoha esitamise ajaks sissenõutav 3
viivis nähtub tõendist, hageja võib nõuda viivist lepingujärgse intressimäära ulatuses (dtl 203).
6.2.Kostja esitas 12.02.2026 seisukoha, milles leidis, et hageja väited väidetavate krediidiväljamaksete kohta ei vasta tegelikkusele ega ole tõendatud. Kinnitan, et minu pangakontodele ei ole laekunud hageja poolt väidetavaid ülekandeid summas 527€, mille kohta hageja viitab selgituses: „Väljamakse krediidikonto lepingu KK3273077 alusel“. Nimetatud makseid ei kajastu minu ühegi konto väljavõttes. Lisan manusega kaasa, millised minul ei kajastu. Hageja esitatud tabelites on toodud üksnes kuupäevad ja summad, kuid puudub igasugune info selle kohta, millisele konkreetsele arvelduskontole raha väidetavalt kanti ning kelle nimele. Selline dokument ei ole tõend raha tegeliku väljamakse kohta ning ei vasta tsiviilkohtumenetluses tõendamise standardile. Kostja selgitas, et on juba oma esimeses seisukohas esitanud kohtule kõik pangakonto väljavõtted, mis kajastavad kõik laekumised ja tasumised. Hageja väidab, et kostja kasutas krediiti kokku 3811 eurot ning tegi tagasimakseid 3468 eurot 37 ssenti. Samas kui hageja enda esitatud väljavõttest nähtuvalt on ta maksnud kostjale välja vaid 2801 eurot. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kust pärineb summa 3811 eurot ega millisele kontole see väidetavalt kanti. Tegemist on vastuolulise ja ebakorrektse arvestusega. Lisaks on laenuandja oluliselt ja raskelt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna krediidilimiit oli 1000 eurot, kuid väidetav krediidikasutus ületab seda mitmekordselt. Selline käitumine on vastuolus VÕS § 403 ja tarbijakrediidi regulatsiooniga ning seab kahtluse alla kogu nõude põhjendatuse. Minu tegelik finantsarvestus on järgmine: krediiti olen kasutanud kokku 2273 eurot tagasi olen maksnud kokku 4392 eurot 87 senti lisaks olen Julianus Inkasso OÜ-le tasunud 50 eurot Seega olen teinud tagasimakseid kokku 4442 eurot 87 senti, mis ületab oluliselt minu kasutatud krediidisummat. Hageja on nõudesse lisanud täiendava summa 527 eurot eurot, mille päritolu ei ole mitte mingil viisil tõendatud. Kuni hageja ei esita detailset aruannet, kellele, millal ja millisele arvelduskontole see summa kanti, ei ole see nõue tõendatud ega ole mul kohustust seda tunnistada. Kordan, et hageja peab tõendama raha tegeliku väljamakse, mitte üksnes esitama sisemisi tabeliarvestusi. Minu poolt on kõik reaalsed laekumised ja tasumised kohtule dokumentaalselt tõendatud. Palun hinnata hageja nõuet tõendamatuks ja jätta see rahuldamata.
6.3.Hageja täpsustas 18.02.2026 seisukohas enda nõudearvestust. Kostja sai krediiti 3811 eurot ning on tagasi maksnud 3506 eurot 7 senti, seega on tema põhivõlg hagejale 292 eurot 63 senti (3811 – 3468,37 – 50). Kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud põhivõlg nimetatud suuruses ja viivis lepingujärgses määras. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei saaks lugeda krediidiandjat lepingut 07.05.2023 kehtivalt ülesöelnuks, sest kostja ei olnud selleks ajaks kolme osamaksega viivituses. Kostja võttis viimati krediidi kasutusele 18.01.2023 (162 eurot) (dtl 180), mis tähendab, et viimase tagasimakse tasumise tähtpäev oli 20.12.2025, lepingu lõpptähtpäev on saabunud ning kõigi osamaksete ümberarvutust esitada ei tule. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1152 eurot 75 senti, millest 350 eurot on riigilõiv ja 802 eurot 75 senti lepingulis esindaja kulud.
