Aktiva Finance Group OÜ hagi V K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7994,03 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: S R (epost xxx); Kostja: V K (isikukood xxx, elukoht xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista V Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks xxx AS ja kostja vahel 17.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1813,24 eurot ning viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt (1813,24 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Välja mõista V Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 3219,60 eurot alltoodud maksegraafiku alusel ning viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras: Maksetähtaeg
4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi V Ki vastu rahuldamata põhivõla 476,36 eurot, intressi 438,28 eurot, viivise 839,12 eurot, haldustasu 6 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda.
6.Välja mõista V Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 595,70 eurot ja viivis menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud 2 / 12
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5509,20 eurot, intressi 438,28 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 839,12 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 20,9% aastas alates 16.12.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja xxx AS sõlmisid 17.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääraks 20,9% aastas ning krediidi kulukuse määraks 24,56%. Kostja teostas põhiosa katteks makseid 823,52 eurot, intressi katteks 173,76 eurot, 7,50 eurot haldustasu ning 10 eurot sissenõudmiskulud katteks.
3.xxx AS ütles lepingu 24.03.2023 üles ja loovutas 13.04.2023 nõude hagejale. Kostja seisukoht
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Laenuandja xxx AS ja kostja sõlmisid 17.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX (dtl 41), mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 24,56% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlg 5509,20 eurot, intress 438,28 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, haldustasu 6 eurot, 15.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 839,12 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja xxx AS sõlmisid 17.06.2022 tarbijakrediidilepingu (dtl 41). Hagiavalduse kohaselt on laenuandja väljastanud kostjale laenu 6000 eurot.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. xxx AS loovutas oma nõude 13.04.2023 hagejale, millest teavitati kostjat 13.04.2023 teatisega (dtl 60). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised 3 / 12
varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
11.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); •
• •
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Kohus andis 29.05.2025 kohtunõudega (dtl 87-89) hagejale võimaluse esitada detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Alternatiivselt, kui hageja tarbijakrediidilepingu sõlmimisel täiendavaid andmeid ei kogunud, tuleb hagejal esitada VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus. Kohus märkis 29.05.2025 kohtunõudes, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võib kohus jätta hagi rahuldamata.
13.Hageja on 04.06.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis kotja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist ning saadud infost nähtus, et kostjat 3 kuu keskmine sissetulek oli 771 eurot ja 12 kuu keskmine sissetulek oli 574 eurot. Kostja esitas taotluses oma sissetuleku suuruseks 870 eurot ja igakuisteks kohustusteks 126 eurot. Hageja selgitab, et hageja on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võeti arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Laenuandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenuandjale ei avaldata. Samuti on laenuandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.
14.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et laenuandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes 5 / 12
registrites avaldatud andmetest lähtumine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenuandja lähtus laenuotsuse tegemisel kostja poolt avaldatud regulaarsest sissetulekust, kuid seejuures ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et laenuandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Laenuandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet. Asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike ei tulene, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lgs 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
15.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
16.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
17.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 5509,20 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 6000 eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 242,42 eurot ja hagejale 248,38 eurot.
18.Hageja 04.06.2025 ümberarvutuse (dtl 93 jj) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 5032,84 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 5856,36 eurot ja tegi tagasimakseid esialgsele laenuandjale 748,90 eurot ja hagejale 248,38 eurot, millest 823,52 eurot on arvestatud põhiosa katteks ja 173,76 eurot intressi katteks.
19.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud laen 5856,36 eurot (dtl 96) ja et kostja on teinud tagasimakseid esialgsele laenuandjale 748,90 eurot (dtl 97 jj).
20.Laenulepingu XXX kohaselt väljastati kostjale laenu 5856,36 eurot. Kostja kohustus tegema tagasimakseid (kokku 72) igakuiselt 147,78 eurot (v.a viimane osamakse 147,49 eurot) kuus hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.07.2022 kuni 10.06.2028.
21.Järgnevalt tuvastab kohus, kas krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud.
22.Hagiavalduse punktis 1.3 märgib hageja, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 28.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise 6 / 12
hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.03.2023. Esialgne võlausaldaja saatis 24.03.2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hagiavalduse punktis 1.2 on hageja märkinud, et kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Hagiavalduse punkti 2.2 kohaselt oli kostjal intressivõlgnevus alates 10.12.2023 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 24.03.2024.
23.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
24.Ümberarvutuse (dtl 103-105) kohaselt sai kostja lepingu alusel krediiti 5856,36 eurot ning on teinud tagasimakseid 997,28 eurot, millest 823,52 eurot on arvestatud põhiosa katteks ja 173,76 eurot seadusjärgses määras intressi katteks, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 5032,84 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 72 osamaksena, seega VÕS § 403 4 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksetega 9,13 eurot kuni 143,49 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 10.06.2028.
