Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-10-38327
Kohtuasi
X eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.10.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik
XXXXXXXXXX)
(eestkostetav)
X
(isikukood
Puudutatud isik (eestkostja) Saaremaa vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306), lepinguline esindaja Koidu Allvee Puudutatud isik Rakvere linn (linnavalitsuse kaudu, registrikood 75025064), lepinguline esindaja Kätlyn Siniallik-Pajussaar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rakvere linna määruskaebus.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.10.2025 määrus osas, millega maakohus vabastas Saaremaa valla eestkostja ametist alates 20.10.2025 ja määras eestkostjaks Rakvere linna (resolutsiooni p-d 2 ja 3), samuti osas millega maakohus kohustas Rakvere linna esitama eestkostetava varanimekirja (resolutsiooni p 9) ja Saaremaa valda esitama eestkostja lõpparuande (resolutsiooni p 11) ning andis eestkoste järelevalvemenetluse üle Viru Maakohtule (resolutsiooni p 14).
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Saaremaa valla taotlus eestkostja ametist vabastamiseks rahuldamata ning pikendada Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) ametiaega 5 aasta võrra alates 20.10.2025 samadel tingimustel nagu Pärnu Maakohtu 17.11.2015 määruses kindlaks määratud.
4.2.Jätta Saaremaa valla eestkostja ametist vabastamise taotlus rahuldamata.
2-10-38327
4.3.Pikendada Saaremaa valla ametiaega viie aasta võrra alates 20.10.2025 samadel tingimustel nagu Pärnu Maakohtu 17.11.2015 määruses kindlaks määratud.
4.4.Jätta muutmata eestkostja ülesannete ring.
4.5.Eestkostja on X seadusliku esindajana kohustatud: - hoolitsema eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkostjal on mh õigus vastu võtta eestkostetava pensioni ja puudetoetust ning käsutada tema arvelduskontot (või -kontosid) mistahes krediidiasutuses eestkostetava huvides; - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; - hoidma enda vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
4.6.Xl ei ole perekonnaõiguslike tehingute osas teovõimet.
4.7.Xl ei ole õigust ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid teha.
4.8.Xl ei ole valimisõiguse osas teovõimet.
4.9.Eestkostja peab esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku eestkostja aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Iga-aastane aruanne tuleb eestkostjal esitada kohtule 30. oktoobriks.
4.10.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise eestkostja avalduse alusel hiljemalt oktoobris 2030.
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ja muud kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 28.12.2010 määrusega määrati X (puudutatud isik, eestkostetav) eestkostjaks Kärla vald (õigusjärglane Lääne-Saare vald ja hiljem Saaremaa vald). Pärnu Maakohus vabastas 17.11.2015 määrusega Lääne-Saare valla eestkostja kohustustest ja määras eestkostjaks Sihtasutuse Kärla tähtajaga viis aastat. Eestkoste määrati eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Pärnu Maakohtu 19.10.2020 määrusega pikendati puudutatud isiku üle 2
2-10-38327 seatud eestkostet kuni 19.10.2025, vabastati Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss (endise nimega SA Lääne-Saare Hoolekanne, Sihtasutus Kärla õigusjärglane) puudutatud isiku eestkostja ametist ning määrati uueks eestkostjaks Saaremaa Vallavalitsus tähtajaga kuni 19.10.2025 samadel tingimustel nagu Pärnu Maakohtu 17.11.2015 määruses kindlaks määratud.
2.Pärnu Maakohus algatas 28.07.2025 määrusega menetluse puudutatud isiku üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks. Maakohus kaasas menetlusse Saaremaa valla ja Rakvere linna ning palus neil mh avaldada arvamust, keda määrata eestkostjaks.