6.4.Kostja esitas 19.02 2026 seisukoha, millele olid lisatud tõendina korduvad arvelduskontode väljavõtted. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud ning lepingulist esindajat tal menetluses ei olnud. 4
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul tuleb hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud, mille tõttu on muutunud kogu võlgnevus sissenõutavaks. Hageja on esitanud ka andmed juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on leidnud, et sel juhul on kogu võlgnevus muutunud sissenõutavaks, sest viimase krediidisumma väljastamisest on möödunud 36 kuud ning leping oli tähtajaline. Kohus analüüsib kostja esitatud tõendite vastuvõtmise taotlust, lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (I). Kohus käsitleb seejärel VÕS § 416 kohaseid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid ning teeb menetluslikud otsustused
(II).
I
8.Kohus käsitleb esmalt kostja 19.02.2026 taotlust võtta tõendina asja juurde maksekorraldused krediidiandjalt laekunud summade ja tasutud võlgnevuse kohta. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata ja keelduda kostja 19.02.2026 tõendite vastu võtmisest (dtl 228–246) TsMS § 238 lg 3 p 3 kohaselt, sest tõendid on esitatud hilinenult. Kohus selgitab, et pooled võivad TsMS § 329 lg 1 teise lause järgi esitada pärast eelmenetluse lõppemist uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohus menetleb TsMS § 331 lg 1 alusel tõendit üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist.
8.1.Kohus määras 06.02.2026 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja kuni 13.02.2026 (k.a), et esitada soovi korral asjaolusid, seisukohti ja tõendeid, kohus selgitas, et sel kuupäeval lõpeb eelmenetlus, pärast nimetatud kuupäeva enam uusi asjaolusid või tõendeid esitada ei saa.
8.2.Kostja ei väitnud, et tal oleks olnud mõjuv põhjus TsMS § 329 lg 1 mõttes, miks ta ei saanud tõendeid varem esitada. Kohus märgib, et lisaks sellele, et kostja ei põhjendanud mõjuvat põhjust tõendite hilinenult esitamiseks, oleks tõendite asja juurde võtmine põhjustanud menetluse lahendamise viibimise. Kohus oleks pidanud võimaldama hagejal tõendite kohta seisukohti esitada TsMS § 5 lg 2 ja § 328 lg 2 kohaselt, mille järgi peab kohus tagama pooltele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata. Kohus oleks pidanud tühistama otsuse kuulutamise aja, määrama uued vastamise tähtajad ning menetlus oleks selle võrra pikenenud. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 järgi kostja 19.02.2026 tõendite vastu võtmisest.
9.Kohus käsitleb järgnevalt lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25). 5
9.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
9.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
9.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, kui jättis kostja sissetulekud ja kohustused nõuetekohaselt hindamata. Krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta ei küsinud lepingu sõlmimisel ega krediidi suurendamisel kostjalt arvelduskonto väljavõtteid ning jättis selliselt kontrollimata kostja kohustused. Krediidiandja tugines kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja esitatud andmetele sissetuleku, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta. Krediidiandja tegi päringud pensioniregistrisse, Creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasi, kuid nimetatud registrid ei sisalda andmeid kostja kohustuste kohta (dtl 27–64). II
11.Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 4034 lg 7 järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid (nt lepingu tasu, haldustasu, kaarditasu, raha väljavõttetasu jms) tarbija krediidiandjale ei võlgne. Kohus andis hagejale tähtaja, et teha nõude ümberarvutus esitada see kohtule ja tagasimaksed uuesti määrata.