25.Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 5856,36 eurot ja on teinud tagasimakseid 997,28 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud täielikult 1-19 osamakse (s.o 10.09.2022 kuni 10.01.2024) ja osaliselt 10.02.2024 ehk 20. osamakse (2,48 eurot), seega on tasumata osamaksed alates 20. osamaksest, s.o osaliselt 10.02.2024 osamakse 56,10 eurot ning täielikult osamaksed 21- 72 perioodil 10.03.2024 kuni 10.06.2028 kogusummas 5032,84 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 28.02.2023 ja leping öeldi üles 24.03.2023. Hageja poolt 04.06.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 103-105) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 28.02.2023, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal oli ettemaks kuni 20. osamakseni 10.02.2024.
26.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 28.02.2023 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 24.03.2023 üles öelda ning leping kehtib.
27.Hageja esitas 04.06.2025 ümberarvutuse (dtl 103-105), mille kohaselt palub mõista kostjalt välja 04.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus 991,90 eurot.
28.Arvestades kostja tagasimakseid 997,28 eurot (sh tagasimaksed 823,52 eurot ja intressimaksed 173,76 eurot) ja uut 04.06.2025 maksegraafikut (dtl 103-105), tekkis kostjal põhiosa 5032,84 eurot (5856,36-823,52) tagasimaksete kohustus 20. osamaksest (56,10 eurot maksetähtajaga 10.02.2024). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutuses esitatud põhinõue 991,90 eurot põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 04.03.2026, seisuga on vastavalt 04.06.2025 maksegraafikule muutunud sissenõutavaks kõik osamaksed perioodil 10.09.2026 kuni 10.02.2026 ehk 1813,24 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 1813,24 eurot (s.o osamaksed 20-44, perioodil 10.09.2022 kuni 10.02.2026). Seega kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud põhinõude 1813,24 euro ulatuses.
29.Hageja 04.06.2025 ümberarvutuse (dtl 94-95) kohaselt palub hagejavälja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutunvad põhivõla osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis 7 / 12
seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
30.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole peale 16.06.2023 makset teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
31.Alates 10.03.2026 muutub hageja põhinõue 3219,60 eurot sissenõutavaks järgmiselt: Nr
32.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
33.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 20,90% aastas (0,0581% päevas) ja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni 8 / 12
põhivõla tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
34.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 102,42 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 6. osamaksest ehk alates 10.12.2022 kuni ülesütlemiseni 24.03.2023 kokku summas 438,28 eurot (100,28+99,48+98,66+97,83+42,03). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 0% alates 01.07.2022, 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates 01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa.
35.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised viiviseid 839,12 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 5509,20 eurot alates 25.03.2023 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 15.12.2023 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas. Hageja pole esitanud sissenõutavaks muutunud viiviste ümberarvutust, mistõttu on hageja viivisenõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
36.Hageja palub kostjalt välja mõista haldustasu 6 eurot. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sellisel juhul muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Vastavalt eeltoodule ei kuulu kostjalt väljamõistmisele lepingu haldustasu 6 eurot ning kohus jätab haldustasu nõude rahuldamata.
37.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 18.05.2023 kiri 25 eurot; 25.05.2023 kiri 5 eurot; 13.10.2023 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
38.Vastavalt eeltoodule rahuldab kohus hagi üksnes ümberarvutatud nõuete osas järgmiselt: kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutnud põhivõlgnevus 1813,24 eurot, põhinõudelt (1813,24 eurot) edasiulatuvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue 3219,60 eurot vastavalt maksegraafikule ning edasiulatuv seadusjärgne (VÕS § 113 lg 1 teine lause) viivis maksegraafiku iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud nõuetes jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid 9 / 12
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
40.Kohus märgib, et hageja nõuete sissenõutavaks muutunud nõuete kogusumma oli esialgse hagiavalduse kohaselt 6842,60 eurot (5509,20+438,28+839,12+6+50). Kohus rahuldas hageja nõude 5032,84 euro (s.o 1813,24+3219,60) ehk ca 74% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
42.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 665 eurot.
43.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi, hinnaga 169 eurot tund.
44.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 484 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
45.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
46.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lgst 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, seega saab pidada hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses kokku 120 eurot (1 x 120). 10 / 12
47.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 805 eurot (665 + 20 + 120). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 74% hageja menetluskuludest ehk 595,70 eurot.
48.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
49.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
50.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
11 / 12
12 / 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.