3.Saaremaa vald palus, et kohus pikendaks puudutatud isiku üle seatud eestkostet tähtajaga viis aastat, vabastaks Saaremaa valla puudutatud isiku eestkostja ametist ning määraks eestkostjaks Rakvere linna. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isiku eestkoste seadmise alused ära langenud, puudutatud isik vajab abi kõikides eluvaldkondades ning senine eestkostja ülesannete ring tuleks jätta muutmata. Saaremaa valla ametiaja pikendamine ei ole põhjendatud. Puudutatud isik ei ole Saaremaa vallas elanud alates 16.11.2020. Sotsiaalkindlustusamet suunas puudutatud isiku 16.11.2020–15.11.2025 ööpäevaringsele erihooldusteenusele Võisiku Koju (Põltsamaal Jõgeva maakonnas). Võisiku Kodude sulgemise järel elab puudutatud isik alates detsembrist 2022 Rakvere Päikese Kodus. Puudutatud isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 10.04.2025 Rakvere linn. Puudutatud isik on sündinud Märjamaal ning tema ainus seos Saaremaaga on olnud Sõmera Kodus teenusel viibimine. Tal puuduvad Saaremaal lähikondsed ja kinnisvara ning tema elama asumine Saaremaale on vähetõenäoline. Lisaks eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste kaitsmisele tuleb eestkostjal hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid, milliste teenuste tagamine on eestkostetava viibimiskoha kohalikul omavalitsusel oluliselt lihtsam kui Saaremaa vallal. Eestkostetava parimates huvides on see, et eestkostja oleks võimeline reageerima eestkoste teostamisega seotud ülesannete täitmisel operatiivselt ja isikustatult, st eeskostja saab kiirelt ja vahetult pöörduda eestkostetava poole ja küsida asjakohasel juhul tema seisukohta ning lähtuvalt sellest korraldada talle vajalike ravi- ja sotsiaalteenuste osutamist.
4.Rakvere linn leidis, et puudutatud isik vajab eestkostet kõigis eluvaldkondades, mistõttu tuleks tema heaolu huvides talle määrata eeskostja. Eestkostjaks tuleks määrata Saaremaa vald. Saaremaa vald ei saa eestkoste üleandmist Rakvere linnale põhjendada ainult sellega, et puudutatud isik saab erihoolekandeteenust Rakvere linna territooriumil, sest ka Rakvere linna kaks inimest saavad erihoolekandeteenust Saaremaa vallas, ent on ikkagi Rakvere linna eestkostel. Puudutatud isiku ainus seos Rakvere linnaga on see, et talle osutatakse Rakvere linna territooriumil tähtajaliselt erihoolekandeteenust. Saaremaa vald on seni olnud puudutatud isiku eestkostja, aidanud teda asjaajamistes, rahaga arveldamisel, teenuste korraldamisel ning tal on tihe seos eestkostetavaga. Rakvere linna seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu varasem praktika. Kui Sotsiaalkindlustusamet otsustab, et isikule osutatavat teenust tuleb muuta ning praeguses hoolekandeasutuses sellise teenuse osutamise võimalus puudub, suunatakse isik vastavalt otsusele järgmisesse kohta teenusele, millest tulenevalt ei pruugi Rakvere Päikese Kodu jääda eestkostetava alaliseks elukohaks.
5.Rakvere Päikese Kodu oli seisukohal, et puudutatud isiku üle eestkoste jätkumine on tema seisundit arvestades jätkuvalt vajalik.
3
2-10-38327
6.Viru Maakohus kuulas puudutatud isiku erinõude korras 03.09.2025 ära tema viibimiskohas Rakvere Päikese Kodus. Puudutatud isik vastas, et saab aru kohtu selgitustest seoses menetlusega ning ütles, et tahab edasi olla Päikese Kodus, kus talle meeldib. Puudutatud isik vastas, et talle eestkostja meeldib ja temaga suheldakse. Suhtlusega seoses vastas, et tal puudub telefon ning ta ei käi Päikese Kodu territooriumilt väljas ega soovigi seda. Tal puuduvad sugulased, sõbrad ning tuttavad väljapool Päikese Kodu ning keegi teda vaatamas ei käi. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus pikendas 17.10.2025 määrusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet, vabastas Saaremaa Vallavalitsuse alates 20.10.2025 eestkostja ametist ja määras eestkostjaks Rakvere Linnavalitsuse samadel tingimustel nagu Pärnu Maakohtu 17.11.2015 määruses kindlaks määratud. Kohus andis puudutatud isiku eestkoste järelevalvemenetluse kohtualluvusel üle Viru Maakohtule. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused täidetud ning arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit tuleb eestkoste seada maksimaalseks ajaks, s.o viieks aastaks.