11.1.Hageja esits kohtule seisukohad, kus tõi välja, et ümberarvutuse esitamine ei ole asjakohane, sest kostja võttis viimati krediidi kasutusele 18.01.2023 (162 eurot) (dtl 180), mis tähendab, et viimase tagasimakse tasumise tähtpäev oli 20.12.2025, lepingu lõpptähtpäev on saabunud ning kõigi osamaksete ümberarvutust esitada ei tule. 6
11.2.Kohus tuvastab, et arvestades, et lepingu puhul oli nii algsete tingimuste kui ka krediidi suurendamise järel tegemist tähtajalise tarbijakrediidilepinguga, mis oli sõlmitud 36 kuuks ja kus osamaksete tasumine oli ette nähtud kord kuus 16. kuupäeval kokku järjestikku 36 osamakset (dtl 14 ja 17). Kohus tuvastab, et kuivõrd kostja võttis viimati krediidi kasutusse 18.01.2023 (dtl 180), mille üle pooled ka ei vaidle, lõppes leping tähtaja möödumisega 16.02.2026, kui saabus 36. osamakse tasumise kuupäev. Käesolevaks ajaks on leping seega lõppenud, kõigi osamaksete tasumise tähteg on möödunud ning põhivõlg on selleg tervikuna sissenõutavaks muutunud.
11.3.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei olnud vajalik, et hageja esitaks põhivõla ümberarvutuse. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud ja kogu summa sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24). Kohus lisab, et eeltoodu ei tähend siiski seda, et kohtule ei oleks vajalik esitada ühtegi arvutust. Kui soovitakse lisaks põhivõlale ka seadusjärgset intressi, tuleb esitada kohtule intressiarvutus seadusjärgse intressimääraga. Käesolevas asjas hageja seadusjärgse intressi arvutust kohtule ei esitanud. Hageja esitas lepingujärgse intressimääraga viivisearvutuse (dtl 203).
12.Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi arvestades tuleb aga hagi jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kostja on VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvutuse järgi kohustused juba täies ulatuses täitnud.
12.1.Kohus märgib, et hageja viimaste täpsustatud seisukohtade järgi sai kostja krediidiandjalt krediiti 3811 eurot ning on tagasi maksnud 3506 eurot 7 senti (3811 – 3468,37 – 50), mistõttu on kostja põhivõlg 292 eurot 63 senti (dtl 220). Kostja on sellele vastu vaielnud ning leidnud, et ta on saanud krediiti 2273 eurot ja maksnud tagasi kokku 4392 eurot 87 senti (dtl 205), mistõttu tuleks hagi jätta rahuldamata.
12.2.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud krediiti 3811 eurot, tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei nähtu ühestki tõendist ning mille kujunemist ei ole hageja ka üheski menetlusdokumendis lahti selgitanud. Kui ka lähtuda hageja tabeli kujul esitatud seisukohtadest (dtl 185–190), nähtub sellest üksnes, et krediidsuumma oleks 2793 eurot, koos lepingutasudega 2801 eurot. Kui vaadata hageja esitatud arveid, on neil põhivõlg 873 eurot 59 senti (dtl 65–123), ka 30.04.2023 seisuga ei olnud kostja kasutatud limiit suurem kui 1003 eurot 28 senti (dtl 123). Hageja ei tõendanud seega kohtu hinnangul, et ta andis kostjale krediiti 3811 eurot. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja peaks esitama kohtule enda arvelduskonto väljavõtted varasemate perioodide kohta. Kostja on ainsana kohtule tõendeid esitanud, hageja ei tõendanud, et ta andis kostjale 2273 eurost suuremas ulatuses krediiti.
12.3.Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta sai krediiti 2273 eurot (dtl 205). Eeltoodut kinnitavad ka kostja tõendid konto väljavõtete kohta, kust nähtub, et talle on laekunud nimetatud ulatuses raha (dtl 162–164). Nimetatud ulatuses oleks hagejal põhimõtteliselt võinud oll nõue kostja vastu, hageja ei esitanud kohtule seadusjärgse intressi arvutust, kuid soovis saada lepingujärgses määras viivist.
12.4.Kohus tuvastab ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja on teinud maksed 3506 eurot 7 senti, mis nähtub ka kostja kohtule esitatud tõenditest (dtl 149–161). Kohus leiab, et kuivõrd 7
kostja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades nõuded juba täies ulatuses rahuldanud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seadusjärgse intressi arvutust hageja kohtule ei esitanud ning kuivõrd põhinõude rahuldamiseks puudub alus, sest kohustus on juba täielikult täidetud, jääb rahuldamata ka kõrvalnõudeks olev lepingujärgne viivis.
13.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuivõrd kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning ta ei esitanud menetluskulude nimekirja, märgib kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.