7.2.Eestkostjaks tuleb PKS § 205 lg 3 järgi määrata Rakvere linn. Puudutatud isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Rakvere linnas, kuid sellel ei ole määravat tähtsust. Isikule eestkostja määramisel tuleb võtta arvesse isiku tegelikku seotust omavalitsusega ning isiku viibimine hooldekodus võib olla selleks seoseks. Puudutatud isik on sündinud Märjamaal ja viibinud institutsionaalsel hooldusel erinevates hooldekodudes üle Eesti. 1978 suunati ta Valkla Hooldekodusse, 1990 Võisiku Hooldekodusse. Puudutatud isikul ei ole säilinud Saaremaa vallaga sidemeid. Tema praegune viibimiskoht on Rakvere linnas, ta on eluga Rakvere Päikese Kodus hästi kohanenud ja on vähe tõenäoline, et lähiajal muutub teenuseosutaja. Eestkostjaks ei pea jääma senine eestkosteasutus, kui eestkostetava tegelik elukoht muutub ning tema huvides on uue eestkostja määramine. Kui kohtul on võimalik tuvastada tugevam seos mõne linna- või vallavalitsusega, siis on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjaks määramine. Puudutatud isiku eestkostja ülesandeid sobib paremini täitma Rakvere linn, kelle territooriumil asuvas hooldekodus on puudutatud isik viibinud alates 2022. Ei ole alust arvata, et puudutatud isiku seos Saaremaa vallaga edaspidi taastuks. Seetõttu tuleb määrata eestkostjaks Rakvere linn, kus isik on faktiliselt elanud ja kuhu ta praeguste eelduste kohaselt jääb ka lähitulevikus elama. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Rakvere linn esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse või saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuse väidete kohaselt määras maakohus põhjendamatult eestkostjaks Rakvere linna ega arvestanud PKS § 205 lg-s 3 sätestatud kõiki asjaolusid. Eestkostjat määrates tuleb arvestada, et Saaremaa vald on siiani olnud puudutatud isiku eeskostja, aidanud teda asjaajamises, rahaga arveldamisel ja teenuste korraldamisel ning tal on kujunenud tihe seos eeskostetavaga. Rakvere linna ainsaks seoseks puudutatud isikuga on see, et puudutatud isikule osutatakse Rakvere linna territooriumil erihoolekandeteenust. 4
2-10-38327 Puudutatud isikul ei ole Rakvere linnas lähedasi, vara ega muid sidemeid. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit on tõenäoline, et tal ei teki Rakvere linnaga selliseid seoseid ka tulevikus. Kui ei ole võimalik tuvastada tugevama seose tekkimist muu valla või linnavalitsusega, tuleks eestkostjana jätkata valla- või linnavalitsusel, kes on seni eestkostjaks olnud. Asjaolu, et Saaremaa vallast eestkoste teostamine Lääne-Virumaal asuva inimese üle on keeruline, ei ole eestkostja vahetamise aluseks. Eestkostja asukoha kaugus hooldekodust, kus eestkostetav viibib, ei ole määrav. Enamik eestkostetavaga seonduvaid toiminguid saab teha digitaalselt ning isegi kui eestkostja külastab aastas korra või paar eestkostetavat isiklikult, ei saa see olla nii kulukas, et õigustada eestkostja vahetamist. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Saaremaa vald. Kui puudutatud isikule osutatava teenuse vajadus muutub ning praeguses hoolekandeasutuses sellise teenuse osutamise võimalus puudub, suunatakse isik vastava otsuse alusel järgmisesse kohta teenusele, millest tulenevalt Päikese Kodu ei pruugi jääda eestkostetava viibimiskohaks.
9.Saaremaa vald vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Saaremaa valla ainus seos puudutatud isikuga on see, et talle osutati erihoolekandeteenust Saaremaa valla territooriumil. Puudutatud isik on kõige tugevamalt seotud Rakvere linnaga, mille territooriumil ta viibib ja kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kui Rakvere linn hakkab puudutatud isiku üle eestkostet teostama, tekib nende vahel sama tihe seos kui on puudutatud isikul siiani olnud Saaremaa vallaga. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsusele viibib puudutatud isik Rakvere Päikese Kodus veel lähimad viis aastat, s.o kuni 12.10.2030. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus vabastas Saaremaa valla eestkostja ametist ja määras puudutatud isiku eestkostjaks Rakvere linna, samuti sellega seonduvate otsustuste osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue määruse, millega jätab Saaremaa valla taotluse eestkostja ametist vabastamiseks rahuldamata ja pikendab Saaremaa valla ametiaega, samuti tühistab seonduvad otsustused. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 koosmõjus TsMS §-ga 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi määruskaebuses palus Rakvere linn tühistada maakohtu määruse tervikuna, saab määruskaebuse väidetest ja Rakvere linna menetluses esitatud seisukohtadest järeldada, et ta vaidlustab maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus määras Saaremaa valla asemel eestkostjaks Rakvere linna. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus rahuldas Saaremaa valla taotluse tema eestkostja ametist vabastamiseks ja määras eestkostjaks Rakvere linna.
5
2-10-38327
13.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus eestkostjat vahetades tuvastamata olulised asjaolud ning asus ekslikult seisukohale, et puudutatud isiku eestkostjaks tuleb Saaremaa valla asemel määrata Rakvere linn.
13.1.Ringkonnakohus märgib, et kohus võib PKS § 198 lg 1 teise lause järgi valla- või linnavalitsuse taotlusel vabastada valla- või linnavalitsuse täisealise isiku eestkostja ametist, kui teine valla- või linnavalitsus on eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud PKS § 205 lg 3 tähenduses. Seejuures on täisealine isik PKS § 205 lg 3 järgi kõige tugevamalt seotud mh selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Eelnevast tulenevalt peab kohus eestkostjat määrates kõiki asjaolusid kaaludes hindama, millise kohaliku omavalitsusega on isik kõige tugevamalt seotud, kuid kohaliku omavalitsuse eestkostja ametist vabastamiseks tuleb tuvastada, kas eestkostetaval on senise eestkostjaga võrreldes tekkinud oluliselt tugevam seos mõne teise kohaliku omavalitsusega. Seega ei piisa kohaliku omavalitsuse eestkostja ametist vabastamiseks pelgalt tugevama seose tuvastamisest, eestkostetaval peab olema tekkinud oluliselt tugevam seos teise kohaliku omavalitsusega.
13.2.Siinsel juhul ei saa asjas esitatud asjaolusid kaaludes järeldada, et eestkostetaval on võrreldes Saaremaa vallaga tekkinud oluliselt tugevam seos Rakvere linnaga.
13.2.1.Puudutatud isik sündis 11.04.1962 Märjamaal (dtl 555). 1966 diagnoosis lastepsühhiaater puudutatud isikul vaimse alaarengu ning 1978 suunati ta hooldusele Valkla Hooldekodusse ja 1990 Võisiku Hooldekodusse (dtl 555). Puudutatud isiku eestkostjaks olnud Kärla valla 2011. a ja 2013. a aruannete (dtl 20–22 ja 26– 28), Lääne-Saare valla 2014. a aruande (dtl 56–58), SA Lääne-Saare Hoolekanne 2015-2019. a aruannete (dtl 142–144, 171–173, 183–185, 194–196 ja 204–206) ja SA Hooldekodu Saaremaa Valss 2020. a aruande (dtl 215–217) kohaselt viibis puudutatud isik Saaremaa vallas Sõmera Kodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel 2011 ja ajavahemikul 01.01.2013– 15.11.2020. Alates 16.11.2020 suunati eestkostetav ööpäevaringsele erihooldusteenusele Võisiku Koju Põltsamaa vallas Jõgevamaal (dtl 543–545). Seoses Võisiku Kodu sulgemisega viibib eestkostetav alates 07.12.2022 Rakvere Päikese Kodus (dtl 553). Erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsuse nr T00105991 kohaselt on puudutatud isik suunatud sinna ajavahemikuks 16.11.2025-12.10.2030 (dtl 656-657). Puudutatud isiku rahvastikuregistrijärgne registreeritud elukoht oli perioodil 02.02.1998– 25.11.2003 Rapla maakond, Märjamaa vald, Mõisamaa küla, (hooldekodu), 26.11.2003– 09.04.2025 Saare maakond, Saaremaa vald, Kärla alevik, (hooldekodu) ning alates 10.04.2025 on puudutatud isiku rahvastikuregistris registreeritud elukohaks Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, kus ta viibib alates 07.12.2022 erihooldusteenusel. Puudutatud isikul ei ole lähedasi, sugulasi, muid tuttavaid ega vara.
13.2.2.Eeltoodud asjaolude kohaselt tuleneb mõlema kohaliku omavalitsuse seos eestkostetavaga eestkostetava viibimisest nende territooriumil asuvas hoolekandeasutuses ning eestkostetava rahvastikuregistrijärgsest elukohast. Muid seoseid asjas tuvastatud asjaoludest ei nähtu. Seejuures on eestkostetav viibinud olulise osa oma elust Saaremaa vallas 6
2-10-38327 (sh enne haldusreformi Saaremaa valla õiguseelnejaks olevates valdades) ja ka tema rahvastikuregistri järgne elukoht on olnud üle 20 aasta Saaremaal. Rakvere linnas viibib eestkostetav alates 2022 ning Rakvere linn on tema rahvastikuregistrijärgseks elukohaks alates 10.04.2025. Seega on eestkostetav viibinud Saaremaa vallas oluliselt kauem kui Rakvere linnas. Ühtlasi on eestkostetav suunatud Rakvere linnas asuvasse hoolekandeasutusse tähtajaliselt (viieks aastaks) ning ei ole teada, kas Sotsiaalkindlustusamet otsustab jätta pärast selle tähtaja möödumist ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutaja samaks või muudab seda. Eestkostetavat ei seo kummagi kohaliku omavalitsusega seal viibivad lähedased isikud, vara vm asjaolud, sh ei ole puudutatud isikul tekkinud tegelikke sidemeid (sh hoolekandeasutuse väliseid kontakte) Rakvere linnaga. Rakvere Päikese Kodu, kus puudutatud isik viibib, on 13.08.2025 arvamuses esile toonud, et puudutatud isikul puudub väljaspool Päikese Kodu sotsiaalne võrgustik. Ka on puudutatud isik 03.09.2025 Rakvere Päikese Kodus toimunud ärakuulamisel ise kinnitanud, et ta ei käi Päikese Kodu territooriumilt väljas ega soovigi seda, tal puuduvad sugulased, sõbrad ning tuttavad väljaspool Päikese Kodu ning keegi teda vaatamas ei käi. Seega ei ole eestkostetaval tekkinud Rakvere linnaga ka oluliselt tugevamat faktilist seost. Eestkostja vahetamine pelgalt seetõttu, et eestkostetav on suunatud teise kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvasse hoolekandeasutusse ja sellest johtuvalt on muudetud tema rahvastikuregistri järgset elukohta, ei vastaks siinsel juhul ka eestkostetava huvile. Eestkostetava huvides on eelkõige stabiilsus ning tema elu järjepidev ja eesmärgipärane korraldamine sama eestkostja poolt, mitte eestkostja pidev vahetumine.
13.2.3.Asjaolu, et Rakvere Päikese Kodu asub Saaremaa vallast veidi enam kui 300 km kaugusel, ei anna seaduslikku alust senise eestkostja vahetamiseks. PKS § 206 lg-s 1 sätestatud eestkostja kohustused kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsedes muu hulgas selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid, ei eelda eestkostja ja eestkostetava vahetut lähedust. Saaremaa vald on eestkoste järelevalve menetluse aruandes 2024. aasta kohta eestkoste määramise määruses sätestatud ülesannete täitmise kirjelduses (dtl 325) märkinud, et puudutatud isik on teenusel, kus on tagatud igapäevane hooldus ja järelevalve ning et eestkostja külastab puudutatud isikut kord aastas, osaledes tegevusplaani koosolekul, kus arutatakse puudutatud isiku soove ja võimalusi. Samuti on Saaremaa vald märkinud, et koostöö teenuseosutajaga on väga hea ning osundanud sellele, et eestkostja on uuendanud puudutatud isiku puude ja töövõimetuse dokumente. Ka 2023. aasta kohta esitatud eestkoste järelevalve menetluse aruandes on märgitud, et Saaremaa vald külastab eestkostja ülesannete täitmisel puudutatud isikut kord aastas (dtl 278). Eestkostja aruannetes 2022. aasta (dtl 256– 261) ja 2021. aasta kohta (dtl 242–244) on Saaremaa vald eestkostja ülesannete täitmisega seonduvalt märkinud, et otsest isikuhooldust teeb Päikese Kodu personal ja kaudseteks tegevusteks on dokumentatsiooni asjaajamine, teenuste eest maksmise korraldamine, taskuraha arvestamine, ravimite ja muude arvete maksmine, kliendi külastus, võimalusel kliendiga vestlemine, jooksvate probleemide lahendamine ja kontakti pidamine AS Hoolekandeteenused personaliga. Seega saab eestkostja teha toiminguid ka distantsilt ning arvestades eestkostetava külastamise sagedust ja eestkostja ülesannete sisu, ei saa vahemaad eestkostetava viibimiskoha ja
7
2-10-38327 eestkostja vahel pidada selliseks, et see takistaks senise eestkostja ülesannete täitmist või muudaks selle ebamõistlikuks.
14.Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus vabastas Saaremaa valla eestkostja ülesannetest ja määras eestkostjaks Rakvere linna, samuti sellega seotud otsustuste osas, ning teeb asjas uue määruse, millega jätab Saaremaa valla taotluse eestkostja ülesannetest vabastamiseks rahuldamata ning pikendab Saaremaa valla ametiaega.
15.Menetlusosaliste maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda ning muud kulud Eesti Vabariigi kanda.
16.Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS § 532 lg-ga 1 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.